Liiklussüüteod

19.05.2020 korraldaval istungil jäeti tõkend vahistamine muutmata (IV, 93-95) 10.11.2020 jäeti tõkend vahistamine muutmata (IV, 145-147)

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Alari Ujok KarS § 4231 järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 16.11.2019.a toimepandu eest KarS § 4231 järgi karistuseks mõistetud 10 kuud vangistust Alari Ujokile 01.11.2019.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 3 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja mõista Alari Ujokile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Süüdi tunnistada Alari Ujok KarS § 213 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Alari Ujok KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Alari Ujokile kuritegude kogumi eest (arvutikelmus ja omastamine) karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada viimati nimetatud 2 aastat vangistust Alari Ujokile 29.11.2016.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuu 27 päeva vangistuse võrra ja mõista Alari Ujokile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Süüdi tunnistada Alari Ujok KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel, kuna KarS § 213 lg 2 p 1, KarS § 201 lg 2 p 1, KarS § 209 lg 2 p 1 kuriteod on toime pandud enne 01.11.2019.a Tartu Maakohtu süüdimõistvat kohtuotsust, siis moodustada liitkaristus Alari Ujokile käesoleva kohtuotsusega KarS § 209 lg 2 p 1 järgi karistuseks mõistetud 3-st aastast vangistusest ning KarS § 213 lg 2 p 1 ja KarS § 201 lg 2 p 1 järgi KarS § 64 lg 1, KarS § 65 lg 2 alusel karistuseks mõistetud 3-st aastast 5-st kuust 27-st päevast vangistusest ning Alari Ujokile KarS § 4231 järgi KarS § 65 lg 2 alusel (01.11.2019.a kohtuotsusega) karistuseks mõistetud 1-st aastast 1-st kuust 28-st päevast vangistusest ja mõista Alari Ujokile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga. KarS § 65 lg 1 teise lause alusel arvata eelnimetatud liitkaristusest 3 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust maha 01.11.2019.a kohtuotsuse järgi 18.-19.08.2019.a eelvangistuses viibitud 2 päeva ja karistuseks Alari Ujokile mõista 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Alari Ujoki käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses 16.-18.11.2019 viibitud 3 (kolm) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 22.11.2019.a kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja lugeda 3 aasta 5 kuu 22 päeva vangistuse kandmise alguseks 22.11.2019.a. Alari Ujoki suhtes kohaldatud tõkend vahistamine kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest, mil Alari Ujok jätkab kinnipidamisasutuses talle karistuseks mõistetud vangistuse kandmist. KrMS § 173 lg 1 p 3, KrMS § 173 lg 4, KrMS § 177 p 3 jätta tõlkekulu (eesti-vene, eestisaksa) riigi kanda. Kuna Alari Ujok pani KarS § 4231 kuriteo toime Tartu Maakohtu 01.11.2019.a kohtuotsuse järgi katseajal olles 16.11.2019.a, siis ei saa teise astme kuriteo toimepanemise eest jätta sundraha 876€ välja mõistmata, kuigi osa liitkaristustest kuulub moodustamisele ka KarS § 65 lg 1 alusel. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Alari Ujokilt riigituludesse menetluskuluna kokku 3135.29 € (kolm tuhat ükssada kolmkümmend viis eurot kakskümmend üheksa senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest: 93.69€ kokku kannatanu R.M. ja tunnistajate M.U, M.O, R.V. kohtusse ilmumise kulu (IV, 140-141, 159-160; KrMS § 175 lg 1 p 2), 405.60€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (I, 140, 147, 160, 162-165, 166-175; KrMS § 175 lg 1 p 4), 1710€ riigi õigusabi kulu kohtumenetluses (V, 22-25; KrMS § 175 lg 1 p 4), 876€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2), 50€ kokku V.K.O. hinnangute kulu (I, 30, 42; KrMS § 175 lg 1 p 10). Menetluskulu 3135.29 € tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99921700004331 ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-20-1825, menetluskulu 28.01.2021.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2, KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul tasumata jätmisel nõutakse võlgnevus sisse täitemenetluse korras. Kohtutäituri kaudu võlgnevuse sissenõudmisel tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Süüdistatava Alari Ujoki kaitsja advokaat Marko Paabumetsa 27.01.2021.a taotluse (V, 22-25) alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure (asukoht XXX) kasuks 1710 eurot (sellest käibemaks on 285€) advokaat Marko Paabumetsa süüdistatava Alari Ujoki kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses kriminaalasja üldmenetluses menetlemisel osutatud õigusabi eest.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kriminaalasja toimiku juures pakendites nr 1 ja 2 asuvad kaks mobiiltelefoni iPhone, mis on küll Apple märgiga, kuid ei ole Apple originaaltooted, koos kõige nende juurde kuuluvaga hävitada. Kannatanute F.K, S.S. ja R.M. tsiviilhagid varalise kahju hüvitamise nõudes rahuldada. KrMS § 38 lg 1 p 2, KrMS § 381 lg 1 p 1, KrMS § 381 lg 3,4, KrMS § 306 lg 1 p 11, KrMS § 310 lg 1 alusel, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 lg 1,2,3, TsÜS § 98 lg 1, TsÜS § 101 lg 1, TsÜS § 91, TsÜS § 90 lg 1,2 alusel, võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 2, VÕS § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 3, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel välja mõista Alari Ujokilt: 400€ (nelisada eurot) kannatanu S.S. kasuks (S, kannatanu pangakontole nr XXX LHV Pank; IV köide lk 12, 134); 816.94€ (kaheksasada kuusteist eurot üheksakümmend neli senti) kannatanu R.M. kasuks (M, kannatanu pangakontole nr XXX Swedbank; IV köide lk 13, 135). KrMS § 38 lg 1 p 2, KrMS § 381 lg 1 p 1, KrMS § 381 lg 3,4, KrMS § 306 lg 1 p 11, KrMS § 310 lg 1 alusel, võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 2, VÕS § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 3, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel välja mõista Alari Ujokilt: 940€ (üheksasada nelikümmend eurot) kannatanu F.K. kasuks (K, kannatanu pangakontole nr XXX SEB Pank; IV köide lk 11, 133). Kohtuotsus edastada prokurörile, süüdistatavale Alari Ujokile koos makseinfoga, tema kaitsjale Marko Paabumetsale ja kinnipidamisasutusele, millises vahistatud süüdistatav viibib ning kannatanutele F.K. (XXX), S.S. (XXX), R.M. (XXX) ja A.A. (XXX). Kohtuotsuse jõustumisest tekib tsiviilhagi esitanud kannatanutel õigus pöörduda kas ise või enda esindaja kaudu vabalt valitud kohtutäituri poole tsiviilhaginõude võlgnikult Alari Ujokilt sissenõudmiseks. Jõustunud ja jõustumise märkega kohtuotsust kohtutäituri poole pöördumiseks on võimalik küsida kas elektroonselt kohtu menetlusposti aadressilt või siis tulla ise Tartu kohtumajja sellele kantseleisse järele. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Kannatanu R.M. soovil (I, 2; XXX) teavitada teda vahistatu Alari Ujoki vahi alt vabastamisest. Ennetähtaegse vabastamise ning kinnipidamisasutusest põgenemise kohta ei soovi R.M. teavitust saada (III, 2). Kannatanu F.K. soovil (I, 5; XXX) teavitada teda vahistatu Alari Ujoki vahi alt vabastamisest, Alari Ujoki vangistusest ennetähtaegselt vabanemisest ning kinnipidamisasutusest põgenemisest. Kannatanud S.S. ja A.A. eelnimetatud teavitusi saada ei soovi (III, 10, 13). Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks: süüdimõistetu asukohajärgsele kinnipidamisasutusele vangistuse täideviimiseks, pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

PÕHIOSA

Tartu Maakohus menetles üldkorras menetluses Alari Ujokile esitatud süüdistusi KarS § 213 lg 2 p 1, KarS § 201 lg 2 p 1, KarS § 209 lg 2 p 1 ja KarS § 423 1 järgi. Nendest süüdistustest muutis prokurör 27.01.2021.a kelmuse süüdistust osas, milles kannatanuks on R.M. (V, 2628). Kannatanu S.S. seonduvat kelmuse süüdistust ei muudetud. Ülejäänud süüdistusi prokurör ei muutnud. Alari Ujok ennast maakohtus varavastaste kuritegude toimepanemise süüdistustes KarS § 213 lg 2 p 1, KarS § 201 lg 2 p 1 ja KarS § 209 lg 2 p 1 järgi süüdi ei tunnistanud, olles seisukohal, et teda süüstatakse alusetult, tehes selles etteheiteid nii kannatanutele, kohtueelsele menetlejale kui ka osadele tunnistajatele. Süüdistustest võttis Alari Ujok maakohtus ainsana õigeks KarS § 4231 järgi kvalifitseeritud mootorsõiduki süstemaatiliselt juhtimisõiguseta juhtimise ja tunnistas ennast selle süüdistuse järgi täielikult süüdi ning süüdistuses kajastatud asjaoludest midagi ei vaidlustanud. Maakohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Alari Ujok on süüdistuste põhjendatuse valdavas osas kahtluse alla seadnud, on tema süü kogu süüdistuse ulatuses, sealhulgas ka varavastaste kuritegude toimepanemise süüdistustes, veenvalt ja usaldusväärsete tõenditega tõendatud. Alari Ujoki käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kõrvaldamata kahtlused asjas puuduvad. Alari Ujoki suhtes on põhjendatud teha süüdimõistev kohtuotsus.

Süüdistus arvutikelmuse toimepanemises KarS § 213 lg 2 p 1 järgi Kohtulikul uurimisel maakohtus leidis veenvalt tõendamist Alari Ujoki süü talle süüdistusaktis esitatud arvutikelmuse süüdistuses KarS § 213 lg 2 p 1 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi ja omastamise, kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohas ja ajal sai enda valdusesse F.K. kuuluva mobiiltelefoni Apple iPhone 6 ning F.K. Smart-ID konto PIN-koodid. Seejärel 17.01.2019 kella 17.19 paiku kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohas, kasutades enda mobiiltelefoni numbriga XXX seotud internetti, sisestas Alari Ujok F.K. AS-i SEB Pank kontole sisselogimiseks ja ülekande tegemiseks ebaseaduslikult F.K. SmartID konto PIN-koodid, millega sekkus ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi ning tegi F.K. AS SEB Pank arvelduskontolt nr XXX ülekande G.P. AS-i SEB Pank arvelduskontole nr XXX summas 940 eurot. G.P. võttis 17.01.2019 ajavahemikul kell 17.57 - 18.01 XXX asuvast AS SEB Pank pangaautomaadist nr XXX Alari Ujoki palvel oma kontolt välja 865 eurot ning andis selle edasi Alari Ujokile. Sellise tegevusega sekkus Alari Ujok andmete ebaseadusliku sisestamise teel andmetöötlusprotsessi, mille tulemusena sai Alari Ujok ise varalist kasu ning tekitas F.K. varalist kahju 940 eurot. Eelkirjeldatud tegevusega pani Alari Ujok toime KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava arvutikelmuse, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamisega andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud vargusi ja omastamise. Kriminaalasjas ei ole senini olnud vaidlust selles, et F.K. l läks 14.01.2019.a tema valdusest kaotsi talle kuuluv mobiiltelefon, milles oli Smart-ID ning sellesse telefoni olid salvestatud ka pin-koodid ja paroolid. Kas telefon läks lihtsalt kaduma või see varastati F.K. ära või pandi sellega seoses toime hoopiski mõni muu varavastane kuritegu, pole teada. Seda ei tea ka kannatanu F.K. ise, kuidas ta endale kuuluvast mobiiltelefonist täpselt ilma jäi (vt selle kohta F.K. ütlusi: III, 52-55, 5). Peale Alari Ujokile esitatud arvutikelmuse süüdistuse ei ole senistel andmetel kellelegi esitatud F.K. kuulunud mobiiltelefoni varguse süüdistust ega ka ühegi teise varavastase kuriteo toimepanemise süüdistust. Ka Alari Ujokile ei ole peale arvutikelmuse süüdistuse esitatud telefoni kaduma minekuga seoses F.K. kuulunud mobiiltelefoni varguse ega ka mõne muu varavastase kuriteo toimepanemise süüdistust. Käesolevas kriminaalasjas ei omagi Alari Ujokile esitatud arvutikelmuse süüdistuse lahendamise seisukohalt määravat tähtsust, kuidas F.K. enda mobiiltelefonist ilma jäi. Neil asjaoludel ei ole Alari Ujoki kohtumenetluses tehtud etteheidetel kohtueelse menetleja aadressil, miks koheselt ei nõutud raamatukogust välja videosalvestusi F.K. mobiiltelefoni kaotsimineku asjaolude kohta, olulist kaalu. Kannatanu F.K. ütlustega (III, 52-55, 5) ja tema kuriteoavaldusega (II, 3537) on veenvalt tõendatud, et F.K. kaotas valduse oma mobiiltelefoni üle 14.01.2019.a. 21.01.2019.a Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud (II, 35) kannatanu F.K. 17.01.2019.a ingliskeelse kuriteoavaldusega Politsei- ja Piirivalveametile (II, 35) selle juurde kuuluva eestikeelse tõlkega (II, 36-37) on tõendatud, et F.K. avaldas politseile enda Smart-ID-ga

mobiiltelefoni XXX kaotamise ajaks 14.jaanuari 2019.a. Samas 17.01.2019.a kuriteoavalduses on kajastatud, et G.P. võttis 17.01.2019.a F.K. pangaarvelt 940€, milleks ilmselt kasutas kaotsi läinud mobiiltelefonis olnud Smart-ID-d (I, 36-37). Kannatanu F.K. ütlustega (III, 52-55, 5) on tõendatud, et temalt 14.01.2019.a kaduma läinud Apple iPhone6 mobiiltelefonil ei olnud ekraanilukku ja parooli peal ning telefoni sisule oli võimalik igaühel juurde pääseda, s.h mobiiltelefonis olnud paroolidele, PINkoodidele, kus olid ka samas telefonis asunud Smart-ID PIN1 ja PIN2 koodid, milliseid oli vaja kasutada G.P. kontole 940 euro ülekande tegemiseks. Kohtulikul uurimisel ütlusi andes kinnitas kannatanu F.K, et ei ole senini enda mobiiltelefoni tagasi saanud (III, 54). Kohtulikul uurimisel jäi kannatanu F.K. enda Alari Ujoki vastu esitatud 940 euro tsiviilhaginõude juurde (III, 55). Kaitsja küll selgitas kannatanule F.K, et süüdistuse kohaselt andis G.P. õigusvastaselt G.P. pangakontole kantud 940-st eurost Alari Ujoki kätte 865 eurot, aga kannatanu jäi ikkagi seisukohale, et enda 940 euro suuruse varalise kahju hüvitamise nõude esitab tervikuna ainult Alari Ujoki vastu (III, 55). Tsiviilhagis ongi kannatanu F.K. esitanud enda 940 euro suuruse varalise kahju hüvitamise nõude tervikuna ainult ja üksnes Alari Ujoki vastu (IV, 11, 133). Kannatanu F.K. (K.) ütlustega (III, 52-55, 5) ja tema kuriteoavaldusega (II, 35-37) selle kohta, et tema pangakontolt kanti tema tahte vastaselt 17.01.2019.a G.P. pangakontole üle kokku 940 eurot, on kooskõlas ka 17.01.2019 17:19:23 AS-i SEB Pank maksekorralduse nr XXX debiteerimise teatiselt (II, 38-39) nähtuv. 17.01.2019 17:19:23 maksekorralduse nr XXX debiteerimise teatisega (II, 38-39) on tõendatud, et F.K. nimel olevalt AS-s SEB Pank asuvalt arvelduskontolt nr XXX kanti G.P. nimel AS-s SEB Pank asuvale arvelduskontole nr XXX üle 940 eurot, ülekande selgituseks on kajastatud: „Mulle“. 25.02.2019.a AS-i SEB Pank vastusega menetlejale (I, 5-6) on tõendatud, et F.K. arvelduskontolt nr XXX 17.01.2019 tehtud 940 euro ülekande kinnitamiseks kasutati SmartID-d, makse tegemisel oli IP aadress XXX (I, 5-6). Samas vastuskirjas on kohtueelsel menetlejal soovitatud täpsema info saamiseks pöörduda S.I.S.A. poole (I, 5-6). Eelkajastatud tõenditest nähtuvaga on kooskõlas ka 25.04.2019.a S.I.S.A. vastus (I, 7-8), millest muuhulgas nähtub, et pärast F.K. mobiiltelefoni 14.01.2019.a kaotsi minekut on selles püütud 15. ja 17.01.2019.a kasutada AS-i SEB Pank internetipanka sisselogimises F.K. nimel olevat Smart-ID-d, mis 17.01.2019.a lõpuks ka õnnestus. 25.04.2019.a S.I.S.A. vastusega (I, 7-8) kohtueelsele menetlejale on tõendatud, et F.K. nimele registreeritud Smart-ID-d on kasutatud ajavahemikul 14.-18.01.2019 järgmiselt: 15.01.2019 11:25:54 alustati SEB panka logimise sessiooniga 15.01.2019 11:27:35 sessioon lõppes aegumisega, kasutaja poolseid tegevusi ei ole 15.01.2019 11:35:30 alustati SEB panka logimise sessiooniga 15.01.2019 11:37:10 sessioon lõppes aegumisega, kasutaja poolseid tegevusi ei ole

17.01.2019 16:57:18 autentimine SEB panka 17.01.2019 16:57:48 sisestati vale PIN-kood 17.01.2019 16:58:08 sisestati vale PIN-kood 17.01.2019 16:58:13 sisestati õige autentimise PIN-kood, signatuur edastati IPaadressilt XXX 17.01.2019 17:18:32 SEB panka allkirjastamise päring 17.01.2019 17:19:11 sisestati õige allkirjastamise päring PIN-koodiga, signatuur saadeti IP-aadressilt XXX 17.01.2019 18:31:19 klient helistas Smart-ID abiliinile ja tühistas konto 17.01.2019 18:31:25 Smart-ID konto suletud Eeltooduga on kooskõlas 26.04.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (I, 9; selle juurde kuuluvad sideettevõtjalt saadud andmed ühel CD-plaadil: I, 10) nähtuv selle kohta, et 17.01.2019 kell 17:19 IP XXX - interneti veebilehele seb.ee on logitud IP nr XXX , mis seostub telefoniga nr XXX, mis on tunnistaja G.P. ülekuulamise protokollis märgitud Alari Ujoki kasutuses olevaks telefoninumbriks (I, 9-10). Tunnistaja G.P. ütlustega (III; 91-98, 19) on tõendatud, et Alari Ujoki kasutuses olid telefoninumbrid XXX (III, 95 all) ja nr XXX (III, 96 ülal). 19.12.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (I, 11-12) selle juurde kuuluvate lisadega (I, 13-14) ja sideettevõtjalt saadud andmetega ühel CD-plaadil (I, 15) on tõendatud, et telefoninumbri XXX kasutamine Alari Ujoki poolt on tuvastatud 26.02.2019.a tunnistaja G.P. ütlustega selle kohta, et Alari Ujok on kasutanud telefoninumbreid XXX ja nr XXX (I, 12). 19.12.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollis (I, 11-12) kajastatu kohaselt on telefoninumbri XXX kasutamine Alari Ujoki poolt on tuvastatud ka 01.02.2019.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega väärteoasjas nr XXX (I, 12). Telefoninumbri XXX kasutamine Alari Ujoki poolt on tuvastatud ka 07.12.2018.a väärteoprotokolliga nr XXX / XXX (II, 23) ja 24.12.2018.a väärteoprotokolliga nr XXX / XXX (II, 24) ning 01.02.2019.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega väärteoasjas (II, 21-22), millistest nähtub, et Alari Ujok avaldas väärteoasjade menetlejatele enda telefoninumbriks

XXX (II, 21, 23, 24).

Kõneeristustega on tõendatud, et ajavahemikus 14.-17.01.2019 on telefoninumbrid XXX ja nr XXX olnud kasutusel ühes ja samas mobiiltelefonis IMEI-koodiga XXX

(I, 12).

Kohtu hinnangul on veenev ja eluliselt usutav, et kahe telefoninumbri ühes ja samas mobiiltelefonis vaheldumisi kasutamine osundab selgelt sellele, et mõlemad telefoninumbrid olid ühe ja sama isiku kasutuses, kelleks tõenditest nähtuvalt oli Alari Ujok. Sellega on kooskõlas ka asjaolu, et telefonis IMEI-koodiga XXX on ajavahemikus 14.17.01.2019 olnud Alari Ujoki kasutuses kaks telefoninumbrit XXX ja nr XXX järgmiselt (I, 13):

telefoninumbrit XXX

kasutati 14.-16.01.2019, kokku kõnesid 47 (I, 13);

telefoninumbrit XXX kasutati 16.-17.01.2019, kokku kõnesid 19 (I, 13). 19.12.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollis (I, 11-12) kajastatu kohaselt on G.P. poolt mobiiltelefoninumbri XXX kasutamine tuvastatud XXX keskkonnast tehtud väljatrükiga, millelt nähtub, et G.P. kasutab mobiiltelefoninumbrit XXX (I; 12, 14). Alari Ujoki kasutuses olnud telefoninumbri XXX kõneeristusest nähtub 17.01.2019 järgmine suhtlus G.P. kasutuses olnud numbriga XXX: kell 17:09 toimus kõne Alari Ujoki kasutuses olnud telefoninumbrilt XXX G.P. kasutuses olnud telefoninumbrile XXX (I, 12); kell 17:19 toimus kõne Alari Ujoki kasutuses olnud telefoninumbrilt XXX G.P. kasutuses olnud telefoninumbrile XXX (I, 12). Eeltoodust nähtub, et suhtluse initsiaatoriks oli Alari Ujok, kes ise otsis ja ka sai kontakti G.P. Sellega on kooksõlas ka tunnistaja G.P. ütlustest (III; 91-98, 19) nähtuv selle kohta, et just Alari Ujok soovis tema pangakontot kasutada sinna kontole raha saatmiseks ja selle sealt hiljem välja võtmiseks, millise Alari Ujoki ettepanekuga ta ka nõustus, pärast tööd võtsid Alari Ujok ja ta sõbrad ta auto peale, sõitsid XXX juurde, kus pangaautomaadist võttis raha kahes osas välja: 600€ ja 265€, ning andis selle raha enda käest ära Alari Ujoki XXX V. kätte. Eeltoodust nähtuvaga selle kohta, et just Alari Ujok oli huvitatud F.K. pangakontolt G.P. pangakontole 940 euro ülekande tegemisest ja G.P. kontole saabunud raha sularahas pangaautomaadist väljavõtmisest, on kooskõlas ka Alari Ujoki ja G.P. vahel XXX ja XXX toimunud suhtluse väljatrükkidest (II, 46-53) nähtuv selle kohta, et Alari Ujok oli ainuke isik, kes selleks pöördus G.P. poole ja G.P. avaldas nõusolekut Alari Ujoki pöördumise täitmiseks, lubades kasutada enda pangakontot sinna raha saabumiseks ja selle enda pangakontolt väljavõtmiseks. Ühtlasi informeeris G.P. Alari Ujokit ka sellest, et tema pangakonto on miinuses ca 70 euro lähedusse jäävas summas, millest Alari Ujok pidi ise aru saama, et selle miinuses oleva rahasumma võrra saab tema pangakontolt hiljem raha vähem välja võtta. Nähtub see alljärgnevast Alari Ujoki ja G.P. vahel XXX ja XXX 17.01.2019.a toimunud suhtluse väljatrükkidest (II, 46-53): 17.01.2019 kell 17:11 edastab G.P. arvelduskonto numbri XXX (II 46)

ülekande tegemiseks Alari Ujokile enda

kell 17:20 edastab G.P. Alari Ujokile enda telefonist tehtud ekraanitõmmise, millelt nähtub muuhulgas automaatne elektroonne pangateatis G.P: „Laekumine kontole XXX , K.F. XXX , +940.00 EUR, vaba jääk: 865.52 EUR (17/01 17:19:27), Mulle“ (II, 46) G.P. avaldab ekraanitõmmisele Alari Ujokile selgituseks juurde, et tal oli eelnevalt miinuses midagi 70 euro vms ulatuses (II, 46) kella 20:24 ajal palub Alari Ujok G.P. vabandust halva olukorra tekitamise pärast (II, 47) kella 20:35 ajal lubab Alari Ujok G.P, et G.P. jääb puhtaks, võtab kasvõi enda kaela, lisades juurde: „Ei väga õigesti tegid et ütlesid minu käest“ (II, 48) kella 20:55 ajal kinnitab Alari Ujok G.P. üle, et lubab selles ettevõtmises G.P. puhtaks jäämist (II, 49)

suhtluse lõpuks on aga G.P. ikkagi väga pahane Alari Ujoki peale (II, 5152): jata teised inimesed oma kahtlastest aridest välja lampi kasutad mind ara, et mingit voorast raha omada ... kelle raha se oli mis mu arvele saadeti? Ara minuga enam ühendust vota (II, 52) Alari Ujok: Mis asja. Selle kuradi venna oma kes seal pinnal oli ja ta ise kandis ju enda telefonis seda. Viisin ära ka juba (II, 52) G.P. : sugavalt pettunud olen lihtsalt muud midagi (II, 52) 17.01.2019.a Alari Ujoki ja G.P. vahel XXX ja XXX toimunud suhtlusest on aru saada, et 17.01.2019.a õhtul on keegi helistanud G.P, mispeale G.P. tunneb huvi, kas Alari Ujokile on ka helistatud, kuid Alari Ujok kinnitab, et talle ei ole keegi helistanud (II, 53) Tunnistaja G.P. ütluste (III; 91-98, 19) kohaselt võttis uurija temaga ühendust samal päeval, kui raha välja võttis (III, 96 ülal). Tunnistaja G.P. andis kaugülekuulamisega videokonverentsi põhimõttel ütlused 17.11.2020.a

(III, 91-98, 19).

