Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Helisummuti on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus. Määratlemata kodakondsusega, ent alaliselt Eesti Vabariigis elaval Timofei Solomatovil puudus Relvaseaduse § 34 lg-st 2 nõutav luba tulirelva helisummuti käitlemiseks. KarS § 420 kohaselt on karistatav tulirelva helisummuti, laser- või öösihiku ebaseaduslik käitlemine. Helisummuti all mõeldakse seadist, mis on ettenähtud tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks. Tulirelva helisummuti näol on RelvaS § 201 lg 2 järgi tegemist tulirelva lisaseadmega ja läbiotsimise ajal kehtinud RelvaS § 201 lg 3 järgi on helisummuti tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mille omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ning vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus ja seda on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus. Käesoleval hetkel kehtiva RelvS § 201 lg 3 järgi on helisummuti tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mida on tulirelvale lubatud kinnitada ja kasutada jahipidamisel või lasketiirus või laskepaigas. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsiliseisiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Relvaseaduse § 11 lg 2 kohaselt käitlemise all mõeldakse eelkõige nende valmistamist, müüki, soetamist, omamist, valdamist, hoidmist, hooldamist ja kandmist. Kohtuistungil süüdistatavana ülekuulatud Timofei Solomatov antud episoodis ennast süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, et tulirelva helisummuti leidis ta 2000.a garaaži puhastamise ajal koos erinevate torujuppide ja tööriistadega, need esemed jäid tal lihtsalt garaaži, kuna neid võib vaja minna. Helisummutit ta ei kasutanud, samuti ta ei jätnud helisummutit endale kuritegude sooritamiseks. Ta sai alles ekspertiisiaktist teada, et selle toru puhul oli tegemist helisummutiga. Relvaluba ei ole tal kunagi olnud. Kohus leiab, et T. Solomatovi sellised ütlused ei ole usaldusväärsed ja eluliselt usutavad ning on ümberlükatud teiste kriminaalasjas kogutud usaldusväärsete tõenditega. Süüdistatava ütlused ei haaku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, eksperdi poolt antud arvamusega selle kohta, et summuti sisepindadelt võetud proov näitas peale töötlemist, et summuti sisepindadel on püssirohu põlemisele iseloomulikke jääke. Ekspert järeldab, et helisummutit on kasutatud tulirelvast laskmisel tekkiva heli summutamiseks mõnede üksikute laskude puhul. Lisaks leiti T. Solomatovi valdusest veel üle 100 padruni, millest üks oli spetsiaalselt summutist laskmiseks kohandatud. Arvestades eelnevat, leiab kohus, et süüdistatava ütlused tuleb selles osas tõendikogumist kõrvale jätta ning lahendada süüküsimus kohtus uuritud teiste tõendite pinnalt. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et 20.03.2018.a teostati läbiotsmine Timofei Solomatovi garaažis Loksal XXX, läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära garaaži põrandalt pappkastist tulirelva summuti taoline ese. Samuti leiti garaažist põrandal oleva prügikoti seest tulirelva padruneid (3 kd, tl 164-173). Seda, et Timofei Solomatov hoidis enda valduses kasutuskõlblikku helisummutit tõendab tulirelvaekspertiisakt nr 18E-TB0037, mille kohaselt ekspertiisiks esitatud käsitöönduslikult valmistatud tulirelva helisummuti on kasutuskõlblik, mis kuulub tulirelva lisaseadmete hulka ja sobib kasutamiseks kuni 9 mm (kaasa arvatud) või 22 kaliibrilisi ääretulepadruneid kasutavatel vintpüssidel. Summuti sisepindadelt võetud proov näitas peale töötlemist, et summuti sisepindadel on püssirohu põlemisele iseloomulikke jääke. Ekspert järeldab, et helisummutit on kasutatud tulirelvast laskmisel tekkiva heli

summutamiseks mõnede üksikute laskude puhul. Ekspertiisiga tuvastati ka 111 silindrikujulist padrunit, mis on 7,65 mm Browning kaliibrilised püstolipadrunid ning kuuluvad tulirelva laskemoona hulka, kõik padrunid on laskekõlbulikud. 2 pudelikujulist padrunit, mis on 7,62x39 mm kaliibrilised vintpüssipadrunid ning kuuluvad tulirelva laskemoona hulka. Värvimarkeeringuga padrun on ette nähtud laskmiseks helisummutiga relvast. Mõlemad padrunid olid laskekõlbulikud (3 kd, tl 254-258). Vastusest päringutele nähtub, et Politsei- ja Piirivalveamet ega Kaitseliit ei ole Timofei Solomatovi nimele relvaseaduse alusel väljastanud ühtegi relvaluba. Samuti ei ole tema nimele kunagi olnud registreeritud tulirelvi ja tulirelva olulisi osi. Eduard Košljakovile on väljastatud 6 relvaluba ning tema nimel on 10 tulirelva, millest osa on ka sellise kaliibriga, millele on võimalik panna T. Solomatovi valdusest avastatud helisummuti (3 kd, tl 259-262). Seega on tõendamist leidnud, et T. Solomatov käitles tulirelva helisummutit ebaseaduslikult ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 420 lg 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab antud koosseis tahtlust. Koosseis on realiseeritud juba siis, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et Timofei Solomatov pani KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo vähemalt kaudse tahtlusega, kuna ta omandas ja hoidis helisummuti, teades, et tal puudub relvaluba ja ta ei ole seda luba ka kunagi taotlenud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Timofei Solomatovi poolt toimepandud kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning Timofei Solomatov tuleb süüdi mõista KarS § 420 lg 1 järgi. Timofei Solomatovi süüdistus KarS § 345 lg 1 järgi Timofei Solomatovit süüdistatakse teadvalt võltsitud dokumendi kasutamises eesmärgiga omandada õigusi vara kasutamiseks ja läbi kolmanda isiku ka käsutamiseks, s.o KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et Timofei Solomatov esitas 15.02.2018.a-l Maanteeametile võltsitud sõiduauto Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXXXXX ostu-müügi lepingu ja Ž. S. poolt koostatud volituse eesmärgiga registreerida sõiduauto Volkswagen Passat Eesti Vabariigi Maanteeameti Liiklusregistrisse ning registreerides sõiduki omanikuna Timofei Solomatovi ema Ž. S. ja ennast sõiduki kasutajaks eesmärgiga saada selliselt endale ja Ž. S.le seaduslik alus nimetatud sõiduauto Volkswagen Passat kasutamiseks, ent ühtlasi ka seaduslik alus Ž. S.le nimetatud sõiduki käsutamiseks. Timofei Solomatovi poolt 15.02.2018.a-l Maanteeametile võltsitud sõiduauto Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXXXXX ostu-müügi lepingu ja Ž. S. poolt koostatud volituse esitamise järel registreeriti sõiduauto Volkswagen Passat Maanteeameti liiklusregistris, sellele omistati uus Eesti Vabariigi registreerimisnumber XXXXXX ning sõiduki omanikuna kanti sisse Ž. S. ja kasutajana Timofei Solomatov, misjärel tekkis Timofei Solomatovil ja tema emal Ž. S.l võimalus eelpool nimetatud sõiduautot Eestis kasutada ning käsutada. Maanteeameti poolt edastatud vastusega on tuvastatud, et Volkswagen Passat reg. märgiga XXXXXX on registreeritud Tallinnas 15.02.2018.a ja sõiduki omanikuks on registreeritud Ž. S. ning auto kasutajaks on märgitud Timofei Solomatov. Registreerimisel on Maanteeametile

esitatud nii auto müügileping kui ka vene keeles koostatud käsikirjaline volikiri, milles Ž. S. volitab T. Solomatovit ennast esindama (8 kd, tl 52-59). Kohtuistungil süüdistatavana ülekuulatud Timofei Solomatov tunnistas end antud episoodis süüdi ja andis ütlusi, et sõiduauto tõi ta Saksamaalt, ta ei tahtnud autot oma nimele vormistada võlgade pärast. Ta helistas emale ja küsis, kas ta võib auto tema nimele vormistada. Ema andis nõusoleku ja ta läks ARK-i, kus selgus, et tal peab olema emalt volitus sõiduki registreerimiseks. Ta helistas emale ja küsis, kas ta võib volituse tema nimelt kirjutada, võttis emalt andmed ja siis oma käega kirjutas volituse. Ta ei pea seda võltsimiseks, kuigi paberi kirjutamist ta tunnistab, aga lisab, et ta ei saanud seeläbi mingit kasu. Sõiduautot kasutas tema, tema emal puudub juhtimisõigus. Asjaolu, et T. Solomatov helistas oma emale, on tõendatud 25.06.2018.a jälitustoimingute protokolliga nr 11, millest nähtub, et 08.02.2018 kell 22:11:03 helistab T. Solomatov oma emale Ž. S.le ja ütleb: „Kuule emps, kas sa saad mulle oma andmed anda, ühesõnaga, eesnime, perekonnanime, aasta, sünniaja, isikukoodi, täpsemalt. Vaat, mul on tarvis kirjutada paber, et mina see ja see olen nõus, minu nimele vormistatakse auto.“ T. Solomatov selgitab, et ta ise kirjutab teksti puhtale paberile ning viskab ka ema allkirja. Ž. S. peale T. Solomatovi selgitusi ütleb: “ No, ma ju tean, sa oled minu poeg, sa ei hakka ju mulle käru keerama“. Ž. S. lubab kõik kohe fotografeerida ning saata (8 kd tl. 47–51). Tunnistaja Ž. S. keeldus 12.11.2019.a toimunud istungil ütlusi andmast viidates asjaolule, et süüdistatav Timofei Solomatov on tema poeg, mistõttu avaldas kohus KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tunnistaja kohtueelses menetlused antud ütlused, mille kohaselt on tema nimele vormistatud Volkswagen Touareg ning siis vormistas Timofei tema nimele sõiduauto Volkswagen Passati, millest ta ei teadnud, et Timofei selle ostis ja tema nimele kirjutas. Ta sai sellest teada alles siis, kui kõik paberid olid vormistatud, sest siis saatis A. talle registreerimistunnistusest pildi, kust oli näha, et Volkswagen Passati omanik on tema ja kasutaja on Timofei. Seda, kes selle auto ostis, millise summa eest ja kes selle ARK-is tema nimele vormistas, seda ei tea, kuid ilmselt oli see ikka Timofei. Tema selleks mingit luba ja volitust ei andnud ja ta ei oska öelda, kuidas ta selle auto ilma temata sai registreeritud. Ta on igasuguseid volitusi Timofeile andnud seoses VW Touaregiga, aga seoses Volkwagen Passatiga ei ole ta ühtegi volitust ega allkirja andnud, sest ta ei teadnud auto ostust mitte midagi. Mingit ostumüügi lepingut seoses Volkswagen Passatiga ei ole ta allkirjastanud. Ta mäletab, et Timofei helistas talle mingil ajal ja küsis tema käest isikuandmeid ja küsis, kas ta võib kasutada tema volitust. Ta arvas, et Timofei mõtles seda Volkswagen Touaregiga seotud volitust ja ütles, et ikka võib kasutada, aga seda ta enam ei mäleta, kas ta talle oma isikuandmed ka ütles või saatis. Volkswagen Passatit ta ei ole kunagi näinud. A. ütles talle, et see on musta värvi ja see on ka kõik, mida ta teab (10 kd, tl 159-163). Tunnistaja A. Z. keeldus 05.11.2019.a toimunud istungil ütlusi andmast viidates asjaolule, et süüdistatav Timofei Solomatov oli tema elukaaslane, mistõttu avaldas kohus KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tunnistaja kohtueelses menetlused antud ütlused, mille kohaselt ta ei oska öelda, kes vormistas sõiduauto Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXXXXX ARK-is, aga teab, et see auto oli Timofei ema Ž. S. nimele registreeritud. Ta ei tea, kas Ž. käis ise seda autot enda nimele registreerimas või mitte. Temale selle auto registreerimisega seotud asjaolud ei ole teada. Seda autot kasutas Timofei. Veebruarikuus maksis ühel korral selle auto kindlustust (9 kd, tl 208-211).

Seda, et Timofei Solomatovi poolt 15.02.2018.a-l Maanteeametile esitatud sõiduauto Volkswagen Passat (reg.nr XXXXXX) ostu-müügi lepingul ja Ž. S. poolt koostatud volitusel müüja nimi ja allkiri ning volitusel kirjutatud tekst ja allkiri on võltsitud, tõendab käekirjaekspertiisi aktis nr 18E-DK0046 antud eksperdiarvamus, mille kohaselt ekspertiisiks esitatud müügilepingul olev Ž. S. allkiri ei ole väga tõenäoliselt kirjutatud Ž. S. poolt, kuid ei ole võimalik määrata, kas allkirja on kirjutanud T. Solomatov. Ž. S. nimel koostatud volitusel olevat teksti ja allkirja ei ole väga tõenäoliselt kirjutanud ega allkirjastanud Ž. S., kuid seda, et selle oleks koostanud T. Solomatov, ei ole ekspertiisi kohaselt võimalik määrata (8 kd, tl 6074). KarS § 345 lg 1 sätestab vastutuse võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. KarS § 345 lg 1 objektiivne koosseis seisneb võltsitud dokumendi kasutamises, mille all on mõeldud dokumendi esitamist ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele. Võltsitud dokumendi kasutamine on lõpule viidud juba siis, kui dokument on ära esitatud. Ei oma tähtsust, kas dokumendi esitamisel silmas peetud eesmärk saavutatakse või mitte. Eelnevalt kohtus uuritud tõenditega on leidnud kinnitust, et Maanteeametile esitatud müügileping ja volikiri ei ole allkirjastatud Ž. S. poolt, vaid vastupidiselt on süüdistatav kohtus kinnitanud, et ta kirjutas oma käega volituse. Seega oli T. Solomatov teadlik, et Maanteeametile esitatud müügileping ja volitus olid võltsitud. Volituse, sh müügilepingu on koostanud ja allkirjastanud isik, kellel ei ole olnud õigust dokumenti koostada ja allkirja anda. Kohus nõustub prokuröriga, et isiklikud volitused teisele isikule on lahutamatult seotud isiku endaga, kes nimetatud volituse annab, seega suuline luba olukorras, kus ametiasutus nõuab kirjalikku volikirja, ei saa anda dokumendi esitajale voli kirjaliku dokumendi koostamiseks teise isiku nimelt. Kohtu hinnangul sai T. Solomatov aru oma teo keelatusest olukorras, kus ta kinnitab, et on koostanud teise isiku nimelt dokumendi. Seega läbi müügilepingu ja volikirja esitamise Maanteeametile sai T. Solomatov sõiduki Maanteeametis registreerida ning end sõiduki kasutajana sõiduki dokumentidesse lisada ning seega omandas ta ka isiklikult õiguse sõiduki edasiseks kasutamiseks. Lisaks kohtus tuvastatud asjaolule, et T. Solomatovil oli tegelik võim sõiduauto üle ja et ta oli ka sõiduki kasutaja, omandas ta läbi Ž. S. sõiduauto omanikuna registreerimise, õiguse ka sõidukit käsutada. Kriminaalasjas tuvastatud asjaoludest tulenevalt oli süüdistatava soov saada õigus asja vallata, kasutada ja käsutada, kuid võlgade tõttu ei saanud ta end sõiduki omanikuna registreerida, mistõttu olid võltsitud volikirja ja müügilepingu esitamine auto registreerimise ja asja edasise legaalse kasutamise alusdokumentideks. Sellega on tuvastamist leidnud KarS § 345 lg 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Subjektiivsest küljest eeldab võltsitud dokumendi kasutamine tahtlust. Süüteo koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Subjektiivsest küljest peab isik teadma, et tegemist oli võltsitud dokumendiga, mis on juba eelnevalt tõendamist leidnud. Lisaks peab kasutama dokumenti eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. T. Solomatov teadis, et Maanteeametile esitatud dokumentidel ei ole Ž. S. allkirjad ning et tal ei ole õigust teise isiku nimel vastavaid dokumente koostada. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga, kuna süüdistatav teadis ja seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastavate asjaolude teostamise ning eesmärk sai ka saavutatud. Seega läbi müügilepingu ja volikirja esitamise Maanteeametile sai T. Solomatov enda sõiduki kasutajana

sõiduki dokumentidesse lisada ning seega omandas ta ka isiklikult õiguse sõiduki edasiseks kasutamiseks. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Timofei Solomatovi poolt toimepandud kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning Timofei Solomatov tuleb süüdi mõista KarS § 345 lg 1 järgi. Timofei Solomatovi süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi Timofei Solomatovit süüdistatakse suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemises s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, seisnes selles, et tema omandas täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 20.03.2018.a-t kokku suures koguses erinevaid narkootilisi aineid: narkootilise aine metamfetamiini sisaldusega aine tükke massiga vähemalt 1,03 grammi (metamfetamiini puhtal kujul vähemalt 0,43 grammi) ja narkootilise aine kokaiini sisaldusega pulbrit kokku massiga vähemalt 44,83 grammi (kokaiini puhtal kujul vähemalt 25,58 grammi), s.o kokku erinevaid narkootilisi aineid koguses, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis ta enda kasutuses olevas korteris Loksa linn XXX kuni 20.03.2018.a kella 16:25-ni, mil eelpool nimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti politseitöötajate poolt elutoa ripplae pealt ära kaks sinist värvi üksteise sees olevat kummikinnast, mille sees oli omakorda erinevates kilepakendites narkootilist ainet kokaiini sisaldav pulber massiga 19,77 grammi (kokaiini puhtal kujul 16,4 grammi), ning esikus rippunud musta värvi vesti taskust leiti ja võeti ära kaks soonsulguriga kilekotti, mille sees oli narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavad aine tükid massiga 1,03 grammi (metamfetamiini puhtal kujul 0,43 grammi). Ülejäänud osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis ta enda kasutuses olevas ruumis Loksa linn XXX kuni 20.03.2018.a kella 19:50-ni, mil eelpool nimetatud aadressil olevas ruumis teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti politseitöötajate poolt ruumi keskel asuva riiuli peal oleva mannekeeni seest ära üks suurem soonsulguriga kilekott, mille sees oli omakorda viis soonsulguriga kilekotti, mille sees oli narkootilist ainet kokaiini sisaldav pulber massiga 25,06 grammi (kokaiini puhtal kujul 9,18 grammi). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teise nimekirja ja metamfetamiin kuulub sama lisa esimesse nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Metsmfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,3

grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul) ja kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,65 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul). KarS § 184 lg 1 kohaselt on karistatav narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. KarS § 184 objektiivne koosseis seisneb narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine (valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine, vedu või muul viisil ebaseaduslik käitlemine). Seega piisab süüteokoosseisu täitmiseks ühe selles kirjeldatud osateo toimepanemisest. 17.06.2020.a toimunud kohtuistungil süüdistatavana ülekuulatud Timofei Solomatov tunnistas end antud episoodis süüdi ja andis ütlusi, tema kodust ja erinevatest hoonetest leitud narkootilised ained kuuluvad talle, ta ostis narkootilisi aineid isiklikuks tarbimiseks. Tema ei ole tegelenud narkootiliste ainetega müügiga, vahel ühistel pidudel koos teiste isikutega tarbiti ühiselt kaasa võetud narkootikume. Narkootilistest ainetest ostis ta sularahas amfetamiini, kokaiini ja vahel kanepit. Narkootilised ained pakendas ta minigrip kilekottidesse mugavuse pärast, pakendamisel kasutas kaalu ja lusikat, tavaliselt pakendas 1 grammi korraga. Ta sai aru, et suures koguses narkootiliste ainete hoidmine on kriminaalkuritegu, aga kuna 10 või 20 grammi kaupa oli osta odavam, siis sellepärast ostiski narkootilisi aineid hulgi. Albert Tsoile narkootilist aineid ta üle andnud ei ole, aga nad vahel koos tarbisid narkootilisi aineid. Tunnistaja A. Z. keeldus 05.11.2019.a toimunud istungil ütlusi andmast viidates asjaolule, et süüdistatav Timofei Solomatov oli tema elukaaslane. Kohus avaldas KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tunnistaja kohtueelses menetlused antud ütlused, mille kohaselt tunnistaja tunneb Timofei Solomatovit alates 2015. a, elas Timofeiga koos 2015.a suve lõpust kuni 2016.a a suve lõpuni ja alates 2017.a jaanuarist kuni juunini 2017.a. Pärast seda on neil Timofeiga selline kokkulahku suhe. Timofeil olid olemas tema korteri võtmed. Kuna Timofeil oli väike korter ja ta palus temalt, et ta saaks omi asju tema juures hoida. Tema elukohas Loksa linn XXX teostatud läbiotsimisel leiti ja võeti ära kast koos selles olnuga, kast kuulus T. Solomatovile. Tunnistaja A. K. keeldus 05.11.2019.a toimunud istungil ütlusi andmast. Kohus avaldas KrMS § 288 lg 10 alusel tunnistaja A. K. kohtueelses menetlused antud ütlused, mille kohaselt tunnistaja tunneb Timofei Solomatov juba lapsepõlvest. Ta on tarvitanud narkootilist ainet kokaiini ja seda ta on paaril korral ka koos Timofeiga tarvitanud. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et 20.03.2018.a teostati läbiotsmine Timofei Solomatovi korteris XXX, Loksa, mille käigus leiti ja võeti ära esikus keti küljes rippuva vesti taskust 2 soonkinnisega kilekotti, milles valget värvi tükiline aine ning elutoa ripplae pealt leiti sinistesse kummikinnastesse pakendatud kilenutsakas, milles omakorda soonkinnisega kott valge pulbrilise ainega. Korterist leiti muuhulgas ka kasutamata siniseid kummikindaid ning soonkinnisega kotte (3 kd, tl 134-163). 20.03.2018.a. teostati läbiotsimine Timofei Solomatovi poolt kasutatavates ruumides aadressil XXX, Loksa ja selle juurde kuuluvates abihoonetes, kust leiti ja võeti ära riiuli pealt mannekeen, mille seest avastati soonkinnisega kilekott, milles omakorda väiksemad kotid valge värvi tükkis ainega (3, kd, tl 174-77). 20.03.2018.a teostati läbiotsimine A. Z. korteris Loksa, XXX, kus T. Solomatov eelnevalt elas ning kust leiti ja võeti ära narkootikumide käitlemisele viitavaid vahendeid, mh soonkinnisega kilekotid, kummikindad, digikaalud, läbipaistev soonkinnisega kilekott pulbrilise aine jääkidega, sinine kinnivolditud mängukaart, millel 2 nurka ära lõigatud ja keskel on murdejoon (3 kd, tl 203210).

10.07.2018.a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud Timofei Solomatovi kasutuses olevatest korteritest aadressil XXX Loksa, XXX, Loksa ning XXX, Loksa läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud esemeid mh erinevaid soonkinnisega kilekotte, sinist värvi kummikindaid, digikaale, mängukaarti (3 kd, tl 211–219). 04.04.2018.a on koostatud narkootilise aine ekspertiisiakt nr 18E-AN0358, mille eksperdiarvamuse kohaselt on Loksa linn XXX esikus rippunud musta värvi vesti taskust ära võetud kahes soonkinnisega kilekotis olevad valge aine tükid kogumassiga 1,03 g sisaldasid 55 % metamfetamiinsulfaati, milles metamfetamiini puhtal kujul 0,43 grammi ja ripplae pealt ära võetud kolmekordses soonsulguriga kilekotis, mis on mähitud valgesse kilesse ja seejärel pakitud kahte sinisesse kummikindasse, olev valge pulbriline aine massiga 19,77 g sisaldab 93 % kokaiinhüdrokloriidi, aines sisaldub 16,4 g kokaiini. Loksa linnas XXX mannekeeni sees olnud viies väiksemas soonsulguriga kilekotis, mis on omakorda suuremas soonsulguriga kilekotis, valge aine tükid massiga 25,06 g sisaldab 41 % kokaiinhüdrokloriidi, aines sisaldub 9,18 g kokaiini. Loksa XXX suures soonsulguriga kilekotis ja kokku volditud mängukaardil leidub kokaiini jälgi. Elektronkaal Soehnle ja elektroonkaalul Electronic Scale leidub kokaiini ja amfetamiini jälgi. Mustas karbis oleval elektronkaalul Mini Digital Scale leidub kokaiini jälgi (3 kd, tl 220-224). NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur selline narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus lahendis nr 3-1-1-121-06 on selgitatud, et suure koguse narkootilise aine määratlemisel tuleb kohtul võtta seisukoht, milline on konkreetse narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule ja seejuures tuleb aluseks võtta puhta, mitte aga segatud aine kogus s.t tuvastada tuleb, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule või mitte. EKEI kohtutoksikoloogia eksperdi Mailis Tõnissoni vastusest teabenõudele narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suurte koguste kohta nähtub, et metamfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,3 grammist narkootilisest ainest puhtal kujul ja kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,65 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul) (3 kd, tl 225-229). Kuigi kaitsjad antud kriminaalasjas ei ole vaidlustanud sellise tõendi lubatavust, peab kohus vajalikuks lisada, et kooskõlas Riigikohtu lahenditega nr 3-1-1-89, 3-1-1-97-12 ja 3-1-1-96-11, võib narkootilise aine suure koguse tuvastamisel asjassepuutuvaks tõendiks pidada ka samas või teises kriminaalasjas koostatud narkootilise aine mõju käsitlevat ekspertiisiakti, eksperdi antud ütlust ekspertiisiakti selgitamisel, asjatundja ütlust, aga ka dokumentaalset tõendit, milles kajastub või mis tugineb eksperdi või asjatundja arvamusele. Seega on EKEI kohtutoksikoloogia eksperdi Mailis Tõnissoni vastuse näol tegemist asjassepuutuva ning lubatava tõendiga. Seega võttes arvesse eelnevat ning asjaolu, et suureks koguseks, mis tekitab narkojoobe 10-le inimesele on kokaiini puhul 0,65 grammi ning metamfetamiini puhul 0,3 grammi, siis T. Solomatovi valdustest leitud ja äravõetud kogus kokaiini ja metamfetamiini on suure koguse numbrilist näitu ületav, seejuures kokaiini puhul kordades ületav, mistõttu on põhjendatud prokuröri karistusõiguslik etteheide, et narkootilist ainet metafetamiini ja kokaiini, käideldi NPALS § 31 lg 3 ja KarS § 184 tähenduses suures koguses. Süüdistuse kohaselt on narkootilise aine metafetamiini ja kokaiini ebaseaduslikku käitlemist suures koguses ette heidetud T. Solomatovile. T. Solomatovi kohtus antud ütlustega on tõendatud, et läbiotsimisel aadressidelt Loksa XXX ja Loksa XXX leitud ja ära võetud narkootilised ostis ta isiklikuks tarbimiseks ja hoidis neid eeltoodud aadressidel. Ta ostis narkootilisi aineid 10 või 20 grammi kaupa kuna nii oli odavam. 24.04.2018.a koostatud DNA

ekspertiisiaktis nr 18E-GE0324 on ekspert andnud arvamuse, et soonkinnistega kilekottidelt ja kaaludelt avastati A. K. DNA-d. Digitaalkaalult Soehnle ja valgelt digikaalult võetud proovides ei saa T. Solomatovi DNA esinemist välistada (3 kd, tl 231-243). Kuna proovide A180992 ja A180995 kohta jõudis ekspert järeldusele, et nende põhjal ei saa välistada T. Solomatovi DNA sisaldumist nendes segaproovides, siis ei kinnita DNA-eksperdi arvamus ilma tõenäosuse määrata süüdistuse väiteid ega lükka neid ka ümber. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-29-14 p 12 kohaselt:“ DNA-eksperdi arvamuse tõendina kasutamisel tuleb aga arvestada, et KrMS § 60 lg 2 kohaselt peab tõend andma kohtule teavet tõendamiseseme asjaolude olemasolu või puudumise kohta. Süüküsimuse lahendamisel saab KrMS § 60 lg-s 2 sätestatud kriteeriumile vastata seega tõend, mis võimaldab üksi või kogumis koos teiste tõenditega kinnitada või ümber lükata süüdistuse väiteid. Ilma tõenäosusarvutusteta on DNAeksperdi arvamuse selline tõenduslik jõud kolleegiumi hinnangul üldjuhul olematu. Nimelt möönab ekspert järeldusega „isiku DNA sisaldumist ei saa välistada“ küll võrdlusisiku DNA olemasolu võimalust, kuid selle võimaluse esinemise tõenäosuse määra hindamata on eksperdi arvamuse pinnalt samavõrd võimalik ka vastupidine versioon - et proovis ei sisaldu võrdlusisiku DNA-d. Seetõttu ei kinnita DNA-eksperdi arvamus ilma tõenäosuse määrata süüdistuse väiteid ega lükka neid ka ümber. Kolleegium möönab, et kriminaalasja kohtueelses menetluses võib võrdlusisiku DNA olemasolu võimalus õigustada erinevate uurimisversioonide püstitamist, isiku kahtlustatavana kohtlemist ja tema suhtes edasiste menetlustoimingute tegemist, kuid isiku vastu esitatud süüdistuse põhjendatuse kontrollimiseks kohtumenetluses ei pruugi sellest piisata. Isiku süüküsimuse lahendamisel ei lähtuta üksnes kahtlusest, et isik võib kuriteoga seotud olla, vaid see seos tuleb tõsikindlalt tuvastada. Olukorras, kus võrdsel määral on võimalikud kaks vastupidist versiooni, on kohtu jaoks tegemist KrMS § 7 lg 3 mõttes kahtlusega, mis tuleb juhul, kui selle kõrvaldamiseks ei astuta täiendavaid tõendamisalaseid samme, tõlgendada süüdistatava kasuks. Täiendavate tõendamisalaste sammudena (nt täiendekspertiis) on sellisel juhul käsitatavad DNA-ekspertide tõepära suhet määravad arvutused, milledest nähtub, mitu korda on üks hüpotees teisest tõepärasem, ja millised võimaldavad kõnealuse kahtluse kõrvaldada.“ Täiendav DNA-ekspertiis nr 18E GE0441 viidi läbi selleks, et arvutada välja tõepärasuhted eelnevalt läbi viidud DNA-ekspertiisi käigus saadud proovide A180992 ja A180995 osas. Ekspertiisiakti kohaselt oli proov A180992 (digitaalkaalult Soehne võetud proov) saadud DNAprofiili alusel tõepärasuhe 103, st antud DNA-profiili saamine on 1000 korda tõenäosem juhul, kui antud proovis leiduva bioloogilise materjali allikaks on T. Solomatov ja kaks tundmatut isikut võrreldes sellega, et bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut. Proovist A180995 (proovist valgelt digitaalkaalult) saadud DNA-profiili alusel tõepärasuhe 103, st antud DNA-profiili saamine on 1000 korda tõenäosem juhul, kui antud proovis leiduva bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on T. Solomatov ja kaks tundmatut isikut (3 kd, tl 246-252). Kuna digitaalkaalult Soehne ja valget värvi digikaalult võetud DNA-profiil kuulus T. Solomatovile ja tõenäosus, et just T. Solomatov oli seotud digitaalkaaludega, millelt leiti ekspertiisiaktiga narkootilise aine jälgi on vastavalt 1000 korda suurem, kui see, et ei olnud, siis puudub kohtul põhjust kahelda, et tegemist oli just süüdistatava T. Solomatovi DNAprofiiliga, mis kaaludelt leiti. Seega antud juhul on tuvastamist leidnud, et süüdistataval oli vahetu kokkupuude narkootilise ainega ja kõnealuse aine pakendamiseks vajalike vahenditega – kaaludega. Nimetatud asjaolu on leidnud kinnitust ka T. Solomatovi 17.06.2020.a kohtus antud ütlustega.

