Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu Kalev Kallarit süüdistatakse selles, et tema, omamata tulirelva omamiseks, valdamiseks, hoidmiseks ja kandmiseks vastavat luba, tahtlikult käitles kohtueelses menetluses kindlaks tegemata ajast kuni 14.09.2020. a kella 04.11 laskekõlbulikku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hoidis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuni see temalt politsei poolt kinnipidamise käigus ära võeti. Lisaks kasutas Kalev Kallari antud tulirelva ööl vastu 14.09.2020. a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juures seisnud mootorsõiduki xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx pihta tulistamiseks. Oma tegevusega rikkus Kalev Kallari relvaseaduse (RelvS) §-i 34 lg 2, mille järgi peab füüsilisel isikul olema relva käitlemiseks relvaluba. RelvS § 9 lg 1 kohaselt isik, kes on tulirelva leidnud ja oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseile. RelvS § 45 lg 1 järgi võib tulirelva hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. RelvS § 46 lg 1 ja 3 järgi peab füüsiline isik hoidma relva hoiukohas, mis on kooskõlastatud politseiga ja hoidmiseks kohandatud. RelvS § 50 lg 1 kohaselt võib relva ja laskemoona kanda isik, kellel on vastav relvaluba või relva kandmisluba. Seega Kalev Kallari pani toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav Kalev Kallari ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello sõlmisid kokkuleppe järgnevas. K. Kallarile mõistetavaks karistuseks KarS § 418 lg 1 järgi on 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda karistuse kandmise aega alates K. Kallari kahtlustatavana kinnipidamisest 14.09.2020. KarS §-de 421 ja 83 lg 4 alusel tuleb konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud xxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Lõuna prefektuuris Tartus Riia 132) ning jätta need PPA valdusse. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kalev Kallari kuulub KarS 418 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks tulirelva ekspertiisi maksumus 420 eurot, kaitsekulu kohtueelses menetluses 114 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1

alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb võimaldada K. Kallaril menetluskulud kokku summas 1410 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb omanikule tagastada ehitusnuga (asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas Tartus Riia 132). KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb hävitada deformeerunud metallitükid (pakendid 1 ja 2, asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas Tartus Riia 132).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.