Liiklussüüteod

seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud S.Y-d (S.Y) süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria juhtimisõigust ja olles 16.06.2015. a Harju Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 01.02.2020. a kella 01:47 ajal Harjumaal Saue vallas TallinnPärnu-Ikla mnt 22. kilomeetril suunaga Tallinna poole mootorsõidukit Citroen Berlingo registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove - lõplik tulem 0,92 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, (lõplik mõõtetulemus 0,83 mg/l)), millega rikkus Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega S.Y pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Samuti süüdistatakse S.Y-d (S.Y ) selles, et tema, olles 25.09.2019. a Harju Maakohtu poolt karistatud LS § 201 lg 2 järgi (juhtimisfakt 16.08.2019), juhtis tahtlikult uuesti 04.12.2019. a kella 02:37 ajal Harjumaal, Tallinnas, Õismäe tee 84 juures mootorsõidukit Volvo S80 registreerimismärgiga xxx ja juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 01.02.2020. a kella 01:47 ajal Harjumaal, Saue vallas, Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 22. kilomeetril suunaga Tallinna poole mootorsõidukit Citroen Berlingo registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus LS § 94 lg 1. LS § 94 lg 1 - Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

Seega S.Y pani toime KarS § 423 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on süstemaatilise sõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt.

Menetlu skäik ja kohtuotsuse põhjendu sed Süüdistatav S.Y , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 12.01.2021.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör S.Y süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 2 ja KarS § 4231 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja tema karistamist KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat. KarS § 74 lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 kuu. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.02.2020, s.o 1 päev, seega koheselt kuulub kandmisele vangistus 29 päeva. Koheselt kandmisele kuuluva karistusaja alguseks lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmisele ilmumise aeg.

KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et ülejäänud karistust - 1 aasta ja 11 kuud - ei pöörata osaliselt täitmisele kui S.Y ei pane 2 aastase ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli nõuded vastavalt KarS § 75 lõikele 1: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, peab prokurör põhjendatuks määrata S.Y-le (S.Y) täiendavalt järgmised kohustused: vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 mitte tarvitada alkoholi; vastavalt KarS § 75 lg 4 S.Y võtab endale vabatahtlikult kohustuse alluda ambulatoorsele ravile ja läbima alkoholisõltuvuse vastase ravikuuri ja esitama sellekohase kinnituse kriminaalhooldusametnikule. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ei saa lisakaristust kohaldada, kuivõrd S.Y-l juhtimisõigus.

puudub

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 194,40 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3 -1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.