Nagu ekspert on ekspertiisiaktis nr 18E-AN0358 lisaminformatsiooni all märkinud ja mis tuleneb narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 alusel kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimusest ja korras ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade lisast 1, kuulub metamfetamiin, kõnealuse nimekirja esimesse nimekirja ning kokaiin kõnealuse nimekirja teise nimekirja. Metafmetamiini ja kokaiini kuulumine eelviidatud nimekirja esimesse ja teise nimekirja tähendab aga seda, et metafetamiini ja kokaiini näol ei ole tegemist vabalt käideldavate ainetega ja selle käitlemine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kohtumenetluse käigus ei toodud kohtumenetluse poolte poolt kohtu ette tõendeid, et T. Solomatovil oleks olnud arsti ettekirjutus metamfetamiini või kokaiini omandamiseks ja valdamiseks ning veel vähem edasiandmiseks või et süüdistatav oleks temale inkrimineeritud suures koguses narkootilisi aineid käidelnud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või keelatud ainete käitlemisega seotud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks või avastamiseks või eelmärgitud seaduses märgitud õppeotstarbel. Seega käitles T. Solomatov narkootilisi aineid metamfetamiini ja kokaiini ebaseaduslikult ning puuduvad muud tõendid, mis kinnitaks, et T. Solomatov käitles narkootilisi aineid NPALS § 3 lg 1 loetletud eesmärgil. Lähtudes eeltoodust on T. Solomatovi teos täidetud KarS § 184 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet ning siinjuures ei oma tähtsust teo toimepanemise eesmärk. T. Solomatov on ise kohtuistungil kinnitanud, et ta sai aru, et suures koguses narkootiliste ainete omandamine ja hoidmine on kriminaalkuritegu, aga kuna 10 või 20 grammi kaupa oli osta odavam, siis sellepärast ta ostiski narkootilisi aineid hulgi. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Timofei Solomatovi poolt toimepandud kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning Timofei Solomatov tuleb süüdi mõista KarS § 184 lg 1 järgi. Oleg Martovoi süüdistus KarS § 121 lg 1 järgi. Oleg Martovoid süüdistatakse KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, so teisele inimesele valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis seisnes selles, et Oleg Martovoi lõi 2016.a oktoobris täpselt tuvastamata kuupäeval, kuid enne 05.10.2016.a, Tallinnas XXX asuvas X OÜ kontoriruumides koridoris D. S.t tööküsimuste arutelu käigus tekkinud sõnavahetuse järgselt vähemalt ühel korral selja tagant rusikaga pea piirkonda, mille tulemusena sai vigastada D. S.i vasak silm (silma ümbrusesse tuli hematoom) ja D. S. tundis löögi tagajärjel füüsilist valu, ning lisaks lõi Oleg Martovoi täiendavalt kannatanut korduvalt veel käte ja jalgadega erinevatesse keha piirkondadesse ja seda niivõrd intensiivselt, et Oleg Martovoil tuvastati Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 05.10.2016.a-l toimunud läbivaatuse käigus vasakul labakäel tömptrauma, s.o vasaku labakäe II MC-luu dist.diafüüsi subkapitaalne vähese dislokatsiooniga põikimurd ja I MC luu baasise osteosüntees kahe kruviga, mille ravimiseks

asetati Oleg Martovoi vasakule käele haiglas kipslahas, mis eemaldati alles 14.11.2016.a täiendava läbivaatuse käigus. Kohtuistungil Oleg Martovoi antud episoodis ennast süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, et Xis tekkis tal konflikt D. S.ga, tema tegi märkuse D. S.i töö kohta, D. S. vastas talle jämedalt, saatis teda väga kaugele ja siis läks sõneluseks. Tema D. S.t löönud ei ole. D. S.l mingeid kehavigastusi ei olnud, kuna nad rääkisid mitte ei vehkinud kätega. Hiljem leppisid ära. Samal päeval, kui toimus konflikt D. S.ga murti tal käeluu, aga ühtegi avaldust ta sellega seoses teha ei soovi. Kannatanu D. S. andis 10.10.2019.a toimunud kohtuistungil ütlusi, et oktoobris 2016 Xis töötamise ajal tekkis tal konflikt Oleg Martovoiga, millest neil konflikt tekkis ta ei mäleta, võis olla seoses tööga. Nende vahel oli sõnavahetus ja peale seda kaklesid. O. Martovoi lõi teda esimesena, kuhu ta ei mäleta ja tema lõi vastu. Mingeid kehavigastusi peale kaklust tal ei olnud, meditsiiniasutusse ta ei pöördunud, samuti ei tundnud ta valu. Kaklus kestis 5-7 min. Oleg Martovoil oli peale kaklust käega midagi viga, sest see oli järgmine päev kinni seotud. Seoses Oleg Martovoi konfliktiga talle mingeid varalisi kahjusid ei tekkinud ja mingeid pretensioone tal O. Martovoile ei ole. Tema ennast kannatanuna ei tundnud 2016.a ega ka praegu. 2016.a ei olnud tal ka mingeid pretensioone Oleg Martovoi vastu. Ta on tegelenud klassikalise maadlusega ja praegu tegeleb Kreeka-Rooma maadlusega. Tunnistaja L. K. andis 15.10.2019.a toimunud kohtuistungil ütlusi, et D. S.i ja O. Martovoi vahel tekkis konflikt ja nad karjusid teineteise peale, füüsilist konflikti tema ei näinud. Pärast konflikti oli O. Martovoi käsi sidemes, D. S.l tema vigastusi ei märganud. Kolmas isik A. S. andis 06.11.2019.a toimunud kohtuistungil ütlusi, et D. S. ja O. Martovoi riidlesid omavahel, kuna O. Martovoi ütles, et D. S. ei täida enda kohustusi ning siis väljusid nad kontorist ja ta ei tea, mis edasi juhtus. D. S.l tema mingeid vigastusi ei näinud aga O. Martovoi oli pärast käsi kipsis. KarS § 121 objektiivne koosesis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Tervisekahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimvahelistes suhetes aktsepteeritav, kuid mis olemuselt ei ole selline, mis võiks põhjustada tervisekahjustuse. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-50-13 asunud seisukohale, et rääkides konkreetselt löömise koosseisualternatiivist, saab see tähendada üksnes valu tekitamist ja järelikult on süüdlase karistamine löömise eest võimalik vaid olukorras, kus kannatanu löögi tõttu valu tunneb. Samas tuleb see, et kannatanu löögi tõttu tõepoolest valu tundis, eraldi tuvastada. Samuti on Riigikohus lahendis 3-1-1-60-10 p-s 16 märkinud, et valu tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut. Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on erinevate inimeste puhul erinev. Antud kaasuse puhul saab kohtu hinnangul tõsikindlalt jaatada, vaid süüdistatava ja kannatanu omavahelist sõnalist konflikti, mida on kinnitanud nii süüdistatav, kannatanu kui ka tunnistajad A. S. ja L. K.. Mõlemapoolset füüsilist kontakti on kinnitanud kannatanu, kelle ütluste kohaselt

lõi süüdistatav teda esimesena ning tema lõi vastu. Valu ta ei tundnud ja füüsilisi vigastusi ei olnud. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütluste õigsuses, kuivõrd kannatanut on hoiatatud teadavalt valeütluste andmise eest. Kannatanul ei näinud füüsilisi vigastusi ka kohtus ülekuulatud tunnistajad. Seega ei ole kohtu hinnangul võimalik teha kannatanu, süüdistatava ega tunnistajate ütluste pinnalt järeldust, et kannatanu tundis väidetava füüsilise konflikti tõttu valu. Prokurör on toonud välja, et süüdistatava ja kannatanu konflikt pidi olema niivõrd intensiivne, et selle tagajärjel purunes süüdistatava käeluu ning kannatanu ütluste kohaselt kestis kaklus 57 minutit, mis viitab intensiivsele kannatanu kahjustamisele suunatud tegevusele. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kohtule esitatud kriminaalasja materjalide pinnalt teha kindlat järeldust, et kannatanu tundis O. Martovoi süüdistuses kirjeldatud tegevuse tagajärjel füüsilist valu. KarS § 121 ülesehitus ei nõua otsesõnu, et koosseisu täitmiseks on vajalik löögi teatud intensiivsus. Kohtul ei ole võimalik mitte ühegi tõendi pinnalt järeldada, et süüdistatav lõi kannatanut vähemalt ühel korral selja tagant rusikaga pea piirkonda ja täiendavalt korduvalt veel käte ja jalgadega erinevatesse keha piirkondadesse, kuna kannatanu on oma ütlustes vaid öelnud, et süüdistatav lõi teda esimesena ja tema lõi vastu. Seda kui palju ja kuhu O. Martovoi kannatanut lõi, ei ole võimalik tuvastada. Samas ei saa kohus hakata selliseid järeldusi tegema ka kannatanu ütluste pinnalt, millest ta on väitnud, et kaklus kestis 5-7 minutit, kuna ta ei ole seda täpsustanud ja kohtule ei ole teada, mida kannatanu kakluse all silmas peab, kas löömist, maadlemist, tõuklemist, kinnihoidmist, trügimist vms. Löögi intensiivsuse osas ei saa teha ka järeldusi asjaolust, et O. Mortovoi murdis samal kuupäeval käeluu, mis on tõendatud PõhjaEesti Regionaalhaigla vastusega, kuna süüdistatava ütlustest ei tulene, et seda oleks teinud kannatanu. Inimene, kes tema käeluu murdis, ei ole kohtule teada. Samuti märgib kohus, et ei ole eluliselt usutav, et O. Martovoi lüües kannatanut sellise intensiivsusega, mille tagajärjel tal puruneb käeluu, kuid kannatanul ei teki mingeid silmaga nähtavaid tervisekahjustusi. Arvestades asjaolu, et ka kannatanu on tegelnud klassikalise maadlusega ja praegu tegeleb Kreeka-Rooma maadlusega, ei ole välistatud, et süüdistatava käeluu võis murduda ka kannatanu tegevuse tagajärjel, kuna kannatanu on oma ütlustes kinnitanud, et ka tema lõi süüdistatavat, mistõttu või kohtu hinnangul 5-7 minutit kestnud kakluse käigus väga vabalt haarata süüdistatava käes ja seda väänata. Kuna kohus spekuleerimisega ei tegele ning olukorras, kus kannatanu kinnitab, et ta ei tundnud O. Martovoi tegevuse tagajärjel füüsilist valu, mis on KarS § 121 objektiivse koosseisu eeldus ning kohtule pole esitatud mitte ühtegi tõendit, mis vastupidist kinnitaksid, siis tuleb Oleg Martovoi talle esitatud süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi õigeks mõista. Oleg Martovoi ja Eduard Košljakovi süüdistus KarS 202 lg 1 p 1, 3 järgi. Oleg Martovoid ja Eduard Košljakovi süüdistatakse ühiselt ja kooskõlastatult teadvalt süüteo toimepanemise tulemusena saadud suures ulatuses vara omandamises ja hoidmises s.o KarS 202 lg 1 p 1, 3 järgi, mis seisneb selles, et täpselt tuvastamata isikute poolt, kohas ja ajal, kuid enne 24.11.2017.a oli varastatud täpselt tuvastamata kogus ainet, mida Oleg Martovoi, Eduard Košljakov, Marko Süvaoja ja Y2 nimetasid ühiselt „koobaltiks“. Seejärel 24.11.2017.a toimus Tallinnas Punane 16 asuvas kohvikus Grammofon Oleg Martovoi, Eduard Košljakov, Marko Süvaoja ja Y2 kohtumine, kus nad arutasid Marko Süvaoja poolt tuvastamata ajal ja asjaoludel võla katteks saadud koobalti müüki. Seejuures oli Oleg Martovoile, Marko Süvaojale, Y2le ja Eduard Košljakovile teada, et enne Marko Süvaoja poolt koobalti võla katteks saamist oli see varasemalt varastatud. Kohtumise käigus andis Oleg Martovoi teistele osalejatele teada, et terve linn (st Tallinn) teab, et see koobaltitükk on varastatud. Kohtumisel arutasidki Oleg Martovoi,

Marko Süvaoja, Y2 ja Eduard Košljakov selle eelnevalt varastatud ja seejärel nende kätte võla katteks jõudnud koobalti müümist ja ühtlasi müügist saadava tulu jagamist Oleg Martovoi, Marko Süvaoja, Y2 ja Eduard Košljakovi vahel. Kohtumisel jõuti otsusele, et koobalt ollakse nõus maha müüma ning Oleg Martovi nimetas sellel kohtumisel ka koobalti müügihinna, millega nad oleksid nõus selle maha müüma, milleks oli 45 000,00 eurot. Seega käitlesid Oleg Martovoi, Marko Süvaoja, Y2 ja Eduard Košljakov eelnevalt tuvastamata isikute poolt varastatud koobaltit suures ulatuses, s.o enam kui KarS § 121 p 2 sätestatud suure ulatuse alammääras ehk rohkem kui 40 000 euro ulatuses. KarS § 202 objektiivne koosseis eeldab süüteo tulemusena saadud vara omandamist, hoidmist või turustamist. Nimetatud teod on võimalikud ainult vahetult eelteost pärineva vara suhtes. Seega tuleb käesoleval juhul süüdistusest lähtuvalt objektiivse koosseisu täitmiseks tuvastada, kas O. Martovoi ja E. Košljakov omandasid eseme, mis pärineb vahetult õigusvastasest eelteost, s.t kas süüdistusaktis nimetatud eseme puhul oli tegemist süüteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. Vara omandamine on selle enda valdusse saamine mistahes viisil ning turustamine on vara võõrandamine mistahes tehingu vormis (müümine, vahetamine, võla katteks andmine jne). Seega peab kohus kõigepealt välja selgitama, kas süüdistusaktis nimetatud eseme puhul oli tegemist süüteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Oleg Martovoid ja Eduard Košljakovi selles, et nemad ühiselt ja kooskõlastatult omandasid ja hoidsid teadvalt süüteo toimepanemise tulemusena saadud suures ulatuses, mis seisneb selles, et täpselt tuvastamata isikute poolt, kohas ja ajal, kuid enne 24.11.2017.a oli varastatud täpselt tuvastamata kogus ainet, mida Oleg Martovoi, ja Eduard Košljakov nimetasid ühiselt „koobaltiks“. Seega süüdistatakse O. Martovoid ja E. Košljakovi varguse tulemusena saadud vara omandamises ja hoidmises. Kohtuistungil Oleg Martovoi antud episoodis end süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, et ta on kuulnud koobaltist 90-ndatel ning et tema ei ole viimased 20 aastat mitte kellegagi mitte mingit vestlust koobalti osas pidanud. Kohtuistungil Eduard Košljakov antud episoodis ennast süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, et, mingit koobaltit ei ole ega ole kunagi olemas olnud. Koobalt tähendab inglise keeles nahhui. KarS §-s 199 sisalduva süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad teisele isikule kuuluva asja äravõtmises: selle asja suhtes senise valduse murdmises ja sellele uue valduse kehtestamises. KrMS § 62 kohaselt on tõendamisese asjaolud kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud. Seega tuleks tuvastada millal, kus kohas ja kelle poolt on vargus toimepandud ning milline ese on varastatud. Kohtu hinnangul ei nähtu süüdistusaktist seda, kas O. Martovoi ja E. Košljakov omandasid eseme, mis pärineb vahetult õigusvastasest eelteost, s.t kas süüdistusaktis nimetatud eseme puhul oli tegemist süüteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. Kuigi prokurör on toonud välja, et süüdistusaktis kirjeldatut tõendab eelkõige 09.08.2018.a jälitustoimingute protokoll, mille kohaselt on 24.11.2017.a Tallinnas Punane 16b Idakeskuses asuvas kohvikus Gramofon salvestatud vestlus, milles osalevad Oleg Martovoi, Marko Süvaoja, Sergei Martovoy ja Eduard Košljakov, ei ole kohtu hinnangul nimetatud vestlusest võimalik üheselt tuvastada, millal, kus kohas ja kelle poolt on vargus toimepandud. Samuti ei ole võimalik tuvastada ka mis esemega on tegemist, mida süüdistatavad nimetasid vestluses „koobaltiks“ või „kiviks“ ning seetõttu pole võimalik tuvastada, kas tegemist oli suure ulatusega.

Olukorras, kus ei ole tõendatud kas süüdistusaktis nimetatud eseme puhul oli tegemist süüteo toimepanemise tulemusena saadud varaga, mis on KarS § 202 objektiivse koosseisu eeldus, siis tuleb Oleg Martovoi ja Eduard Košljakov neile esitatud süüdistuses KarS § 202 lg 2 p 1, 3 järgi õigeks mõista. O. Martovoi ja A. Karpovi süüdistus KarS § 375 lg 1 järgi. Oleg Martovoid, Aleksei Karpovit ja Marko Süvaoja süüdistatakse selles, et nad käitlesid kuritegeliku ühenduse huvides koos F2ga suures koguses ebaseaduslikult alkoholi, mis seisnes alljärgnevas: Nn Oleg Martovoi kuritegelik ühendus kasutas alkoholi käitlemiseks Eesti Vabariigis oma tegevuse näiliselt legaalse hoidmiseks juriidilise isikuna Aleksei Karpoviga seotud äriühingut OÜ X (registrikood xxxxxxxx), millise äriühingu tegevuses osales varjatult ka Oleg Martovoi ise. Nimelt tutvus Oleg Martovoi 2011.a-l täpselt tuvastamata ajal S. S.i kaudu Aleksei Karpoviga, kes otsis tol ajahetkel ettevõtte OÜ X tegevuse laiendamiseks, s.o alkoholi käitlemisega tegelema hakkamiseks, täiendavat finantseeringut. Oleg Martovoi selgitas Aleksei Karpovile nende tutvumise alguses, et ta sooviks hakata tegelema seadusliku äriga kuivõrd teda on kriminaalne elu ära tüüdanud. Samuti kinnitas Oleg Martovoi Aleksei Karpovile esialgu, et ametlik alkoholiäri oleks talle sobilik, kuivõrd see oleks kriminaalses maailmas tema kui Oleg Martovoi isiku kaudu kaitstud, st Oleg Martovoil oli enda kinnitusel nii Eesti Vabariigis kui ka Vene Föderatsioonis kriminaalses maailmas tutvused, mille abil saaks ta alkoholiäris tekkivaid probleeme lahendada. Ühtlasi kinnitas Oleg Martovoi toona Aleksei Karpoviga tutvumise järel, et ta ei petaks Aleksei Karpovit. Pärast nimetatud selgitusi ja kinnitusi otsustasid Aleksei Karpov ja Oleg Martovoi muuta olemasoleva OÜ X omanike ringi, s.o kaasata Oleg Martovoi nimetatud äriühingu tegevusse. Kuivõrd Oleg Martovoi ei soovinud enda kinnitusel äriühingut selle seostamisega enda nimega diskrediteerida ega tõmmata äriühingu tegevusele õiguskaitseorganite täiendavat tähelepanu, siis otsustasid Oleg Martovoi ja Aleksei Karpov, et Oleg Martovoi huvisid hakkab OÜ X tegevuses esindama Oleg Martovoi elukaaslane A. S. Pärast 19.03.2013.a-l Oleg Martovoi elukaaslase A. S. vormistamist OÜ X omanikeringi kanti vastavalt Oleg Martovoi juhistele OÜ X kontole sularaha sissemaksetena viie osamaksena (a 5 000,00 eurot) kokku 25 000,00 eurot, millise summa osas selgitas Oleg Martovoi Aleksei Karpovile, et ta laenas selle enda Vene Föderatsioonis Pihkvas elavalt kriminaalsest autoriteedist tuttavalt ning ta peab selle täpselt tuvastamata hetkel tagasi maksma. Seejärel laiendas OÜ X oma tegevusvaldkondi ja alustati alkoholi tootmise ja käitlemisega. Ent kuivõrd alkoholi seaduslik käitlemine ei toonud oodatud tulu, siis kaks aastat hiljem oli ettevõttes tekkinud keeruline rahaline seis. Aastaks 2016 oli Oleg Martovoi mõistnud, et alkoholi seaduslik käitlemine ei teeni oodatud tulu, mistõttu andis ta täpselt tuvastamata ajahetkel 2016.a-l Aleksei Karpovile korralduse leida võimalus OÜ X kaudu, millesse oli Oleg Martovoi laenuna saadud rahalisi vahendeid panustanud ning mille tegevuses ta jätkuvalt enda elukaaslase A. S. kaudu osales, alkoholi ebaseaduslikult käitlema. Oleg Martovoil olid olemas Rootsi Kuningriigis vajalik kontakt – F2, kelle abil oli neil võimalik siseneda Rootsi Kuningriigis illegaalsele alkoholiturule kuivõrd F2l on Rootsis olemas türklastest, serblastest ja albaanlastest Rootsis elavad tuttavad, kes tegelevad Rootsis alkoholi nö mustal turul müümisega. Vastavalt Oleg Martovoi ja Aleksei Karpovi plaanile pidid nad hakkama OÜ X abil edaspidi tegutsema selliselt, et Eesti Vabariigis näiks äriühingu tegevus seaduslikult, ent Rootsi Kuningriigis müüakse OÜ X kaudu saadud alkoholi illegaalselt Oleg Martovoi tuttavate abil, s.o ilma aktsiisimärgita alkoholi müüakse väikepoodides, ning seeläbi teenitakse kriminaaltulu.

F2i ülesandeks sai Rootsi toimetatava alkoholi vastuvõtmine ja ladustamine selleks renditud laos ning seejärel müümine Rootsi Kuningriigis elavatele türklastele, serblastele ja/või albaanlastele, kel oleks võimalik ilma nõutavate aktsiisimärkideta alkoholi väikepoodides nö mustalt müüa, ning teenitud kriminaaltulu toimetamine Eesti Vabariiki. Aleksei Karpovi rolliks oli mõelda välja alkoholibränd, mida Rootsis turustada, ja organiseerida selle tootmine Viljandis C OÜ-s, ning samuti oli Aleksei Karpovi ülesandeks tutvustada Oleg Martovoi Läti Vabariigis tegutsevatele isikutele, kel oleks võimalus saata Läti Vabariigi aktsiisilaost alkohol transiidiga Rootsi kaudu teise aktsiisilattu Belgiasse. Marko Süvaoja rolliks oli saata Oleg Martovoid ja osaleda vajalikel kohtumistel koostööpartneritega ja osaleda raha maksmistel. Vastavalt plaanile edastas Aleksei Karpov seejärel Viljandis OÜ-s C toodetud viina ametlike dokumentidega Läti Vabariigi aktsiisilattu, misjärel maksid Oleg Martovoi ja Marko Süvaoja, kelle osas kinnitas Oleg Martovoi Aleksei Karpovile, et tegemist on ausa inimesega keda saab usaldada, Eesti-Läti piiril Iklas täpselt tuvastamata Andrise-nimelisele Lätis resideeruvale isikule, et alkohol toimetataks edasi Läti aktsiisilaost Rootsi Kuningriiki. Vajadusel maksis Läti kontaktidele lisaks Oleg Martovoile ja Marko Süvaojale aeg-ajalt raha ka Aleksei Karpov ise. Ehkki Oleg Martovoi, Aleksei Karpov, Marko Süvaoja ja F2 käitlesid alkoholi ebaseaduslikult ühiselt ja kooskõlastatult, oli alkoholi ebaseaduslikus käitlemises juhtroll Oleg Martovoil. Seejuures toonitas Oleg Martovoi enese kui juhi rolli rõhutamiseks tema ja Aleksei Karpovi omavahelise suhtluse käigus viimasele korduvalt, et ilma Oleg Martovoi toetuse ja osaluseta tekiksid Aleksei Karpovil linnas, s.o Tallinnas tegutsevate teiste kriminaalsete grupeeringutega probleemid ning oma sõnade kinnituseks lisas Oleg Martovoi, et ta on Aleksei Karpovi eest nii palju probleeme lahendanud ja ta (s.o Oleg Martovoi) on Aleksei Karpovi jaoks vajalik inimene ning ilma temata ei jõua Aleksei Karpov oma äris kuigi kaugele, nt tekitavad probleemid laenuandjatega jne. Samuti on Oleg Martovoi oma mõjuvõimu ja juhi rolli kinnitamiseks kinnitanud Aleksei Karpovile, et kui Aleksei Karpovile ei meeldi olla Oleg Martovoi partner, siis tekivad tal Oleg Martovoiga „katuse suhted“, st Oleg Martovoi pakub Aleksei Karpovile „katust“ ja Aleksei Karpov peab selle eest maksma. Oleg Martovoi tegi ühtlasi Aleksei Karpovile ettepaneku, et juhul kui Aleksei Karpov soovib jätkata alkoholi käitlemist ilma Oleg Martovoi osaluseta, siis peab Aleksei Karpov maksma Oleg Martovoile 200 000,00 eurot. Selliselt äriühingu OÜ X kattevarjus tegutsedes käitlesid kuritegeliku ühenduse liikmed Oleg Martovoi, Marko Süvaoja ja Aleksei Karpov kuritegeliku ühenduse eesmärkide saavutamiseks koos kuritegelikku ühendusse mittekuuluva F2ga ebaseaduslikult suures koguses alkoholi jätkuvalt täpselt tuvastamata ajast, ent vähemalt alates 2017.a algusest kuni 2017.a suve lõpuni. Oleg Martovoi, Marko Süvaoja ja Aleksei Karpovi poolt koos F2ga alkoholi ebaseaduslikust käitlemisest kriminaaltulu toimetas F2 kuni enda kinnipidamiseni ise Rootsi Kuningriigist Eesti Vabariiki, kus tulu jaotati Eestis Oleg Martovoi, Aleksei Karpovi ja F2 vahel, s.o ehkki Marko Süvaoja viibis kriminaaltulu jaotamise juures, siis temale teenitud kriminaaltulust tema osa otse ei makstud. Näiteks 24.03.2017.a toimus Aleksei Karpoviga seotud firma X OÜ (registrikood xxxxxxxx) kontoris Tallinnas XXX kohtumine Oleg Martovoi, Marko Süvaoja, Aleksei Karpovi ja F2 vahel, kus nimetatud isikud jagasid omavahel ära umbes 64 000,00 Rootsi krooni, mille tõi kontorisse F2, kes saabus Rootsi Kuningriigist Eesti Vabariiki 23.03.2017.a-l, ning antud kohtumisel jagati nimetatud isikute vahel ära Rootsi Kuningriiki turustatud salaalkoholi eest saadud tasu. Nn 2017. aasta alguse episood:

Aleksei Karpov toimetas Oleg Martovoiga kooskõlastatult seni eeluurimise käigus täpsemalt tuvastamata ajal, kuid pärast 23.01.2017.a Viljandimaal, XXX asuvast C OÜ aktsiisilaost vähemalt 9180 pudelit Stoletoff Classic Vodka 40% viina seni kohtueelse menetluse käigus kindlaks tegemata Läti Vabariigis asuvasse aktsiisilattu, eesmärgiga toimetada nimetatud alkoholi kogus läbi Läti Vabariigi edasi turustamiseks Rootsi Kuningriiki. 23.01.2017. aastal sõlmis Aleksei Karpov X OÜ (registrikood xxxxxxxx) esindajana ostumüügilepingu (XXX) Slovakkia Vabariigi ettevõtte Y s.r.o. esindaja A. D.ga, mille kohaselt ostab Slovakkia Vabariigi ettevõtte Y s.r.o. X OÜ ́lt Stoletoff Vodka 1l viina hinnaga 1.00 euro pudeli eest. Samal päeval, so 23.01.2017 on Aleksei Karpoviga seotud ettevõtte X OÜ poolt koostatud arve nr 1, mille kohaselt Slovakkia Vabariigi ettevõtte Y s.r.o. ostab Vodka Stoletoff 100cl, 40% viina kokku 9180 pudelit ning maksab nende eest X OÜ ́le 9180.00 eurot. X OÜ Swedbank kontoväljavõttest selgub, et 27.1.2017 aastal on Slovakkia Vabariigi ettevõte Y s.r.o. kandnud X OÜ ́le 23.01.2017 X OÜ koostatud arve nr 1 alusel 5300.00 eurot. Tegelikkuses oli 9180 pudeli Stoletoff Classic Vodka 40% viina saaja Lätis asuv aktsiisiladu, mille kaudu transporditi nimetatud alkoholi kogus edasi Rootsi Kuningriiki, eesmärgiga see seal koha peal turustada. Seejärel, seni eeluurimisel tuvastamata ajal, korraldas Aleksei Karpov kooskõlastatult Oleg Martovoiga ja Slovakkia ettevõtte Y s.r.o. kaasabil ülal nimetatud 9180 pudeli Stoletoff Classic Vodka 40% transpordi kohtueelse menetluse käigus kindlaks tegemata aktsiisilattu Läti Vabariiki. Seejärel vormistas kõnealuse alkoholipartii transpordiks vajalikku dokumentatsiooni ette Slovakkia Vabariigi ettevõtte Y s.r.o., mille kohaselt pidid 9180 pudelit Stoletoff Classic Vodka 40% viina Läti Vabariigis asuvast seni tuvastamata aktsiisilaost edasi liikuma Belgia Kuningriigis asuvasse aktsiisilattu. Tegelikkuses aga lisati nimetatud alkoholikoorma juurde Slovakkia Vabariigi ettevõtte Y s.r.o. poolt lisaks teisi kaupu, millele tähelepanu juhtides oli võimalik erinevate riikide õigusorganitel võimalike tekkivate küsimustele vastates selgitada, miks alkoholikoorem, mis peab dokumentide järgi jõudma Belgia Kuningriiki, liigub sinna läbi Rootsi Kuningriigi. Pärast seda, kui 9180 pudelit Stoletoff Classic Vodka 40% viina oli Aleksei Karpovi ja Oleg Martovoi teadmisel toimetatud Rootsi Kuningriiki, võttis kõnealuse salaalkoholi koorma vedaja (veokijuht) ühendust F2ga, kes oli Rootsi Kuningriiki sõitnud kooskõlastatult Oleg Martovoiga. F2 ülesanne oli salaalkoholipartii edasi vahendamine Rootsi Kuningriigis alaliselt elava T. K. kaudu kriminaalmenetluses tuvastamata isikutele. Samuti aitas T. K. F2l enda kontaktide kaudu Rootsi Kuningriigis koha peal leida Rootsi Kuningriiki toimetatud alkoholipartii ladustamiseks sobiliku laoruumi, eesmärgiga turustada kõnealune alkoholipartii Rootsi Kuningriigis. Oma ülesande täitmiseks sai F2 enne ärasõitu Eestist Oleg Martovoilt kaasa sularaha nii Rootsi Kuningriiki sõitmiseks kui ka kohapeal vajalike kulutuste katmiseks. Seejärel, pärast 9180 pudeli Stoletoff Classic Vodka 40% viina ladustamist varem valmis renditud laoruumi, müüs F2 Aleksei Karpovi ja Oleg Martovoi teadmisel Rootsi Kuningriigis kõnealuse alkoholipartii erinevatel aegadel ja vastavalt tellimustele T. K. kaudu seni kriminaalasjas tuvastamata isikutele. Pärast igat alkoholi müügitehingut viis F2 alkoholimüügist saadud raha Oleg Martovoi kätte, kes hiljem pärast alkoholi müügist saadud rahasummast erinevate kulutuste maha arvamist (alkoholi transpordi, laoruumide rendi Rootsis, F2 reisi- ja elamiskulud Rootsis ning alkoholi maksumuse) jagas järgi jäänud sularaha enda, Aleksei Karpovi ja F2 vahel. Kirjeldatud salaalkoholi müügist saadud raha jagamine toimus 24.03.2017.a Aleksei Karpoviga seotud firma X OÜ (registrikood xxxxxxxx) kontoris Tallinnas XXX. Nimetatud kohtumine toimus Oleg Martovoi, Marko Süvaoja, Aleksei Karpov ́i ja F2

