lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-18-6995/28

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 04.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-18-6995/28
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
04.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
894
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-18-6995/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja31.08.20181-18-6995/15Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja11.07.20191-18-6995/22Tartu Maakohus Tartu kohtumaja30.03.20201-18-6995/42Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja17.12.20201-18-6995/45Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium15.01.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

4. mai 2020

Kohtuasja number

1-18-6995

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Kohtuasi

Süüdimõistetu L.H Poki karistuse täitmisele pööramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 30. märtsi 2020. a määrus

Määruskaebuse esitaja

Süüdimõistetu L.H Poki (L.H, isikukood XXX) kaitsja Tanel Riivits, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse pooled

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 30. märtsi 2020. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.L.H tunnistati Tartu Maakohtu 31. augusti 2018. a otsusega süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning loeti ärakandmata karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 26.08.20261-26-5667/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20261-26-5951/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.08.20261-26-5638/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20261-26-3769/12Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4767/6Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
2.
KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel kohustati L.H käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel kohustati L.H registreerima ennast alates kohtulahendi jõustumisest ühe kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele. A. Poki kriminaalhooldus algas 18. septembril 2018.
3.Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 21. veebruaril 2020 maakohtule erakorralise ettekande, milles palus A. Pokile mõistetud karistuse täitmisele pöörata.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4.Tartu Maakohtu 30. märtsi 2020. a määrusega pöörati A. Pokile mõistetud karistus täitmisele.
5.Maakohus märkis, et erakorralise ettekande kohaselt on süüdimõistetu rikkunud talle määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning probleeme on tekitanud ka registreerimiskohustuse täitmine. Kohtu hinnangul näitab A. Poki käitumine hoolimatut suhtumist temale antud võimalusse kanda karistust vabaduses. Süüdimõistetu on olnud teadlik kontrollnõuete ja lisakohustuste olemusest ning nende täitmata jätmise tagajärgedest. Sellegipoolest ei ole ta soovinud või suutnud alkoholi tarvitamisest hoiduda. A. Pokil on alkoholijoove tuvastatud ka eelmise erakorralise ettekande esitamise järel, mis näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline oma käitumist parandama. Samuti on hooldusalusel esinenud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega, mis viitab üldisele vähesele motiveeritusele kriminaalhoolduse nõudeid täita. A. Poki antud selgitused esinenud rikkumiste kohta ei ole kohtu hinnangul tõsiseltvõetavad ega anna alust arvata, et ta oma käitumist muudaks.
6.Eeltoodust tulenevalt ei ole otstarbekas probleemseks kujunenud kriminaalhooldust jätkata. A. Poki katseaega on juba ühel korral pikendatud ja antud seega võimalus oma käitumist parandada, kuid süüdimõistetu ei ole sellega toime tulnud. Katseaja teistkordne pikendamine või lisakohustuste määramine ei oleks hooldusaluse rikkumisi arvestades piisav. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärke võimalik saavutada vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Süüdimõistetu terviseprobleemid ei ole vangistuse täitmisele pööramisel takistuseks, vältimatu arstiabi on talle kättesaadav ka vangistuses. Seega on kriminaalhooldaja taotlus ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada.

MÄÄRUSKAEBUS

7.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Poki kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada, jätta karistuse täitmisele pööramata või asendada see üldkasuliku tööga.
8.Kaitsja ei vaidlusta seda, et L.H rikkus katseaja tingimusi. Määruskaebuse kohaselt on L.H viimasel kahel nädalal väga põhjalikult toimunu üle järele mõelnud ning teinud sellest tõsiselt järeldused. A. Pokil on töökoht, millega ta on rahul. Kui tal tuleb minna kandma reaalset vangistust, siis arvestades eriolukorra õhustikku, kaotab ta suure tõenäosusega töö. Arvestades kaebuse esitaja vanust ning võimalikku tulevast staatust endise vangina saavad olema tema võimalused tööturul küllalt piiratud.
9.Vangistuse võiks asendada üldkasuliku tööga. See annaks ühiskonnale suurema lisandväärtuse kui maksumaksja kulul vanglas karistuse kandmine. A. Pokil võiks võimaldada 89 päeva vangistust kanda ära 2-päevaste perioodide kaupa ning ülejäänud 89 päeva asendada üldkasuliku tööga kohtu õiglasel äranägemisel. Selliselt saaks karistus kantud ilma, et see tooks kaasa töökoha kaotuse ning A. Poki tervise halvenemise. Karistuse kandmine eeltoodud viisil täidaks oma eesmärgi. Vanglas ei ole arstiabi kvaliteetne ning see võib viia A. Poki seisundi halvenemiseni. 2(3)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus A. Pokile mõistetud karistuse põhjendatult täitmisele pööranud.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Poki suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik, kuna süüdimõistetu on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole motiveeritud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täitma. Vaidlust ei ole selles, et L.H on rikkunud registreerimiskohustust ja korduvalt alkoholi tarvitanud, seda ka eelmise erakorralise ettekande esitamise järel. Kaitsja väide, et L.H on viimasel kahel nädalal väga põhjalikult toimunu üle järele mõelnud ning teinud sellest tõsised järeldused, ei ole veenev. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et rikkumiste korduvust arvestades ei täidaks kriminaalhoolduse jätkamine oma eesmärki ja A. Pokile mõistetud vangistust tuleb täitmisele pöörata. Määruskaebuses ei ole viidatud ühelegi asjaolule, mis annaks alust maakohtu määruse tühistamiseks. Töökoha kaotamise oht ei anna alust karistust täitmisele pööramata jätta. Nagu maakohus õigesti märkis, on A. Pokile vanglas arstiabi tagatud.
12.Kaitsja taotlus asendada A. Pokile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga ja võimaldada vangistuse kandmist osade kaupa jääb rahuldamata. A. Poki senine käitumine kriminaalhoolduse ajal näitab, et ta ei ole motiveeritud alkoholist hoiduma ja kohtu määratud kohustusi täitma. Seega jätaks ta suure tõenäosusega üldkasuliku töö tegemata. Ka karistuse ositi kandmine ei täidaks karistuse eesmärke, kuna võimaldaks vabaduses alkoholi kuritarvitamist jätkata. Kuna L.H on karistatud KarS § 424 lg 1 järgi, võib alkoholi tarvitamine viia otseselt uue samalaadse kuriteo toimepanemiseni.
13.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 18.08.20261-26-4898/6Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5157/6Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja