1-20-8693
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-20-8693 (20230100781)
Kohtunik
Liina Pohlak
Kohtuistungi sekretär
Thea Tikenberg
Tõlk
Ruta Noor
Kriminaalasi
Alminas Šatas süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Ljudmilla Tokar
Süüdistatav
Alminas Šatas – sünd 22.04.1997; ik 39704220632, elukoht xxx (viibib Tallinna vanglas), xxx kodanik, xxx haridus, emakeel xxx keel, xxx, isikut ei ole karistusregistrisse kantud
Kaitsja
Merike Allikmäe
Süüdi tunnistada Alminas Šatas KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses (nii väljaandmisvahistuses kui vahi all) viibitud aeg ning lugeda karistusaja alguseks 21.07.2020. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. KarS § 54 lg 1 alusel kohaldada Alminas Šatasile lisakaristusena väljasaatmist Eesti Vabariigist koos sissesõidukeeluga viieks aastaks.
KarS § 55 lg 2 alusel arvestada väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega alates Alminas Šatasi faktilisest väljasaatmisest Eesti Vabariigist. Välja mõista Alminas Šatasilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 519.60 eurot riigituludesse. Kohustada Alminas Šatasi tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu kulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 116,30 eurot. Menetluskulud kogusummas 1395.60 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99920700054324. Selgitusena võib märkida: „Alminas Šatas, kriminaalasi 120-8693, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsja sõidukulud, summas 1,80 eurot, jätta riigi kanda. Välja mõista Alminas Šatasilt kannatanu M V (xxx Swedbank) kasuks 489,01 eurot. Asitõend – DVD-plaadid jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Alminas Šatast süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis eeluurimise käigus tuvastamata isikutega, 20.07.2020 ajavahemikul kell 01:40 kuni kell 03:03, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas, xxx asuva maja ette pargitud xxx AS’le kuuluva, M V vastutavas kasutuses oleva sõiduauto xxx registreerimisnumbriga xxx, VIN kood xxx väljalaskeaasta 2016, musta värvi, väärtusega 24990 eurot, koos autole lisana paigaldatud pardakaameraga Xiaomi 70MAI maksumusega 45 eurot, STARTFONE2 käivitusesüsteemiga maksumusega 700 eurot; kapoti all 40 cm õhupasunaga maksumusega 20 eurot. Lisaks olid varastatud auto salongis laste turvaiste maksumusega 20 eurot, diskgolfi kott GRIP koos ketastega u 25 ketast, kogumaksumusega 500 eurot, päikeseprillid maksumusega 70 eurot. Seega pani Alminas Šatas toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 199 lg 2 p 7 järgi.
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Alminas Šatasi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 25.11.2020.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Alminas Šatasi süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistus, s.o nii väljaandmisvahistuses kui ka vahi all viibitud aeg karistusaja hulka ning mõistetud ja ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmist arvestada alates Almuinas Šatasi kinnipidamisest Põhja Ringkonnaprokuratuuri 21.07.2020 koostatud Euroopa Vahistamismääruse alusel Leedu Vabariigi territooriumil, s.o alates 21.07.2020 (tl 190-200). KarS § 54 lg 1 alusel kohaldada lisakaristusena Leedu Vabariigi kodanikule Alminas Šatas`ile väljasaatmine Eesti Vabariigist koos Eesti Vabariiki sissesõidukeeluga 5 aastaks. KarS § 55 lg 2 alusel arvestada väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega alates Alminas Šatasi faktilisest väljasaatmisest Eesti Vabariigist. Asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – DVDplaadid – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 sundraha 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 519.60 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsja sõidukulud, summas 1,80 eurot, jätta riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“
Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.