vahel, kus nimetatud isikud jagasid omavahel ära umbes 64 000,00 Rootsi krooni, mille tõi kontorisse F2, kes saabus Rootsi Kuningriigist Eesti Vabariiki 23.03.2017, ning antud kohtumisel jagati nimetatud isikute vahel ära Rootsi Kuningriiki turustatud salaalkoholi eest saadud tasu. Nn 2017.a kevadine episood: Aleksei Karpov organiseeris Oleg Martovoiga kooskõlastatult enne 15.03.2017.a Viljandimaal, XXX asuvasse C OÜ aktsiisilattu vähemalt 17 alust (ühe aluse peale mahub 540 üheliitrist pudelit, s.o kokku 9180 pudelit) 40% Stoletoff Classic Vodka viina partiinumbriga SV281116/4, eesmärgiga toimetada nimetatud alkoholipartii läbi Läti Vabariigi edasi turustamiseks Rootsi Kuningriiki. Pärast mitmeid vestlusi Aleksei Karpovi ja Oleg Martovoi vahel, kus arutati salaalkoholipartii saatmist Eesti Vabariigist Rootsi Kuningriiki, sõitis Oleg Martovoi koos Marko Süvaojaga 29.03.2017.a-l Pärnumaal Häädemeeste vallas asuvasse Ikla piiripunkti, kus Eesti-Läti Ikla piiripunkti autoparklas kohtus Oleg Martovoi A. K.ga, kes oli kohtumisele sõitnud tema kasutuses oleva sõiduautoga Lada VAZ 2101 (Läti Vabariigi reg.nr XXX). Nimetatud sõidukis Oleg Martovoi ja A. K. vahel toiminud vestluse ajal kõndis nende juurde neist eemal viibinud Marko Süvaoja, kes ulatas Oleg Martovoile midagi väikest ning jättis seejärel Oleg Martovoi ja A. K. edasi vestlema. Kohtumine A. K.ga oli Oleg Martovoile vajalik selleks, et organiseerida ning lahendada kõik vajalikud küsimused Eesti Vabariigist läbi Läti Vabariigi Rootsi Kuningriiki saadetava salaalkoholipartii partiinumbriga xxxxx (40% Stoletoff Classic Vodka) osas, sealhulgas ka rahaliste vahenditega seotud küsimused. Järgmisel päeval, so 30.03.2017.a sisenes XXX asuvasse C OÜ aktsiisilattu veoauto DAF, Läti Vabariigi reg nr XXX koos haagisega, Läti Vabariigi reg nr XXX, misjärel esitati C OÜ-le Euroopa ühenduse saateleht numbriga 17EE4000EEA0000032480, mille kohaselt pidi 17-l alusel olev 40% Stoletoff Classic Vodka viin minema C OÜ ́st Läti Vabariigis, Riias asuvasse ettevõttesse G SIA. Kirjeldatud alkoholiveo korraldajaks oli Aleksei Karpoviga seotud Eestis registreeritud ettevõtte X OÜ (registrikood xxxxxxxx) ning alkoholikoorma saajaks Slovakkia Vabariigi ettevõtte Y s.r.o. Samal päeval, so 30.03.2017. aastal pärast saatelehele märgitud alkoholikoorma laadimist eelnimetaud veoauto ja selle haagisele, alustas veoauto DAF, Läti Vabariigi reg nr XXX koos haagisega, Läti Vabariigi reg nr XXX sõitmist Läti Vabariiki. Samal päeval, so 30.03.2017. aastal vestles Oleg Martovoi telefoni teel F2ga ja andis viimasele teada, et ta on seal (st kohtumisel A. K.ga) ära käinud ning järgmistel päevadel tulevad uudised ja siis ka selgub, millal F2 saab minna Rootsi Kuningriiki sinna saadetud eelnimetatud alkoholipartii edasist vahendamist kohapealsetele ostjatele korraldama minna. 18.04.2017.a korraldas Aleksei Karpov kooskõlastatult Oleg Martovoiga 30.03.2017.a Eesti Vabariigist Läti Vabariiki viidud 17-l alusel oleva salaalkoholipartii (40% Stoletoff Classic Vodka, partiinumber SV281116/4) veo Läti Vabariigis registreeritud ettevõtte D SIA kaudu Rootsi Kuningriiki. 18.04.2017 aastal koostatud rahvusvahelise kaubaveo saatelehe järgi oli antud alkoholikoorma vedajaks Läti Vabariigi ettevõtte SIA K. Kõnealuse salaalkoholipartii transpordi ja muude korralduslike küsimuste eest tasus Oleg Martovoi eelnevalt Läti Vabariigi kodanikule A. K.le. Rootsi Kuningriigis toimetati kõnealune salaalkohol F2 teadmisel T. K. kaudu varem alkoholi ladustamiseks renditud laoruumi nr 3011 Shurgardi rajatis aadressil XXX Värby, eesmärgiga turustada kõnealune alkoholipartii Rootsi Kuningriigis kohapeal. Lisaks oli Aleksei Karpovile teada, et kõnealuse salaalkoholipartii Läti Vabariigist Rootsi Kuningriiki toimetamiseks on koostatud vastav dokumentatsioon Läti Vabariigi ettevõtte SIA K poolt

selliselt, mille kohaselt nähtub, et alkoholipartii numbriga SV281116/4 liigub legaalselt läbi Belgia Kuningriigis asuva aktsiisilao PSA Antwerp Hongkongis registreeritud ettevõttesse S. 19.04.2017.a-l sõitis Eesti Vabariigist Rootsi Kuningriiki Oleg Martovoiga kooskõlastatult F2, kes pidi kohapeal edasi tegelema Aleksei Karpov ́i ja Oleg Martovoi poolt sinna organiseeritud salaalkoholipartiiga numbriga SV281116/4 edasi. F2 ülesandeks oli salaalkoholipartii edasi vahendamine T. K. kaudu kriminaalmenetluses tuvastamata isikutele. Oma ülesande täitmiseks sai F2 enne ärasõitu Eestist Oleg Martovoilt kaasa sularaha nii Rootsi Kuningriiki sõitmiseks kui ka kohapeal vajalike kulutuste katmiseks. 20.04.2017.a peeti Rootsi Kuningriigi maksu- ja tolliametnike poolt kontrolliks kinni veoauto Scania (Läti Vabariigi reg.nr XXXXX) koos haagisega (Läti reg.nr XXX) koos selle juhi A. P.ga, veoki haagises oli kinnipidamise hetkel 17 alust 40% Stoletoff Classic Vodka viina, partiinumbriga SV281116/4. A. P. esitas kontrolli teostanud Rootsi Kuningriigi maksu- ja tolliametnikele veoauto koormaks olnud alkoholipartii nr SV281116/4 kohta eelnevalt Aleksei Karpovi teadmisel ja Läti Vabariigi ettevõtte SIA K poolt ettevalmistatud dokumentatsiooni. Rootsi Kuningriigi maksu- ja tolliametnikud kontrollisid neile esitatud dokumente Belgia Kuningriigis asuva aktsiisilao PSA Antwerp töötajate kaasabil, mille tulemusena selgus, et A. P. on alkoholipartii nr SV281116/4 veo kohta esitanud võltsitud dokumendid, mistõttu eelnimetatud alkoholipartii konfiskeeriti Rootsi Kuningriigi ametivõimude poolt. Nn 2017.a augustikuine episood: Vaatamata tõigale, et A. P. peeti kontrolliks kinni ning nimetatud alkoholipartii konfiskeeriti Rootsi Kuningriigi ametivõimude poolt, siis jätkasid Aleksei Karpov ja Oleg Martovoi alkoholi ebaseaduslikku käitlemist. Kooskõlastatult Oleg Martovoiga ostis Aleksei Karpov 10.07.2017 Valgevene Vabariigi ettevõttelt ÜOÜ XXX piirituse-viina tehasest – „Akvadiv“ 12324 pudelit (1 liitrised pudelid) „Akvadiv De Luxe“ 40% viina maksumusega 15 158,52 eurot. Nimetatud alkoholipartii jõudis Eesti Vabariiki 27.07.2017 Lennujaama piiripunkti. Seejärel teavitas Aleksei Karpov samal päeval, so 27.07.2017 Oleg Martovoid, et kõnealune alkoholipartii on Valgevene Vabariigist Eesti Vabariiki jõudnud ja et selle vabastamiseks tollist on vajalik maksta 3100.00 eurot. Oleg Martovoi andis sellepeale Aleksei Karpovile teda, et selleks vajaliku raha üleandmiseks saavad nad kokku siis järgmisel päeval, sest ta (st Oleg Martovoi) peab ise selleks vajaliku raha järel kusagil ära käima. 28.07.2017.a-l tegi Aleksei Karpov temaga seotud firma X OÜ ́le kuuluvale pangakontole sularaha sissemakse summas 4 500,00 eurot, millest 3030,00 eurot kandis ta Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole selgitusega „Maksu Ettemaks“. Seejärel samal päeval, so 28.07.2017 toimetas Aleksei Karpov Oleg Martovoiga kooskõlastatult tegutsedes Viljandimaal XXX asuvasse C OÜ aktsiisilattu 12 322 liitrit „Akvadiv De Lux“ viina, alkoholisisaldusega 40%. 04.08.2017.a-l organiseeris Aleksei Karpov Oleg Martovoiga kooskõlastatult Viljandimaal, XXX asuvast C OÜ aktsiisilaost 12 322 liitri „Akvadiv De Lux“ viina, alkoholisisaldusega 40%, Euroopa ühenduse saatelehe numbriga 17EE4000EEA0000095894 Eesti Vabariigist Läti Vabariiki, seal hulgas alkoholi laadimise selleks otstarbeks leitud veoautole. Saatelehele, millega nimetatud alkoholipartii C OÜ aktsiisilaost välja saadeti, oli alkoholi saajaks märgitud Läti Vabariigi ettevõte T SIA ning kauba saatjaks on märgitud Eesti Vabariigi ettevõte OÜ C. Nimetatud alkoholipartii transportimiseks kasutati veokit DAF (Läti Vabariigi reg.nr XXXX)

koos haagisega (Läti Vabariigi reg.nr XXX). Samal päeval, so 04.08.2017.a ületas viimati nimetatud veok koos haagises oleva alkoholikoormaga Valgas Eesti Vabariigi riigipiiri ning jätkas oma teekonda Läti Vabariigis. Samal ajal, kui ülalnimetatud alkohol aktsiisilaost välja saadeti, viibis C OÜ aktsiisilaos ka Aleksei Karpov. 09.08.2017.a esitati Läti Vabariigis Euroopa ühenduse saateleht numbriga 17LV00020721183875, mille kohaselt kasutatakse 2054 x 6 x 1.0L (kokku 12 324 liitrit) „Akvadiv De Lux“ viina alkoholisisaldusega 40%, transportimiseks Läti Vabariigi ettevõttele SIA O veokit DAF (Läti Vabariigi reg.nr XXXX) koos haagisega (Läti Vabariigi reg.nr XXX). Kauba saajaks oli saatelehele märgitud Türgi Vabariigi ettevõtte D O, S Tic.LTD Ito Is Merkezi, xxx xxx; kauba saatjaks/eksportijaks oli märgitud Aleksei Karpov ́iga seotud Eestis registreeritud ettevõtte X OÜ (registrikood xxxxxxxx). Deklareerijaks/esindajaks oli nimetatud saatelehele märgitud Läti Vabariigi ettevõtte T SIA. 10.08.2017.a-l sisenes veok DAF (reg.nr XXXX) koos haagisega (reg.nr XXX) Ikla piiripunkti kaudu Eesti Vabariiki ja sõitis mööda Tallinn–Pärnu–Ikla maanteed Tallinnas asuvasse Dterminali, kus kella 16:05 paiku sõitis Rootsi Kuningriiki suunduva laeva järjekorda ja sealt edasi laevale ning samal päeval laevaga edasi Rootsi Kuningriiki. Samal päeval, so 10.08.2017.a sõitis eelnimetatud alkoholikoormaga samal laeval Rootsi Kuningriiki ka F2, kes kasutas laevareisi piletite ostmiseks eraldi broneeringut. Enne reisile minekut kohtus F2 korduvalt Oleg Martovoiga, kooskõlastades viimasega oma peatset tegevust Rootsi Kuningriigis kohapeal. Kohtumised Oleg Martavoi ja F2 vahel toimusid pärast Oleg Martovoi ja Aleksei Karpovi vahel toimunud telefonikõnesid, kus arutati kõnealuse salaalkoholipartii liikumist Läti Vabariigist tagasi Eesti Vabariiki ning sellega seonduva dokumentatsiooni vormistamist. 11.08.2017.a-l jõudis viimati nimetatud veok koos haagises oleva salaalkoholikoormaga Türgi Vabariigi asemel Rootsi Kuningriiki ilma kohapeal aktsiisi ja käibemaksu tasumata. 15.08.2017.a-l peeti Rootsi Kuningriigi maksu- ja tolliametnike poolt kõnealune veok koos selle haagises olnud eelmainitud alkoholipartiiga kinni. Lisaks peeti Rootsi Kuningriigi maksuja tolliametnike poolt kinni ka sõiduki juures viibinud isikud – F2, K. T., T. K., K. A. ning V. T. (veokijuht). Eeltoodu põhjal alustas Rootsi Kuningriigi maksu- ja tolliamet kriminaalmenetlust alkoholi ebaseadusliku käitlemise tunnustel ning kõik eelpool nimetatud isikud vahistati kriminaalmenetluse läbiviimise huvides Rootsi Kuningriigis, misjärel mõisteti seal ka süüdi. Alkoholiseaduse § 7 lg 5 kohaselt on käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab 25-kordselt või enam Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära, so 23,89 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris, s.t. aktsiisimäära summas 597,25 eurot (25 x 23,89 = 597,25), mis kogustesse konverteerituna oli 2017. aastal 62,5 liitrit 40% vol kangusega alkoholi. KarS § 375 lg 1 näeb ette vastutuse käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses valmistamise, villimise, töötlemise, ladustamise, hoidmise, edasitoimetamise või sellega kauplemise või maksumärgiga märgistamata alkoholiga suures koguses kauplemise või selle ladustamise, hoidmise ja edasitoimetamis eest. O. Martovoile ja A. Karpovile heidetakse ette käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses ebaseaduslikku käitlemist s.o maksumärgiga märgistamata alkoholi edasitoimetamist.

20.05.2020.a toimunud kohtuistungil süüdistatavana ülekuulatud Oleg Martovoi end talle inkrimineeritud kuritegudes süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, et enne kinnipidamist tegeles ta koos A. Karpoviga firmas X alkoholi äriga, eitades igasugust alkoholi salakauba vedu. A. S. oli firma omanik, kuna tal oli kriminaalne minevik. Xi on ta panustanud 2013.a 25 000 eurot. Selle raha sai ta K. G.lt, kes elab Venemaal, raha anti talle sularahas ja ositi. 13.03.2020.a toimunud kohtuistungil süüdistatavana ülekuulatud Aleksei Karpov end talle inkrimineeritud kuritegudes süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, et tegeleb alkoholi tootmisega üle 20 aasta. X asutati Bulgaarias, asutasid selle firma koos Bulgaaria firmaga. Umbes aasta hiljem sai tuttavaks Oleg Martovoiga, hakkas temaga suhtlema, O. Martovoid hakkas huvitama alkoholiäri. O. Martovoi asus firmasse kolmandaks partneriks. Olegi esindas tema naine, kuna Olegil oli kriminaalne minevik. Tema asemel oli tema poeg firma omanik. O. Martovoiga panustas Xi umbes 20 000 eurot. 2017.a X OÜ on korraldanud ka ise alkoholipartii transporti. 2017.a tekkis 2 partiiga probleeme, kuna üks partii oli kinni peetud kontrolliks Rootsis ja see tagastati aktsiisilattu. Nemad said selle kohta info aktsiislaost või transpordi firmast. Ja teine kord arestiti kaup ja nende poole pöörduti ja öeldi, et kaup on kadunud. Need kaks koormat saatsid nad Läti aktsiisilattu ja kaup saadeti Türki. Neil paluti vormistada dokumendid ja transport. Tellimuses on alati kirjas kuhu aktsiisilattu kaup tuleb saata. Eitas igasugust alkoholi salakaubavedu. Kolmas isik A. S. andis 06.11.2019.a kohtuistungil ütlusi, et ta asus X tööle 8. märtsil 2016.a ja läks ära kui O. Martovoi kinni peeti. Tema töötas X komplekteerijana. Tööd pakkus talle Aleksei. X tegeles alkoholi tootmise ja ekspordiga. Tema arvates alates 2014.a oli ta X kaasomanik. Ta ei mäleta, kuidas ta X kaasomanikuks sai, Olegil olid Alekseiga oma asjaajamised, tema ema oli väga haige, tal oli väike laps ning ta ei süvenenud nendesse asjadesse. Osanikuna äriühingu juhtimises mingisuguseid kohustusi ja ülesandeid ei olnud. Oleg viibis X kontoris tihti, tõi teda tööle, istus jõi teed, rääkis juttu töötajatega, rääkis Alekseiga. Äriühingut juhtis A. Karpov ja dokumentidega tegeles L. K. Aleksei Karpovi palvel. Tunnistaja L. K. andis 15.10.2019.a kohtuistungil ütlusi, et ta töötas firmas X ja vormistas firma dokumente. Aleksei Karpov oli firma juht. A. S. sai X kaasomanikuks seetõttu, et Oleg panustas ettevõttesse. Samuti käis Oleg Xi kontoris üle päeva, jõi seal teed ja suhtles töötajatega, samuti tundis ta huvi, kuidas firmal läheb, mis on korda läinud ja mis plaanis. Aleksei Karpovi kohtus antud ütlustest nähtub, et Oleg Martovoi oli Xis finantseerija, kuna tal olid varasemad probleemid menetluste ja kohtuga ning internetist on kogu info nähtav, alkoholiäri peab aga kristallpuhas olema, siis astus tema asemel osanikuks O. Martovoi elukaaslane A. S. Samamoodi esindas A. Karpovit firmas omanikuna tema poeg L. K. Kannatanu D. S. andis 10.10.2019.a toimunud kohtuistungil ütlusi, et oktoobris 2016.a Xis töötamise ajal tekkis tal konflikt Oleg Martovoiga, millest neil konflikt tekkis ta ei mäleta, võimalik, et viimase nurjunud lepingu tõttu. Seega on kohtu hinnangul A. S., L. K., D. S., Aleksei Karpovi ja ka Oleg Martovoi enda ütlustega tõendamist leidnud, et Oleg Martovoi oli X OÜ-ga kui äriühinguga seotud, finantseeris äriühingu tegevust ning käis äriühingu ruumides pidevalt kohal ning hoidis äril silma peal.

Äriregistri väljavõte (1 kd, tl 1-6) tõendab, et A. S. oli OÜ X osanikuks ajavahemikus 19.03.2013.a kuni 07.06.2018.a. Samuti oli OÜ X osanikuks L. K. ajavahemikus 19.03.2013.a kuni 07.06.2018.a. Läbiotsimise protokollist nähtub, et 20.03.2018.a teostati läbiotsimine Aleksei Karpovi poolt kasutatavates ruumides Tallinnas XXX, kust muuhulgas leiti ja võeti ära leping nr 13/07/17-01 X OÜ ja SIA T vahel; helesiniste pehmete nahksete kaantega kalendermärkmik, L. K. töölaualt erinevad dokumendid 28 lehel; raamatupidaja kasutuses musta korpusega arvuti, millel kirje „Power“, mille külge on ühendatud USB seade nr 1038820 ja A. S. musta korpusega tööarvuti Lenovo seerianumbriga xxxxx; L. K. musta korpusega tööarvuti Lenovo seerianumbriga XXXXX (1 kd, tl. 63-73). Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 24.05.2018.a vaadeldi 20.03.2018.a Tallinnas XXX Aleksei Karpovi poolt kasutatud kontorist läbiotsimisel leitud dokumente eesti, vene ja inglise keeles 28 lehel. Antud dokumendid kajastavad augustis 2017.a viina Akvadiv De Luxe Vodka käitlemist. Kauba kogus 12324 pudelit, mis pakendatud ühe liitristesse klaasist pudelitesse ja alkoholi etanooli sisaldus 40%vol. Dokumendid kajastavad kauba saatmist Valgevenest Eesti aktsiisilattu, Veterinaar- ja Toiduameti õiendit, alkoholi analüüsimist, pakkimisnimekirja, deklaratsioone (1 kd, tl 74-122). Asitõendi vaatlusprotokollist koos lisadega nähtub, et 25.06.2018.a vaadeldi Aleksei Karpovi poolt kasutatavate ruumide aadressil XXX Tallinn läbiotsimise käigus ära võetud arvutites kasutatud e-mailide xxx; xxx, xxx sisusid (1 kd, tl. 123-167). Stoletoff vodka osas, mis seondub nn 2017.a kevadise episoodiga, on tuvastatud, et läbiotsimisel X kontorist on leitud Slovakkia äriühingu Y, s.r.o. kontaktid (1 kd, tl 118). Andmekandjatelt, mis läbiotsimise käigus ära võeti leiti 23.01.2017.a. koostatud müügileping X Ltd. (mille tegutsemiskohaks on märgitud OÜ X aadress XXX) ja Y s.r.o. vahel, mille kohaselt müüb X Ltd. Yile Stoletoff Vodkat 1 euro pudeli kohta. Sealjuures on lepingu lõpus äriühingu andmetena märgitud OÜ X, mitte X Ltd. ja kontaktisikuks lepingul on Aleksei Karpov (1 kd, tl 142-143, 151-152), arve 1 kohaselt on müüdud alkoholi viin „Stoletoff“ 9180 pudelit summas 9180 eurot (KM 0%) (1 kd, tl 146, 154). Ka CMR saatelehelt (1 kd, tl 161) ja C OÜ saatelehelt (1 kd, tl 162) nähtub, et C OÜ toodetud Stoletoff vodka mahuprotsendiga 40% on saadetud Eestist Lätti kogumahus 9180 pudelit. X poolt alkoholi transpordi organiseerimist tõendavad ka A. S. ja C OÜ töötaja S. L. e-kirjade vahetus, millest nähtub, et X otsib transpordi võimalust, et Stoletoff viia Lätti ning 30.03.2017.a saadab uuesti e-kirja, et tund ja 30 min pärast on auto nr XXXXXX kohal. (1 kd, tl 164-166). Viina Akvadiv de Lux, mis on nn 2017.a augustikuine episood, osas on tuvastatud X kontorist läbiotsimisega äravõetud dokumentide vaatlusega, et aktsiisikauba saatelehega 28.07.2017.a OÜ X on C OÜ aktsiisilaost 28.07.2017 saatnud 12 324 pudelit viina Akvadiv De Luxe Vodka (1 kd, tl 76) Läti aktsiisilattu, nimetatud alkohol on Veterinaar- ja Toiduameti õiendi kohaselt kantud riiklikusse alkoholiregistrisse (1 kd, tl 77) ja selle päritolumaaks on Valgevene. Tegemist on joogikõlbuliku alkoholiga mahuprotsendiga 40%. Sama alkoholimargi 12 322 pudeli osas on läbiotsimisel leitud ka arve 23/2017, mille kohaselt SIA T on müünud nimetatud alkoholi D L Sle (äriühing asub Türgis) ja alkohol tuleb toimetada Itaaliasse ja tollida Itaalias (1 kd, tl 86). Läbiotsimisel tuvastati ka transportimise leping, mille kohaselt OÜ X on tellinud Läti äriühingult SIA B transporditeenust, mille kohaselt tuleb 26 alust viinaga laadida peale Lätist ning transportida Läti-Itaalia-Türgi marsruudil (1 kd, lk 112-113). Transportimise lepingu kohaselt on eelnevalt sama äriühing SIA B X korraldusel sama koguse viina

transportinud ka Eestist Viljandist Läti aktsiisilattu (1 kd, tl 114-115). Ka läbiotsimistel ära võetud andmekandjatelt X kontorist leiti samad dokumendid, mis on eespool nimetatud (1 kd, tl 123-166). Transpordilepingust 09.08.2017.a nähtub, et X on tellinud O SIA-lt veini transportimise Rootsist Itaaliasse ja laadimise ajavahemikuks on märgitud 14.08.201715.08.2017 (1 kd, tl 137-140). Ka nimetatud vein peab minema samasse kohta mahalaadimisele, kuhu oli saadetud Akvadiv De Lux Vodka. Nimetatud dokumendi kohaselt on kontaktisikuks transpordil märgitud V. T. Kohtus uuriti ajavahemikul 02.02.2017.a kuni 30.04.2017.a teostatud KrMS § 1265 ja § 1267 sätestatud jälitustoimingute (isikute, sõiduki, asukoha ja telefoni varjatud jälgimine ja teabe ning asukoha salajane pealtkuulamine või -vaatamine) tulemusena kogutud teabe põhjal 02.03.2018.a koostatud jälitustoimingu protokolli (4 kd, tl 176-204), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et salajast pealtkuulamist ja varjatud jälgimist teostati Oleg Martovoi, Marko Süvaoja, F2, Aleksei Karpovi ja A. G. ning XXX X OÜ kontoriruumides ja samuti varjatud jälgimist nende isikute kasutuses oleva sõidukite ning kasutuses olevate telefonide suhtes. Jälitustoimingute protokollidest nähtub järgnev: 13.03.2017 kell 13:31 helistab A. Karpov T. S.le, kes uurib: „ Kuidas selle viinaga on, mis laos on, ma sai nii aru, et on lootus, et te viite ta ära“ ja Aleksei Karpov vastab: „Jah viime ära. Kujutad ette, minul tellija kadus ära. Lihtsalt kadus ära. Ma olen täitsa šokis.“ A. Karpov lubab viia viina enda juurde Lätti (4 kd, tl 177). 14.03.2017.a kell 14:24 helistab O. Martovoi A. Karpovile. Kõnes selgub, et O. Martovoi on teadlik alkoholist, mis seisab aktsiisilaos ja samuti palub ta L. K.l teha näidised pudelite kohta, mis on Viljandis (4 kd, tl 178 pöördel). 24.03.2017.a kell 11:39 kõnest nähtub, et F2 selgitab O. Martovoile, et tuli alles täna tagasi ning ta soovib O. Martovoiga kohtuda ( 4 kd, tl 179). Peale F2 kõne 24.03.2017.a kell 12:12 suhtlevad omavahel A. Karpov ja O. Martovoi ning O. Martovoi selgitab, et: „Naaber tahtis seal samuti kontorisse tulla“. Naabri all peab O. Martovoi silmas F2t (4 kd, tl 179-180). 24.03.2017.a Tallinn, XXX asukoha salajase pealtkuulamisega tuvastati, et 24.03.2017.a toimub X kontoris kokkusaamine A. Karpovi, F2 ja O. Martovoi vahel. Kokkusaamisel on F2 kaasa toonud 64 800 rootsi krooni (4 kd, tl 180-181). 29.03.2017.a kell 10:01 helistab O. Martovoi Marko Süvaojale ja teatab, et on vaja sõita 200 kilomeetrit sinna ja tagasi. M. Süvaoja vastab, et ta teeb praegu asjad ära. Kell 10:03 helistab M. Süvaoja O. Martovoile tagasi ja ütleb, et: „Aga kui on vaja sõidame siis ma lihtsalt jätan kõik asjad pooleli mis tulevad seal hiljem“ (4 kd, tl 184-185). 29.03.2017.a on varjatud jälgimisega fikseeritud, kuidas O. Martovoi koos M. Süvaojaga käisid sõiduautoga Audi Q7 reg nr XXXXXX, mis kuulub A. Karpovile Iklas kohtumas A. K.ga, kes on Läti kodanik (4 kd, tl 185).

30.03.2017.a varjatud jälgimisega tuvastati, et kell 10.31 viidi Holstre külast veoautoga DAF Läti numbrimärgiga XXX C OÜ-st P Grupa SIA-sse Riias OÜ X OÜ tellimusel 9180 pudelit 40% viina Stoletoff Classic ( 4 kd, tl 185-186). 30.03.2017.a kell 11.48 helistab A. Karpov A. G.le ja küsib: „Palun ütle, kas auto on juba kohal või mitte, või mis?“ A. G. arvab, et auto ei ole veel tulnud. Samal kuupäeval kell 16:28:40 annab A. G. Aleksei Karpovile teada, et autojuht ei saa kaupa maha panna, kuna keegi ei ole sinna tellinud. Aleksei Karpov uurib asja. Samal kuupäeval kell 16:30:49 annab A. G. Aleksei Karpovile teada, et autojuhile öeldi, et firmast kuhu ta kaupa tõi, et ei tea kes on tellija ja kes saatja. Aleksei räägib, et ei saa olla ning kohe tuleb inimene ja võtab vastu. Aleksei on just sellele inimesele ka helistanud (4 kd, tl 186-188). 30.03.2017.a kella 17:22 ajal fikseeriti kõne O. Martovoi ja F2 vahel, milles F2 küsib O. Martovoi käest, kas ta on seal käinud, ning O. Martovoi vastas, et jah ja täna homme peavad tulema ka uudiseid. Lisaks on fikseeritud kõne, 04.04.17.a. kella 13:55 ajal, kus O. Martovoi helistas F2le ja teatab, et homme võib olla vaja minna (4 kd, tl 188-189). 12.04.2017.a kella 12:15 paiku toimus vestlus O. Martovoi ja A. Karpovi vahel, milles A. Karpov teatas O. Martovoile, et ta sai inimesega kokku ning viimane teatas, et mitte midagi praegu teha ei saa ja saab ainult peale pühi. Nimetatu viitab sellele, et alkoholi liikumisel tekkisid probleemid, sellele viitab ka O. Martovoi poolt 12.04.2017 kella 14:36 paiku tehtud kõne F2le, milles O. Martovoi teatas F2le, et liikumine hakkab alles peale pühi (4 kd, tl 190191). F2 salajase pealtkuulamisest selgus, et salaviina Stoletoff Vodka tellija Rootsi Kuningriigis on keegi aserbaidžaani keeles kõnelev meesterahvas, kes kasutab abonentnumbrit +xxxxxx. Selle tundmatu „tellija“ usaldusisik, kes suhtleb F2ga Rootsis, on T. K. (4 kd, tl 191-192). 17.04.2017.a O. Martovoi ja A. Karpov helistavad omavahel ja arutavad, et kas „inimesel“ on vaja sõita või mitte, mille peale A. Karpov selgitab, et kuna on pühad, siis sõltub „inimesest“, kuidas tal endal parem on. Peale A. Karpoviga peetud kõne helistab kell 16:07 O. Martovoi F2le ning teatab, et liikumine hakkab homme ja küsib: „Millal sa tahad täna või homme?“ F2 vastab: „Ei tõenäoliselt homme“. 18.04.2017.a kell 16:04 teatab O. Martovoi F2le, et ei ole vaja täna minna. 19.04.2017.a. suhtlevad omavahel A. Karpov ja O. Martovoi ning A. Karpov räägib, et kõik on korras ja on vaja teada saada, millal naaber F2 saab liikuma hakata (4 kd, tl 192-194). 19.04.2017.a kella 11:40 ajal fikseeriti kõne F2 ja O. Martovoi vahel, milles O. Martovoi teatas F2le, et kõik on korras ja on vaja kokku saada Idakeskuses. Jälitusmenetluse käigus tuvastati ka see, et F2 lahkus 19.04.2017 kella 18:00 paiku Eestist laevaga M/S Viktoria I suunaga Rootsi poole (4 kd, tl 196 pöördel). 19.04.2017.a kella 17:26 paiku on fikseeritud kõne A. Karpovi ja O. Martovoi vahel, milles A. Karpov annab O. Martovoile teada, et kaup tuleb sinna kella 12:00 ja 13:00 vahel meie naabri (F2) juurde, sest nemad veel teevad mingi peatuse tee peal ja viskavad midagi maha (4 kd, tl 196 pöördel-197). 20.04.2017.a kella 13:00 paiku O. Martovoi varjatud jälgimisega on fikseeritud kokkusaamine Pärnu linnas, kaubanduskeskuse kohvikus Läti kodanikuga ning hiljem on tuvastatud O. Martovoi ja A. Karpovi vaheline kõne, kus A. Karpov selgitab, et sõitis Riiga ning O. Martovoi

käsib koheselt asja ära lahendada. 21.04.2017.a kella 15:26 ajal on fikseeritud kõne A. Karpovi ja O. Martovoi vahel, milles O. Martovoi küsib, mis siis naabriga teha (F2), kas ta tuleb nädalavahetusel koju. Seejärel on tuvastatud, et 21.04.2017 kella 15:28 paiku toimus telefonikõnes O. Martovoi ja F2i vahel, milles O. Martovoi teatas, et F2l on vaja koju tagasi tulla (4 kd, tl 197-203). Koostöös Rootsi tolliametnikega peeti 20.04.2017.a Rootsi Kuningriigi maksu- ja tolliametnike poolt kinni Scania Läti reg. nr. XXXXX, millel oli haagis Läti reg. nr XXX, milles kinnipidamise hetkel oli 17 alust 40% Stoletoff Classic Vodka viina, partiinumbriga SV281116/4. Nimetatud veoauto juht A. P. (sündinud 26.06.1973.a.) esitas kontrolli teostanud Rootsi maksu- ja tolliametnikele veoauto koormaks olnud alkoholipartii nr SV281116/4 kohta eelnevalt Aleksei Karpovi poolt ettevalmistatud dokumentatsiooni. Rootsi maksu- ja tolliametnikud kontrollisid neile esitatud dokumente Belgia Kuningriigis asuva aktsiisilao PSA Antwerp töötajate kaasabil, mille tulemusena selgus, et A. P. on alkoholipartii nr SV281116/4 veo kohta esitanud fiktiivsed dokumendid, mistõttu eelnimetatud alkoholipartii konfiskeeriti. Kohtus on uuritud ajavahemikul 27.07.2017.a kuni 15.08.2017.a teostatud KrMS § 1265 ja1267 sätestatud jälitustoimingute (isikute, sõiduki, asukoha ja telefoni varjatud jälgimine ja teabe ning asukoha salajane pealtkuulamine või -vaatamine) tulemusena kogutud teabe põhjal 06.03.2018.a koostatud jälitustoimingu protokolli (4 kd, tl 205-222), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et salajast pealtkuulamist ja varjatud jälgimist teostati Oleg Martovoi, Marko Süvaoja, F2 ja Aleksei Karpovi abonentnumbrite suhtes ja samuti varjatud jälgimist nende isikute kasutuses oleva sõidukite ning kasutuses olevate telefonide suhtes. Jälitustoimingute protokollidest nähtub järgnev: 27.07.2017.a paiku toimus kõne O. Martovoi ja A. Karpovi vahel, milles A. Karpov ütleb: „Noh tolli eest tuleb maksta“, O. Matovoi küsib: „Kui palju?“, A. Karpov vastab: „Kolm kopikatega“, et on vaja auto vabastada aktsiisilaost ja selleks on vaja 3100 eurot. Nimetatud raha lubab O. Martovoi järgmiseks päevaks tuua. 28.07.2017 paneb A. Karpov oma pangakontole 4500 eurot ja nendest vahenditest 3030 eurot makstakse Maksu- ja Tolliameti arvele märkustega „Maksu Ettemaks“. Tegemist oli Valgevenest pärit „Akvadiv De Luxe“ 40% viinaga kogumahus 12324 pudelit (1 liitrised pudelid). Nimetatud viin liigutati seejärel C OÜ aktsiisilattu. (4 kd, lk 205- 209) Varjatud jälgimisega tuvastati, et 04.08.2017 kella 11:17 ajal sisenes „C“ territooriumile sinist värvi sadulveok DAF Läti reg nr: XXXX halli värvi haagisega reg nr: XXX (edaspidi DAF). 04.08.2017.a esitati Euroopa ühenduse saateleht 17EE4000EEA0000095894, mille kohaselt 12 322 liitrit „Akvadiv De Luxe“ viina, alkoholisisaldusega 40%, transporditakse sõidukiga reg nr: HT7543 ja haagisega reg nr: M9208. Kauba saatjaks on OÜ C ja saajaks on T SIA. 04.08.2017 kella 13:39 ajal ületas sadulveok DAF Läti reg nr: XXXX koos järelhaagisega reg nr XXX Eesti-Läti riigipiiri Valgas. Märkimisväärne on, et samal ajal, kui liigub alkohol C laost Lätti on samal ajal OÜ C territooriumil asuvates hoonetes A. Karpov ja L. K. (4 kd, lk 209210). 08.08.2017.a toimub kõne A. Karpovi ja O. Martovoi vahel, milles A. Karpov selgitab: „Et praegu juba vormistatakse ja siis tähendab, et ülehomme.“ (4 kd, lk 210-2110).

