1-21-451/7 - Varavastased süüteod - Süüteod omandi vastu - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Seega B.D pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, s.o KarS § 213 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Antud kriminaalasja raames süüdistatakse Aleksandra Väljat (Välja) selles, et tegutses ühiselt ja kooskõlastatult grupis B.D-ga 07.12.2019 ajavahemikul kell 04:15 kuni 06:00 viibis külas A A juures tema majas aadressil xxx, kus B.D võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis A.A rahakotist sularaha 250 eurot ning temale kuuluva Swedbank pangakaardi nr x, mille andis üle Aleksandra Väljale. Samal päeval tuvastamata ajal saadud raha B.D ja Aleksandra Välja jagasid omavahel ja kasutasid oma tarbeks. Oma tegevusega Aleksandra Välja pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis, s.o KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti, tema olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, 07.12.2019 ajavahemikul kell 04:15 kuni 06:00, viibides külas A A juures tema majas aadressil xxx ja tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis B.D-ga, võttis kannatanule kuuluva Swedbank pangakaardi nr x, mille andis talle B.D. A.Välja, saades ligipääsu A Ale väljastatud Swedbank nr x pangakaardile, pani 07.12.2019 ajavahemikul kell 06:12 kuni 06:14 varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamise teel toime teisele isikule varalise kahju tekitamise. Täpsemalt sisestas ta ebaseaduslikul teel saadud A A nimele väljastatud pangakaardi nr x ja varem teada saadud PIN-koodi Tallinnas Järvevana tee 2 asuvasse Swedbanki sularahapangaautomaati HAN00058 ja võttis kannatanu arvelduskontolt sularaha summas 1120 eurot, järgnevalt: - 07.12.2019 kella 06:12 paiku sularaha summas 160 eurot; - 07.12.2019 kella 06:12 paiku sularaha summas 160 eurot, - 07.12.2019 kella 06:14 paiku sularaha summas 500 eurot, - 07.12.2019 kella 06:14 paiku sularaha summas 300 eurot. Samal päeval, tuvastamata ajal, jagasid B.D ja Aleksandra Välja saadud raha omavahel ja kasutasid oma tarbeks. Seega Aleksandra Välja pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, s.o KarS § 213 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga tekitati varalist kahju, kannatanu esitas tsiviilhagi hüvitamata kahju eest summas 435 eurot, hetkel hüvitamata 335 eurot. Kokkulepete sisu ja kohtu seisukoht B.D , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on B.D karistuseks KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust; KarS § 213 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, tuleb mõista liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu vangistust, mis tuleb KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui B.D ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt B.D-lt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 146,40 eurot ja sundraha summas 876 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul.

Aleksandra Välja, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Aleksandra Välja karistuseks KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust; KarS § 213 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, tuleb mõista liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu vangistust, mis tuleb KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui Aleksandra Välja ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Aleksandra Väljalt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 194,40 eurot ja sundraha summas 876 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatavad ja nende kaitsjad kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavad on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäid süüdistatavad sõlmitud kokkulepete juurde ja nõustusid tsiviilhagi hüvitamisega. Süüdistatavad ei soovinud kaitsjate osavõttu kohtumenetlusest. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava B.D ja Aleksandra Välja süüdi tunnistamine ja nende poolt kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et B.Duleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7 ja KarS § 213 lg 2 p 1, 4 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad Aleksandra Väljalt ja B.D-lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks Aleksandra Välja määratud kaitsja tasu summas 194,40 eurot ja B.D 146,40 eurot, mis kuulub süüdistatavatelt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2020.a 876 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatavate puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavatelt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kriminaalasjas on varalise kahju osas tsiviilhagi esitanud kannatanu A A (summas 435 eurot). Süüdistatavad B.D ja Aleksandra Välja nõustusid kohtus tsiviilhagi hüvitamisega. Seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatavad on kannatanu tsiviilhagi õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on hagide õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Võrreldes hagi esitamise hetkega on kannatanule hüvitatud veel 80 eurot. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt osaliselt ulatuses ning mõistab VÕS § 1043 alusel B.D-lt ja Aleksandra Väljalt solidaarselt A A kasuks välja 355 eurot.