Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Jüri Vissak (kirjalik seisukoht)
Kaitsja
vandeadvokaat Kalju Kutsar
Kohtuistungi vorm ja toimumise aeg Kaugkohtuistung, 11. detsember 2020
RESOLUTSIOON
1.Vabastada E.P temale Tartu Maakohtu 28. mai 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-4274 mõistetud ja Tartu Maakohtu 2. detsembri 2019. a määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
2.Määrata E.P-le katseaeg karistusaja lõpuni, s.o 6. septembrini 2021. Katseaeg hakkab kulgema määruse jõustumisest.
3.Allutada E.P katseajaks käitumiskontrollile.
4.Käitumiskontrollile raames kohustada E.P-d järgima karistusseadustiku (KarS) § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid. E.P peab:
4.1.elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
4.2.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4.3.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4.4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5.Keelata E.P-l KarS § 75 lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamine.
6.Kohustada E.P-d KarS § 75 lg 2 p 5 alusel alluma alkoholivastasele võõrutusravile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 28. mai 2019. a otsusega tunnistati E.P süüdi KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 27. – 28. mai 2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja E.P kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui E.P ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust ja tema nõusolekul talle KarS § 75 lg 4 alusel pandud kohustusi registreerida ennast peale kohtuotsuse jõustumist 10 tööpäeva jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks esmase hindamise teenusele ja läbida hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal ja teha 10 tööpäeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ja edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse, mis koosnevad süsivesikdefitsiitsest transferriinist ehk analüüsist CDT ja gammaglutamüüli transferaasist ehk analüüsist GGT. Katseaja algust tuli arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 28. maist 2019.
2.Tartu Maakohtu 2. detsembri 2019. a määrusega pöörati E.P-le mõistetud karistus täitmisele ja saadeti E.P vanglasse karistust kandma 1 aastaks 5 kuuks ja 28 päevaks, sest ta tarvitas 31. oktoobril 2019 alkoholi. E.P-d kohustati ilmuma karistuse kandmiseks vanglasse kohtust saadetavas teatises märgitud ajal ja E.P karistuse kandmise aja algust tuli arvestada alates tema ilmumisest vanglasse karistust kandma.
3.E.P karistuse kandmise aeg algas 9. märtsil 2020 ja see lõpeb 6. septembril 2021.
4.4. detsembril 2020 saabusid Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Tartu Vangla dokumendid E.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ei toeta E.P ennetähtaegset vabastamist.
5.Kinnipeetavale Tartu Vanglast antud iseloomustuse järgi seisneb tema ohtlikkus mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, vägivalla kasutamises ja ähvardamises. Oht on kõige suurem, kui ta on tarbinud alkoholi ja on tekkinud omavaheline tüli. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 15% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 33%. Kinnipeetav osales neljas sotsiaalprogrammi Viha juhtimine tunnis. Hiljem programm katkestati, sest ta oli passiivne ning programm ei sobinud tema kuriteo iseloomuga. Viha juhtimise asemel läbib ta pere- ja lähisuhtevägivalla struktureeritud vestlused, mis algavad 11. novembril 2020. Ta on vestelnud inspektorkontaktisikuga alkoholi kahjulikkuse teemadel. Vestluste käigus on arutatud, mis probleeme on alkohol põhjustanud, ja vestluste käigus on pakutud lahendusi, mida teha alkoholi tarbimise vähendamiseks. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.
6.Kinnipeetava risk ja ohtlikkus seisneb eluasemes, suhetes ja elustillis, alkoholis, mõtlemises ja käitumises ja hoiakutes. Kinnipeetav asub vabanemisel elama koos K. S. neljatoalises xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx mis oli kinnipeetava ja K. S. . Kinnipeetav xxxxxxxxxxxxxxxxxxx enne vangistust. Talumajas puudub vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Pesemisvõimalus on hoovis asuvas saunas ja hoovis asub ka kuivkäimla. Kinnipeetav loodab peale vabanemist majas remonti teha. Kinnipeetav tahab vabanemisel minna tööle tuttava juurde, kes teeb metsatöid ja kus remondib vana tehnikat. Talle on määratud puuduv töövõime kuni 19. veebruarini 2024 ja tema töövõimetuspension on veidi üle 400 euro kuus. Ta tuleb majanduslikult toime ja raha kulus tal peamiselt remondile, alkoholile ja söögile. Tal pole laene ning tasumata rahalisi nõudeid. Kraha andmetel on tal 10. novembri 2020 seisuga vabanemisfondis 1752 eurot.