Koheselt peale kõne Karpoviga helistab O. Martovoi kell 12:29 F2le ja selgitab, et hetkel on kõik vaikne ning lubab hiljem F2 juurde tulla. Kuna A. Karpov hakkas jooma, siis 08.08.2017 helistab O. Martovoi L. K.le ning arutatakse, kas auto tuli või ei ja L. K. selgitab, et nad vormistavad ja auto tuleb homme. Ka 09.08.2017 helistab O. Martovoi L. K.le ja uurib uuesti auto kohta, L. K. ütleb, et homme saadavad ära (4 kd, lk 210-215) 09.08.2017.a esitati Läti Vabariigis Euroopa ühenduse saateleht 17LV00020721183875, mille kohaselt 2054x6x1.0L „Akvadiv De Luxe“ viina, alkoholisisaldusega 40%, transporditakse sõidukiga reg nr: XXXX ja haagisega reg nr XXX. Kauba saajaks on märgitud XXX, XXX, xxxxx, Türgi. Kauba saatjaks X OÜ. Deklareerija /esindaja T LATVIA SIA. 10.08.2017.a kella 13:08 paiku toimus kõne O. Martovoi ja L. K. vahel, kõnes O. Martovoi küsib L. K. käest: „Kas sõitis kohale“, L. K. vastab: „ Peaaegu“ (4 kd, lk 215-216) 10.08.2017.a. kella 15:33 paiku toimus kõne O. Martovoi ja F2 vahel, milles lepiti kokku kohtumine Kesklinnas. Lisaks on jälitusmenetluse käigus tuvastatud, et F2le on 10.08.2017.a broneeritud laevapilet Rootsi. Varjatud jälgimisega tuvastati, et 10.08.2017.a sisenes sadulveok DAF Läti registreerimismärgiga XXXX koos järelhaagisega registreerimismärgiga XXX Ikla kaudu Eesti Vabariiki ja sõitis mööda Tallinn – Pärnu – Ikla maanteed suunaga Tallinnas asuvasse D-terminali, kus kell 16:05 sõitis Rootsi Kuningriiki suunduva laeva järjekorda. 15.08.2017.a on kõne O. Martovoi ja A. Karpovi vahel. Nimetatud kõnes O. Martovoi muretseb, et A. Karpov ei ole F2ga kontakti saanud ja ei tea, kus kaup asub ja mis sellega juhtus. A. Karpov lubab uurida ning O. Martovoi omalt poolt kinnitab, et ta kasutab ka oma kanaleid. (4 kd, lk 217-221). Rootsi Kuningriigi poolt edastatud õigusabitaotluse vastusest nähtub, et kriminaalmenetlus A. P. suhtes lõpetati, kuna kahtlustatavaid ei suudetud tuvastada (8 kd, lk 111). Rootsi toll konfiskeeris 9180 pudelit Stoletoff vodkat (8 kd, lk 121). Rootsi tolliametnikud on kontrollinud saatedokumentide ARC numbreid. Saatedokumendid kandsid numbreid, mis olid lisatud CMRile 25/2017 ja CMR-le 26/2017 ning kontrolli käigus elektrooniline dokumendisüsteem kahte erinevalt ARC numbrit ei näidanud (8 kd, lk 123). Samuti on Rootsi tolliametnikud 26.04.2017.a kontrollinud saatja ja saaja infot CMR dokumentidel ning tuvastanud, et D SIA kodulehel Stoletoff viina tellimise osas info puudub ja tarneaadressina märgitud PSA Antwerp Belgia osas on tuvastatav koduleht, mis kuulub Belgia konteinerterminalile. Saaja aadressina märgitud Hong Kongi ettevõtte osas ei ole võimalik internetist muud infot leida, kui tegemist võib olla ühe eraettevõttega (8 kd, tl 124). Euroopa uurimismäärusele saabunud Rootsi Kuningriigi Maksu- ja Tolliameti vastusest (8 kd, tl 173-235) nähtuvalt 15.08.2017.a peeti alkoholi maha laadimise käigus Rootsi tolli poolt kinni sõiduk (XXXX/XXX) ja seal juures viibinud isikud: Z, F2, F, A ning H (sõidukijuht) (8 kd, lk 181-187). Kinnipeetud alkoholikogusena tuvastati 12 216 liitrit kanget alkoholi kokku 12 361 pudelit Akvadiv Delux Superior vodkat (8 kd, tl 212-213) 6 pudelit Delux vodkat avastati sõiduauto reg.nr XXXXXX pagasiruumist (8 kd, tl 205-206) ning Rootsi toll alustas kriminaalmenetlust alkoholi ebaseadusliku käitlemise tunnuste järgi. Eespool nimetatud isikud vahistati Rootsis. Rootsi Kuningriigist saabunud EIO kohaselt on Rootsis toimunud kriminaalmenetluse kohaselt isikute kinnipidamisel ära võetud X OÜ poolt väljastatud arve 12 322 pudeli Akvadiv De Lux vodka osas, millest nähtub, et alkoholi ostjaks on Türgi ettevõte XXX, aga alkohol pidi liikuma

Itaaliasse tollimisele. Nimetatud arve on koostanud L. K. (8 kd, tl 174-175), sama marsruuti kinnitab ka koostatud CMR (8 kd, tl 194- 196). Nimetatu viitab O. Martovoi ja L. K. vahelistele kõnedele ja sellele, et A. Karpovi joomise tõttu pidi dokumentide vormistamise enda kanda võtma L. K. Rootsi tolliameti maksuarvestuse kohaselt tulnuks Rootsis maha laetud alkoholilt aktsiisis ja käibemaksu maksta 3 181 161 rootsi krooni (8 kd, tl 231-232). Kohtuotsuse kohaselt, mis Rootsi Kuningriigist EIO alusel edastati (9 kd, tl 14-56) on Z, F2, F, A ning H süüdi mõistetud Rootsi karistusseadustiku § 12 1. jao ja § 13 alusel, ehk raskes seaduserikkumises salakauba käitlemise osas. Kohtuotsus F2 süüdimõistmise kohta leiti vene keelde tõlgituna ka O. Martovoi elukoha läbiotsimise käigus (1 kd, tl 254-262), mille kohta on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (1 kd, tl 263-296), oma ütlustes O. Martovoi selgitas, et lasi kohtuotsuse tõlkida Venemaal, kuna see on seal odavam ja ta tegi seda seetõttu, et soovis F2 naist aidata. Samuti on jälitustoimingutega fikseeritud telefonikõned ajavahemikul 23.05.2017.a kuni 06.09.2017.a teostatud KrMS § 1267 sätestatud jälitustoimingute (teabe salajane pealtkuulamine või vaatamine) tulemusena kogutud teabe põhjal 28.05.2018.a koostatud jälitustoimingu protokoll (4 kd, tl 117-142), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ning millest nähtub, et salajast pealtkuulamist ja varjatud jälgimist teostati Oleg Martovoi ja Marko Süvaoja suhtes. Nimetatud jälitusprotokollist nähtub, et Oleg Martovoi vestles 04.09.2017.a F2 poja R. A.ga viimase isa (F2) kinnipidamisest Rootsi Kuningriigis, millises vestluses küsis Oleg Martovoi F2 pojalt, kas oleks võimalik F2le Rootsi raha saata. Tunnistaja F2 keeldus 16.10.2019.a kohtuistungil ütlusi andmast, kohus avaldas KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel F2 ülekuulamisprotokollid, mis oli koostatud Rootsis. 12.09.2017.a koostatud ülekuulamisprotokollis andis F2 ütlusi selle kohta, et ta pidi kauba maha laadimise eest Rootsis saama 2000 eurot. 21.06.2018.a koostatud ülekuulamisprotokollis andis F2 ütlusi selle kohta, et Oleg Martovoiga tutvus ta 3 aastat tagasi aastal 2015-2016. Ta teadis, et O. Martovoi on kohtulikult karistatud ja suhtleb kriminaalsete ringkondadega. Aleksei Karpoviga tutvus Tallinnas vist 2016.a paiku, Oleg helistas talle ja ütles, et ta tuleks O. Martovoi kontorisse, ja Aleksei oli seal. Teab, et O. Martovoi ja A. Karpov tegelevad viina ja muu sellise müügiga eri paikades ja samuti välismaale ja A. Karpov küsis temalt, kas ta saaks mh Rootsis kontakte hankida. Ta mõisteti Rootsis süüdi selle eest, et ta leidis Rootsis koha, kus laadida maha koorem viina, mida A. Karpov oli Rootsi saatnud. A. Karpovi ettepanek seisnes selles, et ta pidi Rootsis leidma lao ning viina seal maha laadimAA Karpovilt pidi ta laopinna ning reisikulude eest saama 2000 eurot. O. Martovoi ja A. Karpov olid eelnevalt kinnitanud, et kõik dokumendid viina kohta on korras ning isegi kui koormat kontrollitakse, siis lastakse läbi. Tema abi eest alkoholiäris lubati talle tasuda sularahas. Peale tema kinnipidamist Rootsis O. Martovoi otsis üles tema naise ja võttis temaga ühendust, mh selleks, et küsida, kas tal on rahalist abi vaja (9 kd, tl 85-164). Tunnistaja N. L. keeldus 16.10.2019.a toimunud istungil ütlusi andmast viidates asjaolule, et F2 on tema elukaaslane. Kohus avaldas KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tunnistaja kohtueelses menetlused antud ütlused selle kohta, et tema abikaasa F2 viibis Rootsis kinnipidamisasutuses aastatel 2017 kuni 2018 alkoholi salakaubaveo eest. 15 või 16 august 2017.a ei võtnud F2 telefoni vastu enam. Paar päeva hiljem kuulis, et F2ga on midagi juhtunud. Selle informatsiooni sai ta Oleg Martovoi käest. Oleg helistas talle ja peale seda sai Olegiga kokku Telliskivi spordikeskuse juures. Oleg küsis, et millal ta viimati oma elukaaslase F2ga rääkis. Tema vastas,

et on proovinud oma mehele mitmel korral helistada, aga ta ei vasta telefonile. Oleg talle ei öelnud täpselt sellel kohtumisel, mis tema elukaaslasega juhtus. Helistas Eesti politseisse ja Rootsi politseisse ja viimaselt kuulis, et nad ei saa F2 kohta informatsiooni anda, kuna see informatsioon ei ole avalik. Sai sellest aru, et midagi on lahti F2ga. Peale seda rääkis Oleg Martovoiga telefoni teel ja rääkis talle, mis Rootsi politsei oli öelnud. Oleg ütles, et kõik saab korda. Oleg pakkus talle abi, kuna tema auto oli katki. Oleg ütles talle, et ta aitab auto korda teha ja ta ei pea midagi maksma. Viis oma auto Lasnamäele autoremonditöökotta ja paari päeva pärast läks autole järele. Mingi hetk helistas talle F2 ja teatas, et ta on Rootsi politsei poolt kinni peetud Rootsis. Kui F2 oli vanglas, siis ta oma esimeses või teises kõnes ütles talle, et ta peab lõpetama kõik suhtlused tema meessoost tuttavatega. Arvab, et ta ei tohtinud tema meessoost tuttavatega suhelda armukadeduse pärast, aseritel on selline mentaliteet ja nad on väga armukadedad. Teab, et F2 ja Oleg Martovoi on omavahel sõbrad juba aasta aega enne F2 kinnipidamist (9 kd, tl 82-84). Seega nii F2 kui ka tema naine N. L. on oma ütlustes kinnitanud, et pärast F2 vahistamist Rootsis on O. Martovoi neile rahalist abi pakkunud. F2 keeldus selle vastuvõtmisest, kuna ei soovinud, et tema naine suhtleks teiste meestega. Kohtuistungil uuritud tõenditega on tõendamist leidnud O. Martovoi ja A. Karpovi aktiivne roll nii Stoletoff vodka kui ka Akvadiv De Lux vodka transportimisel Rootsi Kuningriiki. O. Martovoi ja A. Karpov organiseerisid ühelt poolt alkoholi liikumist Lätist, kui ka teiselt poolt F2 liikumist Eestist Rootsi alkoholi vastuvõtmist korraldama. Alkoholi Rootsi Kuningriiki transpordi näol oli tegemist organiseeritud ja püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega grupi tegevusega, millist tegevust koordineeris Oleg Martovoi. Kohtus uuritud jälitustoimingu protokollidest nähtub, et Oleg Martovoi suhtles nii F2, Aleksei Karpovi kui ka Marko Süvaojaga. M. Süvaoja rolli ja O. Martovoi juhtivat rolli alkoholiäris kinnitab kõnedest nähtu. Jälitustoimingu protokollist nähtub, kuidas Oleg Martovoi koordineerib suhtlus ja tegevus, mille sisuks oli käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses ebaseadusliku käitlemine. Kuritegelik ühendus kasutas alkoholi käitlemiseks Eesti Vabariigis oma tegevuse näiliselt legaalse hoidmiseks juriidilise isikuna Aleksei Karpoviga seotud äriühingut OÜ X. OÜ X kontorist leitud ja kohtus uuritud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et alkoholi transportimisel kasutati OÜ X nimelt koostatud müügilepingut, arveid, saatelehti. A. Karpov on ise kohtus kinnitanud, et CMR-id koostasid nemad X OÜ poolt. Seega on tõendatud O. Martovoi kui ka A. Karpovi aktiivne roll nii Stoletoff vodka kui ka Akvadiv De Lux vodka transportimisel Rootsi Kuningriiki. Samuti on tõendatud, et F2 vahendusel alkoholi Rootsis müüdi ning sellelt jäeti aktsiis tasumata. Asjaolu, et O. Martovoi ja A. Karpov püüavad 64 000 SEKi jagamist X kontoris näidata kui laenu tagasimaksmist ning transpordi eest tasumist, ei haaku nende omavaheliste vestlusega, mis on jälitustoimingutega salvestatud. Nimetatud vestlusest on aru saada, et arutatakse omavahel, kas kulud on maha arvestatud ja palju siis raha järgi jääb. Nimetatu ei haaku süüdistatavate kohtus antud ütlustega. Samuti ei ole O. Martovoi nõustunud kohtus avaldama, kes oli isik, kellelt tema raha F2le laenamiseks sai. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (RKKKo nr 3-1-1-85-07, p 9.1; RKKKo nr 3-1-1-104-05, p 6.3; RKKKo nr 3-1-1-112-99, p 2). A. Karpovi ja O. Martovoi roll alkoholi käitlemisel on tõendatud, kuid kuna alkohol suunati käibesse mitte Eestis, vaid Rootsi Kuningriigi territooriumil, siis kerkib esile õiguslik küsimus Eesti kohtu jurisdiktsiooni osas antud kuriteo menetlemisel ja isikute süüdi mõistmisel.

KarS § 7 lg 1 p 2 kohaselt kehtib Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus ning teo toimepanija oli teo toimepanemise ajal Eesti kodanik või sai selleks pärast teo toimepanemist või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja. Identse normi põhimõte eeldab, et tegu peab olema karistatav nii Eesti karistusõiguse kui ka teo toimepanemise koha maa karistusõiguse järgi. Seega võrreldakse karistusnormide põhimõttelist kattuvust kahes riigis, mitte riikliku karistusnormi eelduseks olevate formaalsete nõuete täitmist teo toimepanemise riigis. Kuna nii Rootsis kui Eestis on aktsiisikauba käitlemine suures ulatuses kriminaalkorras karistatav, siis on täidetud KarS § 7 lg 1 toodud identsuspõhimõte. Asjaolule, et nimetatud alkoholi käitlemine on Rootsi Kuningriigis kuriteona käsitletav viitavad nii Akvadiv de Lux alkoholi käitlemise osas tehtud kohtuotsus, kui ka Stoletoff vodka osas menetluse lõpetamise otsus, mille kohaselt ei lõpetatud kriminaalmenetlust Rootsis mitte seetõttu, et kuriteo koosseisu ei oleks tuvastatud, vaid hoopis seetõttu, et ei suudetud tuvastada teo toime pannud isikut. Nii Oleg Martovoi kui ka Aleksei Karpov on määratlemata kodakondsusega isikud, kes on välismaalaste seaduse alusel loetavad välismaalasteks. Mõlemad isikud on Eestis kinni peetud ning omavad Eestis elamiseks elamisluba. Mõlemal isikul on Eestis püsiv elukoht, pere ja seosed Eesti Vabariigiga. Kuna tegemist on määratlemata kodakondsusega isikutega, siis puudub võimalus neid Eestist välja saata ja seega on täidetud KarS § 7 lg 1 p 2 toodud eeldused ning Eestis on võimalik O. Martovoi ja A. Karpovi tegusid menetleda. Alkoholi käitlemist (valmistamist, eksporti ja importi, ladustamist, hulgi- ja jaemüüki jne) reguleerib Eestis alkoholiseadus. Kuigi Euroopa Liidu liikmesriikide vahelistel piiridel puudub piirikontroll, kehtib aktsiisidega maksustamisel jätkuvalt sihtkohamaa põhimõte. See tähendab, et iga kaupleja peab maksma tootelt selle riigi aktsiisi, kus asub toote lõpptarbija. Sellest tuleneb omakorda õigus nõuda tootjamaal aktsiisivabastust või juba makstud aktsiisi tagastamist. Kuna aktsiisimäärad erinevates Euroopa maades on erinevad, siis nimetatud süsteem tagab igale riigile maksulaekumise ja topelt maksustamisel õiguse aktsiisi tagastust küsida. ATKEAS § 24 lg 16 kohaselt registreeritud kaubasaajal tekib maksukohustus teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaubalt selle vastuvõtmise päeval, välja arvatud juhul, kui see aktsiisikaup on aktsiisist vabastatud registreeritud kaubasaajale väljastatud aktsiisivabastuse loa alusel. Registreeritud kaubasaajal ja isikul, kelle registreeritud kaubasaaja tegevusluba on tunnistatud kehtetuks, tekib maksukohustus talle väljastatud maksumärkidelt vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 sätestatule. ATKEAS § 26 lg 1 p 3 kohaselt ajutist aktsiisivabastust kohaldatakse aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilaost teise liikmesriigi registreeritud kaubasaajale. Seega kui kaup lähetatakse ühe riigi aktsiisilaost teise riigi aktsiisilattu või registreeritud kaubasaajale, siis rakendatakse lähteriigis maksuvabastust ning sihtkohariigis maksustatakse kaup kohe selle saabumisel. Seega on Aleksei Karpovi selgitused selles osas, et Eestist kauba lähetamisel X OÜ aktsiisi tasuma ei pidanud õiged, kuid kohus nõustub prokuröriga, et ATKEAS § 24 lg 4 näeb ette erisuse. ATKEAS § 24 lg 4 kohaselt isikul, kes vastutab aktsiisi maksmise eest ajutises aktsiisivabastuses veetavalt aktsiisikaubalt, tekib maksukohustus aktsiisikauba põhjendamata kaolt, mis tekkis aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses veo

käigus, selle tekkimisel või kui põhjendamata kao tekkimise aega ei ole võimalik kindlaks teha, siis põhjendamata kao avastamisel. Kauba veo organiseeris X OÜ, seda on korduvalt kinnitanud nii L. K. kui ka Aleksei Karpov oma ütlustes, samuti nähtub kaubaveo tellimine ka arvetest, CMR-idest ja läbiotsimistel ära võetud dokumentidest, mida kohus on eelnevalt uurinud. Nii Aleksei Karpov kui ka Oleg Martovoi olid teadlikud, et mõlemal korral X OÜ-st lähetatud viinad ei pidanud jõudma Slovakkiasse ega ka mitte läbi Itaalia Türki, vaid Rootsi. Nimetatud alkoholi sihtkohaks oli Rootsi Kuningriik ja kauba ladustamine Rootsis F2 poolt suvalisse lattu, mitte aktsiisilattu seda ka kinnitas. Seega olukorras, kus aktsiisikaup veo käigus lihtsalt kaob ja paberitel märgitud sihtriiki tollimisele ei jõua, ei vabane kauba saatja vastutusest ja aktsiisi tasumisest. Kuna sihtriigiks oli Rootsi Kuningriik, siis tuli aktsiis tasuda ka Rootsi aktsiisimäärade alusel. Tarbimisse lubatud aktsiisikauba liikmesriikidevahelise liikumise üldreeglid on kehtestatud Nõukogu direktiiviga 2008/118/EÜ, millega on ühinenud nii Eesti kui Rootsi ja üldpõhimõtted on sarnased kõikides liikmesriikides. Ühes liikmesriigis tarbimisse lubatud ehk maksustatud aktsiisikauba toimetamisel teise liikmesriiki ärilisel eesmärgil kasutamiseks kuulub see aktsiisikaup uuesti maksustamisele sihtkohariigis. Seega isegi olukorras, kus aktsiis nimetatud alkoholilt oleks Eesti Vabariigis nõuetekohaselt tasutud ei oleks seda saanud lõpptarbijale Rootsi Kuningriigis müüa ilma seda uuesti aktsiisiga maksustamata. Selleks, et Eestis saaks nimetatud kuritegu menetleda tuleb tuvastada, et nimetatud alkoholi käitlemine oleks olnud kriminaalkorras karistatav ka Eesti Vabariigis. Mõlema alkoholi puhul on tuvastatud, et tegemist on kange alkoholiga, täpsemalt viinaga, mille mahuprotsent on 40%. Sellele viitavad nii Valgevenest pärit kauba dokumendid, kui ka kauba saatedokumendid, millel on välja toodud kauba KN kood. Seega on tegemist kange alkoholiga AS § 2 lg 5 mõttes, mille KN kood on 22086011 (nt Avadiv De Lux vodka puhul deklaratsioon (1 kd, tl 84) ja Stoletoff vodka puhul Euroopa Ühenduse saateleht (1 kd, tl 163) ning mis vastab ATKEAS § 12 lg 6 p l sätestatu kohaselt muule alkoholile - toode, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi ja mille KNi esimesed neli numbrit on 2207 või 2208. AlkS § 4 lg 1 p 2 kohaselt peab käideldav alkohol lisaks muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse ja p 6 kohaselt olema alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud sama seaduse § 7 lg 1 p 1 keelab käidelda alkoholi, mis ei vasta § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Muuks õigusaktiga kehtestatud nõudeks on ka ATKEAS § 491 lg-s 2 sätestatud kange alkoholi maksumärgiga märgistamise nõue. ATKEAS § 111 alusel on maksumärk käesoleva seaduse mõistes aktsiisikaubale või selle müügipakendile kinnitatav erilistele turvalisusnõuetele vastav eritunnus, mis tõendab aktsiisi maksmist. ATKEAS § 491 lg 2 sätestab, et alkohol, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi ning mis on villitud müügipakendisse mahuga alates 0,05 liitrist, peab olema maksumärgistatud. AlkS § 7 lg 5 kohaselt loetakse käitlemiseks mittelubatud alkoholi suureks koguseks kogust, mille käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kahekümne viie kordselt või enam ATKEAS § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära, ATKEAS § 46 lg 6

kohaselt oli 2017. aasta märtsis ja augustis muu alkoholi aktsiisimäär 23,89 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Stoletoff Classic Vodkat oli kokku 9180 liitrit ja nimetatud alkoholi kangus oli 40%, Akvadiv De Lux Vodkat oli kokku 12 324 liitrit ja nimetatud alkoholi kangus oli 40%. Seega kokku käideldi kahe veoga 21 504 liitrit 40% alkoholi ja nimetatud alkoholilt oleks tulnud maksta aktsiisi 21504X0,4X23,89= 205 492,224 eurot. Seega ületas aktsiis 8601,6 kordselt sätestatud aktsiisimäära (205492,224/23,89=8601,6). Ka käesoleva kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud ATKEAS § 46 lg 6 kohaselt on muu alkoholi aktsiisimäär 18,81 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris, mis tähendab, et ka sel juhul käideldi mittelubatud alkoholi suures koguses, mille käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab AS § 7 lg 5 sätestatud aktsiisimäära. Eeltoodust tulenevalt oleks ka Eestis sellises koguses viina käibesse suunamine ilma aktsiisi maksmata kuritegu KarS § 375 lg 1 järgi, mistõttu on tegu õigesti kvalifitseeritud. Subjektiivsest küljest eeldab antud süütegi tahtlust. Koosseis on täidetud, kui isik tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Isik peab teadma või vähemalt võimalikuks pidama ja möönma, et käideldavat toodet hakatakse kasutama joomiseks. Tulenevalt A. Karpovi ja O. Martovoi tegevuse intensiivsusest, nende tegude organiseeritusest ja tegevuse korduvusest on tuvastatav, et nad tegutsesid kavatsetult ning omakasu ajendil. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et O. Martovoi ja, A. Karpovi poolt toimepandud kuriteod on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning O. Martovi ja A. Karpov tuleb süüdi mõista KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Oleg Martovoi ja Eduard Košljakovi süüdistus KarS § 256 lg 1 järgi ning Timofei Solomatovi, Aleksei Karpovi ja Aivar Tartu süüdistus KarS § 255 lg 1 järgi. Oleg Martovoid ja Eduard Kosljakovi süüdistatakse KarS § 256 lg 1 järgi ning Timofei Solomatovi, Aleksei Karpovi ja Aivar Tartu süüdistatakse KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et: Oleg Martovoi ja Eduard Košljakov lõid täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 2016.a septembris, vähemalt kolmest inimesest koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse, mille tegevus oli suunatud teise astme kuritegude, mille eest ette nähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, toimepanemisele – täpsemalt KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisele, ja esimese astme kuritegude – täpsemalt KarS § 184 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisele. Oleg Martovoi ja Eduard Košljakovi juhitud kuritegelik ühendus tegutseval kujul moodustus ühelt poolt Oleg Martovoi ja tema venna Y2 poolt 1990. aastate alguses loodud nö grupeeringu baasil, mis toona tegeles nö katuse pakkumisega (s.o ärimeestele, massaažisalongidele, erinevatele kurjategijatele raha eest nö kaitse pakkumisega), tehes seda Xi teadmisel ja toetusel, ning mille tegevusest võttis kuni 2000 aastate alguseni erinevatel aegadel osa kuni kümmekond inimest. Toonast nö grupeeringut juhtis Oleg Martovoi ja tema vend Y2 oli tema lähim abiline, s.o nö parem käsi. Lisaks nö katuse pakkumisele oli grupeeringu-siseselt lubatud tegeleda ka teiste täpselt tuvastamata kuritegudega, ent tingimuseks oli nö kümnise, s.o teenitud kriminaaltulust kümne protsendi maksmine Oleg Martovoi kaudu Xi hallatavasse nö