Tunnistaja G.P. avaldatu kohaselt teab ta Alari Ujokit vähest aega, elasid ühes üürikorteris, Alari Ujok ei ole talle lähedane isik, sugulane ning hõimlane ja vihavaenu tal Alari Ujoki suhtes ei ole (III, 91). G.P. avaldatu kohaselt ei tea ja ei tunne ta kannatanutest kedagi, kannatanute suhtes tal vihavaenu ei ole (III, 91). Tunnistaja G.P. ütluste (III, 91-98, 19) kohaselt kasutas Alari Ujok tema pangakontot, et sellele raha saata ja see sealt välja võtta (III, 92); pärast tööd võeti XXX tänavalt auto peale, sõitsid XXX Prisma pangaautomaadi juurde, võttis raha välja ja andis selle Alari sõbra V. kätte (III, 93-94); autos, millega läksid raha välja võtma, olid autojuht, Alari ja 2 Alari sõpra (III, 93), neist üks V. ja teine R. (III, 93-95); raha väljavõtmise ajal oli Alari autost väljas ja rääkis eemal telefoniga, V. seisis sularahaautomaadist natukene eemal, paari sammu kaugusel (III, 93); autost väljusid kolmekesi – ta ise, V. ja Alari (III, 93); pangaautomaadist välja võetud raha andis V. kätte, kuna ta oli kõige lähemal (III, 94); pärast raha väljavõtmist ja ära andmist läks koju (III, 94); õhtul helistas uurija, kutsus ütlusi andma, kuid kuna Alari oli samal ajal kodus, siis seda kuulis ka Alari, kes palus, et ta ei ütleks, et raha andis V. kätte, vaid ütleks, et andis tema kätte (III, 94); uurijale ütleski, et andis raha Alari kätte (III, 94). Tunnistaja G.P. ütluste (III, 91-98, 19) kohaselt sai ta alguses aru, et see raha läheb Alarile, siis aga sai aru, et see läheb Alari sõbrale V. le, kes selle ülekande tegi (III, 95). Tunnistaja G.P. ütluste (III, 91-98, 19) kohaselt võttis Alari Ujok temaga ühendust 17.01.2019 kella 17 paiku ja Alari Ujok kasutas sellel ajal telefoninumbreid XXX ja XXX (III, 95-96), raha võttis pangaautomaadist välja kahes osas – 600 eurot ja 265 eurot (III, 96), pangakontole saabunud täpset rahasumma suurust ei oska öelda, kuskil 900 eurot

(III, 96), uurijale andis Alari Ujokiga Facebookis ja sõnumite teel toimunud vestlused üle (III, 96), enne rahaülekande saabumist oli tal pangakonto miinuses (III, 98); Alari Ujok avaldas tema poole pöördudes, et pangakontot on vaja tema sõbrale (III, 98). Tunnistaja G.P. ütlused on vaid osaliselt ülejäänud tõenditega kooskõlas. G.P. ütlused on kooskõlas XXX Alari Ujokiga toimunud suhtlusega (II, 46) ja 22.02.2019.a AS-i SEB Pank vastusega sellele lisatud G.P. arvelduskonto nr XXX väljavõttega ajavahemiku 17.01.201908.02.2019 kohta (I, 1-4) selles osas, et G.P. arvelduskontol oli miinus 74,9€ ulatuses, mis kaeti sinna 17.01.2019.a F.K. pangakontolt saabunud 940 euro arvelt, mistõttu oligi 17.01.2019.a võimalik G.P. pangakontolt sularahana pangaautomaadist välja võtta maksimaalselt 865 eurot (940-75 =865). 22.02.2019.a AS SEB Pank vastusega koos sellele lisatud G.P. arvelduskonto nr XXX väljavõttega ajavahemiku 17.01.2019-08.02.2019 kohta (I, 1-4) on tõendatud, et enne G.P. arvelduskontole 940 euro saabumist olid tema arveldusarvel tasumata kohustused kokku 74,9 €, mis täideti 17.01.2019 ära F.K. kontolt 940 € G.P. arvelduskontole laekumisel (I, 2). 22.02.2019.a AS-i SEB Pank vastuskirjale lisatud G.P. pangakonto väljavõttest nähtuvalt oli G.P. tasumata kohustusi 74,9 €, mis koosnes järgmistest summadest: 40,07 + 34,37 +

0,42 + 0,04 = 74,9 € (I, 2).

Panga vastuskirjale lisatud G.P. arvelduskonto nr XXX väljavõttega on tõendatud, et: 17.01.2019 saabus F.K. kontolt G.P. arvelduskontole 940 € selgitusega Mulle (I, 2); 17.01.2019 kell 17:57 on pangkaardiga XXX tn sularahaautomaadist nr XXX välja võetud 600 € (I, 2); 17.01.2019 kell 18:01 on pangkaardiga XXX tn sularahaautomaadist nr XXX välja võetud 265 € (I, 2). Matemaatilistest arvutustest lähtudes polekski 17.01.2019.a G.P. arvelduskontolt sularaha rohkem välja võtta saanud kui 865€, sest enne läksid 940 eurost maha tekkinud kohustused ja võlgnevused kokku 74,9 € ulatuses. Tunnistaja G.P. kohtulikul uurimisel antud ütlused (III, 91-98, 19) lahknevad osaliselt ülejäänud tõendite kogumist osas, millistes G.P. väidab, et Alari Ujok avaldas tema poole pöördudes, et pangakontot on vaja tema sõbrale (III, 98), pangaautomaadist välja võetud raha andis ta V. kätte (III, 94), pangaautomaadist välja võetud raha läkski Alari XXX V, kes selle ülekande tegi (III, 95). G.P. kohtulikul uurimisel antud ütlused lähevad vastuollu nii 17.01.2019.a Alari Ujoki ja G.P. vahel XXX ja XXX toimunud suhtlusega (II, 46-53) kui ka tunnistajate V.R. (III, 119-123, 20) ja S.P. ütlustega (III, 108118, 14). 17.01.2019.a Alari Ujoki ja G.P. vahel XXX ja XXX toimunud suhtlusest nähtuvalt on just Alari Ujok üksinda olnud initsiaator ja aktiivne pool selleks, et G.P. nõustuks ja lubaks kasutada enda pangakontot ning hiljem, kui uurija oli juba pärast rahaülekannet võtnud ühendust G.P, pidas G.P. toimunus süüdlaseks ja ainuvastutavaks ainult ja üksnes just Alari Ujokit, kelle peale ta oli väga pahane ja kellele ta avaldas Alari Ujoki suhtes ka sügavat

pettumust, et Alari Ujok oli teda võõra raha omamiseks ära kasutanud ja ta enda kahtlasesse ärisse kaasanud. Ühtegi teist isikut G.P. sellest suhtlusest (II, 46-53) nähtuvalt toimunus vastutavaks ei pea ning kellelegi teisele peale Alari Ujoki G.P. toimunus etteheiteid ei tee. Alari Ujoki ja G.P. vahelisest suhtlusest 17.01.2019.a ei nähtu ühtegi teist isikut peale Alari Ujoki, kes oleks olnud 940 euro ülekandmiseks G.P. pangakonto kasutamise initsiaatoriks. Sellest 17.01.2019.a Alari Ujoki ja G.P. vahel XXX ja XXX toimunud suhtlusest nähtuvalt püüab Alari Ujok G.P. küll maha rahustada, lubades korduvalt, et G.P. jääb selles ettevõtmises puhtaks, kuid G.P. on jätkuvalt Alari Ujoki peale pahane ning avaldab soovi, et Alari Ujok temaga enam ühendust ei võtaks (II, 51-52). G.P. pingeliseks kujunenud suhtluse leevenduseks asub Alari Ujok valetama, väites, et keegi teine isik tegi oma telefonis ülekande ära, jättes samas G.P. mulje, nagu ta oleks pangaautomaadist välja võetud ülekanderaha juba õigele isikule ära viinud (II, 52). See nähtub alljärgnevast XXX G.P. ja Alari Ujoki vahelisest suhtlusest: G.P. kelle raha se oli mis mu arvele saadeti? Ara minuga enam ühendust vota (II, 52) Alari Ujok: Mis asja. Selle kuradi venna oma kes seal pinnal oli ja ta ise kandis ju enda telefonis seda. Viisin ära ka juba (II, 52) Tegelikkuses on eelkajastatud tõenditest aga näha, et keegi teine peale Alari Ujoki pole teinud ja ei saanudki teha tema kasutuses olnud mobiiltelefonist F.K. nimel olevat Smart-ID-d kasutades 940 euro ulatuses rahaülekannet G.P. nimel olevale pangakontole. Senini ei ole Alari Ujok veel kordagi ka avaldanud, et ta oleks andnud enda mobiiltelefoni 17.01.2019.a rahaülekande tegemiseks kellegi teise kasutusse või see oleks tal kuhugi sellel päeval ära kadunud või maha ununenud, et seda oleks saanud peale tema enda kasutada mõni teine isik, kes sellelt tegi F.K. Smart-ID-d kasutades F.K. nimel olevalt pangakontolt 940 euro ulatuses ülekande G.P. nimel olevale pangakontole. Need väited, et Alari Ujokil oleks läinud telefon tema valdusest 17.01.2019.a välja ja ta ise ei saanud seda kasutada, ei saaks aga olla vähimalgi määral usutavad olukorras, kus on fikseeritud ära A.Ujoki ja G.P. vaheline telefonisuhtlus ja seda lisaks telefonikõnedele ka nii XXX kui ka XXX ning nad mõlemad, s.o nii G.P. kui ka A.Ujok on oma ütlustes senini kinnitanud 17.01.2019.a nendevahelise telefonisuhtluse, s.h ka nii XXX kui ka XXX, toimumist. Viimati kajastatud 17.01.2019.a Alari Ujoki ja G.P. vahel XXX toimunud suhtlusest nähtub veel üks oluline asjaolu. Nimelt on sellest suhtlusest nähtuvalt nii Alari Ujok kui ka G.P. teadlikud, et sularahaautomaadist välja võetud raha sai ja ka jäi Alari Ujoki kätte. G.P. pingeliseks kujunenud olukorra leevenduseks avaldas Alari Ujok G.P, et on selle ka juba ära viinud. Suhtluse sisust ja kontekstist nähtub üheselt, et jutt Alari Ujoki ja G.P. vahel käib just G.P. pangaarvele saabunud rahast, millele viitab väga selgelt ka G.P. küsimus, et kelle raha see oli, mis ta arvele saadeti, millele Alari Ujok vastas, et viis selle juba ära. Neil asjaoludel pole kohtu jaoks veenvad ja usutavad süüdistatava Alari Ujoki kohtumenetluses antud ütlused selle kohta, et see jutt oli siinkohal hoopiski G.P. poolt pangaautomaadist sularaha väljavõtmise järgselt teiste isikute autoga ära viimisest, mitte raha ära viimisest. Eeltoodust tulenevalt, kuna 17.01.2019.a Facebook Messengeris G.P. ja Alari Ujoki vahelisest suhtlusest nähtub üheselt, et G.P. pangakontolt 17.01.2019.a välja võetud 865€ sai

ja ka jäi Alari Ujoki kätte, pole kohtu jaoks veenvad ja usutavad tunnistaja G.P. (III; 91-98, 19) ja süüdistatava Alari Ujoki (III, 126-140, 16) ütlused ning tunnistajate M.M. (III, 82-89, 12) ja R.L. ütlused (III, 74-82, 11) selles osas, mis süüstavad V.R. kannatanu F.K. pangakontolt G.P. pangakontole 940 euro ülekandmises ja sellelt 865€ V.R. korraldamisel väljavõtmises ja V.R. jätmises. 17.01.2019.a Alari Ujoki ja G.P. vahel XXX toimunud suhtlusest nähtuvaga selle kohta, et G.P. pangakontolt 17.01.2019.a välja võetud raha 865€ sai ja jäi ka Alari Ujoki kätte, on kooskõlas ka tunnistajate S.P. (III, 108-118, 14) ja V.R. ütlustest (III, 119-123, 20) kogumis nähtuv selle kohta, et V.R. Prisma juures autost kuskil kaugemal ära ei käinud, oli enamus aega autos koos autojuhiga S.P. ja R.L. ning käis lühiajaliselt autost väljas selle vahetus läheduses üksnes suitsu tegemas. S.P. ja V.R. ütlustest nähtub kogumis, et V.R. ei käinud koos G.P. sularahaautomaadi juures ning V.R. kätte sularahaautomaadist G.P. poolt välja võetud sularaha ei saanud ja ka ei jäänud. Tunnistaja S.P. ütluste (III, 108-118, 14) kohaselt oli ta 17.01.2019.a kaineks autojuhiks, Alari Ujok palus tal sõita XXX juurde, sõidutaski Alari Ujoki, R.L. ja V.R. sinna ning sõiduteekonna ajal võtsid auto peale ka tütarlapse (G.P. ), Prisma juures käis Alari Ujok selle neiuga vahepeal autost ära, autosse jäid ta ise, R.L. ja V.R. Tunnistaja S.P. ütluste (III, 108-118, 14) kohaselt käisid nad vahepeal küll autost väljas auto juures lühiajaliselt suitsu tegemas, kuid neist kolmest keegi auto juurest ära ei käinud, ka V.R. ei käinud auto juurest ära. Tunnistaja S.P. ütlustest (III, 108-118, 14) nähtuvalt ei olnud sellest juttu, kuhu ja miks ning milleks tütarlaps ja Alari Ujok XXX juures autost väljusid ja mida nad sellel ajal tegid, kui ta ise koos R.L. ja V.R. olid autos ja vahepeal lühiajaliselt ka selle juures väljas õues suitsu tegid. Tunnistaja S.P. ütlustega (III, 108-118, 14) on kooskõlas tunnistaja V.R. ütlused (III, 119123, 20). Tunnistaja V.R. ütluste (III, 119-123, 20) kohaselt on tal sünnipäev 18.jaanuaril, 2019.a oli sünnipäevale eelnenud päeval joonud (III, 120), esialgu oli üksi, pärast koos S.P, R.L. ja Alari Ujokiga (III, 120), S. oli kaineks autojuhiks (III, 120); 17.01.2019.a S.P. kokkusaamiseks helistas talle (III, 122); esialgu olid R.L. juures, sealt käisid korraks XXX, Alari sai kokku ühe tütarlapsega (III, 120); XXX sõitsid Prisma parklasse, Alari läks tütarlapsega autost välja ja liikusid Prisma poole pangaautomaadi juurde (III, 120-121), nad seisid pangaautomaadi juures ja rääkisid teineteisega (III, 123); ise oli sellel ajal koos S. ja R. autos, vahepeal käis väljas suitsu tegemas (III, 121); ei näinud, et Alari ja tütarlapse auto juurde tagasi tulles oleks keegi kellelegi midagi andnud (III, 121). Tunnistaja V.R. ütluste (III, 119-123, 20) kohaselt ei ole ta teinud sellel õhtul ühtegi pangaülekannet, tal pole pangaarvetki (III, 121), keegi talle raha sellel õhtul ei andnud, raha ei andnud ka auto juurde tagasi tulnud tütarlaps ja Alari Ujok ning juttu tal Alari Ujokiga pangaülekandest polnud (III, 121). Eeltoodud tunnistajate S.P. (III, 108-118, 14) ja V.R. ütluste (III, 119-123, 20) usaldusväärsuses pole kohtul alust kahelda. Nende ütlused on oma sisus kooskõlas ka 17.01.2019.a Alari Ujoki ja G.P. vahel XXX ja XXX toimunud suhtlusega (II, 46-53). Osas, millises tunnistajate R.L, M.M. ja G.P. ning süüdistatava Alari Ujoki ütlused satuvad vastuollu eelkajastatud tunnistajate S.P. ja V.R. ning Alari Ujoki ja G.P. vahelise suhtlusega 17.01.2019.a XXX ja XXX, lähtub kohus S.P. ja

V.R. ütlustest ning nendega oma sisus kooskõlas olevast Alari Ujoki ja G.P. vahelisest suhtlusest XXX JA XXX. Seonduvalt tunnistajate R.L. (III, 74-82, 11) ja M.M. ütlustega (III, 82-89, 12) ning süüdistatava Alari Ujoki ütlustega (III, 126-140, 16) on oluline täheldada, et nad on oma ütlusi kriminaalmenetluse vältel olulistes asjaoludes muutnud ning veenvaid ja usutavaid põhjendusi nad selleks pole andnud. Tunnistaja R.L. ütlustest nähtuvalt on ta enda ütlusi kriminaalmenetluse vältel peaaegu kõiges muutnud. Tunnistaja R.L. kohtulikul uurimisel antud ütluste (III, 74-82, 11) kohaselt oli just V.R. see, kes tema juures 17.01.2019.a olles otsis SEB Panga arvelduskontot, kuhu ülekannet teha ning V.R. oli ka see isik, kellel oli vaja käia XXX juures pangaautomaadist raha välja võtmas, XXX juures käis V. tütarlapsega koos autost väljas ja sellel ajal olid autos ja auto juures ta ise, autojuht S.P. ja Alari Ujok. R.L. kohtulikul uurimisel antud ütluste (III, 74-82, 11) kohaselt oli see tütarlaps, kes XXX sõites autosse tuli ja kellega koos V.R. käis Prisma juures auto juurest ära, V.R. tuttav. Kohtulikul uurimisel avaldati prokuröri taotlusel (III, 77) KrMS § 289 lg 1 alusel ütlustes esinevate vastuolude tõttu ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja R.L. kohtueelsel uurimisel antud ütlused (III, 77-78), milliste kohaselt V.R. tema juures korteris sees 17.01.2019.a ei käinudki, V. ootas maja juures, Alari Ujokil oli vaja kuskile sõita, aadressi ütles kainele autojuhile S.P. Alari Ujok, XXX sõites tuli auto peale Alari tuttav naisterahvas, sõitsid XXX juurde, seal parkimisplatsil läks Alari Ujok koos naisterahvaga autost välja, ise oli sellel ajal koos V. autos tagaistmel ja jõid seal viina ning mingil ajal tulid Alari Ujok ja see naisterahvas auto juurde tagasi, istusid autosse, omavahel juttu raha ülekandmisest ja üleandmisest kellelgi polnud (III, 77-78). Pärast kohtueelses menetluses R.L. antud ütluste avaldamist jäi R.L. kohtus antud ütluste juurde ning avaldas mitmeid erinevaid põhjusi, miks kohtueelses menetluses antud ütlused erinevad tema kohtus antud ütlustest. Esmalt üritas R.L. enda ütluste muutmises vastutavaks teha uurijat, väites, et kohtus avaldatud ja tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlused on uurija poolt väljapigistatud sõnad, kuid kes see uurija oli, kes teda sundis selliseid ütlusi andma, ta ei mäleta (III, 78). Veel nimetas R.L. ütluste muutmise põhjuseks ka seda, et esmalt kohtueelses menetluses ütlusi andes ta esimese raksuga kõike ei mäletanudki (III, 78). R.L. kohtus antud ütluste kohaselt ta ei mäletagi, kas ta kohtueelses menetluses antud ütluste ülekuulamisprotokolli läbi luges, kuid allkirja küll kuhugi kirjutas (III, 78). Pärast kohtueelses menetluses antud ütluste ülekuulamisprotokolliga tutvumist kinnitas R.L, et protokollil on küll tema allkiri, kuid ta ei lugenud enda ülekuulamisprotokolli läbi (III, 78-79). Veel nimetas R.L. ütlustes esinevate vastuolude põhjuseks seda, et sattus kohtueelses menetluses ütlusi andes segadusse ja ajas siis asju segamini, kuid nüüdseks on asja üle järele mõelnud ja tõele vastab see, mis ta kohtus räägib (III, 79), uurija juures esimese raksuga ei tulnud kõik kohe meelde ja vastas, mis pähe tuli (III, 79), ajas siis asju segamini, ajas ka Alari ja V. segamini (III, 79), nüüdseks on olnud aga aega mõelda (III, 80), uurija pani talle sõnu suhu (III, 80). Pärast kohtueelses menetluses koostatud enda ülekuulamisprotokolli lõpuga tutvumist, kus punktis 6 on „märkused protokolli kohta“ all kirjas, et protokoll on läbi loetud, koostatud minu sõnade järgi, märkusi ei ole ja R.L. allkiri, avaldas R.L, et ei süvenenud sellesse, lasi allkirjad alla ja lahkus (III, 80).

Kohtule ei ole R.L. avaldatud põhjused, miks ta on kriminaalmenetluse vältel enda ütlusi asja lahendamise seisukohalt olulistes asjaoludes muutnud, veenvad. Tunnistaja R.L. kohtus antud ütlused enda ütluste muutmise põhjuste kohta on oma sisus üksteisega vastuolus. Ühest küljest väitis R.L. , et kohtueelses menetluses on tema ülekuulamisprotokollis uurija poolt väljapigistatud sõnad, kuna uurija pani talle sõnu suhu, kuid teisest küljest avaldas R.L. hoopiski, et vastas uurija juures, mis pähe tuli, uurijale ütlusi andes sattus segadusse ja ajas asju segamini, ajas ka Alari ja V. segamini, uurija juures esimese raksuga ei tulnud kõik meelde, kuid nüüdseks on olnud aega järele mõelda ja kohtus räägitu vastab tõele. Eeltoodust nähtub, et ikkagi R.L. ise oli see isik, kes andis uurija juures kohtueelses menetluses ütlusi ja tema etteheited ja süüdistused uurija aadressil, nagu saanuks ülekuulamisprotokolli kirja uurija poolt talle suhu pandud sõnad, ei vasta tõele. Pigem nähtub sündmuste faabulast, et R.L. üritab pääseda vastutusest teadvalt valeütluste andmise eest, asudes kohtueelses menetluses tema ülekuulamisprotokolli kirjapandus süüdistama teda üle kuulanud uurijat. Seonduvalt tunnistaja R.L. kohtulikul uurimisel esitatud väidetega, et ajas kohtueelses menetluses ütlusi andes Alari Ujoki ja V.R. omavahel segamini, on oluline täheldada, et R.L. teadis V.R. sünnipäeva. Kohtus ütlusi andes kinnitas R.L, et V. oli sünnipäev ja pidasid tema sünnipäeva (III, 80). Kohtus vahetult enne ütluste andmist kinnitas R.L. ka seda, et teab ja tunneb Alari Ujokit, Alari Ujok on talle tuttav ja vihavaenu tal Alari Ujoki suhtes ei ole (III, 74). Kohtulikul uurimisel oli kohtul võimalik tunnistaja V.R. ülekuulamise käigus veenduda selles, et väljanägemiselt ning rääkimise ja suhtlemise stiililt on Alari Ujok ja V.R. väga erinevad ning nende segamini ajamine ei ole seetõttu võimalik. Neil eelkajastatud asjaoludel ei ole kohtule veenvad ja eluliselt usutavad R.L. kohtulikul uurimisel esitatud väited enda ütluste muutmise põhjuste kohta, et ajas Alari Ujoki ja V.R. omavahel segamini. Kui R.L. teadis, et just V.R. oli sünnipäev ja tema sünnipäeva nad ka tähistasid, siis pole usutav, et ta oleks saanud sünnipäevalapse segamini ajada V.R. ist väljanägemiselt ja suhtlemisstiililt oluliselt erineva Alari Ujokiga. Olukorras, kus R.L. on kriminaalmenetluse vältel kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulistes asjaoludes enda ütlusi muutnud ja senini ta selleks veenvaid põhjusi pole avaldanud, kohus R.L. ütlustest osas, millises need satuvad vastuollu tunnistajate V.R. ja S.P. ütlustega ning 17.01.2019.a Alari Ujoki ja G.P. vahel XXX ja XXX toimunud suhtlusega (II, 46-53), ei lähtu ning rajab otsuse usaldusväärsele tõendite kogumile, mille õigsuses pole kohtul alust kahelda. Seonduvalt tunnistaja M.M. ütlustega (III, 82-89, 12) on oluline täheldada, et ka tema on oma ütlusi kriminaalmenetluse vältel muutnud. Kohtueelses menetluses andis tunnistaja M.M. ütlusi, millistest nähtub tema elukaaslase Alari Ujoki poolt kuriteo omaksvõtt ning millised ütlused KrMS § 66 lg 21 p 3 mõttes olid ka tõendiks. KrMS § 288 lg 8 kohaselt kehtib KrMS § 66 lg 21 punktis 3 sätestatud põhimõte ka kohtumenetluse jaoks. KrMS § 66 lg 21 punktis 3 on sätestatud, et tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega.

