Liiklussüüteod

A. Pokk on mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused A. Poka tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. A. Pokk ei soovi tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabaneda. Maakohus leidis, et kuigi kinnipeetaval on KarS § 76 järgi õigus taotleda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt, ei ole tegemist kohustusega. See tähendab, et kinnipeetaval on õigus otsustada, kas ta soovib enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt või mitte. Kuna A. Pokk on enda soovi selgelt väljendanud, ei pidanud maakohus põhjendatuks A. Pokka vabastada. Määruskaebus

edastab vangla kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks vastavad materjalid kohtule. Kohus omaalgatuslikult ei hakka arutama süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise võimalikkust. Toimiku andmete kohaselt edastas vangla materjalid maakohtule 19.11.2020. Seejuures on maakohus asunud asja arutamisele määrama 25.11.2020, saates välja kohtukutse. Kohtuistung toimus 04.12.2020 ning kohtulahend on valminud 17.12.2020. Maakohtul ei ole arutada ainult üks kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise küsimus ning kohtul on oma töögraafik ning koormus ka teiste asjade näol. Lisaks ei tähenda ennetähtaegse vabastamise võimaluse avanemine seda, et süüdimõistetu peaks KarS § 76 materiaalsete eelduste esinemisel vabastama formaalsete eelduste täidetuse esimesel võimalusel, s.o A. Poka puhul 15.11.2020. Kohus arutab asja vastavalt töögraafikule ning käesolevas asjas ei saa asuda seisukohale, et sellise arutamisega on süüdimõistetu õigusi kuidagi rikutud või et süüdimõistetu suhtes oleks käitutud ülekohtuselt. Süüdimõistetu karistuseks mõisteti käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana kinnipidamise aja mahaarvamisel 5 kuud 28 päeva vangistust. Maakohus analüüsis KarS § 76 lg 1 p 2 eeldusi, mille kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kuna süüdimõistetu asus karistust kandma 15.07.2020, siis möödus täiendav klausel, s.o 4 kuud, alles 15.11.2020, sest üksnes poole karistusaja ärakandmine ei olnud piisav. Tulenevalt seadusest ei olnud võimalik maakohtul arutada süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ka varem. Vastavad KarS § 76 lg 1 p 2 eeldused kehtivad kõigile vangistust kandvatele süüdimõistetutele, kes on toime pannud teise astme kuriteo või ettevaatamatusest esimese astme kuriteo. Seadust kohaldatakse kõigile võrdselt ning ebavõrdset või ebaõiglast kohtlemist ei nähtu ka käesolevas kriminaalasjas. See, mida süüdimõistetu peab mõistlikuks või ebamõistlikuks, ei ole käesolevalt formaalsete eelduste täidetusel oluline. Nii on ka seaduses üheselt kirjas, et süüdimõistetu ennetähtaegsel vabanemisel järgneb katseaeg. KarS § 76 lg-st 5 tuleneb, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Kuna süüdimõistetule mõisteti vangistus alla 6 kuu, seega ka ennetähtaegselt vangistusest vabastamise formaalsete eelduste täidetuseks on karistust kanda alla 6 kuu, siis tuleneb seadusest üheselt, et katseaja pikkuseks määratakse A. Poka puhul 6 kuud. Sisuliselt oleks A. Pokk soovinud vabaneda ilma katseajata, kuid sellist võimalust seadus süüdimõistetule ette ei näe, välja arvatud siis, kui ta on karistuse tervikuna ära kandnud. Seega on ka selles osas pahameele avaldused põhjendamatud. Maakohus on süüdimõistetu osas nõuetekohaselt tuvastanud formaalsete eelduste täidetuse. Kuna süüdimõistetut ennetähtaegselt ei vabastatud, siis süüdmõistetu argumentatsioon seoses katseaja pikkusega ei mõjuta ka maakohtu lahendit.

vabastamise küsimuse arutamisel süüdimõistetu seisukohaga, kas ta soovib ennetähtaegselt vabaneda või mitte. Nimetatud soov mitte vabaneda võib väljenduda süüdimõistetu poolt uute kuritegude toimepanemise riskis, kuid sellist seisukohta ei ole maakohus avaldanud. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on süüdimõistetu kandnud karistuse lõpuni 12.01.2021, misjärel ta tähtaegselt vangistusest vabastatakse. Seega ei ole käesolevalt enam aktuaalsed põhjendused, miks süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Küll leiab ringkonnakohus, et KarS § 76 lg 4 eeldused, seega peamiselt see, et süüdimõistetu suhtes oleks uute kuritegude risk viidud miinimumini, ei olnud süüdimõistetu suhtes viidud miinimumini ka maakohtu menetluse ajal.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Tiit Lõhmus

Ingeri Tamm

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.