ühiskassasse ehk obštšakki (s.o Eestis tegutsevate kuritegelike ühenduste või grupeeringute juhtide poolt kuritegude toimepanemisest saadud kriminaaltulust kümniste kogumisest moodustuv ühine kassa). Ülejäänud osast teenitud kriminaaltulust võttis täpselt tuvastamata osa Oleg Martovoi enda kätte ja täpselt tuvastamata osast kriminaaltulust maksis ta kriminaaltulu teeninud liikmetele vajadusel vanglas viibimise ajal toetuse nii temale enesele, ent ka tema perekonnale, samuti advokaadikuludeks, ent ka uute kuritegude toimepanemise tarbeks. Teiselt poolt moodustus Oleg Martovoi ja Eduard Košljakovi juhitud kuritegelik ühendus tegutseval kujul nn Loksa grupeeringu baasil. Nn Loksa grupeering tegutseb Eduard Košljakovi juhtimisel juba alates 2010-ndatest aastatest ja on tegelenud eeskätt narkokuritegude toimepanemisega, samuti nn katuse pakkumisega nii illegaalses äris (nt narkoäris) kui ka legaalses äris tegutsevatele isikutele (illegaalses äris tegutsevad isikud maksid nö kaitse eest 20% kriminaaltulust, ent legaalses äris tegutsevad ärimehed maksid nn Loksa grupeeringule nö kaitse ja esindamise eest 10%). Alates nn Loksa grupeeringu tegutsemise algusest on seda juhtinud Eduard Košljakov (hüüdnimega Loksa Edik) ning tema nö paremaks käeks on olnud Aivar Tartu, kelle ülesandeks oli lahendada grupeeringus erinevaid probleeme. Täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 2016.aastal moodustus nn Loksa grupeeringu baasil Eduard Košljakovi juhtimisel kuritegelik ühendus, kuhu lisaks Eduard Košljakovile ja Aivar Tartule kuulusid ka Albert Tsoi ja varem vägivalla kuritegude toimepanemise eest süüdi mõistetud Timofei Solomatov, kellest viimase värbas Eduard Košljakov enda ühenduse liikmeks hakates teda juba karistuse kandmise ajal rahaliselt toetama, ning kes vanglast vabanemise järel liituski täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 2016.a septembrikuud Eduard Košljakovi juhitud nn Oleg Martovoi kuritegeliku ühenduse nn Loksa brigaadiga. Albert Tsoi ja Timofei Solomatov allusid nn Loksa brigaadis mõlemad vahetult Eduard Košljakovile. Toona nii nn Oleg Martovoi/Y2 kui ka nn Eduard Košljakovi/Aivar Tartu (nn Loksa grupeering) grupeeringute tegevuses välja töötatud toimimispõhimõtete alusel moodustati nn Oleg Martovoi kuritegelik ühendus tegutseval kujul täpselt tuvastamata ajal 2016.a sügisel seonduvalt Xi tapmisega 13.09.2016.a-l, mis tingis nii Oleg Martovoi, Y2 ja Marko Süvaoja, ent ka Eduard Košljakovi ja tema juhitud nn Loksa brigaadi tegevuse nö sisemise reformimise, mille tagajärjel moodustus terviklik nn Oleg Martovoi kuritegelik ühendus tegutseval kujul. Nimelt tappis J. V. 13.09.2016.a varahommikul Haapsalu lähedal Saunja lähe ääres enda isa V. „T.“ V. hea sõbra Xi (hüüdnimega „K.“), keda nii Oleg Martovoi kui ka Eduard Košljakov pidasid Xi eluajal Eesti Vabariigis tegutsevate kuritegelike ühenduste seas kõrgeimaks kuritegelikuks autoriteediks. Pärast Xi tapmist otsustati Eestis toona tegutsevate kuritegelike ühenduste juhtide poolt, et esialgu kohe uut nö üht liidrit ei valita, vaid edaspidi hakkab kõige olulisemaid probleeme lahendama nö „üldkoosolek“. Peljates senise mõjuvõimu, mis oli osaliselt tingitud lähedastest suhetest Xga, vähenemist, lähenesid nn Oleg Martovoi/Y2 ja nn Eduard Košljakovi/Aivar Tartu (nn Loksa grupeering) oma tegevuses veelgi ning pärast Xi tapmist tegutsesid nad juba tervikliku kuritegeliku ühendusena. Toonaseid protsesse meenutasid Oleg Martovoi ja Marko Süvaoja omakeskis pool aastat pärast Xi tapmist, s.o 18.04.2017.a-l kohvikus Grammofon toimunud vestluses, kus Marko Süvaoja meenutas, et nad otsustasid pärast Xi tapmist, et sellest me otsustasime, et kui meil on samad ideelised kaalutlused, me mõtleme samamoodi, siis meil selles mõttes vaidlusi ei ole, hakkame meie oma ühendama. Vot ühendasimegi, kes tahtis – kellelegi ei keelatud kaasata neid inimesi minu arusaamise järgi. Alates 2016.a septembrist tegutseski nn Oleg Martovoi kuritegelik ühendus juba tegutseval kujul, s.o moodustudes kahest nn brigaadist, kuhu kokku kuulus igal ajahetkel vähemalt kolm liiget, ning millest ühe moodustasid lisaks Oleg Martovoile tema vend Y2, Marko Süvaoja ja Aleksei Karpov, ning mille tegevus oli suunatud eeskätt KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisele; ning teise nn brigaadi (mida tinglikult nimetati

tulenevalt Eduard Košljakovi elukohale nn Loksa brigaadiks) moodustasid Eduard Košljakovi juhtimisel koos Eduard Košljakoviga Aivar Tartu, Timofei Solomatov ja Albert Tsoi, ning mille tegevus oli suunatud eeskätt KarS § 184 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisele. Ent lisaks kaasati nn Oleg Martovoi kuritegeliku ühenduse tegevuse soodustamiseks erinevate kuritegude toimepanemiseks kolmandaid, kuritegelikku ühendusse mittekuuluvaid isikuid (nt F2 jt). Nn Oleg Martovoi kuritegelik ühendus tegutses olemasoleval kujul kuni 20.03.2018.ani, mil Oleg Martovoi, Y2, Marko Süvaoja, Aleksei Karpov, Eduard Košljakov ja Timofei Solomatov kahtlustatavatena kinni peeti ning nende suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. Nn Oleg Martovoi juhitud kuritegeliku ühenduse üldised põhimõtted: Nn Oleg Martovoi juhitud kuritegeliku ühenduse toimimine põhines ühenduse liikmete poolt omaks võetud kuritegeliku ühenduse kirjutamata reeglitel, mis põhinesid vangla subkultuurist tärganud nn ponjatiedel (nn „arusaamad“), milliseid reegleid järgisid ka teised Eesti Vabariigis tol ajahetkel tegutsenud kuritegelikud ühendused (nt nn AP kuritegelik ühendus, nn HD kuritegelik ühendus ehk nn tšetšeenide kuritegelik ühendus, nn AK kuritegelik ühendus, nn R. „S.“ S.i kuritegelik ühendus, nn Kemerovo kuritegelik ühendus jt), mis võimaldasid vajadusel nn Oleg Martovoi kuritegelikul ühendusel ja selle liikmetel lahendada tõusetunud probleeme teiste kuritegelike ühenduste ja nende liikmetega samade põhimõtete ja reeglite najal, mis omakorda tagas ühtlasi nn Oleg Martovoi kuritegeliku ühenduse tegevuse püsivuse, ent lisaks sellele tagasid kehtestatud reeglid nn Oleg Martovoi kuritegelikus ühenduses alluvussuhted, korra ja ka seeläbi kuritegeliku ühenduse kestmise. Nn Oleg Martovoi kuritegelikus ühenduses kehtinud nn kirjutamata reeglite ilmeka näitena, millest nähtub kuritegelikus ühenduses kehtiv sisemine hierarhia ja suhtluse korraldus kolmandate isikutega, võib tuua 18.04.2017.a-l toimunud telefonikõne R2 ja Oleg Martovoi vahel, milles R2 avaldas soovi kõneleda Y2ga kuivõrd viimasega soovib kohtumist kokku leppida Z2 (s.o 13.02.2018.a kriminaalasjas nr 16221000133 KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kahtlustatavana kinni peetud Z2), ent selle palve peale vastas Oleg Martovoi, et miks Y2ga, sest hoopis tema enesega tuleb kokku saada. Seejärel helistas Oleg Martovoi samal päeval enda vennale Y2le ja selgitas talle, et viimasel tuleb Z2le selgitada, et ilma tema (s.o Oleg Martovoi) juuresolekuta kohtuma ja rääkima ei hakata. Seejärel helistas Oleg Martovoi uuesti R2le ning toonitas vastuvaidlemist mittevõimaldaval viisil, et rääkida võivad nad kellega tahavad, aga kõik otsused võtab vastu tema (st Oleg Martovoi). Vastavalt nn kirjutamata reeglitele kehtis nn Oleg Martovoi kuritegelikus ühenduses sisemine hierarhia, mille kohaselt nn Oleg Martovoi kuritegelikku ühendusse kuulunud madalamal astmel asunud liikmed pidid oma tegevuses juhinduma kuritegelikus ühenduses kõrgemal kohal asunud liikme juhistest ning otsustest. Viimast ilmestab nii eelnevalt refereeritud 18.04.2017.a toimunud telefonikõne Oleg Martovoi ja tema venna Y2 vahel seonduvalt suhtluses R2 ja Z2ga, ent lisaks ka 03.02.2017.a-l toimunud telefonikõne Eduard Košljakovi ja Oleg Martovoi vahel, milles Eduard Košljakov kurtis, et tal ei õnnestu kuidagi ühendust saada Y2ga ning küsis ühtlasi Oleg Martovoilt juhiseid, kas ta peaks saatma kohtumisele tema inimese, kellel on relv olemas, mille peale otsustas Oleg Martovoi, et pole vaja – ta ise kontrollib Y2 kohta. Lisaks viidatud kõnedele ilmestab sisemise hierarhia olemasolu ja sellest juhindumist ka 02.11.2016.a toimunud telefonikõne Oleg Martovoi ja Eduard Košljakovi vahel, milles Oleg Martovoi ütles telefonikõnes Eduard Košljakovile, et helista Vle (s.o Vle) ja lepi temaga kokku. Seejärel leppis Eduard Košljakov vastavalt Oleg Martovoilt saadud juhistele kokku kohtumise Vga, võttis Oleg Martovoi ja Marko Süvaoja auto peale ning kõik koos sõitsid kohtumisele Vga.

Kuritegelikus ühenduses kehtivate nn kirjutamata reeglite täitmist tagasid liikmete poolt aktsepteeritud sanktsioonid: eeskätt nn „trahvi maksmine“ mingi kindla rahasumma ulatuses, aga ka füüsiline karistamine, millistest kirjutamata reeglitest peeti ka ühenduse liikmete poolt vastu vaidlemata kinni. Näiteks 19.10.2016.a Eduard Košljakovi vestlusest tema nn brigaadi kuuluva Timofei Solomatoviga, mille käigus Eduard Košljakov ütles Timofei Solomatovile, et kuna Albert Tsoi keeras selle kõik kokku, siis Alik (s.o Albert Tsoi) selle probleemi ka lahendab, sest kui O.’ilt (s.o R. M.’ilt) raha ei saa, siis hakkame Alikut koormama, peksa andma. Temalt saame raha kätte. Täiendava näitena nn kirjutamata reeglite vastu eksinute karistamise kohta võib tuua 08.03.2017.a-l toimunud kuritegeliku ühenduse Albert Tsoi nö karistamine Loksal. Nimelt otsisid M. R. koos A. K.ga 08.03.2017.a-l Timofei Solomatovi korraldusel Albert Tsoi üles ja viisid ta Loksale Timofei Solomatovi juurde. Loksal toimunud kohtumise kohta selgitas järgmisel päeval, s.o 09.03.2017.a-l toimunud vestluses Albert Tsoi (telefonikõne Albert Tsoi ja S. T. vahel), et „/.../eile sõitsin seal Loksal, sain seal natuke piki kaalikat (s.t vastu pead).. no nii, pehmelt, sõbralikult..., et tegelesin selle jamaga seal/.../“. Nn kirjutamata reeglite vastu eksinud liikmed talusid taolisi karistamisi vastu vaidlemata, mis väljendub kas või tõigas, et ei R. M. ega Albert Tsoi ei ole ülal kirjeldatud kehaliste väärkohtlemiste osas politseisse avaldusi esitanud. Vastavalt nn kirjutamata reeglitele pidi kuritegelikust ühendusest lahkumise korral lahkuda sooviv isik maksma ise või tema eest pidi maksma kolmas isik nö lahkumis- või väljaastumistasu ehk otstupnõje, mis üldjuhul oli eelnevalt kokku lepitud. Otstupnõje maksmise kohustus oli nö mõlemasuunaline ehk seda pidi maksma nii sel juhul kui sooviti nn Oleg Martovoi kuritegelikust ühendusest lahkuda, ent seda pidi maksma ka sel juhul kui nn Oleg Martovoi kuritegeliku ühendusega soovis liituda või ühenduse heaks soovis töötama hakata eelnevalt teise kuritegeliku ühenduse liige või teise kuritegeliku ühenduse heaks töötav isik. Esimese alternatiivi näiteks on juhtum, kui kuritegeliku ühenduse liige Aleksei Karpov avaldas Oleg Martovoile soovi oma suhteid Oleg Martovoiga katkestada, siis seadis Oleg Martovoi Aleksei Karpovile nö lahkumistasu summana 200 000,00 eurot, s.o juhul kui Aleksei Karpov soovib jätkata alkoholi käitlemist ilma Oleg Martovoi osaluseta, siis peab Aleksei Karpov maksma Oleg Martovoi ́le 200 000,00 eurot, s.o oma sellise ettepanekuga kinnitas Oleg Martovoi, et käsitleb Aleksei Karpovit enda juhitud kuritegeliku ühenduse liikmena. Teise alternatiivi näitena nö otstupnõje tasumise kohustusest võib tuua kui näiteks 2016.a sügisest kuni 2017.a kevadeni oli nn Oleg Martovoi kuritegeliku ühenduse nn Loksa brigaadil vaidlus nn aserite grupeeringuga seonduvalt sellega, et nn Loksa grupeering „lõi üle“, s.o värbas enda grupeeringu heaks tööle Aserbaidžaani grupeeringu huvides Haapsalus elava „barõga“ (s.o narkootikumide tänavamüüja). Vaidlus lahenes kui Eduard Košljakov maksis aserite grupeeringu juhile R2le Haapsalus elava „barõga„ eest täpselt tuvastamata rahasumma (nn otstupnõje, s.o lahkumis- või väljaastumistasu), et see „barõga“ saaks Loksa grupeeringu jaoks „töötada“. Lisaks kasutati Oleg Martovoi poolt juhitud kuritegelikus ühenduses vastavalt kehtivatele nn kirjutamata reeglitele kuritegeliku ühenduse püsivuse tagamiseks erinevaid konspiratsioonireegleid, vähendamaks seeläbi võimalust oma ebaseadusliku tegevuse avastamist politsei poolt. Näiteks 09.01.2017.a-l helistas Marko Süvaoja Oleg Martovoile selleks, et Oleg Martovoi oma auto peale võtta ja rääkida nö näost näkku ja vältida seeläbi telefoni teel rääkimist kuritegeliku ühenduse jaoks olulistest teemadest. Samuti helistas 02.11.2017.a-l Marko Süvaoja D. P abikaasale J. K.le ning soovis temaga kohtuda, et tema kaudu edastada DPle vanglatoetuseks makstav raha. Nn Oleg Martovoi kuritegeliku ühenduse tegevus kriminaaltulu teenimise eesmärgil:

Nn Oleg Martovoi kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud kriminaaltulu teenimise eesmärgil nii majanduskuritegude toimepanemisele (KarS § 375 lg 1 – alkoholi ebaseaduslik käitlemine) kui ka rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemisele (KarS § 184 – suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine). Nn Oleg Martovoi kuritegelik ühendus kasutas alkoholi käitlemiseks Eesti Vabariigis oma tegevuse näiliselt legaalsena esitlemiseks juriidilise isikuna Aleksei Karpov ́iga seotud äriühingut OÜ X (registrikood xxxxxxxx), millise äriühingu tegevuses osales varjatult ka Oleg Martovoi ise. Nimelt tutvus Oleg Martovoi 2011.a-l täpselt tuvastamata ajal S. S.i kaudu Aleksei Karpoviga, kes otsis tol ajahetkel ettevõtte OÜ X tegevuse laiendamiseks, s.o alkoholi käitlemisega tegelema hakkamiseks, täiendavat finantseeringut. Oleg Martovoi selgitas Aleksei Karpovile nende tutvumise alguses, et ta sooviks hakata tegelema seadusliku äriga kuivõrd teda on kriminaalne elu ära tüüdanud. Samuti kinnitas Oleg Martovoi Aleksei Karpovile, et ametlik alkoholiäri oleks talle sobilik, kuivõrd see oleks kriminaalses maailmas tema kui Oleg Martovoi isiku kaudu kaitstud, st Oleg Martovoil oli enda kinnitusel nii Eesti Vabariigis kui ka Vene Föderatsioonis kriminaalses maailmas tutvused, mille abil saaks ta alkoholiäris tekkivaid probleeme lahendada. Ühtlasi kinnitas Oleg Martovoi toona Aleksei Karpoviga tutvumise järel, et ta ei petaks Aleksei Karpovit. Pärast nimetatud selgitusi ja kinnitusi otsustasid Aleksei Karpov ja Oleg Martovoi muuta olemasoleva OÜ X omanike ringi, s.o kaasata Oleg Martovoi nimetatud äriühingu tegevusse. Kuivõrd Oleg Martovoi ei soovinud enda kinnitusel äriühingut selle seostamisega enda nimega diskrediteerida ega tõmmata äriühingu tegevusele õiguskaitseorganite täiendavat tähelepanu, siis otsustasid Oleg Martovoi ja Aleksei Karpov, et Oleg Martovoi huvisid hakkab OÜ X tegevuses esindama Oleg Martovoi elukaaslane A. S. Pärast 19.03.2013.a-l A. S. vormistamist OÜ X omanikeringi kanti vastavalt Oleg Martovoi juhistele ettevõtte sularaha sissemaksetena 5 000,00 euro kaupa ettevõtte kontole kokku 25 000,00 eurot (s.o viies osamakses), millise summa osas selgitas Oleg Martovoi, et ta laenas selle enda Vene Föderatsioonis Pihkvas elavalt kriminaalsest autoriteedist tuttavalt ning ta peab selle täpselt tuvastamata hetkel tagasi maksma. Seejärel alustas OÜ X alkoholi tootmise ja käitlemisega, ent alkoholi seaduslik käitlemine ei toonud oodatud tulu ning aastaks 2015.a oli ettevõttes tekkinud keeruline rahaline seis. Aastaks 2016 oli Oleg Martovoi mõistnud, et alkoholi seaduslik käitlemine ei teeni oodatud tulu, mistõttu andis Oleg Martovoi täpselt tuvastamata ajahetkel 2016.a-l Aleksei Karpovile korralduse leida võimalus OÜ X kaudu, millesse oli Oleg Martovoi laenuna saadud rahalisi vahendeid panustanud ning mille tegevuses ta jätkuvalt enda elukaaslase A. S. kaudu osales, alkoholi ebaseaduslikult käitlema. Oleg Martovoil olid olemas Rootsi Kuningriigis vajalik kontakt – F2, kelle abil oli neil võimalik siseneda Rootsi Kuningriigis illegaalsele alkoholiturule kuivõrd F2l on Rootsis olemas türklastest, serblastest ja albaanlastest tuttavad, kes tegelevad Rootsis alkoholi nö mustal turul müümisega. Vastavalt Oleg Martovoi ja Aleksei Karpovi plaanile pidid nad hakkama OÜ X abil edaspidi tegutsema selliselt, et Eesti Vabariigis näiks äriühingu tegevus seaduslikult, ent Rootsi Kuningriigis müüakse OÜ X kaudu saadud alkoholi illegaalselt Oleg Martovoi tuttavate abil, s.o ilma aktsiisimärgita alkoholi müüakse väikepoodides, ning seeläbi teenitakse kriminaaltulu. F2 ülesandeks sai Rootsi toimetatava alkoholi vastuvõtmine ja ladustamine selleks renditud laos ning seejärel müümine Rootsi Kuningriigis elavatele türklastele, serblastele ja/või albaanlastele, kel oleks võimalik ilma nõutavate aktsiisimärkideta alkoholi väikepoodides nö mustalt müüa, ning teenitud kriminaaltulu toimetamine Eesti Vabariiki. Aleksei Karpovi rolliks oli mõelda välja alkoholibränd (s.o Stalletof Vodka 40%), mida Rootsis turustada, ja organiseerida selle tootmine Viljandis C OÜ-s, ning tutvustada Oleg Martovoi Läti Vabariigis tegutsevatele isikutele, kel oleks võimalus saata Läti Vabariigi aktsiisilaost alkohol transiidiga Rootsi kaudu teise aktsiisilattu Belgiasse. Vastavalt plaanile edastas Aleksei Karpov

seejärel Viljandis OÜ-s C toodetud viina ametlike dokumentidega Läti Vabariigi aktsiisilattu, misjärel maksid Oleg Martovoi ja Marko Süvaoja, kelle osas kinnitas Oleg Martovoi Aleksei Karpovile, et tegemist on ausa inimesega keda saab usaldada, Eesti-Läti piiril Iklas täpselt tuvastamata Andrise-nimelisele Lätis resideeruvale isikule, et alkohol toimetataks edasi Läti aktsiisilaost Rootsi Kuningriiki. Vajadusel maksis Läti kontaktidele lisaks Oleg Martovoile ja Marko Süvaojale aeg-ajalt raha ka Aleksei Karpov ise. Selliselt äriühingu OÜ X kattevarjus tegutsedes käitlesid Oleg Martovoi, Marko Süvaoja ja Aleksei Karpov ebaseaduslikult suures koguses alkoholi täpselt tuvastamata ajast, ent vähemalt alates 2017.a algusest kuni 2017.a suve lõpuni. Vaatamata asjaolule, et OÜ X juhatuse liige oli Aleksei Karpov, mitte Oleg Martovoi, toonitas Oleg Martovoi oma juhi rolli rõhutamiseks nende omavahelise suhtluse käigus Aleksei Karpovile korduvalt, et ilma Oleg Martovoi toetuse ja osaluseta tekiksid Aleksei Karpovil linnas, s.o Tallinnas tegutsevate teiste kriminaalsete grupeeringutega probleemid ning oma sõnade kinnituseks lisas Oleg Martovoi, et ta on Aleksei Karpovi eest nii palju probleeme lahendanud ja ta (s.o Oleg Martovoi) on Aleksei Karpovi jaoks vajalik inimene ning ilma temata ei jõua Aleksei Karpov oma äris kuigi kaugele, nt tekitavad probleemid laenuandjatega jne. Samuti on Oleg Martovoi oma mõjuvõimu ja juhi rolli kinnitamiseks kinnitanud Aleksei Karpovile, et kui Aleksei Karpovile ei meeldi olla Oleg Martovoi partner, siis tekivad tal Oleg Martovoiga „katuse suhted“, st Oleg Martovoi pakub Aleksei Karpovile „katust“ ja Aleksei Karpov peab selle eest maksma. Kui Aleksei Karpov avaldas soovi oma suhteid Oleg Martovoiga katkestada, siis seadis Oleg Martovoi Aleksei Karpovile nö lahkumistasu summana 200 000,00 eurot, s.o juhul kui Aleksei Karpov soovib jätkata alkoholi käitlemist ilma Oleg Martovoi osaluseta, siis peab Aleksei Karpov maksma Oleg Martovoi ́le 200 000,00 eurot, s.o oma sellise ettepanekuga kinnitas Oleg Martovoi, et käsitleb Aleksei Karpovit enda juhitud kuritegeliku ühenduse liikmena. Oleg Martovoi, Marko Süvaoja ja Aleksei Karpovi poolt koos F2ga alkoholi ebaseaduslikust käitlemisest kriminaaltulu toimetas F2 kuni enda kinnipidamiseni ise Rootsi Kuningriigist Eesti Vabariiki, kus tulu jaotati Eestis Oleg Martovoi, Aleksei Karpovi ja F2 vahel, s.o ehkki Marko Süvaoja viibis kriminaaltulu jaotamise juures, siis temale teenitud kriminaaltulust tema osa otse ei makstud. Näiteks 24.03.2017.a toimus Aleksei Karpoviga seotud firma X OÜ (registrikood xxxxxxxx) kontoris Tallinnas xxx kohtumine Oleg Martovoi, Marko Süvaoja, Aleksei Karpovi ja F2 vahel, kus nimetatud isikud jagasid omavahel ära umbes 64 000,00 Rootsi krooni, mille tõi kontorisse F2, kes saabus Rootsi Kuningriigist Eesti Vabariiki 23.03.2017.a-l, ning antud kohtumisel jagati nimetatud isikute vahel ära Rootsi Kuningriiki turustatud salaalkoholi eest saadud tasu. Kui nn Oleg Martovoi kuritegeliku ühenduse liikmete poolt kuritegeliku ühenduse huvides alkoholi ebaseadusliku käitlemisel kasutati oma ebaseadusliku tegevuse varjamisel ja tegevuse näiliselt seaduslikuna esitlemisel OÜ X nime ja vormi, siis nn Oleg Martovoi kuritegeliku ühenduse liikmete poolt kuritegeliku ühenduse huvides narkootikumide ebaseaduslikust käitlemisest saadud kriminaaltulust üks osa koguti nö kuritegeliku ühenduse kassasse (mida näiteks Marko Süvaoja, Oleg Martovoi ja Eduard Košljakovi nimetasid 03.07.2017.a-l restoranis Grammofon toimunud omavahelises vestluses „vastastikkuse abi kassaks“) sularahas, et selle arvelt rahastada teisi kuritegeliku ühenduse huvides toime pandavaid kuritegusid, ent ka vajadusel tasuda kuritegeliku ühenduse tegevuse püsivuse tagamiseks õiguskaitseorganite huviorbiiti sattunud ühenduse liikmetele advokaatide tasu ja rahalist toetust, et tagada liikmete jätkuv lojaalsus ja seeläbi kuritegeliku ühenduse püsivus, ent ka toetamaks rahaliselt kinnipidamisasutuses viibivaid kinnipeetavaid tagamaks seeläbi vajadusel kinnipidamisasutustes endi liikmete toetus ja kaitse, samuti informatsiooni vaba kulg ja võimalusel ka kinnipeetu vabanemise järel tema liitumine Oleg Martovoi kuritegeliku

ühendusega. Näiteks maksti kuritegeliku ühenduse kassast 2016 ja 2017 aastatel rahalist toetust Viru Vanglas nelja inimese tapmise eest mõistetud eluaegset vangistust kandvale AAle (isikukood xxxxxxxxxxx), millise rahalise toetuse eest avaldas AA Oleg Martovoile ja Marko Süvaojale lojaalsust ning ühtlasi andis edasi informatsiooni kinnipidamisasutuses toimuva kohta (sh millal vabanes narkokuriteo toimepanemise eest süüdi mõistetud JM, kus kohas kannab täpselt karistust kuritegeliku ühenduse juhtimise eest süüdi mõistetud AP jne). Samuti toetati 2017.a-l kuritegeliku ühenduse kassast Viru Vanglas narkokuriteo toimepanemise eest karistust kandvat DP (isikukood xxxxxxxxxxx), millise rahalise toetuse eest andis DP Marko Süvaojale ja Oleg Martovoile telefoni teel teada Viru Vanglas toimuvast (sh kes millises kambris karistust kannab, millised arengud toimuvad samas kinnipidamisasutuses tol hetkel viibinud AK ja HD kuritegeliku ühenduse kohtumenetluses jne). Samuti toetati 2017.a-l vahistatuna Pärnu arestikambris ja Tallinna Vanglas viibivat JJt (isikukood xxxxxxxxxxx), kes suhtles enne enda kinnipidamist ja vahistamist Marko Süvaojaga. Kinnipidamiskohas isikute toetamise osas on selgitusi andnud 16.10.2016.a-l toimunud vestluses JTga ka kuritegeliku ühenduse üks juhtidest Eduard Košljakov, kes kinnitas, et enda omasid peab ta ise üleval, st Eduard Košljakov toetab enda brigaadi kuuluvaid liikmeid rahaliselt. Näiteks andis Timofei Solomatov pärast Albert Tsoi kinnipidamist viimase elukaaslasele M. H.le 500 eurot, millega M. H. maksis advokaadi eest ning kuna advokaat soovis 1300 eurot, siis küsis M. H., et kui saaksite võimaluse korral veel 800 hankida. Nn Oleg Martovoi kuritegeliku ühenduse struktuur ja ühenduse liikmete rollid: Oleg Martovoi poolt juhitud kuritegelikus ühenduses kehtis mitmetasandiline juhtimisstruktuur, mille kohaselt oli kuritegeliku ühenduse juhiks Oleg Martovoi. Oleg Martovoi ja Eduard Košljakovi juhitud kuritegelik ühendus koosnes tinglikult kahest väiksemast brigaadist. Esimene neist tegutses vahetult Oleg Martovoi juhtimisel ning sinna kuulus lisaks Oleg Martovoile ka tema vend Y2, Marko Süvaoja ja Aleksei Karpov. Teist nö brigaadi (nn Loksa grupeering või Loksa brigaad) juhtis Eduard Košljakov ja sinna kuulusid lisaks temale Aivar Tartu, Timofei Solomatov ja Albert Tsoi. Nn Oleg Martovoi kuritegeliku ühenduse sees oli moodustunud ka nö sisering (tinglikult juhtkond), kuhu kuulusid Oleg Martovoi, Y2, Marko Süvaoja ja Eduard Košljakov. Kuritegelikus ühenduses oli välja kujunenud, et Oleg Martovoi juhtimisel tegelesid tema, Aleksei Karpov ja Marko Süvaoja eeskätt alkoholi ebaseadusliku käitlemisega ning nn Loksa brigaad tegeles eeskätt narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega. Nn Oleg Martovoi kuritegeliku ühenduse liikme Marko Süvaoja roll: Marko Süvaoja kuulus kuritegelikus ühenduses koos Oleg Martovoi, Y2 ja Aleksei Karpoviga nn Oleg Martovoi kuritegeliku ühenduse Oleg Martovoi juhitavasse brigaadi vähemalt alates 2016. aasta septembrikuust (samal ajal kuulusid nn Oleg Martovoi kuritegelikku ühendusse koos nendega ka Eduard Košljakov, Aivar Tartu, Timofei Solomatov ja Albert Tsoi). Marko Süvaoja kuulus koos Oleg Martovoi, Y2 ja Eduard Košljakoviga kuritegeliku ühenduse siseringi (tinglikult nn „juhtkond“), mistõttu kaasati teda ka 2017.a-l kohvikus Grammofon toimuvatele kuritegeliku ühenduse nn juhtkonna nõupidamistele, kus arutati olulisemaid küsimusi (nt rahade jaotamine, suhted teiste kuritegelike ühenduste liikmetega, kehtivate reeglite rikkumised jne). Vaatamata sellele oli Marko Süvaoja Oleg Martovoist kuritegeliku ühenduse hierarhias madalamal tasemel. Seejuures identifitseeris Marko Süvaoja end kui isikut, kes kuulub kuritegelikku maailma: nimelt kõneles Marko Süvaoja 05.01.2017.a-l täpselt tuvastamata isikuga, kellele ta selgitas, et tema maailmas on reeglid kirjutatud verega ning need

reeglid ei ole lihtsalt välja mõeldud, samuti selgitas Marko Süvaoja selles vestluses Oleg Martovoi ühenduses käivaid reegleid, sh kui oled kord menti pöördunud, siis meie poole pole mõtet abi saamiseks enam pöörduda. Marko Süvaoja näol oli tegemist Oleg Martovoi usaldusisikuga, kellega koos käitlesid nad kuritegeliku ühenduse huvides ebaseaduslikku alkoholi, mille eest on nii Oleg Martovoile kui ka Marko Süvaojale, ent ka Aleksei Karpovile esitatud süüdistus ka KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, ning millises tegevuses oli Marko Süvaoja rolliks toetada Oleg Martovoid, s.o saata teda alkoholi ebaseadusliku käitlemisega seotud isikutega kohtumistel, ent samuti ka osaleda kriminaaltulu jaotamisel ning maksta raha Andrisenimelisele Lätis resideeruvale isikule, et alkohol toimetataks edasi Läti aktsiisilaost Rootsi Kuningriiki. Lisaks oli Marko Süvaoja ülesandeks Oleg Martovoi juhitud kuritegelikus ühenduses kuritegelikul teel saadud kriminaalse tulu ja vanglatoetuste üle arvestuse pidamine. Näiteks 18.04.2017.a toimus kohvikus Grammofon kohtumine Oleg Martovoi, Marko Süvaoja, Y2 ja Eduard Košljakovi vahel, kus Marko Süvaoja andis teistele ülevaate selle kohta kelle käest ja kui palju on kuritegeliku ühenduse kassasse raha kogutud ning kui suur summa on kulunud vanglatoetusteks. Vajadusel sai kuritegeliku ühenduse juht Oleg Martovoi telefoni teel Marko Süvaojalt teavet ühenduse nö raamatupidamise seisu ja kannete kohta. Näiteks 24.05.2017.a helistas Oleg Martovoi Marko Süvaojale ja küsis leitud sularaha kohta, mille osas selgitas Marko Süvaoja, et see maksti eile ühendusele. Samuti tegeles Marko Süvaoja Oleg Martovoi juhitud kuritegelikus ühenduses kinnipeetavate ja vangistuses viibivate kuritegelike ühenduste liikmete ning nende perede toetamise organiseerimisega, sealhulgas Oleg Martovoi kuritegelikku ühendusse mittekuuluvate, kuid Eesti kuritegelikes ringkondades nn Oleg Martovoi kuritegeliku ühenduse soosingus olevate isikute toetamistega nende vangistuses viibimise ajal. Näiteks 24.12.2016.a toimus Oleg Martovoi ja Marko Süvaoja vahel telefonivestlus, mille käigus arutati, et on vaja rahaliselt toetada Viru Vanglas tapmiste eest eluaegset vangistust kandvat AAt ja et selleks on vajalikud ressursid olemas, misjärel 04.01.2017.a toimunud AA ja Oleg Martovoi vahel tänas AA Oleg Martovoid abi eest; samuti on fikseeritud 29.12.2016.a-l toimunud telefonikõne Marko Süvaoja tol hetkel Pärnu arestimajas vahistatuna viibinud Marko Süvaoja lähedase tuttava JJ vahel, kes palus Marko Süvaojat, et viimane organiseeriks talle kaitsja. Lisaks tegeles Marko Süvaoja koos Oleg Martovoiga nii ühenduse liikmete omavaheliste probleemide kui ka teiste kuritegelike ühendustega esile kerkinud probleemide lahendamise ning vaidlusalustes küsimustes otsuste vastuvõtmisega, seda ka siis kui Oleg Martovoi ise vastavatele kohtumistele minna ei saanud. Seejuures pidi Marko Süvaoja taolistel kohtumistel edastama Oleg Martovoilt saadud juhiseid või vastu võetud otsused ning hiljem, pärast kohtumisi Oleg Martovoile kohtumistel toimunust ette kandma. Näiteks 29.12.2016.a-l toimus telefonivestlus Marko Süvaoja ja Oleg Martovoi vahel, kus viimane küsis Marko Süvaojalt, kas ta rääkis (st rääkis kellegagi, kellega pidi rääkima), mispeale Marko Süvaoja vastas, et jah, ta ütles kõik ja et tagasi selle jutuga ei ole vaja tulla ning inimene, kellega räägiti, pidi tagasi helistama. Seepeale Oleg Martovoi ütles Marko Süvaojale, et kui tulevad probleemid, siis tulevad probleemid ka sellele inimesele ja lisas, et tuleb öelda, et Oleg ütles nii; ent samuti on fikseeritud 06.01.2017.a-l toimunud telefonivestlus Marko Süvaoja ja Oleg Martovoi vahel, kus Marko Süvaoja rääkis, et oleks vaja koos mõelda natuke, mille peale Oleg Martovoi küsis, et kas Marko Süvaoja rääkis normaalselt seal. Marko Süvaoja vastas Oleg Martovoile, et jah aga on vaja pärast (homme) koos mõelda, millega Oleg Martovoi nõustus. Taoline