Kohtumenetluses andis tunnistaja M.M. hoopiski teistsuguseid ütlusi kui kohtueelsel uurimisel ning asus neis enda XXX Alari Ujoki asemel kuriteo toimepanemises süüstama hoopiski V.R. Kohtumenetluses selgitati M.M, et tal on enda XXX suhtes õigus keelduda ütluste andmisest ja M.M. kinnitas sellest õigusest teadlikuks olemist ning avaldas soovi ütlusi anda (III, 82-83). Seejärel selgitas kohus M.M, et ütluste andmisel on tal tõe rääkimise kohustus ning hoiatas tunnistajat, et teadvalt vale ütluse andmine on kriminaalkorras karistatav (III, 83). M.M. kinnitas, et talle on tõe rääkimise kohustus ja hoiatus, et teadvalt vale ütluse andmine on kriminaalkorras karistatav, arusaadavad (III, 83) ning ta allkirjastas ka sellekohase hoiatuslehe (asub III köites lk 12). Tunnistaja M.M. kohtus antud ütluste (III, 82-89, 12) kohaselt rääkis tema elukaaslane Alari Ujok talle lõpuks välja, et aitas üksnes V.R. pangaülekande jaoks pangakonto otsida ja leidiski kontoga inimese, kelleks oli G.; V. tegi ka pangaülekande G. pangakontole, ise Alari Ujok sealt raha ei saanud, G. pangaautomaadist välja võetud raha sai V.R. kätte. Prokuröri taotluse ja KrMS § 289 lg 1 alusel avaldati ütlustes esinevate vastuolude tõttu tunnistaja M.M. ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tema kohtueelses menetluses antud ütlused (III, 86). Nende kohaselt andis M.M. kohtueelses menetluses järgimisi ütlusi: „Pärast seda nad kõik koos sõitsid G. juurde ning Alari läks G. koos võtma raha aparaadist välja. Teised istusid koos autos. Alari lihtsalt võttis raha G. käest ja andis üle, kellele, ma ei tea.“

(III, 86).

Pärast kohtueelses menetluses antud tunnistaja M.M. eeltoodud ütluste avaldamist oli tunnistaja M.M. kohtus ütlusi andes seisukohal, et kohtueelsel uurimisel kirjapandus on süüdi uurija, kuna uurija ei saanud tema eesti keelest aru (III, 87). Veel süüdistas M.M. uurijat selles, et uurija pani tema ütlused kirja kahemõtteliste lausetega (III, 87). Veel avaldas tunnistaja M.M. endas kohtueelses menetluses antud ütluste kohta, et ta oli lõpuks vihane ja kiire oli tal ka, tal ei olnud aega enda ütlusi läbi lugeda ja pani lihtsalt allkirja alla ja läks sealt minema (III, 87, 88). Samas kinnitas M.M. kohtus ütlusi andes, et parandas uurija juures enda antud ütlusi, lasi osad laused ära kustutada, öeldes uurijale, et pole selliseid asju öelnud, palun kustutage need ära ja uurija kustutaski mingid laused sealt ära (III, 87, 88). Maakohtus kohtulikul uurimisel ütlusi andes jäi tunnistaja M.M. enda kohtus antud ütluste juurde. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja M.M. uurijat enda ütluste muutmises süüstavad ütlused veenvad ja usutavad olukorras, kus need on oma sisult suures vastuolus. Ühelt poolt väidab tunnistaja M.M, et uurija on süüdi selles, et just selliselt tema ütlused kohtueelses menetluses kirja said ning tal polnud aega enda kohtueelses menetluses antud ütlusi läbi lugeda ja lihtsalt allkirjastas need ära, kuid teisalt lükkab M.M. ise enda eeltoodud väited ümber, avaldades, et parandas uurija juures enda antud ütlusi, lasi neist osad laused ära kustutada, öeldes uurijale, et pole selliseid asju öelnud, palun kustutage need ära ja uurija kustutaski sealt osad laused ära. Kohtu hinnangul on tunnistaja M.M. kohtus antud ütluste usaldusväärsuses alust kahelda, sest tema antud uurijat ütluste muutmises süüstavad ütlused ei ole veenvad ja usutavad. Osas, millises tunnistaja M.M. ütlused satuvad vastuollu usaldusväärse tõendite kogumiga, see on tunnistajate S.P. ja V.R. ütlustega ning nendega kooskõlas oleva Alari Ujoki ja G.P.

suhtlusega XXX JA XXX, kohus M.M. kohtus antud ütlustest ei lähtu ja jätab need kui ebausaldusväärsed kõrvale. Seonduvalt tunnistaja M.M. kohtulikul uurimisel antud ütlustega (III, 82-89, 12) on veel oluline täheldada, et M.M. väitel on V.R. käinud tal töö juures ja seoses Alari Ujoki vahistamisega avaldanud talle, et Alari on nüüd selle ülekande pärast ära karistatud ning sellel teemal ei tasugi kõva häälega enam rääkida (III, 88). M.M. kohtus antud ütluste kohaselt oli tal R.L. telefoni teel juttu, ja siis R. avaldas talle, et V.R. oli ka tema juures käinud, XXX said kokku ja siis V. oli talle sõnad peale lugenud, et kui asi läheb politseisse, siis teda, s.o V. seal polnud (III, 88). Sellega seoses on oluline täheldada, et tunnistaja V.R. ütlused (III, 119-123, 20) eeltoodut ei kinnita. Pigem nähtub tunnistaja V.R. ütlustest põhjus, s.o isiklik motiiv, miks M.M. ja talle lähedased isikud ja head tuttavad, s.o Alari Ujok ja R.L, on enda ütlusi kriminaalmenetluse vältel oluliselt Alari Ujoki kasuks ja V.R. kahjuks muutnud. Tunnistaja V.R. ütluste (III, 119-123, 20) kohaselt on M.M. talle kunagi naisterahvas, kellega elasid koos ja selle isikuga ta üldse ei suhtle ning ei ole M.M. rääkinud ka sellest juhtumist

(III, 122).

Tunnistaja V.R. ütluste (III, 119-123, 20) kohaselt pole tal vihavaenu, kuid Alari Ujokil ja tema elukaaslasel M.M. võib kodust ära jooksnud koera pärast olla, koer tuli tema juurde, andis koera neile tagasi, kuid nad pöördusid politseisse koera varguse süüdistusega

(III, 122).

Kohus on seisukohal, et niinimetatud XXX seonduv ja nn ekside ühise varaga seonduv, iseäranis lemmikloomaga seonduv, on eluliselt igati veenev ja usutav põhjus, miks suhted endiste lähedaste-elukaaslaste vahel võivad kujuneda ja jäädagi pingeliseks ning vaenulikeks. Eeltoodud tunnistajate V.R. ja M.M. ütlustest nähtub selgelt, et M.M. ja Alari Ujokil ning nende heal tuttaval R.L. oli ühine motiiv enda kohtueelses menetluses antud ütluste olulisel määral Alari Ujoki kasuks ja V.R. kahjuks kohtumenetluses muutmiseks. Sellega on kooskõlas ka asjaolu, et Alari Ujok muutis kohtus enda ütlusi. Kohtuliku uurimise alguses pärast prokuröri avakõnet Alari Ujok ennast süüdistuses KarS § 213 lg 2 p 1 järgi arvutikelmuse toimepanemises süüdi ei tunnistanud (III, 25) ja ta jäi sellele seisukohale kogu maakohtus toimunud menetluse kestel. Süüdistatava Alari Ujoki 19.11.2020.a maakohtus antud ütluste (III, 126-140, 16) kohaselt olid nad 17.01.2019.a kolmekesi koos V.R. ja R.L. R. juures korteris, kus V. ja R. tarvitasid alkoholi, kuid kuna ta endal oli tingimisi karistus peal, siis ise seal alkoholi ei tarvitanud, oli lihtsalt seltskonnas (III, 127); kui olid pool tundi või tunnike R. juures istunud, siis V. küsis, kas kuskil ülekannet on võimalik teha, kas kellelgi SEB panka on (III, 127); kuna teadis, et V. on kriminaalkorras karistatud ja endal olid ka pangakontod kinni, siis ütles, et võib sõbranna käest küsida, et kas sõbranna kontole saab kanda, misjärel küsiski ja sai G. käest sellele positiivse vastuse (III, 127); G. poole pöördus R.L. korteris (III, 127); G. andis XXX kaudu nõusoleku enda konto kasutamiseks (III, 127); G. küsis kõigepealt, kes seda ülekannet tahab teha, millele vastas, et tuttav tahab teha ja siis saatis G. XXX enda konto numbri (III, 127); see juhtus, kui G. lõpetas tööpäeva ja helistas, et ta on tööpäeva lõpetanud (III, 127); G. töötas tollel hetkel kuskil XXX tänavas (III, 127); ütles siis V, et G. lõpetas, et kui tahad, tee ülekanne ära, misjärel V. tegi ülekande ära, läksid võtsid G. XXX juurest, bussipeatusest, mis seal silla kõrval on, peale ja sõitsid XXX juurde (III, 127-128); V. helistas S.P, siis tuli mingi hetk kõne ja S. oli kohal, läksid istusid autosse, kõigepealt sõitsid G. järgi, XXX juures

asuvast XXX nurgas võtsid G. peale ja sõitsid XXX juurde (III, 128), kus korra väljusid kõik koos, aga siis väljusid ta ise, G. ja V. (III, 128); G. ja V. läksid Prisma juurde ja ise jäi auto juurde autost veidike eemale, kuna oli telefonikõne (III, 128); V. läks G. kaasa, kuna see oli V. raha, tema ülekanne (III, 128); G. võttis kahes osas raha välja ja andis raha V. kätte (III, 128); ei tea, kas S. teadis, et minnakse raha välja võtma, aga R. küll teadis, kuna R. oli tollel hetkel korteris, kui V. pangakontot otsis (III, 128); kui G. selle raha üle andis, siis G. läks minema (III, 128); vahepeal käis V. poes, G. oli kõndinud auto juurde ja ootas V. ära, andis ülejäänud raha ära ja läks jala koju (III, 128). Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt viidi ta koju XXX (III, 128); G. võttis sama päeva õhtul ühendust, küsis, et mis jama see on, et teda kuskile ei topiks (III, 128); oli arvutis, kui G. kirjutas, samal hetkel helistas V. ja küsis, et mis jama see on, mispeale V. ütles, et ärgu tema nime mainitagu, et ta ajab selle asja korda (III, 128); pärast selle raha väljavõtmist on V.R. korduvalt kohtunud, sellesama episoodi suhtes V. helistas öösiti, helistas päeval, käis ka töö juures ning öösiti maja juures, et vaja kokku saada ja siis V. rääkis, et teda selles episoodis välja ei annaks, kui politsei küsib, et ta ajab selle asja kiirelt korda (III, 128-129); kuna suhtles V. tollel ajal peaaegu igapäevaselt, siis ei osanud oodata, et V. ta „tankistiks“ teeb (III, 129). Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt hakkas tema XXX (M.M. ) küsima igasuguseid küsimusi, et miks V. helistas, mida V. tahab ning paar päeva hiljem, kui sai V. kokku, siis ütles V, et ei viitsi enam seda asja jahuda, et V. tuleks räägiks XXX ise, misjärel V. tuli XXX, kus V. seletas ja naine küsis, kas on nii, millele noogutas vastuseks, et jah on küll (III, 129); esialgne versioon oli selline, et tuli mingi inimene sinna R. maja ette, küsis ülekannet teha jne, aga tegelik versioon oli, et V. tegi selle ülekande (III, 129). Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt on V. talle korduvalt rääkinud, et teda välja ei annaks ja käskis ka G. rääkida, et G. tema nime välja ei annaks (III, 129). Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt ei olnud V.R. sissetulekuid, tööl ta ei käinud. Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt ei ole talle esitatud arvutikelmuse süüdistus põhjendatud, süüdi ennast selles ei tunne (III, 129), teda kasutati ära (III, 129). Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt oli päev või kaks enne R.L. juures viibimist XXX juures käimine, kus V. sai ühe vene isikuga kokku, kelle käest V. sai telefoni (III, 131); hiljem, kui uurija hakkas sellest rääkima, siis pani pildi kokku, et see oli seesama telefon, millelt ülekanne tehti (III, 131); V.R. andis XXX juures telefoni umbes XXX-aastane meesterahvas (III, 131); tundus, et nad olid omavahel tuttavad (III, 131); hiljem sai teada, et see oli iPhone 6 (III, 131); telefoni üleandmine toimus auto kõrval, nägi seda autos istudes pealt (III, 131-132); pärast telefoni XXX juures üleandmist nägi seda telefoni ainult V. käes (III, 132); järgmine kord nägi seda telefoni siis, kui R. juures istusid, V. käes (III, 132); V. l oli sünnipäeva pidamiseks raha vaja (III, 132). Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt küsis V.R. tema käest, et kas saad talle internetti jagada, mida V.R. ka võimaldas (III, 132); internetiühendust oli V. vaja ülekande tegemiseks (III, 132); G.P. võtsid peale XXX juurest bussipeatusest (III, 132); G. andis raha V. (III, 132). Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt ütles V, et tuleb G. üle rääkida, et G. tema nime välja ei annaks ja siis käisidki seal XXX G. elukohas, V. oli ka kaasas, V. seisis G. rääkimise ajal kõrval (III, 133).

Prokuröri sellekohase taotluse alusel ja KrMS § 293 lg 1, KrMS § 289 lg 1 alusel avaldati ütlustes esinevate vastuolude tõttu Alari Ujoki ütluste usaldusvääruse kontrolliks tema kohtueelses menetluses 20.12.2019.a antud ütlustest osa, milliste kohaselt andis G.P. osa pangaautomaadist välja võetud rahast üle Alari Ujokile ja osa andis G. Piirimaa V.R. (III, 133). Pärast ütluste avaldamist jäi Alari Ujok kindlaks sellele, et talle raha ei antud ja põhjus, miks on eeluurimisel teisiti kirjas, on selles, et ütlused pandi eeluurimisel keeleprobleemide tõttu valesti kirja (III, 134). Süüdistatav Alari Ujok jäigi kohtulikul uurimisel ütlusi andes seisukohale, et kogu pangaautomaadist välja võetud raha läks V.R. kätte (III, 134). Prokuröri sellekohase taotluse alusel ja KrMS § 293 lg 1, KrMS § 289 lg 1 alusel avaldati ütlustes esinevate vastuolude tõttu Alari Ujoki ütluste usaldusvääruse kontrolliks tema kohtueelses menetluses antud ütlustest osa, milliste kohaselt toimus kohtumine G.P. Prisma juures (III, 134). Pärast avaldamist tegi Alari Ujok etteheiteid menetlejale, et miks temalt varem ütlusi ei võetud, ta kuulati üle aasta aega hiljem (III, 134). Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt meenus talle alles siis, kui G. rääkis, et ta võeti peale XXX juurest, et võtsid G. XX juurest peale (III, 134); esialgselt andis Prisma juures G.P. kohtumise kohta ütlusi lihtsalt umbes, kuidas seda intsidenti mäletas (III, 134). Kohtulikul uurimisel ütlusi andes jäi süüdistatav Alari Ujok seisukohale, et tema raha ei saanud, ta ei teinud ka ülekannet ning V. teadis täpselt, mida teha, et teda „tankistiks“ teha (III, 134). Eelkajastatust nähtub, et Alari Ujok on enda ütlusi kriminaalmenetluse vältel muutnud nii olulises osas kui ka vähem olulises osas. See, et XXX suundudes G.P. kohtumise täpne koht ja see, kas ja kus G.P. auto peale võeti, ei pruugi teatud ajavahemiku möödudes enam meenuda, võib olla usutav olukorras, kus sõidukis oli mitmeid isikuid ja tähistamisel ka V.R. sünnipäev. Samas on Alari Ujok enda ütlusi kriminaalmenetluse kestel oluliselt muutnud ja seda kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulises osas. Kui kohtueelsel uurimisel võttis Alari Ujok õigeks, et tema kätte sai G.P. poolt pangaautomaadist välja võetust osa rahast, siis kohtus jäi süüdistatav seisukohale, et tema kätte ei saanud ja ei jäänud üldse pangaautomaadist välja võetud raha, kõik raha sai ja ka jäi V.R. kätte. Ütluste muutmiseks Alari Ujoki avaldatud põhjus, et tema ütlused pandi eeluurimisel keeleprobleemide tõttu valesti kirja, pole veenvad ja usutavad olukorras, kus tegemist on lihtsakoelise tekstiga ja sõnavaraga ning sellest arusaamine ja kirja panemine, kas keegi raha enda kätte sai ja kelle kätte raha lõpuks jäi, on oma sisult erilise keerukuseta. Pigem nähtub Alari Ujoki kohtus süüdistatavana antud ütlustest (III, 126-140, 16) ja tema suhtlusest G.P. XXX (II, 47), et 17.01.2019.a viibis Alari Ujok vangistusest tingimisi enne tähtaega 31.01.2018.a vabanenuna kriminaalhooldusel ja katseajal tähtajaga kuni 29.07.2019.a (II, 1-17) ning tema eesmärgiks oli vältida katseajal uute kuritegude toimepanemisega vahelejäämist, kuna katseajal uue kuriteo toimepanemine tooks tema jaoks kaasa ära kandmata karistuse täitmisele pööramise ja selle liitmise uue mõistatava karistusega. XXX avaldas Alari Ujok G.P. muuhulgas, et kui ta ei suuda kuidagi selgeks teha, et teda selle taga pole, siis on tal kindlalt veel 2 istuda + see, mis juurde tuleb, avaldades samas, et ta ei hakka ennast ise kinni panema, lubades asja korda ajada ning ühtlasi vabandas G.P. ees, et talle selle halva olukorra tekitas (II, 47). Asjaolu, et 17.01.2019.a oli Alari Ujok vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanenuna katseajal ja ta ise oli sellest teadlik, nähtub ka Alari Ujoki kohtulikul uurimisel antud ütlustest selle kohta, et kui V. ja R. tarvitasid R. juures 17.01.2019.a alkoholi, siis tema oli lihtsalt seltskonnas ja alkoholi ei tarbinud, kuna tal oli tingimisi karistus peal (III, 127).

Seonduvalt eelkajastatud süüdistatava Alari Ujoki ütlustes esitatud väidetega selle kohta, nagu oleks V.R. tema käest küsinud, et kas saad talle internetti jagada, mida ta V.R. ka võimaldas (III, 132) ning seda internetiühendust oli V.R. vaja ülekande tegemiseks (III, 132), on oluline täheldada, et tunnistaja V.R. ütlused (III, 119-123, 20) seda ei kinnita. Tunnistaja V.R. ütluste (III, 119-123, 20) kohaselt kasutas ta sellel õhtul enda naise telefoni ja sellel telefonil ei ole interneti kasutamine piiratud (III, 121-122), naise telefonis sai internetti kasutada piiramatus mahus (III, 122) ja ta ei ole kellelgi palunud sellel õhtul endale internetiühendust jagada (III, 122). Kohtul ei ole alust tunnistaja V.R. ütluste usaldusväärsuses kahelda. Küll on kohtul alust kahelda süüdistatava Alari Ujoki ütluste usaldusväärsuses, kuna ta on kriminaalmenetluse kestel enda ütlusi olulisel määral muutnud osas, mis käsitleb seda, kelle kätte sai ja jäi sularaha pärast selle G.P. poolt pangaautomaadist välja võtmist. Ühtegi põhjendatud alust Alari Ujokil enda ütluse muutmiseks peale karistusest vabanemise eesmärgi kohus tuvastanud pole. Neil asjaoludel lähtub kohus süüdistatava Alari Ujoki ütlustest üksnes osas, millises need on kooskõlas usaldusväärse tõendi kogumiga, s.o tunnistajate S.P. ja V.R. ütlustega ning 17.01.2019.a Alari Ujoki ja G.P. vahel XXX ja XXX toimunud suhtlusega (II, 46-53) ning nendega kooskõlas oleva ülejäänud tõendite kogumiga. Mis puutub süüdistatava Alari Ujoki ütlustesse selles osas, nagu olnuks F.K. pangakontolt 940 euro ülekande G.P. pangakontole tegemise taga hoopiski V.R. ning V.R. ongi see isik, kes selle ülekande tegi ja kelle kätte ka G.P. pangakontolt välja võetud sularaha sai, on oluline täheldada, et need süüdistatava ütlused on veenvalt ja usaldusväärselt ümber lükatud juba eelnevalt käesolevas kohtuotsuse käsitletud 25.02.2019.a AS SEB Pank vastusega (I, 5-6), 25.04.2019.a S.I.S.A. -i vastusega (I, 7-8), 26.04.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (I, 9) selle juurde kuuluvate sideettevõtjalt saadud andmetega ühel CD-plaadil (I, 10), ja 19.12.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (I, 11-12) selle juurde kuuluvate lisadega (I, 13-14) ja sideettevõtjalt saadud andmetega ühel CD-plaadil (I, 15) ning tunnistajate S.P. ja V.R. ütlustega ja 17.01.2019.a Alari Ujoki ja G.P. vahel XXX ja XXX toimunud suhtlusega (II, 46-53) kogumis. Neist tõenditest nähtub veenvalt, et just Alari Ujoki kasutuses olnud telefoninumbriga seonduvalt IP-aadressilt tehti F.K. nimel olevalt pangakontolt viimase Smart-ID-d kasutades 940 euro ülekanne G.P. pangakontole ning pärast G.P. poolt 865 euro enda pangakontolt väljavõtmist sai ja ka jäi see rahasumma tervikuna Alari Ujoki kätte. Kriminaalasjas ei ole senini ühtegi tõendit selle kohta, nagu oleks Alari Ujoki kasutuses olnud telefoninumber võinud 17.01.2019.a peale Alari Ujoki olla veel kellegi teise kasutuses. Seda pole senini keegi ka väitnud. Mis puutub süüdistatava Alari Ujoki kohtulikul uurimisel esitatud väitesse, et ta olevat V.R. viimase soovil jaganud enda internetti, siis need väited tõenduslikku olukorda ei muuda, sest isegi kui eeldada selle väite mingil moel erandkorras võimalikkust (eeldaks see operaatorfirma/de sekkumist ja sellekohast nõusolekut, lepingut jmt), siis IP-aadressi, millega seonduvalt tehti F.K. Smart-ID-d kasutades 940 euro pangaülekanne G.P. pangakontole, see ikkagi ei muudaks ning sisuliselt ei muudaks see kriminaalasja lahendamise seisukohalt mitte midagi, kuna ikkagi jääks IP-aadress seotuks just Alari Ujoki kasutuses olnud telefoninumbriga, millega seoses tehti F.K. nimel olevalt pangakontolt viimase Smart-ID-d kasutades 940 euro ülekanne G.P. pangakontole.