7.Kinnipeetava lähedaste hulka kuuluvad ema, kaks täisealist last - tütar ja poeg, lastelapsed ja elukaaslane K. . Kinnipeetav pani viimase kuriteo toime elukaaslase suhtes. Kinnipeetav nimetab K. kord elukaaslaseks ja seejärel endiseks elukaaslaseks. Nad on olnud vahelduva eduga koos üle 30 aasta, kuid suhted on olnud algusest peale keerulised. Kinnipeetava väitel on nad jagelenud terve elu ja naine on ääretult armukade. Kinnipeetav tunnistab, et mõnikord on armukadedusel ka alust olnud. Praegu saab ta elukaaslasega hästi läbi ja nad suhtlevad iga päev. Elukaaslane on pidevalt suhelnud inspektor-kontaktisikuga, tundes huvi kinnipeetava vastu. Kinnipeetaval on head suhted ka lastega ja lastelastega. Kinnipeetav on hea suhtleja ja tal on tuttavaid ja sõpru. Kinnipeetaval pole joomakaaslasi ja tema tutvusringkonnas pole kriminaalse minevikuga isikuid.
8.Kinnipeetav tunnistab alkoholisõltuvust ja sellega kaasnenud tervisehädasid. Ta tarbis alkoholi 3-4 korda kuus. Samas on olnud ka perioode, kus ta tarvitas alkoholi 2-3 päeva järjest. Ta rikkus kohtu määratud alkoholi tarvitamise keeldu kolmel korral. Praegu pole ta alkoholi tarvitanud. Kinnipeetav soovib alkoholi tarvitamisest loobuda. Kinnipeetav on ka varem lubanud alkoholi tarvitamisest loobuda, kuid ta pole seda suutnud. Kinnipeetav on suhtlemisel avatud, kuid tal esineb raskusi kuriteo kirjeldamisega. Ta on varem eitanud varasemat vägivaldset käitumist. Praegu tunnistab ta, et ta oli ärritumisel vägivaldne. Ta väidab, et ta ei ole vägivaldne inimene. Ta lubab edaspidi jalutada tüli korral lihtsalt minema. Kinnipeetava
puudulikule probleemide lahendamise oskusele viitab toime pandud kuritegu ja asjaolu, et ta ei suutnud lahendada arusaamatusi elukaaslasega ilma vägivallata. Kinnipeetav ei leia, et ta oleks midagi valesti teinud ning elukaaslasele kuidagi halba teinud. Kinnipeetav ei pea kuritegevust heaks ning leiab, et keegi ei tohiks kuritegusid toime panna. Ta leiab, et karistused peavad karmid olema. Samas ei leia ta, et ta peaks oma käitumist muutma. Ta on ametiisikutega viisakas ja koostöövalmis. Kinnipeetav soovib edaspidi vältida vanglat, kuid ta ei tea, mida ta peaks selleks tegema. Kinnipeetav soovib vabanedes rahulikult edasi elada ilma probleemideta, teha kodus remonti ja loobuda alkoholist.
9.Kriminaalhooldusametnik leidis, et E.P-le tuleb ennetähtaegse vabastamise korral määrata katseaeg ja käitumiskontroll ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 6. septembrini 2021. Tal tuleb keelata alkoholi tarvitamine, sest ta on kuriteod sooritanud alkoholijoobes ja alkoholi tarbimine oli tema käitumist ja igapäevaelu negatiivselt mõjutav tegur. Teda tuleb kohustada alluma alkoholiravile, sest sõltuvusprobleemidega tegelemine ja asjakohane ravi aitavad vältida tagasilangust ning toetavad edasist alkoholivaba eluviisi. Kinnipeetav on edastanud nõusoleku alluda võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral alkoholiravile.
