Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

nr 1-16-8384 karistatud kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest; - ajavahemikul 23., 24. või 25. oktoobril 2020. a, s.o täpselt tuvastamata kuupäeval ning kellaajal, viibides enda elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes sellest, et lõi käega vähemalt ühel korral samas korteris elavale onule (ema vennale) K. J. , põhjustades kannatanule füüsilist valu; - 03. novembril 2020. a kella 17:30 paiku, viibides enda elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et lõi samas korteris elavale onule (ema vennale) K. J. korral rusikaga näkku, põhjustades vasaku silmanurka hematoomi ja füüsilist valu. Seega Maarek Johanson pani toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Maarek Johanson ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt sõlmisid kokkuleppe järgnevas. M. Johansonile mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi on 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata M. Johansoni eelvangistuses viibitud aeg 3.11.-5.11.2020, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja M. Johansonile kandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb mõista 7 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel tuleb määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui M. Johanson ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Arvestades süüdistatava isikut ja tema üldist tervislikku ja varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid (ei tööta), on menetluskulude hüvitamine isikule ilmselt üle jõu käiv, mistõttu tuleb jätta poolt sundrahast (438 eurot) riigi kanda ning kaitsja tasu täies ulatuses riigi kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Maarek Johanson kuulub KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsekulu kohtueelses menetluses 168 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb sundraha 438 eurot ja kaitsetasu 168 eurot jätta riigi kanda ning võimaldada M. Johansonil menetluskulud kokku summas 438 eurot

tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.