Eeltoodut kokku võttes ei ole kohtule veenvad tunnistajate G.P. (III; 91-98, 19), M.M. (III, 82-89, 12) ja R.L. (III, 74-82, 11) ning süüdistatava Alari Ujoki (III, 126-140, 16) ütlustest kogumis nähtuv see osa, mis käsitleb Alari Ujoki tuttavat V.R. kui isikut, kellele oli vaja pangakontot, kuhu rahaülekanne teha, ja kes väidetavalt tegi 940 euro rahaülekande kannatanu kontolt G.P. nimel olevale pangakontole ja kes väidetavalt käis ise koos G.P. sularahaautomaadi juures ning kelle kätte väidetavalt sai ka sularahaautomaadist välja võetud raha ning kes väidetavalt oligi kogu kannatanu F.K. seonduva arvutikelmuse taga, mille tulemusena jäi kannatanu ilma tema nimel oleval pangakontol asunud 940-st eurost. Selles osas kohus tunnistajate G.P. (III; 91-98, 19), M.M. (III, 82-89, 12) ja R.L. (III, 74-82, 11) ning süüdistatava Alari Ujoki (III, 126-140, 16) ütlustest ka ei lähtu ja otsust neile ütlustele ei raja. Kohus lähtub siinkohal tunnistajate S.P. ja V.R. ütlustest ning 17.01.2019.a Alari Ujoki ja G.P. vahel XXX ja XXX toimunud suhtlusest (II, 46-53) ning nende tõenditega kooskõlas olevast ülejäänud tõendite kogumist, mis veenvalt kinnitab arvutikelmuse 940 euro ulatuses just Alari Ujoki poolt toimepanemist. F.K. nimel olevat Smart-ID-d kasutas Alari Ujok tahtlikult, kavatsetult, astudes selleks rea samme, milliste eesmärgiks oli raha 940 eurot kannatanu pangakontolt kätte saada, see üle kanda enda tuttava G.P. pangakontole ja organiseerida, et G.P. sularaha sellelt välja võtaks ja ta selle välja võetud sularaha enda kätte saaks. F.K. nimel oleva Smart-ID PIN1 ja PIN2 koodid sai A.Ujok kannatanu ütlustest nähtuvalt temalt kaduma läinud mobiiltelefonist, kuhu need olid salvestatud. Kannatanu ütlustest nähtuvalt oli tal telefonis mitmeid paroole ja koode, teiste hulgas ka Smart-ID PIN1 ja PIN2 koodid. Asjaolu, et Smart-ID koodide teiste hulgast kannatanu telefonist välja sorteerimine nõudis aega ja ka vaeva ning see esimestel kordadel koheselt ei õnnestunudki, nähtub 25.04.2019.a S.I.S.A. -i vastusest (I, 7-8) selle kohta, et ajavahemikul 14.-18.01.2019 on F.K. nimele registreeritud Smart-ID-ga proovitud sisse logida nii 15. kui ka 17.jaanuaril 2019.a, kuid see õnnestus alles 17.01.2019.a, kui eelnevalt oli 17.01.2019.a kella 16:57:48 ja kella 16:58:08 ajal sisestatud vale PIN-kood, õige autentimise PIN-kood sisestati 17.01.2019 16:58:13, signatuur edastati IP-aadressilt XXX , 17.01.2019 17:18:32 oli SEB panka allkirjastamise päring, 17.01.2019 17:19:11 sisestati õige allkirjastamise päring PIN-koodiga, signatuur saadeti IP-aadressilt XXX , milline sideettevõtjalt saadud andmetest nähtuvalt seondus Alari Ujoki kasutuses olnud telefoninumbriga XXX . Just Alari Ujok oli see, kes otsis G.P. näol endale isiku, kelle nimel olevale pangakontole raha F.K. nimel olevalt pangakontolt kanda, küsides ja saades G.P. pangakonto kasutamiseks viimaselt loa. A.Ujok oli ka see isik, kes korraldas G.P. nimel olevalt pangakontolt sinna saabunud raha sularahas väljavõtu ja selle enda kätte saamise ja jäämise. Asjaolu, et A.Ujok ei saanud kogu ülekande raha, s.o 940 eurot sularahas enda kätte, ei kahanda ega ka välista tema vastutust, kuna G.P. informeeris Alari Ujokit asjaolust, et tema pangakonto on miinuses ca 70 euroga ja peale millegagi, millest A.Ujok pidi aru saama, et ülekanderaha G.P. kontole saabumisel läheb sellest maha kohe see rahasumma, mille ulatuses oli G.P. kontole tekkinud miinus. Miinuseks 940 euro F.K. pangakontolt G.P. nimel olevale pangakontole saabumisel oli 74 eurot 90 senti, s.o ligikaudu 75 eurot ja selle 75 euro võrra väiksemas ulatuses ehk 865 euro ulatuses saigi A.Ujok sularaha G.P. pärast selle viimase poolt sularahaautomaadist väljavõtmist enda kätte. Alari Ujoki käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Alari Ujoki toimepandu on kvalifitseeritav arvutikelmusena KarS § 213 lg 2 p 1 järgi, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamisena andmete ebaseadusliku sisestamisega andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis pandi toime isiku poolt, kes on varem toime pannud vargusi ja omastamise. 29.11.2016.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-10499 on tõendatud, et arvutikelmust 17.01.2019.a toime pannes oli Alari Ujok varem vargusi toime pannud isik. 29.11.2016.a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses karistati Alari Ujokit varguste toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 4 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 25.04.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 aasta 4 kuu vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud vangistust, mille kandmise alguseks loeti 29.11.2016.a (II, 1-8). 31.01.2018.a vabanes Alari Ujok selle karistuse kandmiselt vanglast tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla katseajaga kuni 29.07.2019.a (II, 9-17). 25.04.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1161891 on tõendatud, et arvutikelmust 17.01.2019.a toime pannes oli Alari Ujok varem omastamise toime pannud isik ja ka varem vargusi süstemaatiliselt toime pannud isik (I, 183199). 25.04.2016.a kohtuotsusega üldmenetluses karistati Alari Ujokit omastamise toimepanemise eest KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 6 kuu vangistusega, mis KarS § 65 lg 1 alusel loeti kaetuks 18.02.2015.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-14-7792 karistuseks mõistetud 2 aasta 2 kuu 13 päeva vangistusega. Sama kohtuotsusega karistati Alari Ujokit varguste toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi 6 kuu vangistusega, millest KarS § 68 alusel loeti kantuks eelvangistuses 08.-09.04.2015 viibitud 2 päeva ja kanda jäi 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.02.2015.a otsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 aasta 2 kuu 13 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud 13 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks määrati lugeda vanglasse saabumise aeg. (I, 183-199) Alari Ujoki toimepandu ei ole väärtegu. KarS § 218 lõikes 4 sätestatu kohaselt loetakse väärteoks ehk väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. KarS § 44 lõikes 2 sätestatu kohaselt on miinimumpäevamäära suuruseks 10 eurot. Kuna arvutiklemusega F.K. tekitatud varaline kahju 940 eurot ületab märkimisväärselt KarS § 218 lõikes 4 täheldatud väärteo piirmäära, s.o 20 miinimumpäevamäära ehk 200 eurot, siis pole A.Ujoki toimepandu näol tegemist väärteoga, vaid kuriteoga. Tsiviilhagi Kannatanu F.K. tsiviilhagi 940 euro varalise kahju hüvitamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Esineb põhjuslik seos kannatanule 940 euro ulatuses varalise kahju tekkimise ja Alari Ujoki kuritegeliku käitumise vahel. Alari Ujokil puudus kannatanu nõusolek viimase

pangakontol oleva 940 euro käsutamiseks ja selle sealt enda tuttava G.P. pangakontole ülekandmiseks. KrMS § 38 lg 1 p 2, KrMS § 381 lg 1 p 1, KrMS § 381 lg 3,4, KrMS § 306 lg 1 p 11, KrMS § 310 lg 1 alusel, võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 2, VÕS § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 3, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel on põhjendatud välja mõista Alari Ujokilt: 940€ (üheksasada nelikümmend eurot) kannatanu F.K. kasuks (K, kannatanu pangakontole nr XXX SEB Pank; IV köide lk 11, 133).

Süüdistus omastamise toimepanemises KarS § 201 lg 2 p 1 järgi Kohtulikul uurimisel maakohtus leidis veenvalt tõendamist Alari Ujoki süü talle süüdistusaktis esitatud omastamise süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi ja omastamise, sai 13.02.2019 XXX asuvas A.A. elukohas enda valdusesse A.A. kuuluva televiisori LG XXX väärtusega 529 eurot, mille viis A.A. teadmisel 13.02.2019 XXX asuvasse T.Q.P. ning pidi selle vastavalt kokkuleppele A.A. pandimajast välja ostma ning omanikule tagastama. Alari Ujok täitis laenupandilepingust tuleneva kohustuse ning sai 17.02.2019 teleri XXX kätte, kuid jättis teleri A.A, vaatamata A.A. korduvatele nõudmistele, tagastamata, millega pööras valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks. Eelkirjeldatud tegevusega pani Alari Ujok toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava omastamise, s.o valduses oleva võõra vallasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud vargusi ja omastamise. Kohtuliku uurimise alguses pärast prokuröri avakõnet Alari Ujok ennast omastamise süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 järgi süüdi ei tunnistanud (III, 25). Samas võttis Alari Ujok süüdistusest õigeks asjaolu, et televiisor jäi tal A.A. tagastamata, see kukkus tal maha ja läks puru samal päeval, kui ostis selle pandimajast välja ja kõndis pandimajast välja, libises ja kukkus maha, millest kannatanu on teadlik (III, 25). Süüdistatava Alari Ujoki 19.11.2020.a maakohtus antud ütluste (III, 126-140, 16) kohaselt küsis ta A.A. endale raha võlgu, aga A.A. ütles, et tal raha ei ole ja käis välja, et võib oma teleka anda, et see pandimajja viia, siis saab raha laenata (III, 129); nii käisidki A.A. juurest läbi ja viisid koos A.A. teleka pandimajja (III, 129). Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt sai leping pandimajas tehtud tema nime peale, kuna A.A. ei olnud rahakotti kaasas (III, 129); XXX said 130€ või 150 € (III, 129). Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt oli seda raha talle endale vaja, ütles A.A, et paari päeva jooksul ostab selle teleka välja ja ostiski selle teleka välja, aga see telekas kukkus maha, mida alguses ei julgenud A.A. öelda, kuna oli häbi öelda, et see kukkus tal maha (III, 129), hämas A.A. mingi jutu kokku (III, 129), lõpuks, kui said A.A. XXX juures kokku, ja kui andis A.A. raha, siis ütles, et see telekas kukkus maha (III, 129), sõlmisid A.A. kokkuleppe selle televiisori eest maksmiseks, mida osaliselt täitis, maksis talle, aga kuna jäi tööst ilma, siis ei olnud A.A. võimalik maksta (III, 129-130), 10 kuud oli aega A.A. maksmiseks (III, 130). Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt mõtles ta kannatanu jaoks välja loo, et telekas varastati tal autost ära, kuna oli häbi tunnistada, et see kukkus tal maha ja lõhkus teise inimese asja ära (III, 134-135); hiljem, kui A.A. XXX juures kokku sai, siis ütles talle, et see telekas

kukkus maha, mida oli häbi tunnistada, mispeale A.A. ütles, et sa võinuksid selle teleka talle tagasi tuua, kuna sellel oli kindlustus (III, 135); küsis A.A. käest, et kas ta on nõus, et maksab talle teleka kinni (III, 135); ei mäleta rahasummat, mille A.A. esimesel korral XXX juures kokku saades maksis (III, 135); jäi kokkulepe, et annab A.A. kas järgmine päev või nädala aja pärast veel 50 eurot, mille andis ka A.A. (III, 135); siis jäi kokkulepe, et maksab iga kuu A.A. 50 € nii kaua, kuni see telekas on kinni makstud (III, 135); XXX juures toimunud A.A. kokkusaamisel rääkis A.A. teleka purunemisest, mis toimus siis, kui XXX parklas olid viimased lumehunnikud ja olid esimesed soojad ilmad, s.o aprill, mai (III, 135). Kuigi Alari Ujok ennast A.A. kuuluva teleri omastamises süüdi ei tunnista, on kriminaalasjas usaldusväärses tõendid, milliste kohaselt pani Alari Ujok A.A. kuuluva teleri omastamise toime kavatsetult, kuna teleri omanikule tagastamata jätmise ja selle endale jätmise eesmärk oli Alari Ujokil juba vähemasti 17.02.2019.a hommikul enne telerile pandimajja järele minemist ja selle sealt kätte saamist. Edasiselt Alari Ujok sellele vastavalt ka käitus, ostis teleri pandimajast küll välja ja sai selle pandimajast ka kätte, kuid telerit selle omanikule A.A. ei tagastanud, esitades A.A. teleri tagastamata jätmise põhjuseks Facebook Messengeri suhtluses vähemasti 2 tõele mitte vastavat versiooni. Kohtumenetluses ütlusi andes esitas Alari Ujok ka kolmanda versiooni teleri selle omanikule tagastamata jätmise põhjuse kohta, kuid ka see ei vasta tõele. Järgnevalt ülevaade Alari Ujoki süüd kuriteo toimepanemises kinnitavatest tõenditest. Kannatanu A.A. ütlustega (III, 99-105, 13) ning T.E.A. ja A.A. vahel XX.XX.XXXX sõlmitud müügilepinguga (II, 54-57) on tõendatud, et A.A. soetas 24 kuu järelmaksuga endale 55 ́ ́ LED-teleri LG XXX maksumusega 529 eurot, s.h käibemaks 88.17€, viimase osamakse 22.08€ tasumise tähtajaks 20.10.2020.a (II, 54-57). Kannatanu A.A. ütlustega (III, 99-105, 13) on tõendatud, et ta soetas endale teleri järelmaksuga 529 euro eest ja on järelmaksu tervikuna ära tasunud, 13.02.2019 andis teleri XXX Alari Ujokile kolmeks päevaks, Alari Ujok pidi teleri 3 päeva pärast tagasi tooma ja raha ka veel peale maksma. A.A. ütlustega on tõendatud, et Alari Ujok soovis laenu saada ja pidi selleks teleri pandimajas pantima ning selle XXX välja ostma ja seejärel teleri talle tagastama. A.A. ütluste kohaselt viiski Alari Ujok teleri XXX ja ostis selle sealt ka välja, kuid pandimajast kätte saadud telerit Alari Ujok talle ei tagastanud, väites, et tal varastati auto tühjaks ja koos teiste esemetega varastati sealt ära ka teler, A.Ujok lubas teleri väärtuse 500 eurot ositi ära maksta, iga nädal pidi maksma, kokku on Alari Ujok teleri eest tasunud 90 eurot, selle maksmine oli kahes osas, 50€ tasus umbes nädal pärast juhtunut ja 40€ tasus peale seda, kuid ei tea täpselt millal, aga lund sadas. Kannatanu A.A. ütluste kohaselt ei oleks ta enda telerit Alari Ujokile selle pantimiseks andnud, kui oleks teadnud, et ei saa seda enam tagasi (III, 103). A.A. ütluste kohaselt lubas Alari Ujok need inimesed, kes temalt autos olnud esemed ära varastasid, üles otsida (III, 103). Kannatanu A.A. ütluste kohaselt ei jäänud ta uskuma seda Alari Ujoki juttu, et teler varastati temalt ära (III, 105), kuna sai teada, et Alari Ujokil on taolisi juhtumeid veel ja need on kriminaalasjad (III, 101, 104). Kannatanu A.A. ütlustega selle kohta, et Alari Ujokiga sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi Alari Ujok teleri talle selle XXX väljaostmise järgselt tagastama, mitte jätma seda endale, on kooskõlas ka A.A. ja Alari Ujoki vahel XXX peetud vestlused (II, 58-95), millised kannatanu

A.A. edastas elektroonselt uurijale 07.05.2019 kell 08:47 (II, 58). Alari Ujokiga XXX suhtlemist kinnitas kannatanu A.A. ka 17.11.2020.a kohtuistungil ütlusi andes (III, 103). Siinkohal alljärgnevalt mõned näited A.A. ja Alari Ujoki vahel toimunud suhtlusest, mille käigus A.A. jääb enda varasemalt Alari Ujokiga kokku lepitud seisukohale, et soovib pandimajja viidud telerit Alari Ujoki käest tagasi saada. 14.02.2019 avaldas A.A. Alari Ujokile soovi, saada enda kätte paber, millega saaks teleri pandimajast välja osta: „Vähemalt too mulle see paber et ma saaks enda rahaga selle välja osta“ (II, 62), millele sai Alari Ujokilt vastuseks: „Rahu Hakkan tegelema“ (II, 62). Sellele vastab A.A, et talle piisab, kui ta saaks teleri tagasi (II, 62): „...mul liht piisab et ma saaksin tv tagasi muud mind tegelt ei huvita“ (II, 60, 62) Alari Ujok vastas sellele: „Rahu Mul b sees lihtsalt Ära paanitse Homme õhtuks ajan korda“ (II, 60) 15.02.2019 kirjutas Alari Ujok A.A.: „Rahu varsti“ (II, 63) ja lubas anda endast parima: „Saan aru Annan parima“ (II, 63). 16.02.2019 päeva lõpuks teatab Alari Ujok A.A.: „Kõik on vitus Enam rohkem persse minna ei saa“ (II, 66) Ühtegi selgitust Alari Ujok juurde ei lisa, kuid sellele eelnevalt 16.02.2019.a toimunud suhtlusest nähtub, et ka A.A. oli raha vaja ning Alari Ujok lubas seda organiseerida, kasvõi ema käest küsida (II, 64-66). Eeltoodust nähtub, et pärast A.A. kuuluva teleri XX.XX.XXXX pandimajja viimist Alari Ujok seda järgnevatel päevadel, s.o 14.-16.02.2019.a XXX välja ei ostnud ja A.A. ei tagastanud ning ei andnud A.A. ka pandilepingut, et A.A. saaks ise enda teleri pandimajast välja osta. Kannatanu A.A. ütlustega ning XXX A.A. ja Alari Ujoki vahelise suhtlusega on kooskõlas ka O.I. (V, 21: registriandmete väljatrükk) 22.01.2020.a vastuskiri koos sellele lisatud pandilepinguga (I, 17-18). 22.01.2020.a vastuskirjaga edastas O.I. kohtueelsele menetlejale XX.XX.XXXX sõlmitud pandilepingu nr XXX, mille kohaselt pantijaks on Alari Ujok (I, 1718). Vastuskirja kohaselt videosalvestis selle sündmuse kohta puudub (I, 17). XX.XX.XXXX pandileping nr XXX (I, 18) on T.Q.P. blanketil. Padimaja asukohaks on selle blanketil kajastatud XXX (I, 18). T.Q.P. blanketil on pandimaja lahtiolekuaegadeks kajastatud E-R 9-20, L 10-18, P 11-16, lõuna E-L 14-14.30 (I, 18). XX.XX.XXXX pandilepinguga nr XXX (I, 18) on tõendatud järgmised asjaolud: Alari Ujok laenusaajana pantis pandimaja kasuks teleri XXX koos puldiga hinnaga 130 eurot (I, 18) pooled leppisid kokku panditava eseme turuväärtuses 130 eurot (I, 18) pandimaja annab ja laenusaaja võtab vastu sularahas laenu 130 eurot (I, 18) laenusumma tagastamise tähtpäev on 18.02.2019.a (I, 18) laenusumma kasutamise perioodi eest maksab laenusaaja pandimajale intressi 7% laenusummast (I, 18) lepingu sõlmimise tasu on 10 eurot, mille laenusaaja tasub pandimajale koos laenusumma ja intressidega kokku 149.10 € (I, 18)

lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste kohase täitmise järel tagastab pandimaja laenusaajale pandi eseme (I, 18) laenusaaja tagastas laenu ja intressid 149.10 € 17.02.2019.a (I, 18) laenusaaja Alari Ujok kinnitas lepingul 17.02.2019.a enda allkirjaga, et on pandi eseme kätte saanud (I, 18) Kalendris kajastatu kohaselt oli XX.XX.XXXX kolmapäev ja 17.02.2019.a pühapäev. XX.XX.XXXX pandilepingul on muuhulgas kajastatud padimaja lahtiolekuajad (I, 18). Neist nähtub, et laupäeviti oli pandimaja avatud kell 10-18 ja pühapäeviti 11-16 (I, 18 ülal). Pandilepinguga (I, 18) on tõendatud, et Alari Ujok sai pandimajast sinna panditud teleri kätte 17.02.2019.a, s.o pühapäeval ja kõige varasemalt oli Alari Ujokil võimalik teler pandimajast kätte saada alates kella 11-st, kui XXX avati. Samas nähtub A.A. ja Alari Ujoki vahel XXX toimunud suhtlusest (II, 58-95), et Alari Ujok teavitas A.A. viimasele kuuluva teleri kaotsiminekust 17.02.2019.a hommikul enne pandimaja avamist, s.o enne seda, kui ta ise läks pandimajja telerit sealt välja ostma ja selle pandimajast kätte sai. 17.02.2019 kell 10:21 alanud vestluses kirjutas Alari Ujok Facebook Messengeris A.A.: „Pean sulle teleka kinni maksma sest kõik on läinud. Eile käisin ostsin välja“ (II, 66), mispeale A.A. küsis: „Ja kuhu see telekas siis läks“ (II, 66) ja Alari Ujok vastas: „Tehti kõigest tühjaks“ (II, 66) „Kõik papp kõik mis alles oli telekas läpakas isegi tutikad tossud mis olid karbis võeti ära“ (II, 67) ja Alari Ujok küsis: „Palju sul telekas maksis Ostan sama asemele“ (II, 67), millele A.A. vastas: „500 eurot umbes“ (II, 67) Alari Ujok kirjutas: „Tra ma ei tahtnud sind sellisesse olukorda panna. Oled sa nõus et sebin uue. Ma ei teadnud kuidas sulle seda eile rääkida. Tunnen end suht räbalates et sa usaldasid ja nii läks“ (II, 67), millele A.A. vastas: „Ma saan naise käest vastu pead“ (II, 67) A.A. ja Alari Ujoki vahel XXX toimunud edasisest suhtlusest (II, 5895) nähtub, et Alari Ujoki avaldatu kohaselt varastati A.A. kuuluv teler pärast selle Alari Ujoki poolt XXX kättesaamist Alari Ujokilt ära ja Alari Ujok kahtlustab selles XXX pärit isikuid. Veel nähtub A.A. ja Alari Ujoki vahel XXX toimunud suhtlusest (II, 58-95), et viimati kajastatud 17.02.2019.a kell 10:21 alanud suhtlus toimus kindlasti enne kella 10:39 (II, 6668), kuna 17.02.2019.a kella 10:39-st algas juba järgmine suhtluse etapp (II, 68). Eeltoodust nähtub, et Alari Ujok on XXX toimunud suhtluses A.A. valetanud tema teleri kohta vähemasti kahel korral. Üheks Alari Ujoki valeks on see, et ta avaldas 17.02.2019.a hommikul A.A, et ostis eile, s.o 16.02.2019.a, A.A. kuuluva teleri pandimajast välja, kuigi tegelikkuses polnud Alari Ujok sellele XXX toimunud suhtluse ajal veel pandimajja järgi minna jõudnudki ning teler oli

pandimajast selle suhtluse toimumise ajal veel välja ostmata ja Alari Ujokil kätte saamata, kuna pandimaja avati 17.02.2019.a alles kell 11. Teiseks Alari Ujoki valeks on see, et Alari Ujok väitis 17.02.2019.a hommikul enne pandimaja avamist ja enne teleri pandimajast kätte saamist A.A, et see eile pandimajast kätte saadud teler on nüüdseks juba kadunud, temalt koos teiste esemetega ära varastatud, kuna ta tehti kõigest tühjaks. Taoline Alari Ujoki valelik käitumine teleri omaniku A.A. suhtes kinnitab ilmselgelt Alari Ujokil tahtlust, kavatsetust (KarS § 16 lg 2 mõttes), jätta pandimajast välja ostetav ja tagasi saadav teler selle omanikule A.A. tagastamata. Faktiliselt Alari Ujok nii toimiski, jättis pandimajast 17.02.2019.a kätte saadud teleri A.A. tagastamata, millega pööraski talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks, omastades selle, kuna teleri omaniku A.A. luba teleri endale jätmiseks Alari Ujokil polnud. Seonduvalt süüdistatava Alari Ujoki kohtulikul uurimisel antud ütlustega selle kohta, et hämas A.A. mingi jutu kokku, s.o mõtles kannatanu jaoks välja loo, et telekas varastati tal autost ära, kuna oli häbi tunnistada, et see kukkus tal pandimajast teleriga väljudes maha ja lõhkus selle ära, on oluline täheldada, et Alari Ujok käis selle teleri varguseloo A.A. välja juba enne 17.02.2019.a XXX minekut ja enne 17.02.2019.a pandimajast teleri kättesaamist, s.o enne seda, kui teler sai pandimajast väljudes maha kukkuda ja puruneda. Ajalisest aspektist lähtudes on need Alari Ujoki väited eluliselt täiesti mitteusutavad. Teler ei saanud olla purunenud ja katki läinud enne sellele pandimajja järele minekut ja enne selle pandimajast kättesaamist, kuna enne pidi toimuma teleri pandimajast kättesaamine ja siis selle maha kukkumine ja purunemine ning alles seejärel pidi toimuma teleri lõhkumise katteks varguseloo teleri omanikule esitamine. A.Ujoki väitel purunes tal teler pandimajast teleriga väljudes pärast selle sealt kättesaamist. Ometigi nähtub Alari Ujoki ütlustest ja Facebookis Messengeris toimunud suhtlusest, et teleri varguseloo esitas Alari Ujok teleri purunemise katteks teleri omanikule A.A. juba enne pandimajja telerile 17.02.2019.a järele minemist. Teisisõnu ei saanud teler olla maha kukkunud ja purunenud enne selle pandimajast kättesaamist. Sellele vaatamata aga esitas Alari Ujok, tema enda ütlustest nähtuvalt, teleri maha kukkumise ja selle purunemise katteks varguseloo A.A. juba enne pandimajja telerile järgi minemist ja enne teleri pandimajast kättesaamist. Neil eelkajastatud asjaoludel on kohus veendunud, et Alari Ujoki väited pandimajast väljumisel teleri maha kukkumise ja purunemise kohta ei vasta tõele ja tegelikkusele ning need on antud üksnes selleks, et varjata A.A. kuuluva teleri ebaseaduslikult, s.o A.A. nõusolekuta, endale jätmise, s.o omastamise kavatsust, et pääseda kuriteo toimepanemisele järgnevast kriminaalvastutusest. Sellele, et Alari Ujoki väited teleri pandimajast kättesaamise järgselt maha kukkumise ja teleri purunemise kohta ei vasta tõele, osundab ka asjaolu, et kannatanu A.A. ei kinnita Alari Ujoki väiteid selle kohta, et ta on kannatanule avaldanud teleri tagastamata jätmise põhjusena selle pandimajast väljaostmise järgselt maha kukkumise ja sellega teleri lõhkumise. Kannatanu A.A. ütluste kohaselt on Alari Ujok avaldanud talle ainukese põhjusena teleri tagastamata jätmise kohta selle, et see varastati talt ära.

