Liiklussüüteod

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati B.X-i käitumiskontrolli perioodil osalema sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel kohustati B.X-i registreerima end kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi Kainem ja tervem Eesti. KarS § 75 lg 4 alusel kohustati B.X-i kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Kohtuotsus jõustus 06.11.2019.

arvestatud KarS § 75 lg 4 alusel määratud kohustuse alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (edaspidi CDT) osas. Ringkonnakohus leiab, et selline kohustus on problemaatiline või täpsemalt on problemaatiline sellise kohustuse väidetava rikkumise osas arvestada seda kui karistuse täitmisele pööramise argumenti. Praegusel juhul on erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramise ühe argumendina toodud, et B.X „laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin) näidud ei ole langenud alla 1,3%“. See aga ei saa kohtu hinnangul olla karistuse täitmisele pööramise põhjus. Inimesele ei saa rikkumisena heita ette seda, et tema kehas on mingi bioloogiline näit selline, nagu ta mingil põhjusel olla ei tohi. Ette saab ikkagi heita vaid mingit tegu ning käesolevalt saaks selline etteheide olla alkoholi liigtarvitamine. Küll on kriminaalhooldaja välja toonud, et CDT näit viitab sellele, et isik on tarvitanud alkoholi, kuid kohtukolleegiumi hinnangul ei ole pelgalt viide näidule kui sellisele rikkumise tuvastamiseks piisav. Nagu kohus ka eelnevalt märkis, siis selline justkui alkoholi liigtarvitamise keelamine ja inimesele selle keelu kontrollimiseks CDT-analüüsi tegemise kohustuse määramine on samuti problemaatiline. Nimelt nähtub teaduskirjandusest, et ainuüksi vereanalüüsi abil alkoholi (liig)tarvitamist kindlaks teha ei saa, sest analüüsitulemused võivad osutuda valeks inimese tervise, kaalu, soo või rassi tõttu 1. Kuni ei ole läbi mõeldud, kuidas teha teaduslikult korrektsel moel kindlaks, kas sellise liigkõrge CDT-näiduga inimene, kes eitab alkoholi tarvitamist, liigkõrge CDT-näit on ikkagi tingitud alkoholi tarbimisest või millestki muust, ei saa tulenevalt in dubio pro reo-põhimõttest üksnes CDT-näidu alusel alkoholi (liig)tarvitamist tuvastada. Lisaks võib CDT-näiduga seoses tekkida ka praktilisi probleeme, nagu näitab näidu väärtus, mis viitab alkoholi tarvitamisele. Üks äriühing on pidanud problemaatiliseks näitu 1,3% (mis kirjutati ka kohtuotsusesse), ent teine leiab, et kriitiline on alles määr 1,7%. Nimetatud probleemi on käsitletud põhjalikult ka Tartu Maakohus 24.09.2018 määruses asjas nr 1-18-7429 ja 21.09.2018 määruses asjas nr 1-18-6802, kuid ka Tartu Ringkonnakohtu 20.10.2020 määruses kriminaalasjas nr 1-19-4559. Seega ei saa ringkonnakohtu hinnangul tõsikindlalt seada kahtluse alla süüdimõistetu väidet, et tema CDT-näitu võis mõjutada süüdimõistetu väidetav maksahaigus. Ka ei saa asuda seisukohale, et sellest saaks tuvastada B.X alkoholi tarvitamise keelu rikkumise ning isegi sellise „viite“ tuvastamine ei ole kohtu hinnangul võimalik. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et karistuse täitmisele pööramisel ei saa alkoholi tarvitamise argumentidena arvestada B.X antud CDT proove, mis erakorralises ettekandes toodule on olnud kõikuvad 19.11.2019, 20.01.2020, 30.06.2020 kui ka 01.09.2020 proovides. Küll peab kohus kummastavaks proovide andmise kohustuse määramist kohtuotsusega, kuid jättes seejuures alkoholi tarvitamise keelu kohustuse määramata. Seega tõusetub taaskord eelnevalt toodud probleem, millist rikkumist süüdimõistetule sellega ette oleks heidetud. Alkoholi tarvitamise keeld jõustus süüdimõistetu suhtes alles 18.06.2020.

1 Vt nt Fagan et al. BMC Gastroenterology 2014, 14:97. Diagnostic sensitivity of carbohydrate deficient transferrin

in heavy drinkers; Ridinger et al. Experimental and Molecular Pathology 92 (2012) 50–53. Analysis of carbohydrate de-ficient transferrin serum levels during abstinence; Beck. Klinische und rechtliche Aspekte einer Abstinenzkontrolle unter besonderer Berücksichtigung kontinuierlicher transdermaler Alkoholmessung, lk 4–5, kättesaadav http://publikationen.ub.uni-frankfurt.de/frontdoor/index/index/year/2013/docId/29490.