mitmetasandiline juhtimisstruktuur, kus probleeme käis lahendamas Oleg Martovoi teadmisel ja nõusolekul Marko Süvaoja, teenis nii konspiratsiooni eesmärki, kuid andis ühtlasi võimaluse Oleg Martovoi ́le tegeleda samal ajal teiste tegevustega, seejuures tagades Marko Süvaoja tegevuse kaudu jätkuvalt kuritegeliku ühenduse toimimise. Nn Oleg Martovoi kuritegeliku ühenduse liikme Y2 roll: Y2 kuulus nn Oleg Martovoi kuritegelikku ühendusse koos ühenduse juhi Oleg Martovoi, Aleksei Karpovi, Marko Süvaojaga ja Eduard Košljakovi ning viimase nn brigaadi kuuluvate Timofei Solomatovi, Aivar Tartu ja Albert Tsoiga vähemalt alates 2016.a septembrikuust ning allus kuritegelikus ühenduses vahetult enda vennale Oleg Martovoile. Y2 kuulus koos Oleg Martovoi, Marko Süvaoja ja Eduard Košljakoviga kuritegeliku ühenduse siseringi (tinglikult nn „juhtkond“), mistõttu kaasati teda ka 2017.a-l kohvikus Grammofon toimuvatele kuritegeliku ühenduse nn juhtkonna nõupidamistele, kus arutati olulisemaid küsimusi (nt rahade jaotamine, suhted teiste kuritegelike ühenduste liikmetega, kehtivate reeglite rikkumised jne). Y2 tegeles Oleg Martovoi kuritegelikus ühenduses Eduard Košljakov ́i tegevuse juhendamisega vastavalt Oleg Martovoi ́lt saadud juhtnööridele ja nõuannetele. Näiteks 21.01.2017.a-l toimus Oleg Martovoi ja Y2 vahel telefonikõne, milles Oleg Martovoi küsis, et kas Edik (Eduard Košljakov) on linnas (st Tallinnas), saades vastuseks, et ei, läks ära. Seepeale Oleg Martovoi ütleb Y2le, et tal on pärast üht kohtumist vaja rääkida, millega Y2 nõustub. Samuti näiteks 21.03.2017.a-l helistas Y2 Oleg Martovoile ning andis teada, et Edik (Eduard Košljakov) on juba alates kella 16.00-st Lasnamäel kohal ning samas uuris Y2 Oleg Martovoilt, et mida Edikule (Eduard Košljakov) edasi öelda, kuna ta (st Y2) ei tea täpselt teemat. Seejärel helistas Oleg Martovoi Marko Süvaojale ning andis teada, et Edik (Eduard Košljakov) on juba kohal ja et Marko Süvaoja ütleks Eduard Košljakovile edasi, et las ta helistab seal. Samuti vastutas Y2 Oleg Martovoi juhitud kuritegelikus ühenduses kuritegelikul teel saadud kriminaalse tulu hoidmise ning selle üle arve pidamise eest. Näiteks 12.09.2017.a-l vestlevad telefoni teel omavahel Y2 ja Oleg Martovoi, vestluse käigus ütleb Y2, et kuna tulevad inimesed, kelle eest on vaja hoolt kanda, siis tuleb raha sealt võtta (s.o Xi surma aastapäeva puhul korraldatud koosviibimise korraldamiseks rahaliste vahendite eraldamisega) Oleg Martovoi saab jutust aru ja kinnitab, et jah, võtame sealt. Y2 elukohast Tallinnas xxx leiti ja võeti 20.03.2018.a-l korteris teostatud läbiotsimise käigus ära sularaha 13 685,00 eurot ja 1 000,00 USA dollarit. Nn Oleg Martovoi kuritegeliku ühenduse liikme Aleksei Karpovi roll: Aleksei Karpov kuulus Oleg Martovoi poolt loodud kuritegelikku ühendusse vähemalt alates 2016. aasta septembrikuust ning allus kuritegelikus ühenduses vahetult Oleg Martovoile. Samal ajal koos Aleksei Karpoviga kuulusid Oleg Martovoi juhitud kuritegelikku ühendusse ka Marko Süvaoja, Y2 ja Eduard Košljakov koos viimase juhitud nn brigaadi kuuluvate Timofei Solomatovi, Aivar Tartu ja Albert Tsoiga. Aleksei Karpovi ülesandeks oli kuritegelikus ühenduses käidelda kuritegeliku ühenduse eesmärkide täitmiseks 2017.a-l maksumärgiga märgistamata suures koguses mittelubatud alkoholi. Nimelt tutvus Aleksei Karpov 2011.a-l täpselt tuvastamata ajal S. S.i kaudu Oleg Martovoiga. Aleksei Karpov otsis tol ajahetkel ettevõtte OÜ X tegevuse laiendamiseks, s.o

alkoholi käitlemisega tegelema hakkamiseks, täiendavat finantseeringut. Oleg Martovoi selgitas Aleksei Karpovile nende tutvumise alguses, et ta sooviks hakata tegelema seadusliku äriga kuivõrd teda on kriminaalne elu ära tüüdanud. Samuti kinnitas Oleg Martovoi Aleksei Karpovile, et ametlik alkoholiäri oleks talle sobilik, kuivõrd see oleks kriminaalses maailmas tema kui Oleg Martovoi isiku kaudu kaitstud, st Oleg Martovoil oli enda kinnitusel nii Eesti Vabariigis kui ka Vene Föderatsioonis kriminaalses maailmas tutvused, mille abil saaks ta alkoholiäris tekkivaid probleeme lahendada. Ühtlasi kinnitas Oleg Martovoi toona Aleksei Karpoviga tutvumise järel, et ta ei petaks Aleksei Karpovit. Pärast nimetatud selgitusi ja kinnitusi otsustasid Aleksei Karpov ja Oleg Martovoi muuta olemasoleva OÜ X omanike ringi, s.o kaasata Oleg Martovoi nimetatud äriühingu tegevusse. Kuivõrd Oleg Martovoi ei soovinud enda kinnitusel äriühingut selle seostamisega enda nimega diskrediteerida ega tõmmata äriühingu tegevusele õiguskaitseorganite täiendavat tähelepanu, siis otsustasid Oleg Martovoi ja Aleksei Karpov, et Oleg Martovoi huvisid hakkab OÜ X tegevuses esindama Oleg Martovoi elukaaslane A. S. Pärast 19.03.2013.a-l A. S. vormistamist OÜ X omanikeringi kanti vastavalt Oleg Martovoi juhistele ettevõtte sularaha sissemaksetena 5 000,00 euro kaupa ettevõtte kontole kokku 25 000,00 eurot (s.o viies osamakses), millise summa osas selgitas Oleg Martovoi, et ta laenas selle enda Vene Föderatsioonis Pihkvas elavalt kriminaalsest autoriteedist tuttavalt ning ta peab selle täpselt tuvastamata hetkel tagasi maksma. Seejärel alustas OÜ X alkoholi tootmise ja käitlemisega, ent alkoholi seaduslik käitlemine ei toonud oodatud tulu ning aastaks 2015.a oli ettevõttes tekkinud keeruline rahaline seis. Aastaks 2016 oli Oleg Martovoi mõistnud, et alkoholi seaduslik käitlemine ei teeni oodatud tulu, mistõttu andis Oleg Martovoi täpselt tuvastamata ajahetkel 2016.a-l Aleksei Karpovile korralduse leida võimalus OÜ X kaudu, millesse oli Oleg Martovoi laenuna saadud rahalisi vahendeid panustanud ning mille tegevuses ta jätkuvalt enda elukaaslase A. S. kaudu osales, alkoholi ebaseaduslikult käitlema. Oleg Martovoil olid olemas Rootsi Kuningriigis vajalik kontakt – F2, kelle abil oli neil võimalik siseneda Rootsi Kuningriigis illegaalsele alkoholiturule kuivõrd F2l on Rootsis olemas türklastest, serblastest ja albaanlastest Rootsis elavad tuttavad, kes tegelevad Rootsis alkoholi nö mustal turul müümisega. Vastavalt Oleg Martovoi ja Aleksei Karpovi plaanile pidid nad hakkama OÜ X abil edaspidi tegutsema selliselt, et Eesti Vabariigis näiks äriühingu tegevus seaduslikult, ent Rootsi Kuningriigis müüakse OÜ X kaudu saadud alkoholi illegaalselt Oleg Martovoi tuttavate abil, s.o ilma aktsiisimärgita alkoholi müüakse väikepoodides, ning seeläbi teenitakse kriminaaltulu. F2 ülesandeks sai Rootsi toimetatava alkoholi vastuvõtmine ja ladustamine selleks renditud laos ning seejärel müümine Rootsi Kuningriigis elavatele türklastele, serblastele ja/või albaanlastele, kel oleks võimalik ilma nõutavate aktsiisimärkideta alkoholi väikepoodides nö mustalt müüa, ning teenitud kriminaaltulu toimetamine Eesti Vabariiki. Aleksei Karpovi rolliks oli mõelda välja alkoholibränd (s.o Stalletof Vodka 40%), mida Rootsis turustada, ja organiseerida selle tootmine Viljandis C OÜ-s, ning tutvustada Oleg Martovoi Läti Vabariigis tegutsevatele isikutele, kel oleks võimalus saata Läti Vabariigi aktsiisilaost alkohol transiidiga Rootsi kaudu teise aktsiisilattu Belgiasse. Vastavalt plaanile edastas Aleksei Karpov seejärel Viljandis OÜ-s C toodetud viina ametlike dokumentidega Läti Vabariigi aktsiisilattu, misjärel maksid Oleg Martovoi ja Marko Süvaoja, kelle osas kinnitas Oleg Martovoi Aleksei Karpovile, et tegemist on ausa inimesega keda saab usaldada, Eesti-Läti piiril Iklas täpselt tuvastamata Andrisenimelisele Lätis resideeruvale isikule, et alkohol toimetataks edasi Läti aktsiisilaost Rootsi Kuningriiki. Vajadusel maksis Läti kontaktidele lisaks Oleg Martovoile ja Marko Süvaojale aeg-ajalt raha ka Aleksei Karpov ise. Kooskõlastatult Oleg Martovoiga hankis Aleksei Karpov salaalkoholi koos taaraga ning vastutas selle transportimise eest Eesti Vabariigist Rootsi Kuningriiki. Salaalkoholi toimetamiseks Eesti Vabariigist Rootsi Kuningriiki kasutas Aleksei Karpov temaga seotud

Eestis registreeritud ettevõtet X OÜ (registrikood xxxxxxxx), mille kaudu vormistas Aleksei Karpov salaalkoholi Eesti Vabariigist väljaviimiseks vajaliku dokumentatsiooni ning organiseeris selleks Läti Vabariigist ka vastava transpordi. Lisaks eelnevale vastustas Aleksei Karpov Eesti Vabariigist välja viidava salaalkoholi eest vastavate maksude maksmise eest. Vajalike maksude tasumiseks sai Aleksei Karpov raha Oleg Martovoilt. Näiteks 27.07.2017. aastal toimus telefonikõne Aleksei Karpovi ja Oleg Martovoi vahel, milles Aleksei Karpov teavitas Oleg Martovoid sellest, et on vaja vabastada auto aktsiisilaost ning selleks on vaja maksta 3 100,00 eurot. Samal päeval toimus nende vahel uus telefonivestlus, mille käigus Oleg Martovoi teavitas Aleksei Karpovit, et nad kohtuvad siis homme, kuna kohe tal raha selleks anda ei ole ja et tal (st Oleg Martovoil) tuleb raha järgi sõita. 28.07.2017.a-l tegi Aleksei Karpov temaga seotud ettevõtte X OÜ (registrikood xxxxxxxx) kuuluvale pangakontole sularaha sissemakse summas 4 500,00 eurot, millest ta 3030.00 eurot kandis Maksu- ja Tolliameti arvele selgitusega: „Maksu Ettemaks“. Selliselt äriühingu OÜ X kattevarjus tegutsedes käitlesid Oleg Martovoi, Marko Süvaoja ja Aleksei Karpov ebaseaduslikult suures koguses alkoholi täpselt tuvastamata ajast, ent vähemalt alates 2017.a algusest kuni 2017.a suve lõpuni. Vaatamata asjaolule, et OÜ X juhatuse liige oli Aleksei Karpov, mitte Oleg Martovoi, toonitas Oleg Martovoi oma juhi rolli rõhutamiseks nende omavahelise suhtluse käigus Aleksei Karpovile korduvalt, et ilma Oleg Martovoi toetuse ja osaluseta tekiksid Aleksei Karpovil linnas, s.o Tallinnas tegutsevate teiste kriminaalsete grupeeringutega probleemid ning oma sõnade kinnituseks lisas Oleg Martovoi, et ta on Aleksei Karpovi eest nii palju probleeme lahendanud ja ta (s.o Oleg Martovoi) on Aleksei Karpovi jaoks vajalik inimene ning ilma temata ei jõua Aleksei Karpov oma äris kuigi kaugele, nt tekitavad probleemid laenuandjatega jne. Samuti on Oleg Martovoi oma mõjuvõimu ja juhi rolli kinnitamiseks kinnitanud Aleksei Karpovile, et kui Aleksei Karpovile ei meeldi olla Oleg Martovoi partner, siis tekivad tal Oleg Martovoiga „katuse suhted“, st Oleg Martovoi pakub Aleksei Karpovile „katust“ ja Aleksei Karpov peab selle eest maksma. Oleg Martovoi tegi ühtlasi Aleksei Karpovile ettepaneku, et juhul kui Aleksei Karpov soovib jätkata alkoholi käitlemist ilma Oleg Martovoi osaluseta, siis peab Aleksei Karpov maksma Oleg Martovoi ́le 200 000,00 eurot. Oleg Martovoi, Marko Süvaoja ja Aleksei Karpovi poolt koos F2ga alkoholi ebaseaduslikust käitlemisest kriminaaltulu toimetas F2 kuni enda kinnipidamiseni ise Rootsi Kuningriigist Eesti Vabariiki, kus tulu jaotati Eestis Oleg Martovoi, Aleksei Karpovi ja F2 vahel, s.o ehkki Marko Süvaoja viibis kriminaaltulu jaotamise juures, siis temale teenitud kriminaaltulust tema osa otse ei makstud. Näiteks 24.03.2017.a toimus Aleksei Karpoviga seotud firma X OÜ (registrikood xxxxxxxx) kontoris Tallinnas xxx kohtumine Oleg Martovoi, Marko Süvaoja, Aleksei Karpovi ja F2 vahel, kus nimetatud isikud jagasid omavahel ära umbes 64 000,00 Rootsi krooni, mille tõi kontorisse F2, kes saabus Rootsi Kuningriigist Eesti Vabariiki 23.03.2017.a-l, ning antud kohtumisel jagati nimetatud isikute vahel ära Rootsi Kuningriiki turustatud salaalkoholi eest saadud tasu. Kuritegeliku ühenduse koosseisu kuulumise vältel käitles Aleksei Karpov kuritegeliku ühenduse eesmärkide täitmiseks ebaseaduslikult suures koguses alkoholi, millise tegevuse eest on esitatud talle süüdistus ka KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nn Oleg Martovoi kuritegeliku ühenduses Eduard Košljakovi roll: Oleg Martovoi poolt juhitud kuritegelikus ühenduses kehtis mitmetasandiline juhtimisstruktuur, mille kohaselt oli kuritegeliku ühenduse juhiks Oleg Martovoi, ning tema

juhitud kuritegelik ühendus koosnes tinglikult kahest nn brigaadist, millest üht juhtis vahetult Oleg Martovoi isiklikult, ning kuhu kuulusid lisaks temale Marko Süvaoja, Sergey Martovoi ja Aleksei Karpov, ning mis tegeles eeskätt alkoholi ebaseadusliku käitlemisega (KarS § 375 lg 1), ning teist nö brigaadi (nn Loksa brigaad) juhtis Oleg Martovoi alluvuses Eduard Košljakov, kellele omakorda allusid Timofei Solomatov, Aivar Tartu ja Albert Tsoi, ning milline nö brigaad tegeles eeskätt narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega (KarS § 184). Eduard Košljakovi juhitud nn Loksa brigaad tegutses Eduard Košljakovi juhtimisel juba alates 2010-ndatest aastatest ja oli tegelenud eeskätt narkokuritegude toimepanemisega, samuti nn katuse pakkumisega nii illegaalses äris (nt narkoäris) kui ka legaalses äris tegutsevatele isikutele (illegaalses äris tegutsevad isikud maksid nö kaitse eest 20% kriminaaltulust, ent legaalses äris tegutsevad ärimehed maksid nn Loksa grupeeringule nö kaitse ja esindamise eest 10%). Alates nn Loksa grupeeringu tegutsemise algusest on seda juhtinud Eduard Košljakov (hüüdnimega Loksa Edik) ning tema nö paremaks käeks on olnud Aivar Tartu, kelle ülesandeks oli lahendada grupeeringus erinevaid probleeme. Täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 2016.aastal moodustus nn Loksa grupeeringu baasil Eduard Košljakovi juhtimisel kuritegelik ühendus, kuhu lisaks Eduard Košljakovile ja Aivar Tartule kuulusid ka Albert Tsoi ja varem vägivalla kuritegude toimepanemise eest süüdi mõistetud Timofei Solomatov, kellest viimase värbas Eduard Košljakov enda ühenduse liikmeks hakates teda juba karistuse kandmise ajal rahaliselt toetama, ning kes vanglast vabanemise järel liituski täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 2016.a septembrikuud Eduard Košljakovi juhitud nn Oleg Martovoi kuritegeliku ühenduse nn Loksa brigaadiga. Pärast Eduard Košljakovi lähedase sõbra Xi tapmist 2016.a septembris lähenes Eduard Košljakov oma brigaadiga Oleg Martovoi juhitud kuritegelikule ühendusele, mis päädis Eduard Košljakovi ja Oleg Martovoi kuritegelike ühenduste nö konsolideerumise ja edasise tegutsemise ühe tervikliku kuritegeliku ühendusena, kuhu kuulusid Oleg Martovoi, Marko Süvaoja, Y2, Aleksei Karpov, Eduard Košljakov, Aivar Tartu, Albert Tsoi ja Timofei Solomatov. Ehkki Eduard Košljakov suhtles ka enne 2016.a septembris Xi tapmist lähedalt nii Oleg Martovoi kui ka tema venna Y2ga, siis Xi tapmise järel Eesti Vabariigis tegutsevate kuritegelike ühenduste omavaheliste võimusuhete ümberkaardistamine tingis tõiga, et Eduard Košljakov asus lähemalt suhtlema vendade Martovoidega ning tinglikult grupeeringute tegevuse konsolideerimise järel Oleg Martovoi ja Y2 kaasabil tugevdas Eduard Košljakov oma positsiooni selliselt, et ta sai Xi tapmise järel õiguse kuritegelikus maailmas tekkinud konfliktide või muude probleemide lahendamisel abi ja nõu küsida Oleg Martovoi käest, samuti õiguse viidata probleemide lahendamisel teiste kuritegelikus maailmas tegutsevate kuritegelike ühenduste liikmetele Oleg Martovoi nimele ning viimane sai endale võimaluse ning õiguse vastuteenena kasutada Eduard Košljakovi ja tema brigaadi liikmeid oma kuritegeliku ühenduse mõjuvõimu laiendamisel ja vastavalt vajadusele ka tekkinud probleemide lahendamisel: näiteks 12.11.2016. aastal sai Eduard Košljakov Oleg Martovoilt ülesandeks G. S.lt võla sisse nõudmiseks. Eduard Košljakov kuulus nn Oleg Martovoi kuritegelikku ühendusse täpselt tuvastamata ajast, kuid vähemalt alates 2016.a septembrikuust ning allus kuritegelikus ühenduses vahetult Oleg Martovoi vennale Y2le, kes vahendas talle Oleg Martovoilt saadud juhiseid ja korraldusi. Samas olid Eduard Košljakovil head suhted mõlema venna Martovoidega (sh nii Oleg Martovoi kui ka Y2ga), mistõttu kuulus ta koos Oleg Martovoi, Marko Süvaoja ja Y2ga kuritegeliku ühenduse siseringi (tinglikult nn „juhtkond“), mistõttu oli tal õigus vähemalt alates 2017.a kevadest koos Oleg Martovoi, Y2 ja Marko Süvaojaga osaleda Tallinnas kohvikus Grammofon toimuvatel nn Oleg Martovoi kuritegeliku ühenduse „juhtkonna“ regulaarsetel koosolekutel,

mille käigus oli tal õigus avaldada arvamust ja võtta vastu otsuseid kuritegeliku ühenduse tegevuse kohta. Nimetatud nn juhtkonna nõupidamistel Grammofon kohvikus arutati omakeskis kõige olulisemaid kuritegeliku ühenduse tegevusse puutuvaid küsimusi, nt rahade jaotamine, suhted teiste kuritegelike ühenduste liikmetega, kehtivate reeglite rikkumised jne. Asjaolu, et Eduard Košljakovil oli vendade Martovoidega väga head suhted, mille tõttu omab ta kuritegelikus ühenduses võrreldes teiste liikmetega privilegeeritumat staatust, rõhutas Eduard Košljakov ka ise 20.09.2016.a-l toimunud vestluses S. A.ga. Samuti ilmestab vendade Martavoide soosivat suhtumist Eduard Košljakovi asjaolu, et Xi matustel osales kirstu kandmisel lisaks kuritegelikus maailmas mõjujõudu omanud liidritele Oleg Martovoile, Y2le, Marko Süvaojale ka Eduard Košljakov. Asjaolu, et Eduard Košljakov valiti üheks Xi sarga kandjaks, oli äärmiselt oluline ka Eduard Košljakovile enesele, kuivõrd 23.09.2016.a-l toimunud vestluses A. K.ga rõhutas Eduard Košljakov, et ta sai koos vendade Martovoidega K kirstu kanda. Eduard Košljakovi ülesandeks nn Oleg Martovoi kuritegelikus ühenduses oli Y2 vahetu alluvana tagada kuritegeliku ühenduse kestmine ja jätkusuutlikkus (püsivus), mis seisnes nii Oleg Martovoilt Y2 vahendusel saadud juhiste kui ka iseseisvalt vastu võetud otsuste alusel temale alluvatelt ühenduse liikmetelt kuritegude toimepanemisega seotud informatsiooni kogumises. Näiteks 21.03.2017.a-l ütles Y2 telefonivestluses Eduard Košljakovile, et seal räägiti täna sinust ja ma ütlesin et seniks kuni sa ei ole kohale jõudnud, ma ei hakka helistama ja sinu tuju rikkuma, aga seal otsitakse I.t (s.o I. S. ́i) taga, inimesed fikseerisid seal lühikese aja jooksul et ta käitus seal kuidagi valesti ja kui on vaja siis anna teada ja ma lendan kohale (s.o tulen kiiresti) kuhu vaja, kohtume. Samuti oli Eduard Košljakovi ülesandeks nn Oleg Martovoi kuritegelikus ühenduses Y2 vahetu alluvana kuritegeliku ühenduse liikmete tegevuseks juhiste andmises ja nende tegevuste kooskõlastamises, samuti nii ühenduse liikmete omavaheliste probleemide kui teiste kuritegelike ühendustega esile kerkinud probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises vaidlusalustes küsimustes, kinnipeetavate ja vangistuses viibivate kuritegelike ühenduste liikmete ja nende perede rahalises toetamises, kinnipeetud ühenduse liikmetele kaitsjate leidmises. Näiteks lahendas Eduard Košljakov 2016.a sügisest kuni 2017.a kevadeni probleemi Aserbaidžaani grupeeringu juhi R2ga, mis tekkis sellest, et nn Loksa grupeering „lõi üle“, s.o värbas enda grupeeringu heaks tööle Aserbaidžaani grupeeringu huvides Haapsalus elava „barõga“ (s.o narkootikumide tänavamüüja) ning Eduard Košljakov maksis R2le Haapsalus elava „barõga„ eest täpselt tuvastamata rahasumma (nn otstupnõje, s.o lahkumis- või väljaastumistasu), et see „barõga“ saaks Loksa grupeeringu jaoks „töötada“. Lisaks sellele edastas Eduard Košljakov kuritegeliku ühenduse liikmetelt kuritegude toimepanemise tulemusel saadud osa rahast kuritegeliku ühenduse nn „ühiskassasse“ kuritegeliku ühenduse juhile Y2 kaudu Oleg Martovoile. Nimelt kogus Eduard Košljakov kas siis ise või Aivar Tartu abil kokku nn Loksa grupeeringu liikmete või nendega koostööd tegevate kurjategijate poolt toime pandud kuritegude toimepanemisest saadud kriminaaltulust kindla summa (üldjuhul 20% kuritegelikul teel saadud tulust), millisest kogutud summast 10% jäi nn Loksa grupeeringule nende endi nn ühiskassasse (mida omakeskis nimetati ka obštšakiks) ning 10% andis Eduard Košljakov Y2 kaudu edasi Oleg Martovoile. Nö kassasse (mida näiteks Marko Süvaoja, Oleg Martovoi ja Eduard Košljakovi nimetasid 03.07.2017.a-l restoranis Grammofon toimunud omavahelises vestluses „vastastikkuse abi kassaks“) kogutud raha kasutati kuritegeliku ühenduse püsivuse tagamiseks, s.o selle eest palgati politsei poolt kinni peetud kuritegeliku ühenduse liikmetele advokaate või aidati nende perekondi isikute vangistuses viibimise ajal. Tegevuse konspireerimiseks ja raha tegeliku päritolu varjamiseks

(s.o varjamaks asjaolu, et raha pärineb nö ühiskassast) viidi raha kinni peetud isiku vanemate või sugulaste kätte, kes siis omakorda kandsid raha vangistuses viibiva isiku vangla arveldusarvele. Sellise toetuse maksmine tagas grupeeringu liikmetele ja nende all ning nendega koos töötavatele kurjategijatele selle, et neil oli olemas kuritegeliku ühenduse kaitse kui neil tekkisid probleemid või konfliktid teiste kuritegelike grupeeringutega, ent samuti tagas toetuse maksmine liikmete jätkuva lojaalsuse ja seeläbi kuritegeliku ühenduse püsivuse. Nn Oleg Martavoi juhitud kuritegeliku ühenduse liikme Aivar Tartu roll: Aivar Tartu (hüüdnimega Loksa Aivar) kuulus koos Albert Tsoi ja Timofei Solomatoviga Eduard Košljakovi juhitud kuritegelikku ühendusse täpselt tuvastamata ajast, kuid vähemalt alates 2016.a septembrikuust (samal ajal koos nendega kuulusid kuritegelikku ühendusse Oleg Martovoi kui kuritegeliku ühenduse kõrgeim juht, samuti Marko Süvaoja, Y2 ja Aleksei Karpov) ning ta oli Eduard Košljakovi juhitud nn brigaadis (Loksa grupeering) Eduard Košljakov lähim abiline ehk nö parem käsi, kelle ülesandeks oli nn Loksa grupeeringu sees lahendada erinevaid probleeme, mida ta võis lahendada ilma Eduard Košljakoviga läbi rääkimata. Samuti võis ta lahendada teiste grupeeringutega tekkinud probleeme aga olulisemate küsimuste korral pidi ta kindlasti läbi rääkima Eduard Košljakoviga. Kui Eduard Košljakov oli ise Eestist ära siis lahendas kõiki nn Oleg Martovoi kuritegeliku ühenduse Loksa allharuga ehk nn Loksa grupeeringuga seotud probleeme ja küsimusi Aivar Tartu. Näiteks lahendas 17.01.2017.a-l Aivar Tartu telefoni teel probleemi, mis on tekkinud E2 (nn Albert Tsoi inimene) ja R.G. vahel, kus Aivar Tartu vastab Timofei Solomatuvi numbrile helistanud R.G. kõnele, kus viimane väidab, et ei ole R. aga kõneleja soovib R.i tekitatud probleemid lahendada. Telefonivestluses soovib Aivar Tartu kohtuda R.ga, et mitte telefoni teel probleemidest rääkida ning lõpuks ütleb telefoni teel R.i numbrilt kõnelejale, et „ see mis võeti, andku tagasi“ „800 euro“ ning R.G. vastab „Kuule, siis talle inimene helistab, annab ära 800 eurot sellele kellega kohtus, aga tema seal inimesele kõik annab tagasi“. Nimetatud probleemi lahendamisega hoiab Timofei Solomatov kursis ka Eduard Košljakovi. 17.01.2017 ütles Eduard Košljakov telefonivestluses Timofei Solomatovile „.. helista mulle, kui täna maale kohale jõuad. Siis peale intsidenti joome minu juures teed“ Samuti vastutas Aivar Tartu nn Loksa grupeeringu rahaliste liikumiste eest (raamatupidamine) s.t, et tema kätte anti kuritegelikul teel saadud rahast kindel summa (üldjuhul 20% kuritegelikul teel saadud tulust), mida nn Loksa grupeeringu all või nendega koostööd tegevad kurjategijad oma ebaseadusliku tegevuse tulemusena teenisid. Kokku kogutud kuritegelikul teel saadud summa viis Aivar Tartu otse Eduard Košljakovi kätte, millest omakorda 10% jäi nn Loksa grupeeringule ja 10% andis Eduard Košljakov edasi Y2 vahendusel nn Oleg Martovoi kuritegeliku ühenduse kassasse (nö linna ühiskassasse). Kuritegeliku ühenduse koosseisu kuulumise vältel pani Aivar Tartu kuritegeliku ühenduse eesmärkide täitmiseks toime ka rahvatervisevastaseid kuritegusid, s.o KarS § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. Nimelt hakkas N2 2017.a sügisel Aivar Tartu ettepanekul valmistama narkootilist ainet amfetamiini. N2 valmistas Aivar Tartu jaoks 40 kg amfetamiini, mille andis 2017.a novembris-detsembris üle Aivar Tartule, kes pidi amfetamiini eest N2le tasuma 72 000,00 eurot, millest Aivar Tartu on ära maksnud 20 000,00 eurot. Seega tegeles Aivar Tartu nn Loksa brigaadis ka narkootiliste ainete müügi koordineerimisega s.o tema poolt omandatud narkootilise aine amfetamiini turustamisega tegeles tema vend AT.

Kuritegeliku ühenduse huvides toimepandud narkokuritegude toimepanemise eest peeti Aivar Tartu 07.05.2018.a-l kriminaalasjas nr 17230101936 kahtlustatavana KarS § 184 lg21 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises; samas kriminaalasja on 08.02.2018.a kahtlustatavana kinni peetud AT (KarS § 184 lg 2 p 1, 2) ja 12.04.2018.a N2 (KarS § 189 lg 1 ja § 184 lg 2 p 2). Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 07.08.2018.a määrusega anti Aivar Tartu kohtuasjas nr 1-18-5815 kohtu alla süüdistatuna KarS § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o selles, et ta käitles suure varalise kasu saamise eesmärgil ebaseaduslikult suures koguses, so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilist ainet amfetamiini. Nimelt omandas Aivar Tartu 2017. aasta sügisel, eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäevadel, Harjumaal Loksal asuva Loksa kiriku parklas N2lt edasiandmise eesmärgil kahel korral 20 kilogrammi kaupa narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit hinnaga 1800 eurot kilogramm, mida andis kriminaaltulu teenimise eesmärgil edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Selliselt andis Aivar Tartu ajavahemikul 05.11.2017 kuni 08.02.2018 eeluurimisel tuvastamata viisil ATle, O. S.le, A. K.le, D. I.le ja K. R.le edasi vähemalt 10 194 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrilist ainet, mida AT, O. S., A. K., D. I. ja K. R. seejärel ühiselt ja kooskõlastatult käitlesid. Ühise ja kooskõlastatud tegevuse juures oli AT isikuks, kes organiseeris narkootilise aine olemasolu, seejärel käisid O. S. ja D. I. ainel järel ning D. I. toimetas selle kas eelnevalt kokkulepitud peidikusse või A. K. kasutuses olevasse korterisse asukohaga Tallinn, xxx, kus D. I., A. K. ja K. R. pakendasid osa ainest väiksemateks kogusteks. 01.12.2017 kell 15.25 paigutas D. I. osa Loksa piirkonnas asuvast peidikust samal päeval toodud ja Aivar Tartult pärinevast ainest AT, O. S.i, A. K. ja K. R. teadmisel ja heakskiidul Tallinnas Punane tn 71 lähedal asuva avariilise Volkswagen Passati reg-märgiga XXXXXX pagasiruumi. 01.12.2017 ajavahemikul 16.35 kuni 17:05 teostatud läbiotsimise käigus leiti Tallinnas Punane tn 71 lähedal asuva avariilise Volkswagen Passati reg-märgiga XXXXXX pagasiruumist must spordikott, millest leiti viite vaakumkotti pakendatult kokku 4787 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 1370 grammi puhast amfetamiini. Samuti paigutas D. I. osa eelnevalt ühiselt ja kooskõlastatult Aivar Tartult omandatud ja väiksemateks kogusteks pakendatud ainest AT, O. S.i, A. K ja K. R. teadmisel ja heakskiidul eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal Tallinnas Valge 21A kinnistul asuval tühermaal olevasse peidikusse. 07.12.2017 ajavahemikul 13:15 kuni 13:25 teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leiti Tallinnas Valge 21A kinnistul asuval tühermaal olevast peidikust H&M kirjega kilekott, milles oli seitse ümmargust pakendit, mis sisaldasid kokku 660,4 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 141 grammi puhast amfetamiini. Osa eelnevalt ühiselt ja kooskõlastatult omandatud ainest andis D. I. AT, O. S.i, A. K. ja K. R. teadmisel ja heakskiidul edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Selliselt andis D. I. A. V.le: - 05.11.2017 läbi Laagna tee piirkonnas paikneva metsapeidiku vaakumpakendi, milles oli 928,5 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 239 grammi puhast amfetamiini ning mille eest A. V. andis D. I.le üle 4500 eurot. - 14.11.2017 läbi Harjumaal Laiakülas Lilleoru tee piirkonnas asuva metsapeidiku vaakumpakendi, milles oli 960,9 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 268 grammi puhast amfetamiini ning mille eest A. V. andis D. I.le üle 4500 eurot.