Kannatanu A.A. ütluste tõele vastavuses pole kohtul alust kahelda, kuna kannatanu sellekohaste ütlustega on kooskõlas ka kannatanu poolt uurijale edastatud XXX suhtluses kajastatu, millest nähtub üheselt, et ainukeseks põhjuseks, miks pole Alari Ujokil olnud võimalik telerit A.A. tagastada, on see, et see varastati Alari Ujokilt ära. Samas suhtluses lubab Alari Ujok muuhulgas A.A, et otsib vargad üles. Aga nagu eelnevalt juba kajastatud, on Alari Ujok enda süüdistatavana antud ütlustes võtnud õigeks ja kinnitanud, et see teleri temalt autost ära varastamise jutt ei vasta tõele. See, et Alari Ujoki väidetud teleri ära varastamise jutt ei vasta tõele, nähtub ka Alari Ujoki ja A.A. vahelisest XXX suhtlusest 22.02.2019, kui A.A. tegi ettepaneku, pöörduda teleri vargusega seoses politsei poole, et võib-olla saab ta ka nii enda teleri kätte (II, 72), siis see ettepanek ei olnud Alari Ujokile vastuvõetav põhjusel, et sellega rikutaks tema elu ära (II, 72). 22.02.2019 kirjutas A.A. Alari Ujokile: „Kuule ma avastasin et sellel telekal on gps jälitus peal ja ma saan politseisse avalduse teha et telekas on varastatud. Et vb saab nii ka kätte“ (II, 72), millele Alari Ujok vastas: „Aga sa keerad mu elu vittu siis“ (II, 72) ja A.A. vastas: „Sa keerasid juba minu oma ma pean XXX selgeks tegema Ma ei taha seda aga meil oli kokkulepe ja sa ei võta ühendust ka“ (II, 72), millele Alari Ujok vastas: „Kuule saame homme kokku võta oma XXX kaasa Ma räägin temaga ise“ (II, 72). A.A. nõustus kokkusaamisega, kuid järgnevate päevade suhtlusest nähtub, et Alari Ujok ühelegi kokkusaamisele ei jõudnud (II, 73-85). Samas püüab Alari Ujok vältida A.A. poolt politseisse pöördumist, olles ka 2019.a märtsi alguses seisukohal, et politseisse pöördumine ei tee asja mitte kuidagi paremaks (II, 73-85). Alari Ujok kirjutas: „Ma toon ja lahendan sinuga selle asja ära Kannata paar päeva Millega sa politseisse lähed teed nalja e Arvad et see teeb asja paremaks? Mitte kuidagi“ (II, 85) 2019.a märtsi alguse suhtluses avaldas Alari Ujok nõusolekut A.A. teleri ositi kinni maksmiseks (II, 86): „Aga arvan et esialgu lepin selle ositi värgiga“ (II, 86), kuid sellele järgnevalt jättis Alari Ujok A.A kohtumistele ilmumata ja ei tagastanud ka raha, kuigi lubas mitmeid kordi ositi raha teleri eest A.A. ära maksta (II, 86-95). 24.02.2019.a XXX suhtlusest nähtub muuhulgas, et Alari Ujok oli teada saanud, et temalt esemete varguse panid toime XXX pärit isikud. Nähtub see alljärgnevast suhtlusest. A.A. : „Muide teleka küljes oli ka seina kinnitused“ (II, 78) Alari Ujok: „Savi ostab uue Ma ei usu et sealt midagi kätte saab Sain teada et mingid XXX junnid Käisime sellel ukse taga ja pigistasime kes oli“ (II, 78) Alari Ujok ei ole kordagi selles XXX suhtluses A.A. avaldanud, et tal kukkus pandimajast teleri väljaostmise järgselt teler maha. Samas pole teada ühtegi aktsepteeritavat põhjust, mis saanuks takistada Alari Ujokil XXX suhtluses sellekohase soovi olemasolul avaldada kannatanule tema hilisemalt väidetud teleri tagastamata jätmise põhjust, s.o seda, et pandimajast väljaostmise järgselt lõhkus selle teleri ära, kuna see kukkus maha. Kannatanu A.A. ei kinnita Alari Ujoki väiteid ka selle kohta, nagu toimunuks esmakohtumine kannatanu ja Alari Ujoki vahel alles 2019.a aprillis-mais, kui XXX (asukoht XXX: I, 32) juures maksis A.Ujok esimest korda teleri eest osamakse ja avaldas siis kannatanule, et tegelikult kukkus teler tal maha ja lõhkus sellega teleri ära.

Kannatanu A.A. ütlustest nähtuvalt tasus Alari Ujok talle teleri eest esimest korda 50 eurot umbes nädal pärast juhtunut ja veel 40 eurot tasus Alari Ujok talle pärast seda, kuid ei mäleta täpselt millal, aga lund sadas. Olukorras, kus Alari Ujokil on kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulistest asjaoludes järgnenud üks vale teisele, on põhjendatud lähtuda kannatanu ütlustest ja nendega kooskõlas olevast ülejäänud tõendi kogumist ning jätta Alari Ujoki ütlused ja tema poolt XXX avaldatu kõrvale osas, millises need on vastuolus ülejäänud tõenditega. Kokkuvõtvalt – Alari Ujoki avaldatu muutlikkus ja valelikkus põhjuste kohta, miks ta jättis pandimajast kätte saadud teleri kannatanule tagastamata, viitab selgelt sellele, et Alari Ujokil puudus soov, tahe ja eesmärk teleri kannatanule tagastamiseks ning tema eesmärgiks oligi jätta kannatanule teler tagastamata ning taoliselt faktiliselt käitudes pööraski ta talle usaldatud kannatanu teleri ebaseaduslikult enda kasuks, millega panigi kuriteona toime võõra vara omastamise, kuna kannatanule teleri tagastamata jätmiseks polnud tal kannatanu nõusolekut. Alari Ujoki käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Alari Ujoki toimepandu on kvalifitseeritav omastamisena KarS § 201 lg 2 p 1 järgi, s.o valduses oleva võõra vallasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisena, mis pandi toime isiku poolt, kes on varem toime pannud vargusi ja omastamise. 29.11.2016.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-10499 on tõendatud, et omastamist XX.XX.XXXX toime pannes oli Alari Ujok varem vargusi toime pannud isik. 29.11.2016.a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses karistati Alari Ujokit varguste toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 4 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 25.04.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 aasta 4 kuu vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud vangistust, mille kandmise alguseks loeti 29.11.2016.a (II, 1-8). 31.01.2018.a vabanes Alari Ujok selle karistuse kandmiselt vanglast tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla katseajaga kuni 29.07.2019.a (II, 9-17). 25.04.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-161891 on tõendatud, et omastamist XX.XX.XXXX toime pannes oli Alari Ujok varem omastamise toime pannud isik ja ka varem vargusi süstemaatiliselt toime pannud isik (I, 183199). 25.04.2016.a kohtuotsusega üldmenetluses karistati Alari Ujokit omastamise toimepanemise eest KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 6 kuu vangistusega, mis KarS § 65 lg 1 alusel loeti kaetuks 18.02.2015.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-14-7792 karistuseks mõistetud 2 aasta 2 kuu 13 päeva vangistusega. Sama kohtuotsusega karistati Alari Ujokit varguste eest KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi 6 kuu vangistusega, millest KarS § 68 alusel loeti kantuks eelvangistuses 08.-09.04.2015 viibitud 2 päeva ja kanda jäi 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.02.2015.a otsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 aasta 2 kuu 13 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud 13 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks määrati lugeda vanglasse saabumise aeg. (I, 183-199)

Alari Ujoki toimepandu ei ole väärtegu. Üldteada olevalt on televiisorid pika kasutusajaga ja neid ostetaksegi pikaks kasutusajaks. Kuna A.A. soetas süüdistuses kajastatud televiisori 2018.a hilissügisel, siis teleri pandimajja viimise ja selle sealt 2019.a veebruaris kättesaamise ajaks polnud televiisor enda esialgset väärtust (529 €) jõudnud kaotada või kui oligi, siis väga vähesel määral. KarS § 218 lõikes 4 sätestatu kohaselt loetakse väärteoks ehk väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. KarS § 44 lõikes 2 sätestatu kohaselt on miinimumpäevamäära suuruseks 10 eurot. Kuna 17.02.2019.a ületas teleri väärtus enam kui kaks korda KarS § 218 lõikes 4 täheldatud väärteo piirmäära, s.o 20 miinimumpäevamäära ehk 200 eurot, siis pole A.Ujoki toimepandu näol tegemist väärteoga, vaid kuriteoga. Tsiviilhagi ei ole kannatanu A.A. esitanud.

Süüdistus kelmuste toimepanemises KarS § 209 lg 2 p 1 järgi Kohtulikul uurimisel maakohtus leidis veenvalt tõendamist Alari Ujoki süü kelmuste toimepanemise süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Alari Ujoki süü leidis tõendamist selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi ja omastamise, eesmärgiga saada varalist kasu, pakkus 02.08.2019 ajavahemikul kell 10–11 XXX asuva XXX juures S.S. 400 euro eest ostmiseks mobiiltelefoni Apple iPhone XS Max XXX, kinnitades S.S, et tegemist on originaal Apple seadmega. Sellega lõi Alari Ujok S.S. tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, kuna Alari Ujoki poolt müüdav toode ei olnud originaal Apple seade ning Alari Ujok oli sellest teadlik. S.S, arvates, et tegemist on Apple originaaltootega, maksis Alari Ujokile telefoni eest 400 eurot. Sellise tegevusega tekitas Alari Ujok S.S. 400 eurot varalist kahju ja sai ise samas summas varalist kasu. Veel leidis Alari Ujoki süü kohtus tõendamist selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, omastamise ja kelmuse, olles 10.10.2019 kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohas, võttis varalise kasu saamise eesmärgil sotsiaalmeediakanali XXX kaudu ühendust R.M. ega, kes oli avaldanud sotsiaalmeediakanalis XXX kuulutuse, sooviga müüa enda mobiiltelefon Samsung Galaxy Note 9. Alari Ujok pakkus R.M. vahetustehingut, pakkudes enda poolt mobiiltelefoni Apple iPhone XS XXX, millega lõi kannatanule teadvalt ebaõige ettekujutuse, et kannatanu saab vahetuse tulemusena originaal Apple seadme, tegelikkuses puudus Alari Ujokil kavatsus sellist seadet R.M. üle anda. R.M. arvates, et saab Alari Ujokilt telefonide vahetamise tulemusena vastu originaal Apple toote, nõustus vahetusega. Vastavalt R.M. ja Alari Ujoki vahelisele kokkuleppele andis M.U. 11.10.2019 täpselt tuvastamata kellaajal XXX asuvas XXX (I, 53) Alari Ujokile üle R.M. täiskomplektse mobiiltelefoni Samsung Galaxy Note 9 väärtusega 750 eurot. M.U. jättis R.M. poolt Alari Ujokile koos telefoniga lubatud 5 telefoniümbrist koguväärtusega 66,94 eurot vastavalt kokkuleppele Alari Ujokiga bussijaama R-kioskisse, kust Alari Ujok need samal päeval s.o 11.10.2019 kätte sai.

M.U. sai Alari Ujokilt R.M. üle andmiseks mobiiltelefoni, mille ta andis samal päeval, s.o 11.10.2019 R.M. üle. Alari Ujoki poolt R.M. vahetuseks antud telefon ei olnud tegelikkuses originaal Apple seade ning Alari Ujok oli sellest asjaolust teadlik, kuna tal ei olnud algusest peale kavatsust anda kannatanule üle sellist telefoni nagu oli talle pakkunud. Sellise tegevusega tekitas Alari Ujok R.M. 816,94 eurot varalist kahju ja sai ise samas summas varalist kasu. Eelkirjeldatud käitumisega pani Alari Ujok toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud vargusi, omastamise ja kelmuse. Kohtuliku uurimise alguses pärast prokuröri avakõnet Alari Ujok ennast süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kelmuste toimepanemises süüdi ei tunnistanud (III, 25-26). Alari Ujoki avaldatu kohaselt ei ole ta S.S. iga tehingut teinud, selle tegi tõlk, seisis küll seal kõrval, telefoni sai S.S. tõlgi käest ja ka raha 400 eurot maksis S.S. tõlgile (III, 26). Kannatanu R.M. ega seonduva süüdistuse kohta avaldas Alari Ujok, et ta tegi küll kannatanuga telefonide vahetuse, kuid selle vahetuse ajal ei teadnud, et tema vahetuseks antud telefon on koopia (III, 26). Maakohtus süüdistatavana kohtuistungil 19.11.2020.a ütlusi andes jäi Alari Ujok samale seisukohale ja ennast kelmuste toimepanemise süüdistuses süüdi ei tunnistanud (III, 126-140, 16). Kannatanuga S.S. seonduva kelmuse süüdistuse osas jäi süüdistatav Alari Ujok 19.11.2020.a maakohtus antud ütluste (III, 126-140, 16) kohaselt seisukohale, et ta ei ole süüdistuses kajastatud telefonimüügis osalenud (III, 135-136), kannatanuga ta ei rääkinud, ei oska vene keelt (III, 136). Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt võis kannatanule jääda mulje tema telefonimüügis osalemise kohta seetõttu, et seisis seal kõrval (III, 135). Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt oli ta sellel päeval kasiinos ja tegi enne XXX sõitu seal aega parajaks, S.S. toimunud tehingu juures ta ei pidanudki olema (III, 135); telefoni müügiks pakkunud isik rääkis eesti keeles ja vene keeles (III, 135); temaga rääkis eesti keeles

(III, 135).

Süüdistatava Alari Ujoki ütluste (III, 126-140, 16) kohaselt istusid nad 02.08.2019.a kasiinos, kannatanu S.S. oli ka seal (III, 130); alguses tuli mees 300 euro eest telefoni pakkuma, öeldes, et kui tahad telefoni, siis läheb toob kohe ära (III, 130); ütles sellele mehele, et tal ei ole sellist raha, et mine paku tollele, s.o S.S, mispeale see mees ütles, et ole hea, kutsu ta välja (III, 130); kutsuski S.S. välja ja nii nad omavahel seal kasiino ees 5-10 minutit rääkisid, ise tegi sellel ajal suitsu, siis läks S. minema (III, 130). Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt võttis S.S. temalt enne lahkumist telefoninumbri, kuna telefonimüüjal samal ajal telefon autos laadis (III, 130); seejärel istusid kasiinos edasi ja S.S. helistas mingi 15 minuti pärast, andis siis enda telefoni tollele tüübile, misjärel läks välja, tegi suitsu, siis nad ajasid omavahel äri (III, 130); müügiks pakutud telefon oli kiletatud karbis (III, 130); siis viis telefoni müünud mees ta XXX, elas tollel ajal XXX (III, 130). Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt oli S.S. talle vahepeal helistanud ja sms-e saatnud vene keeles, millest aga aru ei saanud, misjärel andis oma telefoni ette telefoni

müünud mehele, kes sõitis ja siis tema naine vastas sõnumitele ja andis seejärel telefoni tagasi, öeldes, et kõik on korras (III, 130). Kannatanuga R.M. ega seonduvast kelmuse süüdistusest võttis Alari Ujok õigeks, et tegi kannatanuga süüdistuses kajastatud telefonide vahetuse (III, 130), vahetuseks kannatanule antud telefoni Apple iPhone XS Max sai tuttava käest, väga kaua seda ei kasutanud, ei saanud aru, et see telefon oleks võlts või koopia, telefon töötas ja kõik rakendused töötasid, 1-2 päeva kasutas seda enne selle koos karbiga XXX (asukoht XXX: I, 53) kannatanu saadetud neiule üleandmist (III, 130), vastu sai neiu käest mobiiltelefoni Samsung ja R-kioskisse jäetud mobiiltelefoni kaaned (III, 130-131), telefoni ümbriskaani oli 5 (III, 137). Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt on kannatanu R.M. telefonid ära vahetanud, s.o andnud uurijale üle teise telefoni kui see, mille tema kannatanule neiuga saatis, kuna tema käes oli telefon töökorras ja terve (III, 131). Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt sai ta kannatanule edastatud Apple telefoni tuttava Kristjani käest tasuta, raha selle eest ei maksnud (III, 136). Süüdistatava Alari Ujoki ütlused selle kohta, et ta ei ole kumbagi kannatanut petnud ja nende suhtes kuritegu toime pannud, on veenvalt ümber lükatud ülejäänud tõendite kogumiga, mille usaldusväärsuses pole kohtul alust kahelda. Mõlema kannatanu avaldatu kohaselt on teised kannatanud neile võõrad. R.M. avaldatu kohaselt on kannatanu S.S. talle võõras isik (III, 34). Ka kannatanu S.S. avaldatu kohaselt ta teisi kannatanuid ei tunne (III, 67). Neil asjaoludel pole kohtul vähimatki alust arvata ja eeldada, et kelmuste süüdistustes kajastatud kannatanud R.M. ja S.S. oleksid omavahel Alari Ujoki vastases vaenutegevuses kokku leppinud ja tema peale kooskõlastatult valetavad. Pigem nähtub tõendite kogumist Alari Ujoki ütlustest üle jäävas osas, et need on omavahel loogilises kooskõlas ja kinnitavad kogumis veenvalt Alari Ujokile esitatud kelmuste toimepanemise süüdistuse põhjendatust. Kannatanud on esimesel võimalusel pöördunud abi saamiseks politsei poole, saamaks õiguskaitseorganitelt abi. Kannatanu S.S. pöördus politseisse kuriteoavaldusega samal päeval, s.o 02.08.2019.a, kui sai endale Alari Ujoki käest süüdistuses kajastatud võltstoote mobiiltelefoni Apple iPhone XS Max. 02.08.2019.a Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud S.S. kuriteoavaldusega (II, 43; vene keelest tõlge eesti keelde: II, 44-45) on tõendatud, et S.S. kohtas 02.08.2019.a XXX juures juhuslikult tuttavat, kellega oli varem kohtunud mõnedel ehitusobjektidel, ja kes pakkus 400 euro eest telefoni Apple iPhone XS Max. Küsis sellelt tuttavalt, ega ta ei ole telefoni varastanud, millele sai vastuseks, et muidugi mitte, see on karbis ja avamata, mispeale küsis tuttavalt, et kas see telefon on originaal, millele sai vastuseks, et jah, muidugi. Seejärel käis autoga raha järel, tuli tagasi ja siis oli isikuid kaks – neist ühte ei tunne ja nägi teda siis esimest korda, tema oli tõlgiks ja teiseks isikuks oli telefoni pakkunud Alari Ujok. XXX juures hakkas neilt uuesti pärima, et kas see telefon on originaal, millele nad vastasid, et jah, muidugi, misjärel andiski Alari Ujokile 400 eurot, pani telefoni auto esiistmele ning sõitis ära. 5-10 minutit hiljem vaatas tähelepanelikult telefonikarpi ja tekkis kahtlus, et karbi enda kvaliteet pole just kõige parem ning tegi selle lahti ja nägi seal sees odavat hiina telefonivõltsingut. Seejärel hakkas koheselt helistama telefoninumbril XXX, kuid

telefoni ei võetud vastu. Kirjutas sms-i, et läheb politseisse, kui raha ei tagastata, kuid sellele vastati, et oled telefoni kätte saanud ning sooviti edu (II, 44-45). Kohtueelsel uurimisel tundis S.S. Alari Ujokis ära isiku, kes müüs talle Apple mobiiltelefoni võltsingu. 19.12.2019.a äratundmiseks esitamise protokollis (II, 40-42) kajastatu kohaselt tundis kannatanu S.S. talle äratundmiseks esitatud 3-e isiku foto hulgast fotol nr 3 ära Alari Ujoki, kes müüs talle võltsitud mobiiltelefoni iPhone 02.08.2019.a, ära tunneb välimuse järgi (I, 40). Ka maakohtus kohtulikul uurimisel ütlusi andes oli S.S. veendunud selles, et just süüdistatav Alari Ujok oli see isik, kes müüs talle Apple mobiiltelefoni võltsingu. Kannatanu S.S. andis maakohtus ütlused 12.11.2020.a (III, 66-73, 10). Kannatanu S.S. avaldatu kohaselt ei ole Alari Ujok talle lähedane isik, sugulane, hõimlane, on varem Alari Ujokit näinud ehitusobjektidel, kus nad mõlemad töötasid (III, 66); Alari Ujoki suhtes tal vihavaenu ei ole (III, 67); teisi kannatanuid ei tunne ja nende suhtes vihavaenu ei ole (III, 67). Kannatanu S.S. ütluste kohaselt müüs Alari Ujok talle XXX (asukoht XXX: I, 32) juures telefoni iPhone, kohtusid seal juhuslikult (III, 68); telefoni pakkus müüa Alari, teine isik tõlkis, Alari Ujok rääkis vene keeles kehvasti, aga kuidagi ta ikka rääkis, teine isik lihtsalt täpsustas teda, seisis kõrval (III, 68); Alari rääkis läbisegi eestivene keeles (III, 68), küsis A.Ujokilt, et ega see telefon ei ole varastatud, millele sai vastuseks, et ei-ei, see on firma oma, uus telefon, alles pakendis (III, 68); telefoni hinnaks oli 400 eurot (III, 68); kuna sellist raha kaasas ei olnud, siis käis ja tõi raha (III, 68); tagasi jõudes tuli Alari Ujok XXX st välja, telefon oli karbis kinnises pakendis (III, 68); telefoni ei kontrollinud, kuid küsis, kas see telefon on ikka originaal, millele vastati, et jaa-jaa, 100% (III, 68); kuna oli kiire, siis võttis telefoni ja sõitis minema (III, 68); telefoni andis Alari (III, 68); telefoni eest andis raha kohe Alarile ära ja Alari andis vastu telefoni (III, 68); autosse istudes pani ostetud telefoni istmele, rääkis autos vana telefoniga tööasju ja siis võttis karbi ja seal sees midagi kolises (III, 68); teab, et kui on originaalpakend, siis telefon karbis ei liigu, misjärel hakkas Alarile tagasi helistama, aga sellele ei vastatud (III, 68-69); siis kirjutas, et andku raha tagasi, et telefon ei ole originaal (III, 69); alguses helistas umbes 15 korda, siis keegi ei vastanud, aga kui kirjutas, siis vastati, et said telefoni kätte, naudi nüüd seda (III, 69); Alari Ujokilt küsis tema telefoninumbri siis, kui läks rahale järgi, et tagasi tulles talle kokkusaamiseks helistada

(III, 69).

Kannatanu S.S. ütluste kohaselt tehti tema üle nagu nalja, misjärel kirjutas, et läheb politseisse ja teeb avalduse, millele vastati, et mine, kui tahad (III, 69); sõitiski politsei maja juurde ja tegi politseisse pöördumisest pilti, mõeldes, et ehk see mõjutab Alari Ujokit nii, et annab raha tagasi, aga sellest polnud kasu (III, 69); telefoni andis uurija kätte, pakendis oli hiina telefon, mille hind on umbes 2 eurot (III, 69); kui oleks teadnud, et karbis on selline telefon, siis poleks seda ostnud, ka 20 euro eest poleks ostnud (III, 69). Kannatanu S.S. ütlustega on tõendatud, et ta kohtus Alari Ujokiga XXX (asukoht XXX: I, 32) juures 02.08.2019 kella 10-11 ajal hommikul, müügiks pakuti telefoni iPhone X Max ja Alari Ujok andis temaga kohtumiseks enda telefoninumbri XXX (III, 69); telefoni üleandmine Alari Ujoki poolt toimus XXX juures kasiino ja välituru piirkonnas umbes kella 10-11 paiku hommikul (III, 69-70); politseis tundis Alari Ujoki ära

(III, 70).

Kannatanu S.S. ütluste kohaselt on tal nii enne kui ka pärast seda juhtumit olnud iPhone telefone (III, 70), uue telefoni tahtis naisele kinkida (III, 71). Kannatanu S.S. ütlustega on kooskõlas 25.09.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis (I, 19-24) kajastatu selle kohta, et vaadeldakse kannatanu S.S. poolt 24.09.2019.a ülekuulamise käigus üle antud mobiiltelefoni iPhone XS Max Gold XXX koos karbiga, adapteriga, ühendusjuhtmega, lülitamisseadmega ja kõrvaklappidega, vaadeldavad esemed asuvad karbis (I, 19), karbil tagumise kaanel on seerianumber XXX ja IMEI kood XXX (I, 20), mobiiltelefoni tagaküljel on ülalpool õuna kujutis (Apple ́ i kaubamärk) ja allpool kirje: iPhone (I, 22), mobiiltelefoni akut laeti vaatluse käigus, mobiiltelefoni käivitades ilmus ekraanile töölaud erinevate ikoonidega (I, 23), valides seadete menüü alt („XXX“) andmed seadme kohta ilmub seerianumber XXX ja IMEI kood XXX (I, 24). Kohtul pole alust kahelda kannatanu S.S. ütluste tõele vastavuses selle kohta, et Alari Ujokilt 400 euro eest Apple originaaltoote iPhone pähe soetatud mobiiltelefon oli võltsing, kuna asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt karbil olevad seerianumber ja IMEI kood ei kattu nendega, mida seade ise enda kohta näitab. Ka kannatanu R.M. pöördus politseisse kuriteoavaldusega samal päeval, s.o 11.10.2019.a, kui sai endale Alari Ujoki käest süüdistuses kajastatud võltstoote mobiiltelefoni Apple iPhone XS Max. See on tõendatud R.M. e 11.10.2019.a süüteoteatega (I, 119-121). Kannatanu R.M. 11.10.2019.a süüteoteates kajastatu kohaselt saadi telefonide Samsung Galaxy Note9 ja iPhone XS Max vahetuse osas kokkuleppele XXX, kirja teel leppisid vahetuse aja ja koha kokku, telefonide vahetuse tegid tuttav ja telefoni iPhone XS Max omanik, kohtuti XXX (asukoht XXX: I, 53) vahetult enne bussi väljumist ja telefonide vahetus toimus käest kätte; iPhone XS Max omanik venitas vahetusega, tuli viimasel hetkel, kui tuttaval buss väljus, mistõttu ei saanud nutiseadet lähemalt kontrollida; hiljem nutiseadet lähemalt uurides sai aru, et tegemist ei ole originaaltootega ja telefon on lukus. R.M. 11.10.2019.a süüteoteates kajastatu kohaselt suhtles ta seejärel koheselt isikuga, kellega enda telefoni ära vahetas ja see isik väitis, et ta ei olegi öelnud, et telefon on ehtne. R.M. süüteoteates kajastatu kohaselt nähtub kirjavahetusest aga, et tehingu teise poole hinnangul on telefonidel suur hinnavahe, mistõttu soovis, et talle makstaks telefonile lisaraha juurde või antaks lisaks telefonile midagi juurde, et hinnavahe saaks sellega täidetud (I, 119). R.M. süüteoteate kohaselt ei olnud teine vahetuse pool nõus telefone uuesti tagasi vahetama ja ei tunnistanud ka enda viga, väites, et seda ei saa tõestada, et vahetus toimus võltstoote vastu (I, 119). Kannatanu R.M. 11.10.2019.a süüteoteates kajastatu kohaselt on mobiiltelefoni Samsung Galaxy Note9 ligikaudne hetkeväärtus 779 eurot (I, 120), vara valdus oli veel olemas 11.10.2019 18:30 (I, 120), vara valdusest väljaminek tuvastatud 11.10.2019 18:40 (I, 120), süüteo toime pannud isik Alari Ujok, sündinud 30.12.1994 (I, 120). Kannatanu R.M. süüteoteates kajastatuga on kooskõlas 20.11.2019.a äratundmiseks esitamise protokollist (I, 117-118) nähtuv selle kohta, et kannatanu R.M. tundis talle äratundmiseks esitatud 3 isiku foto hulgast fotol nr 1 ära Alari Ujoki, ära tundis näoilme järgi, Alari Ujokiga ei ole kohtunud, kuid on näinud temast fotosid sotsiaalmeedia kanalis XXX (I, 117).

Kannatanu R.M. ütlused (III, 34-42, 2) on oma sisult samad süüteoteates ja äratundmiseks esitamise protokollis kajastatuga selle kohta, et Alari Ujok pettis temalt originaaltoote Samsung Galaxy Note9 ja 5 telefoni ümbriskaaned välja, lubades vahetuseks vastu anda originaaltoote Apple iPhone XS Max XXX S, kuid tegelikkuses andis vastu Apple võltstoote. Kannatanu R.M. ütluste (III, 34-42, 2) kohaselt on tal kokkupuuted Alari Ujokiga olnud interneti vahendusel, XXX, kui Alari Ujok nägi 10.10.2019.a tema telefoni Samsung Galaxy Note9 müügikuulutust ja võttis privaatsõnumites ühendust, pakkudes vahetuseks iPhone XS Max-i ja küsis tema poolt vahetuseks pakutava telefoni eest ka juurde maksmist (III, 35-36); telefonide vahetus ja kokkusaamine pidi toimuma XXX , kuhu ta aga ise ei saanud minna ja telefoni läks XXX vahetama M.U, kellele andiski selleks kaasa täiskomplektse mobiiltelefoni Samsung Galaxy Note9 koos telefoniümbristega ja koos kõigi lisatarvikutega, s.h kõrvaklappidega, laadijaga, dokumentidega (III, 36); telefonide vahetus M.U. ja Alari Ujoki vahel toimus 11.10.2019.a õhtul kella 7 paiku XXX (asukoht XXX: I, 53), kui M.U. pidi minema viimase bussi peale ja Alari Ujok viimaks ilmus ning andis telefoni üle, kuid kuna vahetuseks A.Ujokilt saadud telefon ei olnud sisse lülitatud ja aega ei olnud piisavalt, siis ei saanud seda kohe kontrollida (III, 37). Kannatanu R.M. ütluste (III, 34-42, 2) kohaselt sai ta vahetuseks antud telefoni kätte samal õhtul peale kella 10 ja sai siis aru, et see ei ole ehtne telefon, vaid koopia (III, 37), olgugi et vestlustes oli juttu ehtsast telefonist, mitte koopiast (III, 37). R.M. ütluste kohaselt viitasid sellele, et Alari Ujokilt vahetuseks saadud telefon ei ole originaaltoode, asjaolud, et telefon oli väga kerge ja tagumise korpuse klaasil puudusid Applele omased IMEI-koodid, telefonil kõik nupud loksusid (III, 37). Kannatanu R.M. ütluste (III, 34-42, 2) kohaselt hakkas ta samal õhtul juba enne koju jõudmist Alari Ujokile kirjutama, et soovib telefoni tagasi vahetada, kuna see seade, mille A.Ujok andis, ei ole see, millega nõustus vahetuse tegema, kuid A.Ujok hakkas seda vaidlustama ja väitma, et ta pole ju pakkunudki ehtsat Apple iPhone ning ta ei teadnud ise ka, et see on koopia, hakates otsima põhjusi, miks ta ei vaheta telefoni tagasi (III, 37); A.Ujokilt vahetuseks saadud iPhone telefon oli kasutatud (III, 37-38), sellel puudusid laadija, telefoni dokumendid, kuid kaasas olid võltstootena Apple mittetöötavad kõrvaklapid (III, 38); telefonil ei olnud akut sees, telefoni lahti võttes, klaasi ära võttes lõhkus selle kogemata ära, kuna see ei pidanud pingele vastu, tegi seadmele tehase seadmete lähtestamise ja selgus, et see ei ole Apple toode, vaid android süsteem, väga kerge ja väga madala kvaliteediga (III, 38); Alari Ujok ei olnud nõus telefone tagasi vahetama ja selgitas seda sellega, et ise olid loll, et olid nõus sellise vahetusega; ka politseisse pöördumise ähvardusel ei olnud Alari Ujok nõus telefone tagasi vahetama (III, 38), jääb enda esitatud kahju 816.94€ hüvitamise nõude juurde, s.h on ka 5 telefoniümbrist (III, 38-39); A.Ujokilt vahetuseks saadud telefoni andis üle kohtueelsele menetlejale (III, 39); kohtueelses menetluses tundis Alari Ujoki ära, kuna oli teda eelnevalt XXX näinud (III, 40). Kannatanu R.M. ütlustega (III, 34-42, 2) on kooskõlas 06.12.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis (I, 33-36) kajastatu selle kohta, et vaadeldi kannatanu R.M. poolt 20.11.2019.a ülekuulamise käigus üle antud mobiiltelefoni iPhone XS Max S. XXX koos karbiga, adapteriga (olemas pistikusse minev osa, kuid ilma ühendusjuhtmeta), kõrvaklappidega, vaadeldavad esemed asuvad karbis (I, 33), karbil tagumise kaanel on seerianumber XXX ja IMEI kood XXX (I, 34), mobiiltelefoni tagaküljel on ülalpool õuna

kujutis (Apple ́ i kaubamärk) ja allpool kirje: iPhone (I, 35), mobiiltelefoni tagumine pool on mõraline ja purunenud (I, 35). Kannatanute S.S. ja R.M. poolt uurijale üle antud mobiiltelefonidele, millised nad said Alari Ujoki käest ja millised on kajastatud süüdistuses, tehti tootjapoolse partnerettevõtte V.K.O. (registrikoodiga XXX) ülevaatus ja hindamine, mille kohaselt mõlemad Apple mobiiltelefonid on võltstooted ja pole originaalid (I, 26-29, 30, 31, 38-41, 43). V.K.O. kohta on äriregistris järgmised andmed (V, 18-20): V.K.O. registrikoodiga XXX on registrist kustutatud XX.XX.XXXX , maksuvõlg puudub (V, 19-20), V.K.O. registrikoodiga XXX kohta on esmakanne tehtud XX.XX.XXXX , põhikiri kinnitatud XX.XX.XXXX (V, 18). V.K.O. registrikoodiga XXX (registrist kustutatud XX.XX.XXXX , maksuvõlg puudub: V, 19-20) kodulehelt ettevõtte kohta tehtud väljatrükiga (I, 31) on tõendatud, et see ettevõte on 2011.a Eesti kapitalil asutatud Apple volitatud partner, kes opereerib V.K. kaubamärgi all Apple müügi-, hooldus- ja koolituskeskust (I, 31). Kannatanu S.S. i poolt menetlejale üle antud seadme iPhone XS Max Gold 512GB kohta on V.K.O. registrikoodiga XXX(registrist kustutatud XX.XX.XXXX , maksuvõlg puudub: V, 19-20) tuvastanud (I, 26-29), et tegemist on telefoniga, mis ei ole originaal Apple seade (I, 26), seerianumber karbil XXX ei vasta ühelegi Apple tootele (I, 26), seerianumber seadmes XXX ei vasta ühelegi Apple tootele (I, 26), seadme puhul kontrolliti vastavust originaalile ja tuvastati mittevastavus (I, 26), hoolimata originaalilähedasest karbist, telefoni välimusest ning lisavarustusest ei ole tegemist Apple tootega, seadmel ei jookse Apple iOS operatsioonisüsteem ning see ei ole tootja diagnostikavahendite poolt tuvastatav, toode ei toimi koostöös originaalsete lisaseadmetega, toote ning selle lisavarustuse puhul on tegemist võltsinguga (I, 26). Kannatanu R.M. poolt menetlejale üle antud seadme iPhone XS Max S. XXX kohta on V.K.O. registrikoodiga XXX (registrist kustutatud XX.XX.XXXX , maksuvõlg puudub: V, 19-20) tuvastanud (I, 26-29), et tegemist on telefoniga, mis ei ole originaal Apple seade (I, 38), seerianumber karbil XXX vastab teist värvi seadmele (I, 38), seadme puhul kontrolliti vastavust originaalile ja tuvastati mittevastavus (I, 38), hoolimata originaalilähedasest karbist, telefoni välimusest ning lisavarustusest ei ole tegemist Apple tootega, seadmel ei jookse Apple iOS operatsioonisüsteem ning see ei ole tootja diagnostikavahendite poolt tuvastatav, toode ei toimi koostöös originaalsete lisaseadmetega, toote ning selle lisavarustuse puhul on tegemist võltsinguga (I, 38). Eeltoodust nähtub, et pärast seda kui Alari Ujokil õnnestus kannatanud ära petta ja kannatanud temaga ühendust võtsid, oli Alari Ujok ilmselgelt enda saavutatuga rahul ning ta ei olnud nõus tehinguid tagasi pöörama ja tagasivahetusi tegema ega kannatanutele ka midagi hüvitama ning ei kohkunud ära ka sellest, kui kannatanud lubasid tema tegevuse avalikustada ning politseisse pöörduda. Nii näiteks märkis S.S. kuriteoavalduses, et kirjutas A.Ujokile, et läheb politseisse, kui raha ei tagastata, kuid sellele vastati, et oled telefoni kätte saanud ning sooviti edu (II, 44-45). Ütlustes avaldas S.S, et hakkas Alarile tagasi helistama, aga sellele ei vastatud (III, 68-69), misjärel kirjutas, et andku raha tagasi, kuna telefon ei ole originaal (III, 69); alguses

helistas umbes 15 korda, siis keegi ei vastanud, aga kui kirjutas, siis vastati, et said telefoni kätte, naudi nüüd seda (III, 69). Kuriteoteates avaldas R.M, et A.Ujoki väitel ei saavatki kannatanu tõestada, et vahetus toimus võltstoote vastu ning ei olnud nõus telefone tagasi vahetama (I, 119). Taolisest Alari Ujoki suhtumisest ja käitumisest nähtub, et tema eesmärgiks oligi kannatanuid petta ja nende arvelt endale sellega varalist kasu saada. Kannatanu petmise kavatsus ja sellega endale varalise kasu saamise soov nähtub ka kannatanu R.M. ja Alari Ujoki vahel XXX toimunud vestluste väljatrükist (I; 77-116). XXX vestluste toimumist kinnitas kannatanu R.M. kohtuistungil 10.11.2020 ütlusi andes (III, 39). XXX vestluste väljatrükist nähtub, et Alari Ujok pani sellele nimeks: „Alari – Samsung Galaxy Note9 XXX“ (I, 77-116) R.M. ja Alari Ujoki vahelisest vestluste väljatrükist nähtub, et idee ja ettepanek telefonide vahetuseks tuli Alari Ujokilt, kui ta 10.10.2019 kell 12:25 kirjutas: „Vahetusele pole mõelnud?“ (I, 77), pakkudes R.M. omalt poolt vahetuse objektiks välja mobiiltelefoni iPhone XS Max, mille kohta Alari Ujok väitis, et sai selle endale kingituseks

(I, 77).

Sellest R.M. ja Alari Ujoki vahel XXX toimunud vestlusest ei nähtu, et Alari Ujoki vahetuseks pakutud telefon ei ole originaaltoode ja sellest vestluses jääb mulje, et Alari Ujoki vahetuseks pakutud telefoni näol on tegemist originaaltootega. Vestluse teisel poolel, s.o R.M. polnud alust arvata, et Alari Ujoki poolt vahetuseks pakutava telefoni näol pole tegemist originaaltootega. R.M. avaldas Facebookis toimunud vestluses, et on nõus vahetama ilma kompensatsioonita, kui vastu antav telefon on vähemalt 64GB (I, 77), millele Alari Ujok kirjutas vastuseks: „256“ (I, 78) ja saatis ka fotod telefonist ja selle juurde kuuluvast pakendist (karbist), mille küljel näha kirje: „iPhone“ (I, 79). Kohtu hinnangul jätavad ka need fotod mulje, nagu oleks tegemist originaaltootega, kuna pakendis karbis on näha sisselülitatud ekraaniga mobiiltelefon ja selle kõrval oleval karbikaanel näha kirje „iPhone“ (I, 79). Fotol näha olev annab mõista, et tegemist on töötava originaaltootega. XXX vestluses tundis Alari Ujok huvi, kas midagi on ka lisaks pakkuda, millele sai R.M. vastuseks, et 4 ümbrist saab kaasa ja genuine pruuni leather cover case, Flip cover (I, 81). Alari Ujok avaldas enda telefoninumbriks XXX (I, 81). Lepiti kokkusaamine järgmiseks päevaks XXX, kuhu pidi XXX minema R.M. sõbranna, et telefonide vahetus XXX ära teha (I, 82) ja R.M. saatis Alari Ujokile ka fotod enda mobiiltelefonist, kinnitades, et telefoni juurde kuulub ka laadija komplekt (I, 82-86), R.M. avaldas, et tema sõbranna on järgmisel päeval XXX kuskil kella 3-4 paiku (I, 85), mispeale Alari Ujok vastas: „Võiks mingi 3 jääda kuna õhtuks plaanid tehtud“ (I, 85), mispeale R.M. avaldas, et sõbranna jõuakski kuskil selle paiku (I, 85), 15.01 jõuab rong XXX se (I, 89), sõbranna M. tel nr on

XXX (I, 90).

Eeltoodust nähtuvalt viitab sellele, et Alari Ujok pakkus R.M. vahetuseks originaal Apple iPhone telefoni, ka see, et ta küsis enda telefoni eest Apple toodetele omast kõrget hinda, küsides R.M. viimase vahetuseks pakutavale mobiiltelefonile Samsung Galaxy Note9 midagi lisaks veel juurde. R.M. oligi nõus juurde andma 5 telefoniümbriskaant.

11.10.2019 küsis R.M: „Küsin üle, et kas vahetus on tehtud? Sobis kõik?“ (I, 91), millele sai Alari Ujokilt vastuseks: „Hey sulle ka teadmiseks et väike viivitus kuna kaotasin korteri võtmed. Nüüd ootan kuni korteri omanik lõpetab töö. Siis saan korterisse ja võtta tel. Lähen saan praegu neiuga kokku ja räägin temaga läbi“ (I, 91). R.M. küsis Alari Ujokilt, kas tema telefonil on ka iCloud lukk (parool) peal, millele sai eitava vastuse ning A.Ujok kinnitas, et seade on täiesti tühi, kustutas sellest ära (I, 92). 11.10.2019 22:22 kirjutas R.M: „Kas teil on kõik korras telefoniga?“ (I, 92-93), millele sai Alari Ujokilt jaatava vastuse (I, 93). Edasisest vestlusest selgub, et R.M. kätte saabunud telefonil on lukk peal ja see tundub koopia olevat: „Sellel on lukk peal ju Ja tundub nagu see oleks koopia Pidi puhastatud olema“ (I, 93) Sellele vastas Alari Ujok: „Kohe mõtlen mis kood oli“ (I, 93) ja R.M. kirjutas: „See on koopia iphone“ (I, 93-94), mispeale A.Ujok vastas: „Aga ma pole öelnud kordagi et originaal. Ja ütlesin ju et sain kingituseks“ (I, 94). Eeltoodud suhtlusest nähtub üheselt ja kahtlusteta, et Alari Ujok oli juba enne telefonide vahetuse tehingut teadlik asjaolust, et tema vahetuseks R.M. antud telefon ei ole originaal Apple toode, vaid võltsing, kuid ta varjas seda teadlikult R.M. eest, püüdes jätta nii enda avaldatuga kui ka telefonist ja selle karbist R.M. saadetud fotodega (I, 78-79) muljet, et tegemist on originaal Apple seadmega, küsides selle mulje jätmiseks R.M. veel midagi juurde ja saades veel 5 telefoniümbrist lisaks R.M. mobiiltelefonile Samsung Galaxy Note9. Ka järgnev Alari Ujoki suhtumine ja tema faktiline käitumine on igakülgselt kooskõlas kannatanu petmise arvelt endale varalise kasu lõikamise eesmärgiga. XXX vestlusest nähtub, et kui R.M. avaldas soovi telefonide tagasi vahetamiseks (I, 94-95), siis polnud Alari Ujokil selleks vähimatki soovi. Alari Ujok oli kujunenud olukorraga rahul. Tal õnnestus kannatanu ära petta ja selle arvelt endale kasu saada. Alari Ujokit ei mõjutanud endist olukorda taastama ja telefone tagasi vahetama ka kannatanu ähvardused, et teeb juhtunu Facebookis avalikuks ning pöördub ka politseisse (I, 94-95). Alari Ujok vastas kannatanule: „Mille alusel sa politseisse lähed? Selle alusel et inimene kellega telefoni vahetasin ütles väga selges eesti keeles kui andsin tel kui küsisin kas sobib? Ütles jah sobib. Plus ma pole kordagi väitnud et see originaal. Ning tagasi vahetusest pole kordagi juttu olnud“ (I, 95) Sellest XXX toimunud vestlusest nähtub, et Alari Ujok võtab juba teist korda õigeks, et teadis juba enne telefonide vahetust ja selle tegemise ajal, et annab kannatanule viimase Samsung Galaxy Note9 ja 5 telefoni ümbriskaane vastu Apple toote, mis ei ole originaal. A.Ujoki käitumisest ja suhtumisest nähtub eeltoodud Facebook suhtluse pinnalt, et tal oli ilmselgelt kavatsus enda võltstoode vahetada kannatanu originaaltoote ja 5 telefoniümbrise vastu ning saada sellest endale kannatanu arvelt kasu. Taolisest Alari Ujoki käitumisest tundis R.M. ennast petetuna. R.M. soovitas seepeale Alari Ujokile uuesti, et telefonid tagasi vahetada (I, 96-99), tuues esile, et Alari Ujok pole talle avaldanud, et vahetustelefon on feik (võlts) ning ka vahetuseks pakutud telefoni (Apple) hinna

järgi pidi telefon olema originaal (I, 96), heites Alari Ujokile ette seda, et A.Ujok surus talle enda telefoni pähe täishinna eest: „Sa surusid mulle XS MAX.i pähe täishinna eest.“ (I, 100). Veel tõi R.M. ebaaususe märgina esile ka selle, et Alari Ujok venitas meelega kuni viimase hetkeni enda vahetustelefoni üleandmisega, mistõttu polnud telefoni vastu võtnud isikul seda võimalik üle vaadata (I, 96). Alari Ujok oli aga seisukohal: „Pole petnud“ (I, 99, 100). Minu enda asi mis hinnaks ütlen“ (I, 100). R.M. jäi aga endiselt seisukohale, et telefonid tagasi vahetada (I, 101) ja küsis: „Mis tunne sul oleks, kui saaksid nii-viisi üle millegagi?“ (I, 101: saaksid niimoodi petta?), millele Alari Ujok vastas: „Ise oleksin loll“ (I, 101). Sellise suhtumisega kinnitas Alari Ujok veelkordselt seda, et tema eesmärgiks oligi võltstoote originaaltoote pähe kannatanuga ära vahetamisega saada endale sellest kasu. Kui aga R.M. jäi ikkagi endisele seisukohale, et telefonid tagasi vahetada (I, 102-103, 107), siis Alari Ujok selleks jätkuvalt valmisolekut ja nõustumise märki ei avaldanud, kuid hakkas valmistuma kannatanu võimalikuks õiguskaitseorganite poole pöördumiseks, jõudes siinkohal suhtluse senist käiku arvestades hoopiski uudsele seisukohale, et ta pole teadlikult kannatanule võltstoodet vahetanud, kuna ei teadnud, et see telefon on kloon (I, 111). Järgnevast XXX suhtlusest selgub, et R.M. on teada saanud, et Alari Ujok viis tema poolt vahetuseks antud telefoni Samsung Galaxy Note9 pandimajja, selle asemel, et see tagasi vahetada (I, 112). R.M. heitis endiselt Alari Ujokile ette, et viimane ei avaldanud tema poolt vahetuseks pakutava telefoni kohta, et see on mitteoriginaaltoode. R.M. kirjutas Alari Ujokile: „Asi ongi selles, et oleks sa kohe öelnud otse, et tegu on klooniga, ei saaks mina midagi öelda. Vahetus oli iphone xs max 256gb samsung galaxy note 9 vastu“ (I, 114) „Vabatahtlikult nõustusin vahetama oma telefoni xs max vastu, mitte klooni.“ (I, 115) Kannatanu R.M. ütlustega on kooskõlas M.U. ja Alari Ujoki vaheline sõnumivahetus (I, 122) ja tunnistaja M.U. kohtus antud ütlused (III, 42-47, 3), millistest nähtub, et M.U. viis R.M. telefoni ja telefonide ümbriskaaned XXX, kus vahetas need XXX (asukoht XXX: I, 53) Alari Ujokilt saadud telefoni vastu, mille viis koju R.M. Telefonitsi peetud sõnumivahetust Alari Ujokiga kinnitas M.U. kohtus tunnistajana 10.11.2020 ütlusi andes (III, 46), avaldades juurde, et XXX ei ole ta Alari Ujokiga kunagi suhelnud (III, 46). Alari Ujoki ja M.U. vaheline sõnumivahetus algas kell 15:00, kui M.U. teatas Alari Ujokile, et jõudis XXX (I, 122). Alari Ujoki ja M.U. vahelises sõnumivahetuses kooskõlastatakse kokkusaamise aega. Selle käigus avaldas Alari Ujok muuhulgas, et tal juhtus väike äpardus, korteri võtmed on kadunud ja ta ei pääse tuppa ning ootab korteri omanikku (I, 122). Samas avaldas Alari Ujok soovi saada kesklinnas kokku, et ta saaks telefoni üle vaadata, millega M.U. oli nõus (I, 122). Tunnistaja M.U. kohtus avaldatu kohaselt on Alari Ujok talle võõras inimene, on kohtunud temaga telefoni vahetuse käigus, Alari Ujoki suhtes tal vihavaenu ei ole (III, 42).

