1-20-8634/4 - Liiklussüüteod - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval alkoholijoobe olemasolu. Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Andres Kruume juhtis 28.04.2020 kella 19:13 ajal Harjumaal Tallinnas Männiku tee 108C juures, suunaga Saku poole, mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt esines Andres Kruumel alkoholijoove ning tal tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,20 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik tulem 1,10 mg/l). Kahtlustatava Andres Kruume ütluste (tl 19-21) kohaselt tunnistab ta täielikult enda süüd ning kahetseb puhtsüdamlikult tehtud. Enda sõnul 28.04.2020 kella 13:00 paiku alustas ta alkoholi tarvitamist ning tegi seda kuni kella 18:00-ni. Selle aja jooksul jõi ära 500 ml viina ja 1 liitri õlut. Ta ei oska öelda, miks ta mootorsõidukit juhtima asus, sest oli raskes joobes. Samuti ei mäleta ta, kuhu ta sõitma hakkas ja kui kaua oli ta olnud roolis kuniks politsei ta kinni pidas. Tunnistaja S O ütluste (tl 15-16) kohaselt tuli ta Männiku tee 100 Rimi poodi koos abikaasaga, kes läks poodi. Ta jäi abikaasat autosse ootama. Kell oli umbes 18:50, kui ta nägi, et parklasse sõitis punane xxx reg.märgiga xxx. Sealt astus välja meesterahvas, kes oli ilmselgelt purjus, sest ta tuigerdas, luges raha, läks poodi, hiljem tuli tagasi, istus autosse ja hakkas sõitma. Ta helistas 112 numbrile ja andis purjus juhist teada. Juht alustas sõitmist Rimi parklast Männiku tee 100 juurest, keeras paremale, nö linnast välja ja kohe kui jõudis linnapiirile, pani suunatule sisse ja tahtis pöörata, aga pööret paremale ei teostanud ja hakkas seisma jääma. Ta sõitis talle kõrvale ja selleks ajaks oli juba ka politsei kohale jõudnud. Tunnistaja A V ütluste (tl 17-18) kohaselt täitis ta 28.04.2020 teenistuskohustusi Tallinnas Nõmme linnaosas ning kell 19:05 ajal said nad väljakutse Männiku tee 100 Rimi kaupluse juurde, kus tunnistaja S O nägi ebakaines olekus autojuhti. Autojuht tuli Rimi poodi xxx reg.märgiga xxx ja parkis oma auto Rimi parklasse Männiku tee 100 juures. Juht käis poes ja tema olekust oli näha, et ta tuigerdab ja ei ole kaine. Nad reageerisid kutsele ning eemalt nägid, et Männiku tee 100 Rimi kaupluse parklast keerab välja punane xxx, mis hakkas linnast välja liikuma suunaga Saku poole. Eemalt nägid, kuidas musta värvi sõiduauto xxx sõitis punase xxx reg.märgiga xxx kõrvale ja üritas midagi kõrvalaknast öelda. Punane xxx aeglustas ja oli seisma jäämas Männiku tee 108C hoone juures oleva ristmiku peal. Nad andsid peatumismärguande. Eeltoodud tõendikogum kinnitab, et sõiduk, mille juhikohal Andres Kruume istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Andres Kruume mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu kriminaalasja materjalides nähtuvale, mille kohaselt peeti Andres Kruume kinni 28.04.2020 kell 19:13 Tallinnas Männiku tee 108C juures. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga ja mõõtedokumentidega (tl 9-10) tõendab, et süüdistataval esines alkoholijoove väljahingatavas õhus lõpliku tulemusega 1,10 mg/l kohta (alkoholijoove 1,20 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l). Andres Kruume rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud juhul oli isiku väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 1,10 mg/l, seega oli süüdistatav alkoholijoobes. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Andres Kruume mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Andres Kruume oli sõidukit juhtides alkoholijoobes. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena.

3.KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest näeb seadus karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Rahalise karistuse kohaldamise otstarbekuse ja suuruse määratlemisel peab kohus lähtuma andmetest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta kuriteo toimepanemisele eelnenud aastal. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 26 ja pöördel) nähtub, et süüdistatava aasta tulu kogu 2019 aasta jooksul oli 10575 eurot. Nende andmete põhjal on isikul olemas püsiv sissetulek, kuid sellele vaatama muutuks rahalise karistuse kohaldamisel isiku igapäevaste toimingute täitmine ja enda ülal pidamine keeruliseks, samuti ka rahalise karistuse ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevate menetluskulude tasumine. Selliste isikuandmete esinemisel tõusetub kahtlus selle kohta, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita olukorras, kus süüdistataval on küll püsiv sissetulek, kuid tema töötasu jääb elatusmiinimumi lähedale ja tal lasub ka menetluskulude tasumise kohustus. Kohtu hinnangul tuleb seda antud juhul eitada. Seega olukorras, kus süüdistataval on küll legaalne ja püsiv sissetulek, kuid minimaalsed rahalised vahendid enda ülalpidamiseks, ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada, kuivõrd see asetaks inimese ebamõistlikult raskesse olukorda. Seega tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates süüdistatava süü suurust talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Süüdistataval tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,10 mg. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et isiku süü on suur, kuivõrd piirmäära on ületatud üsna suurel määral. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära oluliselt ületavas seisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei

enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Seega tuleb süüdistatava süüd hinnata keskmiseks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtul puudub alus avaldatud kahetsuse siiruses kahelda ja seega peab võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest pikemaks ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seega, arvestades süü suurust ja preventiivseid eesmärke ning kergendava asjaolu esinemist, leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Arvestades seda, et süüdistataval puuduvad kehtivad karistused, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd süüdimõistmisel vangistuse täies ulatuses või ka osaline ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Sellest väljavaatest ilmajäämine vangistuse ajaks võib pärast karistuse ärakandmist oluliselt raskendada isiku toimetulekut ning tema taasühiskonnastumist. Lisaks sellele on süüdiststaval invaliidist eaka isa eest hoolitsemise kohustus, millise kohustuse täitmine vangistuse kandmisel oleks välistatud. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et süüdistatav oleks vahepeal toime pannud uusi süütegusid, leiab kohus, et süüdistatava allutamine käitumiskontrollile ei ole vajalik ning tema suhtes piisab KarS § 73 sätete kohaldamisest. Kohus loodab, et kohtuotsusega määratav katseaeg distsiplineerib süüdistatavat piisavalt.