-

03.01.2018 Tallinnas Kase tänava piirkonnas käest kätte vaakumpakendi, milles oli 954,6 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 238 grammi puhast amfetamiini ning mille eest A. V. andis D. I.le üle 4500 eurot. 08.02.2018 Tallinnas Tallinnas Linnamäe tee 37B asuvas autopesulas kaks vaakumpakendit, millistes oli kokku 1902,6 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 482 grammi puhast amfetamiini ning mille eest A. V. andis D. I.le üle 9000 eurot.

Võttes arvesse, et Aivar Tartu omandas 40 kilogrammi amfetamiini sisaldavat pulbrilist ainet hinnaga 1800 eurot kilogramm ehk 72 000 euro eest ning sama ainet müüdi edasi vähemalt 4500 eurot kilogramm, on 40 kilogrammi aine realiseerimisel puhaskasum vähemalt 108 000 eurot (4500x40=180 000; 180 000-72 000=108 000). Võttes arvesse, et karistusseadustiku § 121 p 2 kohaselt moodustab suure varalise kasu 40 000 eurot, on järeldatav, et Aivar Tartu tegeles narkootilise aine käitlemisega suure varalise kasu saamise eesmärgil, mistõttu esitati talle 18.07.2018.a Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt kriminaalasjas nr 17230101936 süüdistus KarS § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 07.08.2018.a määrusega anti ta süüdistatuna selles ka kohtu alla. Nn Oleg Martovoi kuritegeliku ühenduses Eduard Košljakovi nn brigaadi kuuluva Timofei Solomatovi roll: Timofei Solomatov (hüüdnimega Timohha) kuulus koos Albert Tsoi ja Aivar Tartuga Eduard Košljakovi juhitud kuritegelikku ühendusse täpselt tuvastamata ajast, kuid vähemalt alates 2016.a septembrikuust (samal ajal koos nendega kuulusid kuritegelikku ühendusse Oleg Martovoi kui kuritegeliku ühenduse kõrgeim juht, samuti Marko Süvaoja, Y2 ja Aleksei Karpov). Timofei Solomatovi värbas kuritegeliku ühenduse liikmeks Eduard Košljakov, kes hakkas Timofei Solomatovi juba viimase vanglakaristuse kandmise ajal rahaliselt toetama ning kes vanglast vabanemise järel liituski täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 2016.a septembrikuud Eduard Košljakovi juhitud nn Oleg Martovoi kuritegeliku ühenduse nn Loksa brigaadiga. Timofei Solomatov allus Eduard Košljakovi juhitud nn brigaadis (Loksa grupeering) Eduard Košljakovile. Näiteks 2016.a alguses tekkis Timofei Solomatovil probleem aserbaidžaani grupeeringu liikmega kuivõrd ta nö saatis ühe aserite grupeeringu liikme pikalt, mistõttu pidi Timofei Solomatovi põhjustatud konflikti asuma lahendama temast kuritegelikus ühenduses kõrgemal positsioonil paiknev Eduard Košljakov, kes lahendas Timofei Solomatovi põhjustatud konflikti aserite grupeeringu juhi R2ga, et vältida konflikti ja nö bezpredeli ehk korralagedust teiste grupeeringutega. Timofei Solomatovi ülesandeks oli Eduard Košljakovi juhitud nn brigaadis tegeleda narkootiliste ainete müügi koordineerimisega, samuti lahendada tema alluvuses narkootikume müüvate isikute probleeme ja koguda kokku narkokuritegevusest saadud tulult nn kuritegeliku ühenduse ühisesse kassasse makstavad summad ja vajadusel seda hoida. Näiteks 16.11.2016 ütles Eduard Košljakov telefonivestluses Timofei Solomatovile, et kui sul seal on midagi, siis võta see kõik kaasa, täna saavad lauad valmis, need prussid ja need tuleb samuti ära viia, seal 500 eurot millegigi tuleb välja. Samuti 26.05.2016 Eduard Košljakovi, Timofei Solomatovi ja O2 vestluse käigus loeti nö „ühiskassa“ raha ja Timofei Solomatov küsis, et mida ja kuidas kirja panna, O2 ütles, et ma korjasin „katust“, kohe annan. Timofei Solomatov ́i ülesandeks oli ka osalemine kuritegeliku ühenduse liikmete ühistel kohtumistel, kus arutati erinevaid kuritegeliku ühenduse liikmete vahel tekkinud probleeme ja vaidlusaluste küsimuste lahendamist.

Timofei Solomatovi peamiseks ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli temast kuritegeliku ühenduse hierarhias allpool paiknevate nö „reameeste“ varustamine narkootiliste ainetega, kes omakorda vahendasid narkootilisi aineid nö barõgadele ehk tänavamüüjatele (sh üks Timofei Solomatovi alluvuses tegutsev nö reamees oli Albert „Alik“ Tsoi). Kui nn tänavamüüjad olid narkootilised ained maha müünud, siis läks müügist saadud kriminaaltulu esmalt nö reameestele, kes siis omakorda viisid müügist saadud tulu Timofei Solomatovi kätte. Juhul kui nö reameestel või ka tänavamüüjatel tekkisid probleemid kas siis omakeskis või ka mõne teise grupeeringu liikmetega, siis Timofei Solomatovil oli õigus vähetähtsaid probleeme lahendada iseseisvalt. Tõsisemate probleemide lahendamiseks pidi ta pöörduma Eduard Košljakovi poole ning viimane andis siis nõusoleku probleemi lahendamiseks mingil konkreetsel moel, keeldus sellest või vajadusel lahendas ise probleemi nö kõrgeimal tasemel. Kuritegeliku ühenduse koosseisu kuulumise vältel käitles Timofei Solomatov kuritegeliku ühenduse eesmärkide täitmiseks ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, s.o Timofei Solomatov omandas täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 20.03.2018.a-t kokku suures koguses erinevaid narkootilisi aineid: narkootilise aine metamfetamiini sisaldusega aine tükke massiga vähemalt 1,03 grammi (metamfetamiini puhtal kujul vähemalt 0,43 grammi) ja narkootilise aine kokaiini sisaldusega pulbrit kokku massiga vähemalt 44,83 grammi (kokaiini puhtal kujul vähemalt 25,58 grammi), s.o kokku erinevaid narkootilisi aineid koguses, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele (KarS § 184 lg 1) Nn Oleg Martovoi kuritegeliku ühenduses Eduard Košljakovi nn brigaadi kuuluva Albert Tsoi roll: Albert Tsoi (hüüdnimega „Alik“) kuulus koos Timofei Solomatovi ja Aivar Tartuga Eduard Košljakovi juhitud kuritegelikku ühendusse täpselt tuvastamata ajast, kuid vähemalt alates 2016.a septembrikuust (samal ajal koos nendega kuulusid kuritegelikku ühendusse Oleg Martovoi kui kuritegeliku ühenduse kõrgeim juht, samuti Marko Süvaoja, Y2 ja Aleksei Karpov) ning ta allus Eduard Košljakovi juhitud nn brigaadis (Loksa grupeering) Eduard Košljakovi alluvuses tegutsevale Timofei Solomatovile. Albert Tsoi peamiseks ülesandeks oli Eduard Košljakovi juhitud nn brigaadis (s.o nn Oleg Martovoi kuritegeliku ühenduse nn Loksa allharus) tegeleda narkootiliste ainete vahendamise ja käitlemise organiseerimisega Timofei Solomatov heaks. Samuti oli tema vastutusel narkootiliste ainete tänavamüüjate tegevuse koordineerimine s.h ka Haapsalus, sh vajadusel nö kuritegeliku ühenduse nimel kaitse pakkumine (s.o „katuse pakkumine“). Näiteks 2016. aastal tekkisid Haapsalus narkootikume müüval R. M.l (hüüdnimega O. ehk Ü.) probleemid, s.o tema juurde tulid täpselt tuvastamata isikud, kes tahtsid, et R. M. hakkaks nende alt narkootikume müüma. Kui R. M. keeldus nõudmisest, hakati teda ähvardama, misjärel sai R. M. A. D. vahendusel tuttavaks Albert Tsoiga, kellega ta kohtus Tallinnas Keskturu kõrval parklas, millisele kohtumisele tuli Albert Tsoi koos Timofei Solomatoviga, ning millisel kohtumisel pakkusid Albert Tsoi ja Timofei Solomatov R. M.le 2000,00 euro eest nö kaitset, ent R. M. keeldus seda summat neile maksmast. Nimetatud nö katuse pakkumise ettepanekust oli teadlik ka Eduard Košljakov, kes 19.10.2016.a telefonikõnes Timofei Solomatoviga ütles viimasele, et kuna Alik keeras selle kõik kokku, siis Alik (s.o Albert Tsoi) selle probleemi ka lahendab, sest kui O.’ilt (s.o R. M.’ilt) raha ei saa, siis hakkame Alikut koormama, peksa andma. Temalt saame raha kätte. Albert Tsoil oli õigus tema alluvuses olevate narkootikumide müüjate probleemide lahendamiseks vastu võtta otsuseid. Juhul kui Albert Tsoi tekkinud probleemide lahendamisega

hakkama ei saanud, tegelesid probleemidele lahenduste otsimisega vastavalt konflikti tõsidusele kas siis temast kuritegeliku ühenduse hierarhias vahetult kõrgemal paiknev Timofei Solomatov või viimasest omakorda kõrgemal paiknevad Aivar Tartu või Eduard Košljakov. Näiteks 2016.a keskpaigas oli Albert Tsoil ja Berendei-nimelisel täpselt tuvastamata isikul konflikt selle pinnalt, kes kontrollib Haapsalu piirkonnas tegutsevaid narkomüüjaid. Selle konflikti lahendamisega tegeles isiklikult kuritegeliku ühenduse hierarhias Albert Tsoist kõrgemal paiknev Eduard Košljakov, et vältida konflikti ja nö bezpredeli ehk korralagedust teiste grupeeringutega. Kuritegeliku ühenduse koosseisu kuulumise vältel kuritegeliku ühenduse eesmärkide täitmiseks pani Albert Tsoi toime rahvatervisevastaseid kuritegusid, mille eest peeti ta 06.04.2017.a-l kriminaalasjas nr 17230101104 kahtlustatavana KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises kinni ning ta mõisteti Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 02.04.2018.a otsusega nr 1-17-8851 koos RT ja KGga kriminaalasjas nr 1-17-8851 süüdi selles, et Albert Tsoi isikute grupis koos KG ja KG2 ja teiste eeluurimisel tuvastamata isikutega käitles eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast kuni kinnipidamiseni 06.04.2017.a-l ebaseaduslikult suures koguses narkootilisi aineid akrüülfentanüüli ja marihuaanat, mis seisnes selles, et Albert Tsoi omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata kohas, isikult ja ajal suures koguses narkootilist ainet akrüülfentanüüli, s.o massiga 0,14 g 16% akrüülfentanüüli sisaldavat pulbrit, milles 0,020 g puhast akrüülfentanüüli, mida hoidis. enda kasutuses olevas suvilas aadressil Harju maakond, xxx. Samuti omandas Albert Tsoi eelneval kokkuleppel KGga eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas välisriigis, tuvastamata isikult ja ajal, kuid enne 06.04.2017 Eesti Vabariiki toimetamiseks ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet marihuaanat, mille KG toimetas koos KG2ga sõiduautos Škoda Rapid (Poola Vabariigi registreerimismärk XXXXX) 06.04.2017 kella 09.15 paiku Harju maakonnas xxx asuvasse Albert Tsoi kasutuses olevasse suvilasse, kus KG ja KG2 pakendasid osa narkootilisest ainest edasiandmise eesmärgil väiksemateks kogusteks. Kokkuleppel Albert Tsoiga peitsid KG ja KG2 osa narkootilisest ainest eelnimetatud suvilasse, Albert Tsoi juhendamisel vedasid nad osa narkootilisest ainest sõiduautos Škoda Rapid (Poola Vabariigi registreerimismärk XXXXX) edasiandmiseks eeluurimisel tuvastamata isikule. KG ja KG2 peeti 06.04.2017 kell 11.00 kinni Harju maakonnas Liiapeksi- Loksa maanteel. 06.04.2017 teostatud läbiotsimisel andis KG sõiduautost Škoda Rapid (Poola Vabariigi registreerimismärk XXXXX) vabatahtlikult välja 371,7 g kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 13% ja 91,89 g olid kanepiõisikud (marihuaana), mille THC sisaldus on 11%. 06.04.2017 teostatud läbiotsimisel Harju maakonnas xxx asuvas suvilas leiti 583,2 g kanepiõisikuid (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 14%; 26, 81 g peenestatud kanepit (marihuaanat) mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 0,63%. Kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega ühenduse, mille tegevus on suunatud esimese astme kuritegude (s.o KarS § 184) ja teise astme kuritegude, mille eest on ette nähtud vangistuse ülemmäär vähemalt kolm aastat (s.o KarS § 375 lg 1), toimepanemisele, loomises, ja juhtimises, s.o KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega, pani Oleg Martovoi ja Eduard Košljakov toime KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, ning Aleksei Karpov, Timofei Solomatov ja Aivar Tartu panid nimetatud kuritegelikku ühendusse kuulumisega toime KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 255 lg-s 1 objektiivse koosseisu moodustab kuulumine kuritegelikku ühendusse. KarS § 256 lg 1 objektiivse koosseisu moodustab kuritegeliku ühenduse loomine, juhtimine või sinna isikute värbamine. Eelkõige tuleb objektiivse koosseisu täitmiseks tuvastada järgmised

kuritegeliku ühenduse tunnused: 1) see koosneb vähemalt kolmest isikust, 2) on püsiv, 3) ühenduse liikmetel on ülesannete jaotus, 4) tegevus on suunatud vähemalt II astme kuritegude toimepanemisele, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt 3 aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Kuritegelikku ühendusse kuulub isik, kes organisatsiooni osana allub selle tahtele ja aitab oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Seejuures ei pea see isik vahetult osa võtma ühenduse poolt toimepandavatest kuritegudest. Kuritegelikku ühendust iseloomustab selle püsivus, ja mitte niivõrd liikmeskonna püsivus, vaid ühenduse kui organisatsiooni püsivus. Ühenduse püsivus tähendab omakorda seda, et selle struktuur võimaldab ühenduse liikmetel (k.a juhil) vahetuda nii, et ühendus jätkab selle eesmärgiks seatud tulemuse poole pürgimist. Kuritegeliku ühenduse liikmete ülesannete jaotus toetab ühenduse püsivust. See tähendab, et kõigil ühenduse liikmetel on kindel koht ühenduse struktuuris ja nad annavad sellest kohast lähtuvalt panuse ühenduse eesmärkide realiseerumisele. Seejuures on isikult oodatav panus seotud mitte isiku enda, vaid tema paiknemisega ühenduse struktuuris, mis tähendab, et liikme vahetumisel võtab uus liige üldjuhul eelmise liikme ülesanded üle. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et kuritegelikud ühendused on tavaliselt mitteametlikud organisatsioonid, mistõttu ametlikele ühendustele sarnane formaalne tööjaotus ja hierarhia neile enamasti omased ei ole (Riigikohtu 18.01.2010.a otsus nr 3-1-1-57-09, p-d 13.1.-13.5 ja 15.12.2014.a otsus nr 3-1-1-65-14, p 21). Liikmed peavad olema ennast allutanud ühenduse tahtele, ükskõik, kas selle kujunemine põhineb autoritaarsel või demokraatlikul printsiibil. Üldjuhul iseloomustab kuritegeliku ühenduse organisatsiooni struktuuri range juhtimisstiil, liikmete distsipliin (respekt, omerta ehk vaikimiskohustus, absoluutne kuuletumine, sisemised sanktsioonid jms), aga ka teatav hoolitsus nende eest (kaasaaitamine põgenemisele, kautsjoni tasumine, õigustavate tõendite kunstlik loomine, liikmete omaste eest hoolitsemine, ühendusse tagasivõtmine pärast karistuse kandmist jms); siiski on mõeldavad ka lõdva juhtimisstiiliga kuritegelikud ühendused. Seevastu ei ole kuritegeliku ühendusega tegemist kurjategijate grupi näol, keda ühendab üksnes tahe panna ühiselt toime samaliigilisi süütegusid, seda isegi siis, kui üks neist on grupi faktiline juht. Viimasel juhul räägitakse tavaliselt jõugust, mis ei ole ka nii püsiv ajaliselt, sõltudes konkreetse juhi persoonist ja olemasolust (kuritegeliku ühenduse korral juhi persoonil nii suurt tähtsust ei ole). Samuti mängivad isiklikud suhted jõugus suuremat rolli kui kuritegelikus ühenduses. (Pikamäe/Sootak (koost). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 2015, lk 666-667). Kuritegeliku ühenduse püsivus tähendab m.h seda, et selle struktuur võimaldab ühenduse liikmetel (k.a juhil) vahetuda nii, et ühendus jätkab selle seatud tulemuse poole pürgimist. Ehk siis võib öelda, et püsivus tähendab, et ühendus on „ise-jäädvustuv“, st ühendus jätkab oma tegevust hoolimata kuritegeliku ühenduse ühegi konkreetse liikme kestvusest või osavõtust (Tartu Ringkonnakohtu 18.09.2018.a otsus nr 1-15-9694, p 286.1). Asjasse puutuvas praktikas on Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitanud, et kuritegeliku ühenduse koosseisuga kaitstakse üksnes avalikku rahu ja julgeolekut kui kollektiivseid õigushüvesid, mitte aga neid individuaalhüvesid, mida kuritegeliku ühenduse tegevuse käigus on kahjustatud. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. aprilli 2011. a määrus nr 3-1-1-97-10, p 24.) Kuritegelik ühendus kujutab endast ohupotentsiaali, mis kaasneb juba ühenduse loomisega. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. detsembri 2013. a määrus nr 3-1-1-12713, p 7.) Seega on tegemist formaalse deliktiga, mis tähendab omakorda, et kuriteokoosseis on täidetud pelgalt kuritegelikku ühendusse kuulumisega, mitte nende kuritegude vahetu toimepanemisega, millele kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud. Vastutus KarS § 255 (aga ka KarS § 256) järgi tuleb seega kõne alla juba siis, kui kuritegeliku ühenduse liikmed ei ole jõudnud veel ühtegi kavandatavat kuritegu toime panna. (Vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 18. jaanuari 2010. a otsus nr 3-1-1-57-09, p 13.5.) KarS § 255 puhul on tegemist vältava süüteoga, mis algab kuritegeliku ühenduse liikmeks saamisega ja lõpeb liikmestaatuse lakkamisega. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. jaanuari 2013. a otsus nr 3-1-1-132-12, p 10) Kohus nõustub prokuröriga selles, et asjaolu, et E. Košljakov ise ei käidelnud narkootikume või teised kuritegelikku ühendusse kuulunud liikmed peale A. Karpovi ja O. Martovoi ei käidelnud salaalkoholi ei ole määravaks asjaoluks kuritegeliku ühenduse koosseisu sisustamisel. Riigikohus on lahendis 1-16-6452 selgitanud: „Konkreetse kuriteo võib ühenduse huve silmas pidades toime panna ka üksiktäideviija, kui on täidetud teised kuritegelikku ühendust iseloomustavad tunnused. Kuritegeliku ühenduse ülejäänud liikmed vastutavad üksikkuritegude eest seega vaid juhul, kui on tõendatud nende seos selle teoga kas täideviimise või osavõtu vormis. Kui sellist seost ei tuvastata, on kuritegeliku ühenduse liikme karistusõiguslik vastutus konkreetse individuaalhüve vastu suunatud üksikkuriteo eest välistatud.“ Kuritegelikku ühendusse kuulumine on vältav süütegu, mis realiseeritakse juba sinna astumisega ning mis ei ole üldjuhul juba ajalis-ruumiliselt seostatav edasiste üksikkuritegudega. Kohus märgib, et kõik süüdistatavad andsid kohtus ütlusi ning keegi end süüdi ei tunnistanud. Vaidlust ei ole antud asjas selles, et süüdistatavad üksteist teavad. Nii on nt süüdistatav O. Martovoi andnud ütlusi, et Marko Süvaoja on ta parim sõber, Y2 on tema vend, Aleksei Karpov on tema äripartneri, Eduard Košljakov on tema sõber. Aivar Tartut ja Timofei Solomatovit ei tunne, pole kunagi näinud. Süüdistatav E. Košljakovi ütluste kohaselt tunneb ta Aivar Tartut, kellega on praktiliselt sugulased, Timofei Solomatovit, kellega on sõbralikud suhted, Oleg Martovoid tunneb tema venna Y2 kaudu, Aleksei Karpovit on ühe korra näinud. Süüdistatav A. Karpovi ütluste kohaselt tunneb ta Oleg Martovoid, kellega olid tööalased ja sõbralikud suhted, teisi süüdistatavaid ei tunne. Süüdistatav A. Tartu ütluste kohaselt tunneb ta Eduard Košljakovi, kellega on lähedased suhted, Timofei Solomatovi, kellega on sõbralikud suhted, teisi süüdistatavaid ei tunne. Süüdistatav T. Solomatovi ütluste kohaselt tunneb ta Eduard Košljakovi ja Aivar Tartut, kellega on sõbralikud suhted. Oleg Martovoiga kohtus kohtusaalis, Aleksei Karpovit ei tunne. Samas on süüdistatavad oma ütlustes kategooriliselt eitanud kuritegeliku ühenduse organiseerimist ning sinna kuulumist. Kohus on seisukohal, et taolised süüdistatavate ütlused ei ole usaldusväärsed ning ei saa tõendina arvestada, kuna nende ütlustes esineb vastuolusid teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Samuti on süüdistatavate ütlused kantud nähtavalt eneseõigustamise soovist. Osaline süüdistatava ütluste arvestamine on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, mille kohaselt juhul, kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Seejuures peab kohus veenvalt põhjendama, missugused on need konkreetsed asjaolud, mis võimaldavad isiku ütlusi tõendina osaliselt arvestada. Seega on võimalik tunnistada osa ütlustest usaldusväärseks. Kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab KrMS § 61 lg 2 kohaselt (RKKKo 3-1-1-25-15 p-d 7-8). Kuivõrd KarS § 255 lg 1 j a § 256 lg 1 näol on tegemist peitkuriteoga, mille avastamine ja tõendamine on tavapärasest keerukam, siis on paljud tõendid kogutud jälitustoimingutega, et välja selgitada, mil moel, kellega ja millistel eesmärkidel isikud suhtlevad, missugused isikud olid seotud kuritegeliku ühendusega, milline oli selle struktuur, kas tegemist on püsiva

ühendusega, seega käesolevas kriminaalasjas tulevad kuritegeliku ühenduse tegevust avavad tõendid eelkõige kohtus uuritud jälitustoimingute protokollidest. Jälitustoimingute protokollidega on tuvastatud just nimelt kuritegeliku ühenduste struktuur, muuhulgas O. Martovoi tegelemine salaalkoholi käitlemisega, mida kohus on analüüsinud KarS § 375 lg 1 koosseisu juures ning E. Košljakovi poolse haru tegelemine narkokuritegudega, erinevate harude liikmelisus ning alluvussuhted. Tunnistaja R andis 12.11.2019.a. kohtuistungil ütlusi, et ta on kursis vanglas kasutatava slängiga, kuna ta ise töötas aastatel 2008-2018 Viru Vanglas ning vanglatöötajad peavad kinnipeetavatest aru saama sõltumata sellest, kas nad kasutavad slängi või mitte. Ta teab kuritegelikest grupeeringutest AP grupeeringut, VG grupeeringut ja RSi grupeeringu. Kuritegeliku ühenduse alumist astet ehk reamehi nimetatakse vene keeles molodoiks, nende vahetud juhid on brigadirid ja brigadirid alluvad kas juba järgmisele vahetule juhile või otse grupeeringu juhile, sõltub sellest, kui ulatuslik grupeering on. Kui isikud end ühte grupeeringusse peavad, siis nad on omavahel patsaanid, kui alama astme isik võtab ühendust enda juhiga, siis tema poole saab pöörduda kas sõnaga starssi või brigadir. Grupeeringu juhte nimetatakse kas starssi või batja. Kriminaaltulu kohta öeldakse babki ning ühiskassat kutsutakse nimetusega obtšjak. Brigaadi all on mõeldud konkreetne rakuke või kooslus mitmest samal tasemel olevast liikmest, kes toimetavad siis konkreetse liini peal olgu ta siis narko vahendamine, võlgade sissenõudmine või mingi muu konkreetne liin, kus tegeletakse ühe, teise või mitme liiniga korraga, aga see kooslus koosneb sama tasemega liikmetest, need omakorda alluvad oma vahetule juhile, kes annab neile korraldusi. Katuse pakkumine reeglina tähendab mõnele ettevõttele või mõnele isikule omapoolse kaitse või garandi pakkumist, reeglina on see teatud tasu eest või mõne muu teenuse eest. Kuritegeliku ühenduse hüvanguks mingisuguse töö tegemist saab nimetata nt strelkadel asjade ajamiseks. Kui kuritegelikus ühenduses tekib probleem, siis seda võib näiteks kaniteliks nimetada. Kui keegi on teinud mingisuguse vea või eksinud omavaheliste reeglite vastu, siis sellist olukorda saab kirjeldada sõnaga kasjak. Rääkides narkootilise aine kohta käivast slängist, siis amfetamiini kohta öeldakse valge ehk belõi, heroiini kohta gerõts, valge hiinlase kohta belõi kitaets, kanepi kohta öeldakse drava. Narkootilise aine tänavamüüja kohta käib slängisõna barõga ning kui slängis räägitakse mustast reisist siis see võib sümboliseerida mõrva või tapmist. Rääkides vangla hierarhiast, siis kõige alumisel trepil on kas obušennõi, obišennõi nimetatakse sarnaselt petuhhiks. Viimane näide tähendab pigem seda, kui isik on seksuaalselt alavääristatud, siis on olemas mušikid, ehk siis need vangid, kes reeglina töötavad ja on sellised keskpärased. Eri rahvustest kinnipeetavate kohta on ka oma släng - Kaukaasiast pärit, olgu see siis Tšetšeeniast või sealtpoolt pärit isikuid nimetatakse tsjornõi, Aserbaidžaanist on aserid, Tšehhid võivad olla inkussevi. Eestlaste kohta öeldakse slängis solvavalt kuradid. Kõrvutades tunnistaja Ri ütlusi jälitustoimingutega kogutud tõenditega siis nii O. Martovoi, E. Košljakovi, A. Tartu kui ka T. Solomatovi ja teiste nendega suhtlevate isikute sõnavarast jookseb sama släng läbi, mida kohus kirjeldab allpool tõendite uurimise käigus ning ei hakka neid etteruttavalt siinkohal näitlikustama. Üheks tunnuseks, et tegemist on kuritegeliku ühendusega on kohtupraktika kohaselt ka organisatsiooni liikmete omavaheline tihe seos ehk ühenduse identiteedi olemasolu n-ö oleme meie ja on nemad (Kemerovo omad, Okunevi omad, Tartu omad jne), mis võimaldab neil tunda end ühtse, kokkukuuluva tervikuna. Seda, et pärast Xi surma tekkis kuritegelike ühenduse juhtide hulgas segadus tuleviku osas tõendab kohtus uuritud KrMS § 1264 ja 1267 sätestatud jälitustoimingute (asukoha salajane

pealtkuulamine või -vaatamine) tulemusena kogutud teave. 18.01.2018.a koostatud jälitustoimingu protokolli (6 kd, tl 142-167), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ning millest nähtub, et salajast pealtkuulamist teostati Tallinnas xxx E. Košljakovi kasutuses olevas korteris ja millest nähtub, et 15.09.2016.a E. Košljakov ja R. L. arutavad Tallinnas xxx korteris tekkinud segadust. E. Košljakov ütleb: „Kõik on tigedad ja kõik möirgavad. Aga kõik saadavad aru, loomulikult raisk, kõik närvilised“. R. L. küsib:“ Kas see sind ei puuduta?“. E. Košljakov vastab „Kõiki puudutab. Lihtsalt, kui see on see mida me mõtleme, puudutab kõiki, kõiki staršeid, sellepärast, et mitte keegi mitte kellegi all olema ei hakka/.../, K oli hea küll“. R. L. küsib: „Nii ja teie mitte, mitte kellegi alla“. See siis kedagi teist hakkame tema koha peale arutama?“. E. Košljakov vastab: “Ei mitte keegi ei lähe mitte kellegi alla. Vaatame, kuidas valima hakatakse? Noo, Noo ei tea?/.../. Need „staršije“, kes praegu on, tead, nad on targemad. Ei lähe üksteise alla/.../Ümarlaud nagu raisk hakkavad otsustama, otsuseid vastu võtma kõik tead, ma sain aru/.../ Noo see tähendab üks „pere“ tuleb. Noo mõelda aga kes siis saab „staršij? Nagu vaat K. /.../ Kui praegu kedagi panna meist Ki koha peale. Aga keegi ei hakka. Sellepärast praegu vaat nii, kas koguneda otsustama kõike „üldkoosolekul? Võtma vastu otsuseid, või ma ei tea“. Samas jälitustoimingu protokollis asukohas Tallinnas xxx toimus 16.10.2016.a vestlus E. Košljakovi ja J. T. vahel, milles J. T. küsib: „Kas Tallinnas mingit skandaali ei ole?“. E. Kosljakov vastab: “ Ei ole, valetamine käib. /.../ Kõik tahavad raisk seal, kardavad, et kohe H. tuleb välja.. No H. juba reaalselt/.../ Noo et seal välja tirida, no „tšetšeenid“ tahavad teda, raisk, edutada raisk“. Samas selgitab E. Košljakov J. T.le et juba koguneti, kes kogunesid, aga teda ei kutsutud ja tal on viis inimest, talle sellest piisab ( 6 kd, tl 142-167). Samuti 18.01.2018.a koostatud jälitustoimingu protokolli nr 11 (7 kd, tl 100-1327), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ning millest nähtub, et salajast pealtkuulamist teostati Tallinnas XXX E. Košljakovi kasutuses olevas korteris ja millest nähtub, et 14.09.2016.a arutab E. Košljakov ja A. M.ga äsja tapetud Xga seotut, sh selgitab Košljakov, et: „Noh ainult K, lits, segas neid. Noh nüüd veel hakkab tulema. Peab veel viis inimest tapma, et keegi saaks tõusta, sest et kui nii, nagu praegu on, keegi ei astu kellegi alluvusse. Vähemalt nii palju inimesi peab ära koristama, see venib vist veel paariks-kolmeks aastaks. Sest, et see on näha, et see oli tellitud, ja...seal oli vaja, et teda leitaks.“ Sealjuures nähtub jälitustoimingute protokollis A. M.i ja E. Košljakovi omavahelisest vestlusest viiteid nii „A omadele“ kui ka HDle. KrMS § 1265 ja1267 sätestatud jälitustoimingute (isikute, sõiduki, asukoha ja telefoni varjatud jälgimine ja teabe ning asukoha salajane pealtkuulamine või -vaatamine) tulemusena kogutud teabe põhjal 17.07.2018.a koostatud jälitustoimingu protokolli (4 kd, tl 1-9), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et salajast pealtkuulamist ja varjatud jälgimist teostati Marko Süvaoja suhtes. Pärast Xi surma segadust tuleviku osas arutasid 01.11.2016.a ka O. Martovoi, M. Süvaoja ning Z2 restoranis Gianni. Säilitamaks, ent ka tõstmaks enda autoriteeti Eesti kuritegelikus maailmas, otsustas E. Košljakov täpselt tuvastamata ajal pärast Xi surma, kuid enne 16.10.2016.a ühendada jõu Oleg Martovoiga, O. Martovoi puhul on tegemist isikuga, kes omab kuritegelikes ringkondades sidemeid juba varasemast ajast. Sellele viitavad näiteks Tallinna Linnakohtu otsus 1/2-66/99 ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 1-628/05, millest selguvad O. Martovoi ja HD seosed (2 kd, tl 1-30). Ka O. Martovoi elukoha läbiotsimisel 20.03.2018.a (1 kd, tl 254-262) leiti ja võeti ära märkmepaberid, mida vaadeldi asitõendi vaatlusprotokollis (1 kd, tl 297-305), millel on toodud nimed ja nimede taga numbrid. Nimetatud käsikirjalisi märkmeid vaadates on aru saadav, et