Tunnistaja M.U. kohtus avaldatu kohaselt on kannatanu R.M. talle lihtsalt sõber ja vihavaenu tal R.M. suhtes ei ole (III, 43). Tunnistaja M.U. ütlustega (III, 42-47, 3) on tõendatud, et R.M. ütles, et tal on kokku lepitud telefonide vahetus, annab enda Samsungi ja saab vastu iPhone (III, 43). Tunnistaja M.U. ütluste kohaselt leppisid nad R.M. ega kokku, et ta (s.o M.U. ) läheb järgmisel päeval XXX, saab seal Alariga kokku ja teeb seal telefonide vahetuse ära (III, 43). Tunnistaja M.U. ütluste kohaselt ütles XXX Alari, et korterivõtmed olid kadunud vms, et ta ei saa korterisse ligi ja ei saa telefoni ära tuua, aga samal ajal vaatas Alari talle R.M. poolt saadetud telefoni Samsung üle, misjärel Alari läks ära ja ütles, et mingi aja pärast helistab või annab teada, siis ootas Alari kõnet (III, 43). Tunnistaja M.U. ütluste kohaselt toimus telefonide vahetus 15 minutit enne bussi saabumist (III, 43). Tunnistaja M.U. ütlustega on tõendatud, et Alari Ujok venitas kokkusaamisega ning kuna Alari antud telefonil oli ka aku tühi, siis ei saanud telefoni kiiruga XXX (asukoht XXX: I, 53) üle kontrollida (III, 43). Tunnistaja M.U. ütluste kohaselt toimus see sündmus 11.oktoobril 2019.a, XXX pidi Alariga kokku saama kella 15 ajal või veidi peale seda, kus pidi Alarile üle andma R.M. poolt talle saadetud mobiiltelefoni Samsung Galaxy Note 9 koos karbi, laadijaga ja ümbristega ning vastu võtma vahetuse korras Alarilt R.M. edastamiseks mobiiltelefoni iPhone XS Maxi, kohtumine Alariga toimus XXX kõrval, kus Alari vaatas talle R.M. poolt saadetud mobiiltelefoni Samsung Galaxy Note 9 üle, edasi pidi Alari teada andma, kui ta saab korterisse sisse ja siis pidi Alari talle telefoni üle andma (III, 43-44); esialgu pidi olema nii, et läheb kella 18-le XXX bussile, aga selle peale ei jõudnud; pärast seda saatis Alari sõnumi, et ta jõuab varsti bussijaama, millele vastas, et tal on bussile kiire, Alari tuli 15 minutit enne bussi väljumist (III, 44) ja andis üle telefoni koos karbiga, mispeale andis Alarile vastu telefoni koos karbiga ning telefoni teel Alariga kokkulepitu kohaselt jättis telefoniümbrised Alarile kas XXX (asukoht XXX: I, 53) kohvikusse või R-kioskisse (III, 44). Tunnistaja M.U. ütlustega on tõendatud, et ta ei jõudnud Alari Ujoki poolt talle antud telefoni üle vaadata, kuna oli kiire, korraks avas vaid karbi ja nägi seal telefoni, võttis telefoni korraks karbist välja, aga Alari ütles, et telefonil on aku tühi (III, 44). Tunnistaja M.U. ütluste kohaselt ta telefoni töökorras olekut ei proovinud, läks bussi peale (III, 44); esialgu telefoni kätte võttes ei saanud kiirustamise tõttu aru, et midagi on valesti, kuid hiljem bussis telefoni kätte võttes tundus telefon kuidagi liiga kerge, millest kohe kirjutas ka R., et asi on kuidagi kahtlane (III, 44); bussis ei püüdnud telefoni laadida (III, 45). Tunnistaja M.U. ütluste kohaselt on tal varasemalt olnud iPhone telefon (III, 44), õhtul kella 11 paiku XXX jõudes andis rongijaama vastu tulnud R.M. telefoni üle (III, 45), R. vaatas telefoni kohe üle ja ütles, et miskit on väga valesti; õhtul tegeles R. elutoas telefoniga edasi (III, 45). Tunnistaja M.U. ütlustega on tõendatud, et R. hakkas koheselt telefoni enda kätte võttes seda juba koduteel vaatama, et kas telefon on õige, telefon tundus ka R. jaoks väga kerge ja veel vaatas R, et telefonil puudusid taga mingid asjad, mis peaksid iPhonedel peal olema (III, 46). Tunnistaja M.U. ütluste kohaselt andis ta R.M. saadud esemed üle, sealhulgas telefoniümbrised, neist 4 jättis Alari Ujokile R-kioski müüja kätte ja 1 jäi tal enda kätte, mida üritas Alarile helistades talle ka öelda, kuid see number, millelt Alari varem helistas, ei olnud enam kättesaadav (III, 45); arvab, et tõi selle ühe ümbrise koju (III, 45).

Tunnistaja M.U. ütluste kohaselt lülitas R.M. kodus mobiiltelefoni iPhone sisse ja telefon hakkas tööle, s.t pilt tuli ette, kuid telefonil oli parool peal (III, 47). Tunnistaja M.U. ütluste kohaselt on tal endal mobiiltelefon iPhone ja selle laadija, millega R.M. sai telefoni laadida

(III, 47).

Tunnistaja M.U. ütluste kohaselt esitati talle fotode järgi äratundmiseks see isik, kellele ta telefoni üle andis ja tundis neilt ära Alari (III, 45). Tunnistaja M.U. ütlustega on kooskõlas 28.11.2019.a äratundmiseks esitamise protokollist (I, 123-124) nähtuv selle kohta, et tunnistaja M.U. tundis talle äratundmiseks esitatud 3 isiku foto hulgast fotol nr 1 olevas isikus ära Alari, kelle perekonnanime ta ei tea, kuid kellega kohtus XXX telefonide üleandmise ajal, ära tundis kandilise näokuju järgi (I, 123). Ära tuntuks osutus fotol nr 1 asunud Alari Ujok (III, 42-47, 3). Eeltoodud tunnistaja M.U. ütlused (III, 42-47, 3) on kooskõlas XXX Alari Ujoki ja R.M. vahel toiminud suhtlusest nähtuvaga selle kohta, et Alari Ujoki käitumise eesmärgiks telefonide vahetamisel oligi pettuse teel kannatanu arvelt endale kasu saada. Nimelt nähtub tunnistaja M.U. ütlustest, et A.Ujok venitas telefoni üleandmisega pikalt, M.U. sai selle enda kätte alles ca 15 minutit enne bussi väljumist, kuid kuna telefonil oli aku tühi, siis polnud seda võimalik kontrollida. M.U. ütlustest nähtuvalt ta A.Ujoki kokkusaamisega venitamise tõttu kella 18-le bussile ei jõudnudki. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et just selles osas, miks Alari Ujok kohtus M.U. nii hilja, on Alari Ujok enda ütlusi kriminaalmenetluse vältel muutnud. Kui kohtus ütlusi andes esitas Alari Ujok versiooni, et kaotas enda korteri võtmed ja oli vaja oodata võtmetega korteri omanikku (III, 136), siis kohtueelses menetluses andis Alari Ujok ütlusi, et tal oli linnas tegemist, oli vaja oma asju ajada, mistõttu ütleski Samsungi omaniku sõbrannale, et kaotas võtmed ja tal läheb aega, et jõuab kohale hiljem (III, 138). Pärast nende ütluste prokuröri taotlusel KrMS § 289 lg 1 alusel avaldamist jäi Alari Ujok seisukohale, et tema ütlused on valesti sõnastatud, tal oligi linnas tegemist ja oligi vaja linnas asju ajada, siis läks korterisse, kuid võtmed kadusid ära (III, 138). Seda, miks on A.Ujoki kohtueelses menetluses antud ütluste alla kirjutatud, et protokoll on läbi loetud, koostatud minu sõnade järgi, märkusi ei ole, ei osanudki A.Ujok selgitada, süüdistades samas ühtlasi uurijat valesti ütluste kirja panemises

(III, 138).

Taolises olukorras ei ole Alari Ujoki ütlused selle kohta, et ta kaotas enda korteri võtmed ja tal tuli oodata korteri omanikku, mistõttu ei saanud minna M.U. kohtuma ja M.U. kokkusaamine jäi venima, veenvad ja usutavad. Pigem nähtub Alari Ujoki faktilisest käitumisest ja tema suhtlusest Facebookis R.M, et Alari Ujok jättis teadlikult ja kavatsetult kohtumise M.U. võimalikult hiliseks, et M.U. poleks ajanappuse tõttu võimalik enne bussi väljumist enam Apple iPhone seadet üle kontrollida. Mis puutub süüdistatava Alari Ujoki väitesse, et kannatanu R.M. on telefonid ära vahetanud, s.o andnud uurijale üle teise telefoni kui see, mille tema kannatanule neiuga saatis (III, 131), siis need pole veenvad olukorras, kus võltsitud Apple seadetega kelmuste toimepanemise süüdistused on Alari Ujoki vastu esitanud 2 kannatanut, kes teineteist ei tunne ja kes elavad ka suurte vahemaadega erinevates paigus. Kannatanu S.S. paikneb XXX ja R.M. XXX. Pole veenev ja usutav eeldada kannatanute poolset pahatahtlikku ja valelikku vaenutegevust Alari Ujoki suhtes. Pigem on alust uskuda kannatanuid. Mõlemad kannatanud pöördusid pettusest

aru saades esimese võimalusena kohe Alari Ujoki poole, et endine pettuse-eelne olukord taastada. S.S. soovis võltstoote A.Ujokile tagastada ja vastu saada võltstoote eest A.Ujokile makstud 400 eurot. R.M. soovis telefonide uuesti tagasivahetust, s.o võltstoote A.Ujokile tagastada ja vastu saada A.Ujokile antud telefoni Samsung Galaxy Note9. Kannatanud püüdsid taoliselt käitudes vältida politsei poole pöördumist, kuid A.Ujok polnud nende pakkumistega nõus, kuigi kannatanud selgitasid A.Ujokile, et pöörduvad endise olukorra taastamise ettepanekuga mittenõustumise korral avaldustega politseisse. Kuna A.Ujok õiguskaitseorganite välise lahendusega ei nõustunud, siis pöördusidki kannatanud süüteoavaldustega samal päeval kohe politseisse. Neil eelkajastatud asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et kannatanud on püüdnud enda huvide ja õiguste eest seista igati Alari Ujoki huve arvestades, kuid A.Ujok jättis kannatanute poolt talle pakutud õiguskaitseorganite välise lahenduse kasutamata. Kuna kannatanute ütlused moodustavad süüdistatava ütlustest üle jäävas osas teiste tõenditega veenva koosluse ja süüdistatava ennast õigustavate ütluste usaldusväärsuses on alust kahelda, siis lähtub kohus osas, millises süüdistatava ütlused lahkenvad ülejäänud tõendite kogumist, kannatanute ütlustest ning nendega kooskõlas olevast tõendite kogumist ja jätab ülejäänud tõendite kogumiga vastuolus olevad süüdistatava ütlused kui ebausaldusväärsed otsuse tegemisel kõrvale. Kohus jätab eelkajastatud põhjustel otsuse tegemisel kõrvale Alari Ujoki väited, mille kohaselt ta ei ole S.S. tehingut teinud, selle tegi tõlk, seisis küll seal kõrval, telefoni sai S.S. tõlgi käest ja raha 400 eurot maksis S.S. tõlgile (III, 26). Kohus jätab eelkajastatud põhjustel otsuse tegemisel kõrvale ka Alari Ujoki need väited, mille kohaselt ta ei teadnud R.M. ega telefonide vahetuse ajal, et tema poolt vahetuseks antud telefon on koopia

(III, 26).

Alari Ujok käitus kannatanutega suheldes kindla eesmärgiga, saada enda valduses olevast Apple võltstootest kasu selliselt, et panna kannatanud uskuma selle seadme originaalile vastavuses ja panna kannatanud seda võltstoodet originaaltoote pähe endale soovima, mis läks A.Ujokil ka korda, kuna mõlemad kannatanud uskusid enne tehingute tegemist ja nende tegemise ajal ning väga lühikest aega ka pärast tehingute tegemist kuni võltstootest teadlikuks saamiseni, et A.Ujoki poolt neile realiseeritud toode on originaal Apple iPhone. S.S. tasus Alari Ujoki poolt eksitusse viiduna karbis ja pakendatud Apple originaaltoote pähe Alari Ujokile võltsseadme eest 400 eurot. R.M. vahetas enda Samsung Galaxy Note9 mobiiltelefoni koos 5 telefoniümbrisega Alari Ujoki poolt eksitusse viiduna karbis ja pakendatud võltsitud Apple seadme vastu. Nagu eelnevast näha, oli A.Ujok seejuures kannatanute suhtes parastava suhtumisega, pidades ja tembeldades teda usaldanud kannatanuid lollideks, et jäid teda uskuma ja usaldasid. Alari Ujoki käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Asjaolu, et kannatanu R.M. käes muutus võltstelefoni tagumine klaas mõraliseks, ei välista Alari Ujoki käitumise õigusvastasust ja ei tee kelmust olematuks. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt ei ole Alari Ujokile alust võltstoodete tagastamiseks. KrMS § 126 lg 3 punktis 4 on sätestatud, et piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Alari Ujoki toimepandud kelmuste võimalik motiiv nähtub tema ütlustest. Alari Ujoki eelvangistus sai alguse 2019.a aprillis. Süüdistatava Alari Ujoki 19.11.2020.a maakohtus

antud ütluste kohaselt muutus tema vabaduses viibitud viimastel kuudel, 3-4 kuud enne vahistamist, narkootiliste ainete tarvitamine tihedamaks, tarvitas narkootilisi aineid peaaegu igapäevaselt 2-3 kuud, siis tegi endaga kokkuleppe, et tarvitab ainult nädalavahetuseti, sissetulekut sai sellel ajal juhutöödest, tegi tuttavatelt saadud remonttöid korterites (III, 139). Eeltoodud A.Ujoki ütlustest nähtuvalt võis kelmustest saadu kuluda narkootiliste ainete hankimisele. Alari Ujoki toimepandu kvalifitseerub kuriteoks KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, s.o kelmuseks ehk teisele isikule varalise kahju tekitamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud vargusi, omastamise ja kelmuse. Kuna A.Ujok pani toime 2 kelmust, 02.08.2019.a kannatanu S.S. suhtes ja 11.10.2019.a kannatanu R.M. suhtes, siis on tõendatud, et kuritegu kvalifitseerub KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, kuna see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Kuna A.Ujok pani enne kelmusi 17.02.2019.a toime A.A. teleri omastamise, siis on tõendatud, et kuritegu kvalifitseerub KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, kuna see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise. 29.11.2016.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-10499 on tõendatud, et kelmusi toime pannes oli Alari Ujok varem vargusi toime pannud isik. 29.11.2016.a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses karistati Alari Ujokit varguste toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 4 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 25.04.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 aasta 4 kuu vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud vangistust, mille kandmise alguseks loeti 29.11.2016.a (II, 1-8). 31.01.2018.a vabanes Alari Ujok selle karistuse kandmiselt vanglast tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla katseajaga kuni 29.07.2019.a (II, 9-17). 25.04.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1161891 on tõendatud, et kelmusi toime pannes oli Alari Ujok varem omastamise toime pannud isik ja ka varem vargusi süstemaatiliselt toime pannud isik (I, 183-199). 25.04.2016.a kohtuotsusega üldmenetluses karistati Alari Ujokit omastamise toimepanemise eest KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 6 kuu vangistusega, mis KarS § 65 lg 1 alusel loeti kaetuks 18.02.2015.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-14-7792 karistuseks mõistetud 2 aasta 2 kuu 13 päeva vangistusega. Sama kohtuotsusega karistati Alari Ujokit KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi 6 kuu vangistusega, millest KarS § 68 alusel loeti kantuks eelvangistuses 08.-09.04.2015 viibitud 2 päeva ja kanda jäi 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.02.2015.a otsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 aasta 2 kuu 13 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud 13 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks määrati lugeda vanglasse saabumise aeg. (I, 183199) Alari Ujoki kelmustega toimepandu ei ole väärtegu.

KarS § 218 lõikes 4 sätestatu kohaselt loetakse väärteoks ehk väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. KarS § 44 lõikes 2 sätestatu kohaselt on miinimumpäevamäära suuruseks 10 eurot. Kuna nii S.S. kelmusega põhjustatud varaline kahju 400 eurot kui ka R.M. kelmusega põhjustatud varaline kahju 816.94 € ületab kahtlusteta KarS § 218 lõikes 4 täheldatud väärteo piirmäära, s.o 20 miinimumpäevamäära ehk 200 eurot, siis pole A.Ujoki toimepandu näol tegemist väärtegudega, vaid kuritegudega. Tsiviilhagid Kannatanute S.S. ja R.M. tsiviilhagid neile kelmustega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Esineb põhjuslik seos kannatanule S.S. 400 € ulatuses varalise kahju tekkimise ja Alari Ujoki kuritegeliku käitumise vahel ning R.M. 816.94 € ulatuses varalise kahju tekkimise ja Alari Ujoki kuritegeliku käitumise vahel. Alari Ujok lõi mõlemale kannatanule teadvalt ebaõige ettekujutuse, et tema poolt pakutav võlts Apple seade on originaal iPhone, mille tulemusena tegid kannatanud neid kahjustava varakäsutuse ning kandsid selle tulemusena kahju. Mõlemad kannatanud on selgelt väljendanud, et kui nad teadnuks tegelikke asjaolusid, s.h seda, et A.Ujoki neile pakutu on võltstoode, siis poleks nad endid kahjustavaid varakäsutusi teinud. Koheselt pärast kelmusest arusaamist võtsid mõlemad kannatanud Alari Ujokiga ka ühendust ning avaldasid enda rahulolematust toimunu osas ja soovi taastada kelmuse toimepanemisele eelnenud olukord, millega aga Alari Ujok ei nõustunud. KrMS § 38 lg 1 p 2, KrMS § 381 lg 1 p 1, KrMS § 381 lg 3,4, KrMS § 306 lg 1 p 11, KrMS § 310 lg 1 alusel, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 lg 1,2,3, TsÜS § 98 lg 1, TsÜS § 101 lg 1, TsÜS § 91, TsÜS § 90 lg 1,2 alusel, võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 2, VÕS § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 3, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel on põhjendatud välja mõista Alari Ujokilt: 400€ (nelisada eurot) kannatanu S.S. kasuks (S, kannatanu pangakontole nr XXX LHV Pank; IV köide lk 12, 134); 816.94€ (kaheksasada kuusteist eurot üheksakümmend neli senti) kannatanu R.M. kasuks (M, kannatanu pangakontole nr XXX Swedbank; IV köide lk 13, 135).

Süüdistus sõiduki süstemaatilises juhtimisõiguseta juhtimises KarS § 4231 järgi Kohtulikul uurimisel maakohtus leidis veenvalt tõendamist Alari Ujoki süü sõiduki süstemaatilises juhtimisõiguseta juhtimises KarS § 4231 järgi selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 01.11.2019 kohtuotsusega karistatud KarS § 4231 järgi juhtimisõiguseta isiku poolt 07.12.2018, 24.12.2018 ja 17.08.2019 sõiduki süstemaatilise juhtimise eest, juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt 16.11.2019 kella 12:44 paiku XXX

XXX juures mootorsõidukit Subaru Forester registreerimisnumbriga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sellega Alari Ujok rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 sätteid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Eelkirjeldatud käitumisega pani Alari Ujok toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kohtuliku uurimise alguses pärast prokuröri avakõnet tunnistas Alari Ujok ennast süüdistuses KarS § 4231 järgi mootorsõiduki süstemaatilises juhtimisõiguseta juhtimises süüdi ja sellest süüdistusest midagi ei vaidlustanud (III, 26). Süüdistatav Alari Ujok andis maakohtus ütlused kohtuistungil 19.11.2020.a (III, 126-140, 16). Süüdistuses mootorsõiduki süstemaatilises juhtimisõiguseta juhtimises tunnistas Alari Ujok maakohtus ütlusi andes ennast täielikult süüdi ja süüdistuses kajastatud asjaoludest midagi ei vaidlustanud (III, 131, 139). Põhjuseks, miks ta ennast varem selle süüdistuse järgi süüdi ei ole tunnistanud, vastas Alari Ujok prokurörile, et vahistamiskohtus ei tunnistanud selle pärast, et ei tahtnud vangi minna (III, 139). Alari Ujok võttis ütlusi andes õigeks asjaolu, et tal ei ole kunagi juhtimisõigust olnud (III, 139), 16.11.2019.a juhtis Subaru Foresteri, oli sellele eelnevalt tarvitanud narkootilisi aineid, kuid mitte samal päeval, orienteeruvalt nädal enne seda oli neid tarvitanud (III, 139). Ka kohtueelse menetleja 17.11.2019.a õiendi kohaselt ei ole Alari Ujokil Maanteeameti liiklusregistri andmetel kehtivat juhtimisõigust (I, 69). 16.11.2019.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (I, 54) on tõendatud, et XXX D.H. kõrvaldas 16.11.2019.a kella 12:56 ajal XXX XXX juures Subaru Foresteri reg märgiga XXX juhtimiselt Alari Ujoki, kuna tal puudus vastava kategooria juhtimisõigus ning oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid. Kohtueelse menetleja 17.11.2019.a õiendi kohaselt on Maanteeametist liiklusregistri andmete väljatrükist nähtuvalt sõiduki Subaru Forester registreerimismärgiga XXX omanikuks K.M. (I, 70), kasutajaid ei ole registreeritud (I, 70). 16.11.2019.a sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga (I, 55) on tõendatud, et Alari Ujoki kasutuses olnud ja K.M. kuuluv sõiduk Subaru Forester reg märgiga XXX, mis asus XXX XXX juures, teisaldati XXX XXX asuvasse hoiukohta (I, 55). Teisaldatav sõiduk asus puudega inimese sõiduki parkimiskohal, rikkudes sellega liiklusseaduse (LS) § 92 lg 2 p 4 parkimisnõuet. LS § 92 lõikes 1 on sätestatud, et sõiduk, mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt, teisaldatakse valvega hoiukohta või politseiasutusse, kui kohapeal puudub võimalus sõiduki üleandmiseks omanikule või valdajale. LS § 92 lg 2 punkti 4 kohaselt võib sõiduki teisaldada valvega hoiukohta ka siis, kui sõiduk on pargitud puudega inimese sõiduki parkimiskohale liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardita.