10.Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
11.Kaitsja ütles kohtuistungil, et E.P tuleks vabastada vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
12.E.P selgitas kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Kohtumääruse põhjendused
13.Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks on karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, arvutatakse karistusaega KrMS § 414 lg 2 kohaselt vanglasse saabumise ajast. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Praeguseks ajaks on E.P temale mõistetud 1 aasta 5 kuu ja 28 päeva pikkusest vangistusest ära kandnud poole ja kantud karistusaeg on pikem kui neli kuud. Seega on KarS § 76 lg 1 p-s 2 sätestatud formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud.
14.Vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel määratakse katseaeg. KarS § 76 lg 5 järgi allutatakse süüdlane katseajaks kuni kahekümne neljaks kuuks KarS § 75 kohasele käitumiskontrollile. Käitumiskontrollile allutamine eeldab elukoha olemasolu. Kohtule esitatud informatsiooni kohaselt saab E.P vabanemisel elama asuda Põlva maakonda Räpina valda Kirmsi külla Lillese tallu. Seega saab E.P suhtes kohaldada käitumiskontrolli.
15.KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul tähendab KarS § 76 lg 4 nimetatud asjaolude arvestamise kohustus eelkõige uute kuritegude aset leidmise tõenäosuse prognoosimist. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike.
16.Uute kuritegude toimepanemist on võimalik eelkõige prognoosida isiku poolt varem toime pandud kuritegude põhjal. Kohus kontrollis asja lahendamisel karistusregistri andmeid. E.P-l on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Varasem karistus on määratud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja hilisem karistus on määratud tapmisega ähvardamise ja korduva kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes.
17.Kinnipeetava käitumine vangistuse ajal on olnud pigem hea – distsiplinaarkaristused puuduvad ja inspektor-kontaktisik on temaga vestelnud alkoholi kahjulikkuse teemadel. Samas tuli katkestada sotsiaalprogrammi Viha juhtimine läbimine, sest kinnipeetav oli passiivne ning programm ei sobinud tema kuriteo iseloomuga.
18.E.P kannab vangistust esimest korda. Praeguseks on ta vanglas viibinud juba üle 9 kuu ning eelduslikult võiks see olla muutnud tema väärtushinnanguid. Iseloomustusest nähtub ka see, et lähedased toetavad teda.
19.E.P probleemiks ja kuritegeliku käitumise alusteguriks on alkohol. Teda on kahel korral karistatud alkoholijoobes toime pandud kuritegude eest. Ta pani alkoholijoobes toime ka vägivallakuriteo elukaaslase suhtes. E.P väitel soovib ta alkoholi tarvitamisest loobuda ja ta on andnud nõusoleku alkoholivastasele ravile allumiseks. Nõusoleku andmine alkoholivastasele ravile allumiseks näitab, et E.P soovib tegeleda oma alkoholiprobleemiga. Samas on ta viibinud alkoholivastasel ravil ka varem, kuid ta pole pärast ravi läbimist suutnud alkoholist loobuda. Kohtu hinnangul suurendab rohkem kui 9 kuud kestnud sunnitud kainuseperiood tõenäosust, et sellel korral võib ravi osutuda edukaks. Ka on tal nüüd reaalne kogemus, milline on alkoholikeelu rikkumise tagajärg.
20.Kohus vabastab E.P talle Tartu Maakohtu 28. mai 2019. a otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 2. detsembri 2019. a otsusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
21.KarS § 76 lg 5 ls 1 alusel tuleb E.P-le määrata katseaeg karistusaja lõpuni, s.o kuni
6.septembrini 2021. KarS § 76 lg 5 ls 2 alusel allutab kohus E.P katseajaks käitumiskontrollile. Süüdimõistetule tuleb panna lisakohustused: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel
keelata käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine ja KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada teda alluma alkoholivastasele võõrutusravile. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.