1-20-8984
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. jaanuar 2021, Tallinn
Kriminaalasja number
1-20-8984 (19230100348)
Kohtunik
Mairi Heinsalu
Kohtuistungi sekretär
Irene Valge
Kriminaalasi
Janek Mõttus süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Heleri Randma
Süüdistatav
Janek Mõttus isikukood: 38507046013; EV kodanik; asukoht: kannab karistust Viru vanglas; x; emakeel: eesti keel; töökoht: puudub; kehtivaid kriminaalkaristusi 4: viimati Harju Maakohtu 09.11.2018. a otsusega KarS § 209 lg 2 p 1; § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi karistati KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusega, milleks oli 3-aastane vangistus. Eeltoodud karistust vähendati KrMS 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ning karistuseks sai 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 29.05.2018. a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistusega, milleks oli 1 aasta 6 kuud vangistust. Liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu vangistust, millest arvati maha Pärnu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud ärakantud karistus, s.o 3 kuud 14 päeva ning KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka ka eelvangistuses viibitud 1 päev. Kandmisele kuulus seega vangistus 2 aastat 9 kuud 15 päeva.
Kaitsja
Kristina Isokoski
1-20-8984
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega
1-20-8984 KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Janek Mõttust süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on toime pannud omastamise ja kelmuse ning on 29.05.2018. a Pärnu Maakohtu poolt süüdi mõistetud ja karistatud KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja 09.11.2018. a Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud ja karistatud muuhulgas KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, pööras 20.06.2018. a tema valduses olnud x AS-ile kuulnud maastur Land Rover Range Rover Sport registreerimismärgiga x enda kasuks. Täpsemalt sõlmisid 27.01.2017 x AS ja x OÜ järelmaksuga müügilepingu nrx, mille esemeks oli eeltoodud maastur Land Rover Range Rover Sport registreerimismärgiga x. 26.03.2018. a sai eelnimetatud sõiduki enda valdusesse Janek Mõttus, kes 27.03.2018 sai ka x OÜ ainukeseks juhatuse liikmeks. Liisinguvõtja ei täitnud liisingulepingust tulenevaid kohustusi ning liisinguandja ütles liisingulepingu üles 06.06.2018. a ning palus vara tagastada. Janek Mõttus oli liisingulepingu ülesütlemisel x OÜ ainsaks juhatuse liikmeks. x AS hakkas liisingulepingu eset otsima x OÜ abil. x OÜ võttis ühendust Janek Mõttusega ning Janek Mõttus lubas Land Rover Range Rover Sport registreerimismärgiga x tagastada 20.06.2018. a, kuid tegelikkuses seda ei teinud. Seejuures andis Janek Mõttus korduvaid lubadusi sõiduki tagastamiseks, kuid sõidukit ikkagi ei tagastanud. Muuhulgas teatas Janek Mõttus, et viis sõiduki x, Tallinn parkimisplatsile, kuid tegelikkuses mootorsõidukit seal ei olnud. Sellest tulenevalt on alust arvata, et Janek Mõttus on mootorsõiduki toimetanud asukohta, mida omanik ei tea. Land Rover Range Rover Sport registreerimismärgiga x asukoht on x AS-ile endiselt teadmata. Sellise tegevusega on Janek Mõttus pööranud x AS-le kuuluva vara enda kasuks ning jätnud seadusliku omaniku mootorsõidukist kestvalt ilma, millega tekitas x AS-le kahju summas 8308.80 eurot. Janek Mõttus olles isikuks, kes on varem toime pannud omastamise ja kelmuse, pani toime tema valduses oleva võõra vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramise, s.o KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava Janek Mõttus, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Janek Mõttusele mõistetavaks karistuseks KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 9/üheksa/ kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1, 3 alusel moodustada liitkaristus 09.11.2018 Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-8202 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 2 aastat 9 kuud 15 päeva, suurendades kriminaalasjas nr 1-18-8202 mõistetud karistust 6 /kuue/ kuu võrra ning mõistes liitkaristuseks 3 /kolm/ aastat 3 /kolm/ kuud 15 /viisteist/ päeva vangistust.
1-20-8984 Seejuures arvestades, et isik peeti kriminaalasjas nr 1-18-8202 mõistetud karistuse kandmiseks kinni Soome Vabariigis 16.05.2020 ning KarS § 68 lg 1 kohaselt tuleb arvestada väljaandmisja loovutamisvahistuses viibitud aeg karistusaja hulka, millest tulenevalt tuleb ka käesolevas kriminaalasjas mõistetava karistuse kandmise alguseks lugeda 16.05.2020. Menetluskulud Kaitsjatasu kohtueelses menetluses 266 eurot /kd II tl 77/. Käekirja ekspertiis 564 eurot /kd I tl 167/. Sundraha jätta välja mõistmata, tuginedes Riigikohtu lahendis 3-1-1-24-11 märgitule, mille kohaselt olukorras, kus riik on menetlenud sama isiku osas käivaid kriminaalmenetlusi erinevates menetlustes (Janek Mõttuse puhul lisaks ka kohtulahendid 1-17-1902, 1-18-8202), kus need oleks tulnud liita ühte menetlusse, siis mitmekordne sundraha välja mõistmine igas menetluses eraldi oleks isiku õigusi liialt riivav. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 3 alusel välja mõista Janek Mõttuselt riigieelarve tuludesse menetluskulud absoluutsummas 830 eurot, mis tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilhagi Kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi aluseks on KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise asjaolud ning esemeks tekitatud varalise kahju hüvitamise nõue. Janek Mõttus kohustub tasuma kannatanu S AS arveldusarvele (S AS nr x) kahju summas 8308,80 eurot.
Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Janek Mõttus KarS § 201 lg 2 p 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud, tsiviilhagi vastavad seaduse nõuetele. Asitõendid Janek Mõttuse ning J Pi käekirja ja allkirja proovid (asuvad kriminaaltoimiku I köite tagaküljel), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.