Kriminaalasi nr 1-20-8689
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. detsember 2020. a, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-20-8689 (20278000826)
Kohtunik
Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Mariann Rei
Tõlk
Alla Lašmanova
Kriminaalasi
X.H süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Abiprokurör Evelin Merilaine
Süüdistatav
X.H Isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX; XXX; XXX; emakeel: XXX; töökoht: XXX (XXX). Kriminaalkorras 2 karistust. Väärteokorras 3 karistust. Tõkend: puudub.
Süüdi tunnistada X.H KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.-24.05.2020.a, s.o 3 (kolm) päeva. X.H ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui X.H ei pane 2 (kahe)-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid, st
1) elab kohtu määratud alalises elukohas - XXX; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada X.H käitumiskontrolli ajal läbima kriminaalhooldusametniku määratav sotsiaalprogramm. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata X.H elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 21.12.2020. a. KrMS § 180 lg 1 alusel X.H-lt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ja riigi õigusabi kulu 187 (ükssada kaheksakümmend seitse) eurot 20 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et X.H-l on õigus tasuda menetluskulud kogusummas 1063 (üks tuhat kuuskümmend kolm) eurot 20 senti ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99920700055912. Selgitusse tuleb märkida „1-20-8689, menetluskulud, X.H “. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde CD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega ja DVD-plaat vormikaamera videosalvestisega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.
I Kokkuleppe sisu X.H-le on esitatud süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi selles, et tema 22.05.2020. a kella 17.30 paiku, olles joobeseisundis, Tartu linnas XXX juures tänaval, s.o avalikus kohas, võttis D. S. kätega kõrist kinni ja raputas teda. Seejärel lõi ta D. S. rusikaga rindkere piirkonda ning tõukas ta vastu aeda. Sellise tahtliku tegevusega põhjustas X.H kannatanu D. S. valu. Samuti häiris X.H oma tegevusega kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkus X.H korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 22.-24.05.2020. a, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS 74 alusel määrata, et seda karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui X.H ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada X.H käitumiskontrolli ajal läbima kriminaalhooldusametniku määratav sotsiaalprogramm. Menetluskulu: sundraha 876 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 187,20 eurot, s.o kokku 1063,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel (säästude puudus ja sissetulekute ebapiisavus) võimaldada X.H-l tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada X.H süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. X.H-lt tuleb välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning määrata need tasumisele kokkuleppes märgitud viisil.
III Asitõendid
Kriminaalasjas on asitõendiks CD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega ja DVD-plaat vormikaamera videosalvestisega. Asitõendid asuvad kriminaalasja materjalide juures. Kohus leiab, et eelnimetatud asitõendid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.