nähtu maakohtu põhistustest millal süüdimõistetu alkoholi tarvitas ja millega see on tõendatud. Kohtumääruse asjaolude all on välja toodud üksnes erakorralise ettekande lühikokkuvõte. Erakorralise ettekande kohaselt heidetakse B.X-ile ette, et B.X kriminaalhooldus on olnud probleemne - alkoholi tarvitamise keelu rikkumine ja laboratoorse vereanalüüsi (CDT) näidud ei ole langenud alla 1,3%. Kriminaalhooldusametniku hinnangul takistab kriminaalhoolduse teostamist asjaolu, et isik kuritarvitab alkoholi, ei teadvusta oma probleemi ning ei ole motiveeritud sellega tegelema. Lisaks suurendab alkoholi tarvitamine uue kuriteo toimepaneku riski. Veekord peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et B.X-ile ei pandud 21.10.2019 kohtuotsusega kohustust mitte tarvitada alkoholi. Selline kohustus määrati Tartu Maakohtu 02.06.2020 määrusega, mis jõustus 18.06.2020, millest alates oli isikul kohustus mitte tarvitada alkoholi. Sellest tulenevalt erakorralisele ettekandele lisatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollid 10.12.2019 ja 05.03.2020 tähtsust ei oma. Isikul puudus sellel ajal vastav keeld. Küll on erakorralise ettekande juures alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll kuupäevaga 11.09.2020, mille kohaselt on B.X-il tuvastatud joove 1,820 mg/l kohta. Nimetatud rikkumist on tunnistanud ka B.X oma selgituses, tuues välja, et võtsid naabrinaisega kartulit ja tehti lõpetuse liigud. Nimetatud rikkumist on kinnitanud maakohtu istungil ka süüdimõistetu ise. Ringkonnakohtu hinnangul nimetatud B.X põhistused ei ole asjakohased ning ei õigusta kuidagi alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Süüdimõistetu on määratud kohustust tahtlikult rikkunud. Muus osas nähtub erakorralisest ettekandest, et süüdimõistetu käitumine kriminaalhoolduse jooksul on olnud rahuldav. Nii toob kriminaalhooldusametnik välja, et registreerimiskohustuse täitmisega on B.X saanud hakkama rahuldavalt, on pöördunud ambulatoorsele vaimse tervise õe vastuvõtule, isik on ennast töötuna arvele võtnud ning vanemarst-õppejõud Tiina Agana sõnul käesolevalt ei vaja sekkumist programmi raames „Kainem ja tervem Eesti“. Erakorralises ettekandes on ka toodud, et „Viimati esitas isik 01.09.2020 Synlab veretesti, mille näit oli 7,7%, mis viitab isiku alkoholi tarvitamisele“, mis kohtukolleegiumi hinnangul arvestamisele ei kuulu kui alkoholi tarvitamine, lähtuvalt eelpool toodule. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et kriminaalhooldusametnik toob ka välja, et B.X on tarvitanud alkoholi pärast erakorralise ettekande esitamist 20.09.2020, küll ei nähtu kohtule selle kohta esitatud tõendeid. Vaatamata sellele on süüdimõistetu ise kinnitanud, et tarvitas 20.09.2020 alkoholi, sest oli ema surma-aastapäev. Seega kuna ka B.X ise tunnistab rikkumist, saab lugeda tõendatuks ka teise alkoholi tarvitamise keelu, mis on olnud tahtlik ning rikkumist õigustavad asjaolud puuduvad. Lisaks nähtub veel maakohtu istungil kriminaalhooldusametniku poolt toodust, et 12.10.2020 seisuga on B.X suutnud läbida programmi liiklusohutus, rühmatöö toimus 02.10.2020 ja 09.10.2020, tahetaks teha veel jätkutegevusi. Ka kriminaalhooldusametnik leiab, et oleks otstarbekas jätkata kriminaalhooldust, et saaks ära teha kinnistavad vestlused. Inimene käiks veel ka vereteste tegemas.

vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Seega ainuvõimalik lahendus rikkumisele reageerida ei ole karistuse täitmisele pööramine. Täiendava kohustuse määramist ringkonnakohus käesolevalt aktuaalseks ei pea, süüdimõistetule on juba määratud täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi, mida süüdimõistetu ei ole asunud täitmata. Samuti suunati isik kohtuotsusega sotsiaalprogrammi. Katseaja pikendamise võimalikkust nägi maakohtus ka kriminaalhooldusametnik ning määruskaebuses taotles seda süüdimõistetu kaitsja. Kriminaalhooldaja pidas mõistlikuks pikendada katseaega 3 kuud ja kaitsja 1 aasta. Süüdimõistetu ei ole suutnud ennast muuta ka selle järgselt, kui arutati süüdimõistetu esimest erakorralist ettekannet täiendava kohustuse määramiseks. Käesoleva menetluse aluseks olev erakorralise ettekande arutamine lükkus edasi, kuna süüdimõistetu soovis kaitsjat, kuid kaitsja määramise ja uue istungi toimumise vahepeal tuli välja, et süüdimõistetu oli vahetult enne erakorralise ettekande esitamist taaskord rikkuda alkoholi tarvitamise keeldu. Seega on süüdimõistetu näidanud, et üksi teine meede tema käitumist muuta ei suuda kui karistuse täitmisele pööramine. Käesolevaks ajaks on kõik võimalused B.X puhul ammendunud. Ringkonnakohus asub seisukohale, et süüdimõistetu on korduvalt ja tahtlikult rikkunud kohustust ning teda ei ole mõjutanud ka asjaolud, et erakorralise ettekande esitamine on edasi lükkunud. Süüdimõistetu ei ole oma käitumist suutnud korrigeerida õiguskuulekaks ning jätkab alkoholi tarvitamist ka peale erakorralise ettekande arutamise edasilükkamist. Ringkonnakohtu hinnangul vääriks karistuse täitmisele pööramata jätmine kaalumist olukorras, kus tegemist oleks mõne üksiku rikkumisega ning süüdimõistetu oleks aru saanud, mida ta on valesti teinud. B.X puhul sellist olukorda ei nähtu. Tingimisi karistus on samasugune karistus nagu vangistus, mille nõudeid tuleb täita ja seda mitte oma soovi järgi. Arvestades, et süüdimõistetul puudub huvi mõistetud karistust vabaduses kanda, on põhjendatud üksnes mõistetud karistus täitmisele pöörata.

/allkiri/

/allkiri/

Tiit Lõhmus

Ingeri Tamm

Erkki Hirsnik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.