16.11.2019.a teisaldati sõiduk Subaru Forester reg märgiga XXX hoiukohta, kuna selle juht Alari Ujok oli 16.11.2019.a juhtimiselt kõrvaldatud vastava kategooria sõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu LS § 91 lg 2 p 3 alusel ja LS § 91 lg 2 p 1 alusel, kuna oli alust arvata, et juht on tarbinud narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja kohapeal puudus võimalus sõiduki üleandmiseks omanikule ning õiguspärasele valdajale (I, 55). Sündmuskohale sõiduki omanikku K.M. ei ilmunud. Sündmuskohale ilmunud E.K. polnud õiguslikku alust sõiduki üleandmiseks, kuna E.K. seost selle sõidukiga polnud. Alust, eeldada E.K. sõiduki Subaru Forester reg märgiga XXX kasutamiseks õiguspärast valdust, polnud. 16.11.2019.a indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (I, 56) on tõendatud, et XXX XXX juures osutus 16.11.2019 kella 13:15 ajal Alari Ujoki indikaatorvahendi näit positiivseks amfetamiinile ja metamfetamiinile (I, 56), protokolli märkis Alari Ujok omakäeliselt: „Märkusi ei ole“ ja allkirjastas selle protokolli avaldusteta (I, 56 pöördel). 16.11.2019.a joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (I, 57) on tõendatud, et 16.11.2019 kell 14:18 võeti Alari Ujokilt uriiniproov selles narkootilise ja psühhotroopse aine sisalduse tuvastamiseks. 21.11.2019.a uuringuaktiga nr XXX (I, 57) on tõendatud, et 16.11.2019 kell 14:18 Alari Ujokilt võetud proovis tuvastati amfetamiin ja metamfetamiin (I, 57). 16.11.2019.a terviseseisundi kirjeldusega Alari Ujoki kohta (I, 58) on tõendatud, et Alari Ujoki arstlik läbivaatus algas 16.11.2019 kell 14:35 ja lõppes kell 14:50 (I, 58). 29.11.2019.a hinnanguga joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta (I, 59) on tõendatud, et Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi XXX M.T. hinnangul Alari Ujokil joovet 16.11.2019 ei esinenud (I, 59). 16.11.2019.a kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (I, 71-73) on tõendatud, et Alari Ujok avaldas enda telefoninumbriks XXX (I, 71) ja soovis teavitada kinnipidamisest enda elukaaslast M.M. tel nr XXX (I, 72). 19.12.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (I, 65-66) on tõendatud, et Alari Ujoki kasutuses 16.11.2019.a olnud telefoninumber XXX asus samal päeval lõuna ajal XXX XXX juures, kus ta 16.11.2019.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (I, 54) XXX D.H. poolt kella 12:56 ajal kõrvaldati Subaru Foresteri reg märgiga XXX juhtimiselt. 19.12.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (I, 65-66) selle juurde kuuluva lisaga (I, 67) ja sideettevõtjalt saadud andmetega ühel CD-plaadil (I, 68) on tõendatud, et Alari Ujoki kasutuses olnud mobiiltelefoninumber XXX asus 16.11.2019.a järgmiste tugijaamade levialas

(I, 67):

kell 11:39:34 XXX kell 11: 53: 49, 12:09:22, 12:14:10, 12:20:25 XXX kell 12:29:43 XXX kell 12:46:05, 12:47:17 XXX kell 12:47:40 – 12:50:20 XXX kell 13:21:43, 13:26:16 XXX kell 12:46:05, 12:47:17 XXX kell 12:47:40 – 12:50:20 XXX kell 13:21:43, 13:26:16 XXX

Eelkajastatud tõenditega on kooskõlas tunnistajate D.H. ütlused (III, 57-59, 6), M.O. ütlused (III, 59-61, 7), R.V. ütlused (III, 61-64, 8) ja E.K. ütlused (III, 124-126, 15). Tunnistaja D.H. ütlustega (III, 57-59, 6) on tõendatud, et tal oli 16.11.2019.a XXX enda töökohustusi täites tööalane kokkupuude Alari Ujokiga, sündmus oli XXX XXX päevasel ajal kella 1 paiku (III, 57); patrullis olles XXX märkas paarimees K.K. Subaru maasturi roolis meesterahvast, kelleks oli Alari Ujok (III, 57); Alari Ujoki juhitud sõiduk pööras XXX asuvasse parklasse ja parkis invakohale, sõitsid sellele sinna järele ja parkisid selle taha (III, 57); Subarus istus Alari Ujok juhi kõrvalistmel ja oli telefonis, A.Ujok oli sõidukis üksi (III, 58); mingil hetkel nägid Subaru juures ühte blondi naisterahvast, kes oli tõenäoliselt A.Ujoki tuttav, aga hoidis eemale kuni tegelesid A.Ujokiga, kuid kes oli kohale kutsutud selleks, et Subaru rooli minna (III, 58); selleks naisterahvaks oli E.K. (III, 58); A.Ujokiga vesteldes ütles A.Ujok, et tema sõidukit ei juhtinud, seda tegi E.K. (III, 58); kuna A.Ujoki kiirtest osutus positiivseks amfetamiinile ja metamfetamiinile, siis viisid ta ekspertiisi (III, 59). Eelkajastatud tõenditega on kooskõlas tunnistaja E.K. ütlused (III, 124-126, 15). Tunnistaja E.K. ütlustega (III, 124-126, 15) on tõendatud, et ta oli 16.11.2019.a S.K. ja M.M. XXX XXX enda kodu juures ja siis tuli S.K. kõne Alari Ujokilt, et kiiresti minna XXX lõpus asuva XXX juurde rooli, M.M. telefoni pealt sai kiiresti takso tellitud, millega sõitiski XXX maja juurde, läks taksost maha ja sealt läks majade vahelt Maxima juurde, kus Maxima ees parkis enamvähem ukse kõrval Subaru, milles pidi olema Alari, aga Alarit seal sees ei olnud, oli politseibuss selle auto taha pargitud, politseinikud olid seal sees, Alarit esialgu ei näinud, kuid kui ta võeti politseibussist välja, siis nägi korraks Alarit (III, 125). Tunnistaja E.K. ütluste kohaselt ei lubanud politsei teda Subaru rooli, mida enne juhtis Alari Ujok, ja lubas tal lahkuda

(III,

125). E.K. ütluste kohaselt oli tal Alari Ujokiga sellest sündmusest hiljem juttu ja A.Ujok ütles, et ta peeti sellest Subarust kinni, kuna oli seda sõidukit juhtinud (III, 125). Tunnistaja E.K. kohtus antud ütluste kohaselt võttis Alari Ujok temaga suheldes õigeks, et juhtis seda sõidukit, kui ta politsei poolt kinni peeti (III, 125 all). KrMS § 288 lg 8 ja KrMS § 66 lg 21 p 3 alusel on need tunnistaja ütlused Alari Ujokilt kuuldu osas lubatavaks tõendiks. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas 15.01.2020.a B.T.O. vastus Politsei- ja Piirivalveametile (I, 60-62), milles on selgitatud, et B.T.O. ei ole taksofirma, vaid infoühiskonna teenuse pakkuja (I, 60), kasutajaks on registreerinud telefoninumbriga XXX M.M, telefoninumbriga XXX E.K, telefoninumbriga XXX S.K. (I, 60), 16.11.2019 on telefoninumbriga XXX seotud konto vahendusel tehtud tellimus, tellimus esitati 12:48:22, kasutaja märkis peale võtmise kohaks XXX ja sihtkohaks XXX Maxima XXX (I, 60), sõit algas 12:50:48, kuid juht muutis sõidu ajal kell 12:52:05 sihtkohaks Maxima X XXX ning seejärel XXX (I, 60), sõit lõppes aadressil XXX, sõidu eest maksti sularahas (I, 60). Eeltooduga on kooskõlas ka 27.01.2020.a B.T.O. vastus Politsei- ja Piirivalveametile (I, 6364), mille kohaselt ei ole kasutaja E.K. telefoninumbriga XXX tehtud 16.11.2019 tellimusi XXX platvormil (I, 63), kasutaja S.K. telefoninumbriga XXX ei ole tehtud 16.11.2019 tellimusi XXX platvormil (I, 63), kasutaja M.M. telefoninumbriga XXX on 16.11.2019 kell 12:48 tehtud tellimus XXX – XXX (Maxima), tellimus lõpetatud 12:55, makstud sularahas 3.10€.

Eeltoodud tõenditega on kooskõlas tunnistaja M.O. ütlused (III, 59-61, 7). M.O. avaldatu kohaselt on ta süüdistatavaga Alari Ujokiga kokku puutunud ühel korral seoses menetletava asjaga ja vihavaenu tal Alari Ujoki suhtes pole (III, 59). Tunnistaja M.O. ütlustega on tõendatud, et 16.11.2019.a kella 12:45 ajal XXX XXX oli nende kõrvale parkinud sõidukis Subaru Forester reg nr XXX juht üksinda, kes hüppas juhi kohalt kõrvalistuja kohale ja võttis telefoni kätte, politsei läks selle sõiduki juurde vaatama, ütles politseile, et kõrvale parkinud auto juht hüppas kõrvalistme peale, politsei võttis selle juhi kinni, kuigi juht ütles, et pole sõidukit juhtinud ja seda juhtis poodi läinud sõber (III, 6061). Eeltoodud tõenditega on kooskõlas tunnistaja R.V. ütlused (III, 61-64, 8). Tunnistaja R.V. ütlustega (III, 61-64, 8) on tõendatud, et 16.11.2019.a XXX XXX asuva Maxima ees parkis suurel kiirusel nende auto kõrvale invakohale sõiduk Subaru Forester reg nr XXX , selles autos oli juht üksinda, kes liikus ühel hetkel juhi kohalt kõrvalistuja kohale, hakkas suitsu tegema ja näppis telefoni, kohale tuli politsei, kellega suhtles tema elukaaslane M.O. ja kes andis politseile ka ütlused, misjärel alles tohtisid lahkuda. Asjas olevad ja eelnevalt kajastatud tõendid kinnitavad veenvalt, et Alari Ujok juhtis 16.11.2019 kella 12.44 paiku XXX juures mootorsõidukit Subaru Forester registreerimisnumbriga XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Tõenditest nähtuvad asjaolud on kooskõlas ja vastuolud tõendite vahel puuduvad. Kohtul ei ole alust kahelda asjas kogutud tõendite usaldusväärsuses ja neist nähtuvate asjaolude tõele ja tegelikkusele vastavuses. 16.11.2019.a mootorsõidukit juhtimisõiguseta juhtides oli Alari Ujok isik, keda oli 2 nädalat varem, s.o 01.11.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega karistatud KarS § 4231 järgi 07.12.2018, 24.12.2018 ja 17.08.2019 sõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. Seetõttu pole kahtlust selles, et Alari Ujok oli 16.11.2019.a igakülgselt teadlik ja informeeritud sellest, et tal mootorsõiduki juhtimisõigus puudub. Sellele, et Alari Ujok oli teadlik tal mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumisest, viitab selgelt ka tema faktiline käitumine, mille kohaselt ta püüdis 16.11.2019.a sõiduki juhtimist politsei eest varjata sellega, et enda juhtimisel olnud sõiduki peatamise ja parkimise järgselt liikus juhi kohalt kõrvalistuja kohale ja püüdis seal jätta kõrvalresija muljet, avaldades politseile, et juht oli läinud poodi ja ta ise pole sõidukit juhtinud. Neil eelkajastatud asjaoludel pani Alari Ujok mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise toime KarS § 16 lg 3 mõttes vähemalt otsese tahtlusega, kuna teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu. Alari Ujoki käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Alari Ujoki käitumine on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 4231 järgi sõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimisena. 16.11.2019.a mootorsõidukit juhtimisõiguseta juhtides oli Alari Ujok isik, keda oli 01.11.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-8114 karistatud KarS § 4231 järgi 07.12.2018, 24.12.2018 ja 17.08.2019 sõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. 01.11.2019.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-8114 kokkuleppemenetluses karistati Alari Ujokit KarS § 4231 ja KarS § 424 lg 1 järgi KarS § 63

lg 1 alusel 4 kuu vangistusega, millest loeti KarS § 68 lg 1 alusel ära kantuks eelvangistuses 18.-19.08.2019 viibitud 2 päeva, kandmata karistuse suuruseks jäi 3 kuud 28 päeva vangistust KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi 1-aastase katseajaga kriminaalhooldusele allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuete täitmise kohustusega ja KarS § 75 lg 2 p 21 sätestatud nõude täitmise kohustusega (II, 28-32). 16.11.2019.a mootorsõidukit juhtima asudes ja juhtides oli 01.11.2019.a kohtuotsusega KarS § 4231 järgi mõistetud karistus kehtiv, kuna katseaeg polnud veel lõppenud ja katseaja lõppemisest polnud möödunud karistusregistri seaduse (KarRS) § 24 lõike 1 punktis 6 sätestatud 3-e aastat. KarRS § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. KarRS § 24 lg 1 p 6 ja KarRS § 5 lg 1 alusel kuuluvad 01.11.2019.a kohtuotsuse andmed KarS § 4231 järgi 07.12.2018, 24.12.2018 ja 17.08.2019 sõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimises käesolevas kriminaalasjas arvesse võtmisele, mistõttu kvalifitseerub Alari Ujoki 16.11.2019 kella 12:44 paiku XXX juures mootorsõiduki Subaru Forester registreerimisnumbriga XXX juhtimine, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, süstemaatiliseks juhtimisõiguseta juhtimiseks. Karistus KarS § 213 lg 2 p 1 kohaselt on arvutikelmuse eest karistuseks vangistus üks kuni viis aastat. KarS § 201 lg 2 p 1 kohaselt on omastamise eest karistuseks rahaline karistus või kuni viis aastat vangistust. KarS § 209 lg 2 p 1 kohaselt on kelmuste eest karistuseks vangistus üks kuni viis aastat. KarS § 4231 kohaselt on mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest karistuseks rahaline karistus või kuni üks aasta vangistust. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Alari Ujok pani kavatsetult toime ühe arvutikelmuse, millega põhjustas kannatanule varalist kahju 940 €, millest ta pole kannatanule F.K. sentigi hüvitanud, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Alari Ujok pani kavatsetult toime ühe omastamise, millega põhjustas kannatanule varalist kahju 529 €, millest ta on kannatanule A.A. hüvitanud kokku 90 €, mis KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes on tema karistust kergendav, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Alari Ujok pani kavatsetult toime kaks kelmust, millega põhjustas kannatanule S.S. varalist kahju 400 € ja R.M. 816.94 €, millest ta pole kannatanutele sentigi hüvitanud, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Alari Ujok pani vähemalt otsese tahtlusega toime süstemaatilise mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuritegude rohkus ja kuritegeliku käitumise intensiivsus ning osade kuritegude toimepanemine katseajal ja asjaolu, et kannatanutele on valdavas osas kahjud senini hüvitamata, välistab varasemalt kriminaalkorras karistatud Alari Ujoki suhtes kõige kergema karistusliigi, s.o rahalise karistuse kohaldamise. Alari Ujoki süü varavastaste kuritegude toimepanemisel pole suur. Kuritegudega põhjustatud kahjud ei ületa ühegi kannatanu puhul tuhandet eurot. See võimaldab varavastastest kuritegudest arvutikelmuse ja omastamise eest karistused mõista alla keskmist määra ja kahe kelmuse eest sanktsiooni keskmises määras. Alari Ujoki süüd mootorsõiduki süstemaatilises juhtimisõiguseta juhtimises hindab kohus suureks. Vaid paari nädala möödudes 01.11.2019.a KarS § 4231 järgi süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamisest juhtis Alari Ujok 16.11.2019.a uuesti mootorsõidukit, omamata selleks juhtimisõigust. Seetõttu on Alari Ujokit KarS § 4231 järgi põhjendatud karistada sanktsiooni maksimumi lähedase karistusega. Eelkajastatud asjaoludel, selleks, et mõjutada Alari Ujokit edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsmaks õiguskorra huve, peab kohus põhjendatuks ja küllaldaseks karistada Alari Ujokit: KarS § 213 lg 2 p 1 järgi arvutikelmuse eest 1 aasta 6 kuu vangistusega, KarS § 201 lg 2 p 1 järgi omastamise eest 10 kuu vangistusega, KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kahe kelmuse eest 3 aasta vangistusega, KarS § 4231 järgi mootorsõiduki süstemaatiliselt juhtimisõiguseta juhtimise eest 10 kuu vangistusega. Alari Ujokile liitkaristuste moodustamisel on oluline täheldada, et osade kuritegude toimepanemise ajal oli tal katseaeg ja katseajal oli ta kahe kohtuotsuse järgi ning kohaldub KarS § 65 lõikes 2 sätestatu. Vaid kaks kelmust, millistes kannatanuteks on S.S. ja R.M, ei jää ühegi katseaja sisse. Alari Ujokile karistuse mõistmisel on oluline täheldada, et lisaks KarS § 65 lõikes 2 sätestatule tuleb kohaldada ka KarS § 65 lõikes 1 sätestatut, kuna kõik varavastased kuriteod jäävad aega enne 01.11.2019.a süüdimõistvat kohtuotsust. Enne 01.11.2019.a süüdimõistvat kohtuotsust pani Alari Ujok toime KarS § 213 lg 2 p 1 täheldatud arvutikelmuse, KarS § 201 lg 2 p 1 täheldatud omastamise ja KarS § 209 lg 2 p 1 täheldatud kaks kelmust. KarS § 65 lõike 1 kohaldamine ei tohi tuua kaasa süüdimõistetu olukorra põhjendamatut halvendamist. Kohus sellest ka lähtub ning tõlgendab õiguslikult keerulise olukorra, kus tuleb kahel korral moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel ja ühel korral KarS § 65 lg 1 alusel, süüdistatava kasuks. Esmalt moodustab kohus liitkaristused KarS § 65 lg 2 alusel katseaegadel toimepandud kuritegude eest.

KarS § 65 lõikes 2 sätestatu on imperatiivne ja sätestab üheselt, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ära kandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra. 16.11.2019.a pani Alari Ujok mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise toime 01.11.2019.a kohtuotsuse alusel 1-aastasel katseajal olles. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada Alari Ujokile 16.11.2019.a toimepandu eest KarS § 4231 järgi karistuseks mõistetud 10 kuud vangistust talle 01.11.2019.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 3 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja mõista Alari Ujokile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Ka arvutikelmuse ja omastamise pani Alari Ujok toime katseajal olles. 29.11.2016.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanes Alari Ujok 31.01.2018.a vanglast tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla, katseajaga kuni 29.07.2019, karistuse ära kandmata osa 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. Arvutikelmuse pani Alari Ujok toime 17.01.2019.a. Omastamise pani Alari Ujok toime 17.02.2019.a. Katseaeg kestis kuni 29.07.2019.a. Nii arvutikelmus kui ka omastamine jäävad katseaja sisse ja tuleb kohaldada KarS § 65 lg 2. Enne KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse moodustamist katseajal toimepandu eest tuleb Alari Ujokile mõista aga KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus kuritegude kogumi eest, s.o arvutikelmuse eest karistuseks mõistetud 1-st aastast 6-st kuust vangistusest ja omastamise eest karistuseks mõistetud 10-st kuust vangistusest. KarS § 64 lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistab kohus Alari Ujokile katseaja sisse jääva kuritegude kogumi eest, s.o arvutikelmuse ja omastamise eest üksikkaristustest raskeima suurendamise teel karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb viimati nimetatud 2 aastat vangistust suurendada Alari Ujokile 29.11.2016.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuu 27 päeva vangistuse võrra ja mõista Alari Ujokile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Kahe katseaja vahele jääb kahe kelmuse toimepanemine. Üks katseaeg lõppes 29.07.2019.a ja teine katseaeg algas 01.11.2019.a, kaks kelmust pandi toime 02.08.2019.a ja 11.10.2019.a. Kuna kelmused ei jää ühegi katseaja sisse, siis alust KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse moodustamiseks pole. Kuna varavastased kuriteod jäävad enne 01.11.2019.a süüdimõistvat kohtuotsust, siis kuulub kohaldamisele KarS § 65 lg 1. KarS § 65 lõikes 1 on sätestatud, et kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ära kantud karistus arvatakse liitkaristusest maha.

Käesoleval juhtumil muudab õigusliku olukorra keerukamaks asjaolu, et ka pärast 01.11.2019.a kohtuotsust katseajal olles pani Alari Ujok 16.11.2019.a toime kuriteo, s.o KarS § 4231 kuriteo ja tuleks kohaldada KarS § 65 lg 2. Kahte sätet, s.o KarS § 65 lõiget 1 ja KarS § 65 lõiget 2 tuleks justkui korraga ja samaaegselt kohaldada. Normitehniliselt pole see aga võimalik. Tekib küsimus, kumba sätet esmalt kohaldada, kas KarS § 65 lõiget 1 või KarS § 65 lõiget 2. Kohus on otsustanud, et kujunenud õiguslikus olukorras tuleb esmalt kohaldada KarS § 65 lõiget 2. Esmajärjekorras KarS § 65 lg 1 kohaldamine satuks teravasse vastuollu KarS § 65 lõikes 2 sätestatuga ning kahjustaks suurel määral õiguskindluse põhimõtet, mida suudaks aga tagada eelisjärjekorras KarS § 65 lg 2 kohaldamine. Kui esmalt kohaldada KarS § 65 lõiget 1, siis pole prognoositav, millise karistuse osa võrra hilisemal KarS 65 lg 2 kohaldamisel karistuse ära kandmata osa suureneks. Eelkajastatud asjaoludel, kuna KarS § 65 lõikes 2 sätestatu on imperatiivne ja sätestab põhimõtte, et katseajal toimepandu eest mõistetavat karistust saab suurendada ainult eelmise kohtuotsuse järgi karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa võrra, siis on põhjendatud ennekõike moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel ja alles seejärel kõige lõpuks moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 1 järgi. Taoline toimimisviis ei kahjustaks süüdistatava olukorda ja saab olla kindel, et 16.11.2019.a toimepandu eest 10 kuud karistust saab suurendada ainult 01.11.2019.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 3 kuu 28 päeva vangistuse võrra. Neil asjaoludel jääb KarS § 65 lg 1 kohaldamine kõige lõppu, kuna see oleks õiguskindluse seisukohalt ja ka süüdistatava huvidest lähtudes põhjendatum. KarS § 65 lg 1 kohaldamise peamisi põhimõtteid ongi, et süüdistatava seisund kujunenud õiguslikust olukorrast lähtudes põhjendamatult ei halveneks. Eelnevat kokku võttes on põhjendatud KarS § 65 lg 1 kohaldamine alljärgnevalt. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel, kuna KarS § 213 lg 2 p 1, KarS § 201 lg 2 p 1, KarS § 209 lg 2 p 1 kuriteod on toime pandud enne 01.11.2019.a Tartu Maakohtu süüdimõistvat kohtuotsust, siis tuleb moodustada liitkaristus Alari Ujokile käesoleva kohtuotsusega KarS § 209 lg 2 p 1 järgi karistuseks mõistetud 3-st aastast vangistusest ning KarS § 213 lg 2 p 1 ja KarS § 201 lg 2 p 1 järgi KarS § 64 lg 1, KarS § 65 lg 2 alusel karistuseks mõistetud 3-st aastast 5-st kuust 27-st päevast vangistusest ning Alari Ujokile KarS § 4231 järgi KarS § 65 lg 2 alusel (01.11.2019.a kohtuotsusega) karistuseks mõistetud 1-st aastast 1-st kuust 28-st päevast vangistusest ja kohus mõistab Alari Ujokile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga. KarS § 65 lg 1 teise lause alusel tuleb arvata eelnimetatud liitkaristusest 3 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust maha 01.11.2019.a kohtuotsuse järgi 18.-19.08.2019.a eelvangistuses viibitud 2 päeva ja karistuseks Alari Ujokile tuleb mõista 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata Alari Ujoki käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses 16.-18.11.2019 viibitud 3 (kolm) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 22.11.2019.a kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja lugeda 3 aasta 5 kuu 22 päeva vangistuse kandmise alguseks 22.11.2019.a.

Kohtunik Heli Sillaots

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.