nendel lehtedel on suurem osa isikuid, keda seostatakse Eestis kuritegelike ühenduste juhtimise või neisse kuulumises. KrMS § 1265 ja1267 sätestatud jälitustoimingute (isikute, sõiduki, asukoha ja telefoni varjatud jälgimine ja teabe ning asukoha salajane pealtkuulamine või -vaatamine) tulemusena kogutud teabe põhjal 12.04.2018.a koostatud jälitustoimingu protokoll (4 kd, tl 52-92), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et salajast pealtkuulamist ja varjatud jälgimist teostati Oleg Martovoi ja Marko Süvaoja suhtes. Varjatud jälgimist teostati kohvikus „Grammofon“ 18.04.2017.a, vestluses osalesid Oleg Martovoi, Eduard Kosljakov ja Marko Süvaoja, kus Oleg Martovoi meenutas: „Et sellest me otsustasime, et kui meil on samad ideelised kaalutlused, me mõtleme samamoodi, siis meil selles mõttes vaidlusi ei ole, hakkame meie oma ühendama. Vot ühendasimegi, kes tahtis – kellelegi ei keelatud kaasata neid inimesi minu arusaamise järgi.“ Anonüümne tunnistaja Ü andis 21.11.2019.a kohtuistungil ütlusi, et ta teab Timohhat (Timofei Solomatovi), Oleg Martovoid ja Eduard Košljakovi, sest on nendega koos kuritegusid toime pannud. Tegutsevatest kuritegelikest ühendustest teab ta Tšetšeeni grupeeringut ning HD seotust sellega, samuti teab ta Oleg Martovoid, APt, Andrei Kužjakinit, Aserbaidžaani grupeeringut, Ri grupeeringut, O grupeeringut ja Kemerovo grupeeringut. Oleg Martovoi grupeeringusse kuulub veel Y2, Marko Süvaoja ning Timohha. Antud grupeering on loodud 90-ndatel ning tegeles erinevate kuritegudega, narkootikumidega, füüsilise karistamisega, väljapressimisega. Grupeeringu lõi ja grupeeringut juhivad Oleg Martovoi ja Y2. Marko Süvaoja roll oli tagada ja kindlustada inimestele vanglates rahalise toetuse maksmine, advokaatide palkamine ning samuti pani ta ise toime kuritegusid. Timohha roll oli panna toime kuritegusid, ja maksta raha ühiskassasse Eduard Košljakovile. Eduard Košljakov oli ühenduses nö brigadir ja vahendaja Oleg Martovoi ja teiste grupiliikmete vahel. Brigadiri defineeris Ü kui inimest, kelle alluvuses on inimesed, kes panevad toime kuritegusid ja brigadir on vahendajaks sellele isikule, kes on temast positsioonilt kõrgemal. Eduard Košljakovist kõrgemal oli Oleg Martovoi ja Y2, temast all pool oli Timohha ja teised inimesed, kes antud kohtuasja raames süüdistatavad ei ole. Ühiskassasse pandav raha pärines kuritegudest ning E. Košljakovi all olevad inimesed andsid 10% rahast talle, E. Košljakov ise andis selle edasi Oleg Martovoile. Ühiskassast pärines samuti see raha, mis läks toetuseks vangidele. Teatud juhtudel oli Marko Süvaojal ainupädevus otsustada selle summa suuruse üle, mis läks vangide toetuseks, osadel juhtudel kooskõlastas ta seda Oleg Martovoiga. Xi roll seisnes selles, et ta suhtles kõikide kuritegelike ühenduste liidritega sealhulgas ka Oleg Martovoi ja Y2ga ning temaga oli seotud ka ühiskassa. Ühiskassasse viis raha ka O. Martovoi grupeering. Oleg Martovoi grupeering tegeles ka alkoholiäriga. Kui Xi eluajal tekkis grupeeringute vahel probleeme, siis sõideti Xi juurde ja arutati seda probleemi, mida oli vaja lahendada. Pärast Xi surma kogunevad grupeeringute liidrid ja arutavad probleeme omavahel. Oleg Martovoi, Sergey Martovoi kuuluvad grupeeringusse 90-ndatest ja hiljem ühines nendega Eduard Košljakov ja pärast Košljakovi isik nimega Timohha, Marko Süvaoja liitus 2000.a alguses. E. Košljakovil oli vaja O. Martovoi ja Y2ga liituda, sest tal oli vaja kedagi, kes on seotud Xga. Anonüümne tunnistaja P andis 08.10.2019.a kohtuistungil ütlusi, et Eestis teab tema selliseid kuritegelikke ühendusi nagu Tšetšeeni, Kemerovo, Aserbaidžaani ja Loksa. Nendega seotud isikuteks on HD, SG ja Loksa Edik ehk Eduard Košljakovi. Loksa grupeering tegeles narkootikumide müügiga ja nn “katuse” pakkumisega. Loksa grupeeringu juht oli Eduard Košljakov ning tema alluvateks olid Aivar Tartu ning Timofei Solo (Timofei Solomatov).

Selleks, et Loksa grupeeringuga ühineda, piisas kui omada seal tuttavat. Loksa grupeeringusse kuulunud isikud identifitseerisid end selle kaudu, et nime juurde lisati Loksa (nt Loksa Edik). “Katuse” pakkumine tähendab tulu teenimist kriminaalselt ärilt, mis tähendas seda, et 20% teenitud tulust pidi maksma Edikule, 10% sellest jäi grupeeringule, ülejäänud 10% läks linna ühiskassasse. Linna ühiskassat haldas X ning 10% viis sinna Edik ise. Ühiskassas olevat raha kasutati teiste grupeeringu liikmete toetamiseks, muu hulgas peredele ning advokaatidele raha maksmiseks. Seda, millisele perele või isikule, kui palju raha eraldada, otsustas grupeeringu vanem ehk Loksa grupeeringus Eduard Košljakov. Vanglas olevatele isikutele anti raha sel viisil, et see anti üle sugulastele, kes vastavalt kandsid selle vangla kontole või viisid ise vanglasse ja maksid advokaatide tasu eest. Loksa grupeeringu poolt käideldavaks narkootikumiks oli amfetamiin. Narkootikumidega tegeleti Tallinnas ja Eesti väikelinnades. Narkokuritegusid panid toime T. Solomatov ja A. Tartu. Grupeeringus kehtisid siseselt kokkulepitud reegleid, milleks oli näiteks see, et osa narkootikumide müügist saadud tulust tuli ära anda, igast tegevusest tuli maksta teatud protsent ning see makstav protsent oli kokku lepitud. Juhul, kui mõni grupeeringu liige ei maksnud seda kokkulepitud summat, siis võis sellele järgneda füüsiline või rahaline karistus. Ta ei ole teadlik grupisisestest vägivallaintsidentidest, ent oli teadlik, et T. Solomatovil oli konflikt Aserbaidžaani grupeeringu esindajaga ning selle konflikti lahendas E. Košljakov. Tekkivaid konflikte lahendas E. Košljakov ning kui teda ei olnud, siis tegeles olukordade lahendamisega A. Tartu. Samuti oli võimalik end kuritegelikust ühendusest välja osta, makstes summa Eduardile, seejuures määras Edik ka summa. Ühest grupeeringust teise üleminekut või üleüldist lahkumist kirjeldati sõnaga otstupnõje, Grupeeringusse oli kasulik kuuluda näiteks selleks, et kui tekivad probleemid mõne teise grupeeringuga, siis saab enda grupeeringult abi selle probleemi lahendamisel. E. Košljakov suhtles ka teiste kuritegelike ühenduste juhtidega ning suhtlemist korraldasid nii E. Košljakov kui ka A. Tartu. Kohtumised kuritegelike ühenduste juhtide vahel toimusid Tallinnas, üheks kohaks oli Lasnamäe lõpus olevat kohvikut Cesare. Anonüümne tunnistaja B andis 09.10.2019.a kohtuistungil ütlusi, et Eestis teab selliseid kuritegelikke ühendusi nagu Kemerovo, Loksa ja Aserid. Grupeeringute juhtidest nimetas ta Loksal Edikut ja Aserite puhul R2. Loksa grupeeringu juhi täisnimi on Eduard Košljakov ning grupeering tegeleb narkootikumide müügiga ja kaitse osutamisega. Kaitse osutamise all peetakse silmas seda, et kui kellelgi tekivad probleemid, siis grupeering aitab neid lahendada. Loksa grupeering on eksisteerinud 5-6 aastat. Lisaks Eduard Košljakovile kuuluvad Loksa grupeeringusse Timofei, Albert, kelle hüüdnimi on Alik, Aivar ja Mihhail. Grupeeringu poolt käideldavaks narkootiliseks aineks on amfetamiin ning narkootikume müüakse üle terve Eesti. Kuritegelik ühendus teenis tulu narkootikumide müügist ning kaitseteenuse pakkumise eest. Kuritegelikule ühendusele tuli tasuda ühiskassasse 10%, täpsemalt tuli see maksta Eduardile. Ühiskassa rahaga aidati vanglas olevaid isikuid, raha anti üle, kas nende perekonnaliikmetele või variisikutele. Kaitset pakuti narkootikumide tänavamüüjatele selleks, et nad saaks segamatult oma aineid müüa. Ta teab tekkinud probleemidest Haapsalu juhtumit, kus üks Haapsalu müüja tahtis üle minna teise grupeeringusse ning antud probleemi lahendas R2 grupeeringuga Timofei. Timofei roll oligi lahendada ühenduses probleeme, kui neid narkootikumide müüjatel kellegagi tekkis. Loksa grupeeringu siseselt tekkinud probleeme lahendati füüsilise vägivalla või trahvimisega. Aivar oli ühenduses kui finantsdirektorit, mis tähendab, et ta tegeles grupeeringu rahaasjadega. Timofei ülesanne oli olla grupeeringu brigadir ehk lahendada pisiasju, mh neid probleeme, mis narkootikumide tänavamüüjatel tekkisid. Alberti ja Mihhaili ülesanne oli tarnida narkootikume tänavamüüjatele. Ta on ise pealt

näinud, et Albert ainete vahendamise ja müügiga tegeles. Teab, et Loksa grupeeringu siseselt kehtisid kokkulepitud reeglid. Loksa grupeeringusse kuulunud isikud identifitseerisid end Ediku grupeeringu liikmetena. Tunnistaja on teadlik Loksa grupeeringust alates 2013. aastast. Kohus leiab, et anonüümsete tunnistajate ütlused on usaldusväärsed, kuivõrd nad haakuvad omavahel. Anonüümse tunnistaja instituut kriminaalmeneltuses on eelkõige tagamaks tunnistajale turvalisust ning võimaldama tõendite kogumist väga äärmuslikes ning komplitseeritud olukordades, nagu näiteks kuritegeliku ühenduse vastu ütluste andmisel. Eelkõige tuleb arvestada isikutel tekkiva hirmutundega, sest mitte üks, vaid kolm isikut on kinnitanud, et kuritegelikes ühendustes kasutatakse isikute tahte organisatsiooni tahtele allutamiseks vägivalda. Anonüümne tunnistaja Ü on kohtuistungil kinnitanud, et teab O. Martovoi kuritegelikku ühendust, millesse kuuluvad Oleg Martovoi, Y2 90-ndatest ja hiljem ühines nendega Eduard Košljakov ja pärast Košljakovi isik nimega Timohha, Marko Süvaoja liitus 2000.a alguses. Anonüümsed tunnistajad B ja P teavad Loksa Edikut ehk Eduard Košljakovi ehk Loksa grupeeringut. Kõik anonüümsed tunnistajad annavad üksikasjalikke ütlusi grupeeringu tegevuse kohta, kirjeldades ühenduse poolt toimepandud kuritegusid, käitumisreegleid, alluvusuhteid jne. Anonüümsete tunnistajate ütlused riimuvad nii jälitusprotokollides salvestatu kui ka muude tunnistajate ütlustega, mis kinnitavad O. Martovoi ja E. Košljakovi juhitud kuritegelike grupeeringute olemasolu ja nende ühist tegutsemist kuritegeliku ühendusena. KrMS § 1267 sätestatud jälitustoimingute (teabe salajane pealtkuulamine või -vaatamine) tulemusena kogutud teabe põhjal 21.05.2018.a koostatud jälitustoimingu protokolli (4 kd, tl 93115), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et salajast pealtkuulamist teostati Oleg Martovoi ja Marko Süvaoja suhtes. Nimetatud protokollist nähtub Oleg Martovoi, S. Martovoi ja M. Süvaoja vahel peetud vestluses 06.02.2017.a arutavad eespool nimetatud isikud omavahel tekkinud probleeme „noortega“ ning O. Martovoi selgitab: „Paljassaare, seal on meie maa.“ Y2 selgitab vestluses, et: „..muidu selline kõiketeadja, las ütleb konkreetselt, milline summa kellel on“. Vestluse lõpupoole selgitab O. Martovoi: “Temaga tuleb mitte heaga rääkida. Kutid suhtlesid.“ Samas jälitusprotokollis O. Martovoi hakkab seejärel otsima probleemiga seotud isiku numbrit ning võtab ühendust 08.02.2017.a A. A.ga, kuna temalt ei õnnestu koheselt numbrit saada, siis helistab O. Martovoi M. Süvaojale ja palub M. Süvaojal uurida nimetatud numbri kohta. Süvaoja vastab seepeale:“ Ma mõtlen, et ...noh sinul seal ma isegi mõtlen, et külje all samuti inimene peab seda teadma“. Kui A. A. on O. Martovoile kinnitanud, et kohe peaks otsitav inimene O. Martovoile helistama, võtab O. Martovoi ühendust M. Süvaojaga ning ütleb: “Noh nagu, et talle anti seal minu number, peab helistama. /.../ Nii et praegu ära seal midagi otsi.“ 13.02.2017.a helistab O. Martovoi uuesti M. Süvaojale ja selgitab, et on saatnud talle Šaša vanema numbri ja O. Martovoi on talle helistanud ja suhtlemisest ära öelnud, kuid kuna paluti kokkusaamist, siis on O. Martovoi andnud Süvaoja numbri ja palub, et kui talle keegi helistama peaks, siis ta on kõik ära rääkinud ja öelnud, et suhtlemisest on keeldutud ja kui midagi on, siis peab Süvaoja ütlema: „Oleg on ju kõik öelnud“ ja O. Martovoi peale viitama (4 kd, tl 93-115). Samas jälitusprotokollis on 18.04.2017.a vestlus R2 ning O. Martovoi vahel, milles R2 soovib Y2ga kokku saada, selle peale ütleb O. Martovoi: „aga Y2ga, millest Y2ga, Y2ga, minuga tuleb kokku saada, aga mitte Y2ga“. Seejärel võtab O. Martovoi ühendust Y2ga ja küsib: „Et Z2

tahab sinuga suhelda, aga mida sa, räägin, tuleb minuga kokku saada, rääkida, türa, minuga ei taha, tahab sinuga. Ei tea, mis põhjus selline on?“ ning selgitab, et järgmine kord, kui tahetakse kokku saada, siis Y2 peab ütlema, et ei hakka kellegagi ilma Olegita rääkima. Peale kõne S. Martovyga helistab O. Martovoi R2le ja selgitab: „ Oota sekund ja lihtsalt informatsiooni mõttes otsuseid võtan niikuinii mina vastu, nii et rääkida te võite kellega iganes.“ Kohtuistungil selgitas O. Martovoi, et selline kõne R2ga tõepoolest toimus, kuid jutt käis Z2 ja tema vahel olnud jutust alkoholiäriga seoses. Kuna O. Martovoile ei sobinud Z2 tingimused ja Z2le O. Martovoi omad, siis kokkuleppele ei saadud ja Martovoile tundus, et Z2 soovib olukorda mõjutada läbi tema venna. Nimetatud on ümber lükatud kõnega, mis O. Martovoi on teinud peale suhtlust R2ga Y2le ja kus O. Martovoi küsib Y2lt, et kas ta annab tema telefoni edasi ja Y2 selgitab, et see on neil olemas. Seega, kui tegemist oleks olnud alkoholiäriga, siis ei oleks olnud vaja ka Y2 numbrit edastada. KrMS § 1267 sätestatud jälitustoimingute (teabe salajane pealtkuulamine või -vaatamine) tulemusena kogutud teabe põhjal 14.05.2018.a koostatud jälitustoimingu protokolli (4 kd, tl 2851), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et salajast pealtkuulamist teostati Oleg Martovoi ja Marko Süvaoja suhtes. Nimetatud protokollist nähtub, 03.02.2017.a toimus telefonikõne Eduard Košljakovi ja Oleg Martovoi vahel, milles Eduard Košljakov kurtis, et tal ei õnnestu kuidagi ühendust saada Y2ga ning küsis ühtlasi Oleg Martovoilt juhiseid, kas ta peaks saatma kohtumisele tema inimese, mille peale otsustas Oleg Martovoi, et pole vaja – ta ise kontrollib Y2 kohta. KrMS § 1267 sätestatud jälitustoimingute (teabe salajane pealtkuulamine või -vaatamine) tulemusena kogutud teabe põhjal 15.03.2018.a koostatud jälitustoimingu protokolli 2 (5 kd, tl 94-106), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et salajast pealtkuulamist teostati Eduard Košljakovi suhtes. Nimetatud protokollist nähtub, et 02.11.2016.a toimus telefonikõne Oleg Martovoi ja Eduard Košljakovi vahel, milles Oleg Martovoi ütles telefonikõnes Eduard Košljakovile, et helista Genale (s.o Vle) ja lepi temaga kokku. Seejärel leppis Eduard Košljakov vastavalt Oleg Martovoilt saadud juhistele kokku kohtumise Vga, võttis Oleg Martovoi ja Marko Süvaoja auto peale ning kõik sõitsid kohtumisele Vga. Eeltoodud kõnedest nähtub üheselt, et Oleg Martovoi poolt juhitud kuritegelikus ühenduses kehtis mitmetasandiline juhtimisstruktuur, mille kohaselt oli kuritegeliku ühenduse juhiks Oleg Martovoi, kellele kuulus otsustamisõigus. Oleg Martovoi ja Eduard Košljakovi juhitud kuritegelik ühendus koosnes tinglikult kahest väiksemast brigaadist. Esimene neist tegutses vahetult Oleg Martovoi juhtimisel ning sinna kuulus lisaks Oleg Martovoile ka tema vend Y2, Marko Süvaoja ja Aleksei Karpov. Teist nö brigaadi (nn Loksa grupeering või Loksa brigaad) juhtis Eduard Košljakov ja sinna kuulusid lisaks temale Aivar Tartu, Timofei Solomatov ja Albert Tsoi. Nn Oleg Martovoi kuritegeliku ühenduse sees oli moodustunud ka nö sisering (tinglikult juhtkond), kuhu kuulusid Oleg Martovoi, Y2, Marko Süvaoja ja Eduard Košljakov. Samuti nähtub kõnedest, et probleemide tekkimisel oli O. Martovoi see, kes otsustas, kuidas tuleb käituda. KrMS § 1267 sätestatud jälitustoimingute (teabe salajane pealtkuulamine või -vaatamine) tulemusena kogutud teabe põhjal 21.05.2018.a koostatud jälitustoimingu protokolli (4 kd, tl 93115), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et salajast pealtkuulamist teostati Oleg Martovoi ja Marko Süvaoja suhtes. Nimetatud protokollist nähtub

kuidas M. Süvaoja tegeles ühenduses vanglatoetuste ja kassaga. Sellele viitab M. Süvaoja ja DP vaheline kõne 28.03.2017.a, kus DP palub abi pikaaegse kokkusaamise rahastamiseks, mille peale M. Süvaoja vastab: „Aitan“. KrMS § 1267 sätestatud jälitustoimingute (teabe salajane pealtkuulamine või -vaatamine) tulemusena kogutud teabe põhjal 21.05.2018.a koostatud jälitustoimingu protokoll (4 kd, tl 93115), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et salajast pealtkuulamist teostati Oleg Martovoi ja Marko Süvaoja suhtes. Nimetatud protokollist nähtub, et O. Martovoi helistas 31.03.2017.a M. Süvaojale, kus O. Martovoi selgitab, et: „See võlg mis täna anti sinu juuresolekul, ma teen sealt tasaarvelduse /../ sa fikseeri ikkagi“. KrMS § 1267 sätestatud jälitustoimingute (teabe salajane pealtkuulamine või -vaatamine) tulemusena kogutud teabe põhjal 28.05.2018.a koostatud jälitustoimingu protokoll (4 kd, tl 117142), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et salajast pealtkuulamist teostati Oleg Martovoi ja Marko Süvaoja suhtes. Protokollist nähtub, et ühiskassast räägib O. Martovoi ka 27.06.2017.a ja 03.07.2017.a Grammofonis peetud vestlustes, kus ta nimetab ühiskassat vastastikuse abi kassaks ja muuhulgas märgib, et Edik on andnud viis tuhat, samas vestluses arutatakse ka ühinemise ja tekkinud probleemide üle, et kui viis ühinevad, siis tekivad ikkagi probleemid. Süvaoja hinnangul kerkib üles ka rahvusküsimus ning seejuures räägitakse nii eestlastest, kes kuuluvad igasse brigaadi, aserbaidžaanlastest, grusiinidest jne. Sellest vestlusest kumab läbi ka nö „meie“ ja „nende“ eristamine, ehk siis ühise identiteedi tunnetus ja enda lugemine üheks grupeeringuks. KrMS § 1265 ja1267 sätestatud jälitustoimingute (isikute salajane pealtkuulamine või vaatamine) tulemusena kogutud teabe põhjal 17.07.2018.a koostatud jälitustoimingu protokolli (4 kd, tl 1-9), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et salajast pealtkuulamist ja varjatud jälgimist teostati Marko Süvaoja suhtes. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et 01.11.2016.a on salvestatud vestlus Marko Süvaoja, Oleg Martovoi, I. M.i ja Z2 vahel restoranis Gianni, kus omavahel arutatakse raha kogumise üle ja selle üle, et „Keefir“ on O. Martovoi sõnul neile võlgu, kuna „briketi“ eest tuleb osa ära anda. Probleemi lahendamiseks mindi K. juurde. Vestluse käigus on aru saada, et räägitakse ühiskassa asukohast ning Z2 lisab: „Vaat kuskil sada kuuskümmend, sada kuuskümmend viis meie kaudu/läbi meie“. Samuti arutatakse seda, et igakuiselt toetati advokaatidele makstavat, toidule edastati raha ja kui oli vaja, siis küsiti ka juurde. Samas vestluses Z2 küsib: „Aga mida seal need surmamõistetud, kes istuvad eluaegset?“ ja O. Martovoi vastab: “A.t „soojendan/toidan“ mina, enam ei pea vajalikuks kedagi, ei tea võib-olla RK suhtes“. KrMS § 1267 sätestatud jälitustoimingute (isikute salajane pealtkuulamine või -vaatamine) tulemusena kogutud teabe põhjal 21.05.2018.a koostatud jälitustoimingu protokolli (4 kd, tl 93116), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et salajast pealtkuulamist ja varjatud jälgimist teostati Oleg Martovoi ja Marko Süvaoja suhtes. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et 11.04.2017 on kõne O. Martovoi ja AA vahel, kes kannab eluaegset vangistust (Riigikohtu otsus 3-1-1-24-97 9 kd, tl 73-75) ja kus O. Martovoi palub tervitada A.t. Tunnistaja AA andis15.10.2019.a kohtuistungil ütlusi, et ta tutvus vanglas karistust kandes Oleg Martovoiga aastal 2006/2007. Ta kannab vanglas eluaegset vangistust. Ta võttis Olegiga ühendust, et paluda materiaalset abi, kuivõrd tal läks telekas katki ja peale seda tekkis suhtlus nende vahel. O. Martovoi toetas teda kahe aasta jooksul umbes 5 korda, kogusummas ca 800 eurot. Toetus jõudis temani vangla arve kaudu, ta ei tea, kelle nime alt antud ülekanded tehti,

ent need pidid tulema O. Martovoilt, sest kelleltki teiselt ta materiaalset toetust ei küsinud. O. Martovoiga suhtlesid nad telefonis ning ta kirjeldas O. Martovoile vanglaelu, sh ka erinevaid vanglas viibivaid isikuid. Nõudekirjaga vanglate osakonda (4 kd, tl 11-14) on tõendatud, et AA, JJ ja DP vabastuskontodele on raha laekunud ja muuhulgas on AAle raha üle kandud O. Martovoi elukaaslane A. S. ning JJle on ülekandeid teinud K. B. (nüüd S.). Tunnistaja M. H. keeldus 05.11.2019.a. kohtuistungil ütluste andmisest, kohus avaldas KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tunnistaja M. H. kohtueelsel menetlusel antud ütlused selle kohta, et Albert Tsoi on tema elukaaslane. Praegu viibib Albert Tallinna Vanglas, sest ta on süüdi mõistetud koos oma venna ja poolakatega narkootikumidega tegelemise eest. Albert peeti kinni 06.04.2017.a. Tunnistaja ütluste kohaselt tunneb ta Timofei Solomatovi, kellega sai tuttavaks läbi Alberti, ta on Alberti tuttav. Timofei aitas teda peale Alberti kinnipidamist vahest rahaliselt (9 kd, tl 196-199). Kolmas isik A. S. andis 06.11.2019.a kohtuistungil ütlusi, et ta tõepoolest O. Martovoi palvel tegi ülekandeid AAle. AAle tegi ta ülekandeid Rahandusministeeriumi kontole aastatel 20152018 kord kuus, summad olid tavaliselt 70 eurot, korra ka 150 eurot. Raha ülekannete tegemiseks sai ta Oleg Martovoilt sularahas ning seejärel pani selle raha enda arvele ning tegi ülekande. Tunnistaja J. K. andis 15.10.2019.a kohtuistungil ütlusi, et DP on tema abikaasa ning viimati oli ta vanglas august 2016 kuni 2018 märts. Esimesel perioodil ta tööl ei käinud kuna oli rase ja oli lapsehoolduspuhkusel. Raseduse ajal toetasid teda sugulased, pereliikmed, lihtsalt tuttavad inimesed, sõbrad. Kõik isikud, kes teda toetasid, ei olnud talle tuttavad. Oli näiteks abikaasa tuttav Marko nimeline meesterahvas. Marko helistas talle ja nad kohtusid. Marko ütles, et ta on mehe tuttav. Marko andis talle mõnikord raha umbes 30 eurot, mitte rohkem kui 50 eurot. Marko andis talle raha umbes pool aastat. Tema ise ei pöördunud kunagi raha saamiseks tema poole. Ta toetas vanglas ka oma meest regulaarselt. Ta kandis raha arvele, mis on kõikidel kinnipeetavatel. Marko raha tagasi ei küsinud kunagi. Politseis tundis ta fotolt ära Marko. Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis J. K. talle esitatud fotodelt ära Marko nimelise isiku, kes talle helistas 2015.a ning uuris tema käekäigu kohta, mõnikord pakkus Marko talle kütuse ostmiseks raha, tegemist sama Markoga, kellest ta ütlustes rääkis. Tunneb isiku ära näojoonte ja selle järgi, et tal puuduvad juuksed (9 kd, tl 76-78). Tunnistaja DP andis15.10.2019.a kohtuistungil ütlusi, et ta tunneb Oleg Martovoid seoses sellega, et nad on koos Tartu vanglas viibinud. Ta vahel palus seltsimehi, et nad annaksid ta abikaasa J. K.le raha, et viimane saaks omakorda teda vanglas toetada. Ta pöördus Marko Süvaoja poole, et ta toetaks rahaliselt J. K.t, abikaasal oli raha vaja kokkusaamiste ja toiduainete jaoks. Seda ta ei oska öelda mitu korda Marko ta naisele raha andis. Summad olid 20-30 eurot. Marko Süvaojaga kokkuleppeid raha tagasimaksmise osas ei olnud, kõik ülekantud raha oli sõbramehepoolne abistamine. Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis DP talle esitatud fotodelt ära Marko, kellega ta tutvus ja istus koos Rummu vanglas ning temaga koos on istunud ka hiljem Viru Vanglas. Tegemist sama isikuga, kellele ta 2016.a vanglasse sattudes helistas,

kui tal raha oli vaja. Antud isik andis raha tema abikaasa J. K. kätte, kes kandis selle tema vanglakontole. Tunneb isiku ära näojoonte järgi (9 kd, 79-81). Tunnistaja K. S. andis 15.10.2019.a kohtuistungil ütlusi, et Marko Süvaoja on tema abikaasa, ta on kahel korral oma abikaasa Marko Süvaoja palvel rahaliselt toetanud JJt, tehes ülekande Rahandusministeeriumi kontole. Tunnistaja N. L. keeldus 16.10.2019.a toimunud istungil ütlusi andmast viidates asjaolule, et süüdistatav F2 on tema elukaaslane. Kohus avaldas KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tunnistaja kohtueelses menetlused antud ütlused, et tema abikaasa F2 viibis Rootsis kinnipidamisasutuses aastatel 2017 kuni 2018 alkoholi salakaubaveo eest. Oleg pakkus talle abi, kuna tema auto oli auto katki. Oleg ütles talle, et ta aitab auto korda teha ja ta ei pea midagi maksma. F2 käskis tal lõpetada kõik suhtlused tema meestesoost tuttavatega. (9 kd, tl 82-84). Tunnistaja F2 keeldus 16.10.2019 kohtuistungil ütlusi andmast, kohus avaldas KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel F2 ülekuulamisprotokollid. F2 andis ütlusi selle kohta, et peale tema kinnipidamist Rootsis O. Martovoi otsis üles tema naise ja võttis temaga ühendust, mh selleks, et küsida, kas tal on rahalist abi vaja, kuid F2 sellest keeldus (9 kd, tl 85-164). KrMS § 1265 ja1267 sätestatud jälitustoimingute (isikute, sõiduki ja telefoni varjatud jälgimine ja teabe ning asukoha salajane pealtkuulamine või -vaatamine) tulemusena kogutud teabe põhjal 12.04.2018.a koostatud jälitustoimingu protokolli (4 kd, tl 52-92), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et salajast pealtkuulamist ja varjatud jälgimist teostati Oleg Martovoi ja Marko Süvaoja suhtes. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et toetuste saamiseks ja konkreetsete summade ülekandmiseks suhtlevad O. Martovoi ja AA. DPle laekuvad toetused pärast seda, kui M. Süvaoja on kohtunud DP elukaaslase J. K.ga ning JJle teevad ülekandeid, kas M. Süvaoja ise või tema elukaaslane K. S. Jälitusprotokollides toodud vestlused üheselt kinnitavad, et O. Martovoi oli loonud tuvastamata ajal kuritegeliku ühenduse, kuhu kuulusid lisaks temale Y2, M. Süvaoja ning A. Karpov. A. Karpoviga organiseeritud alkoholiäri iseloomustavaid tõendeid on kohus analüüsinud vastava kuriteo kvalifikatsiooni all ning siin täiendavalt ei korda. Kohtus leidis tuvastamist, et F2 Rootsis käimist ja alkoholi vedu Rootsi kontrollis ja organiseeris O. Martovoi, dokumendid alkoholiveoks koostas A. Karpov ning transpordi osas käidi kokkuleppeid sõlmimas Lätis koos M. Süvaojaga. Nimetatud kõned iseloomustavad O. Martovoi juhi rolli ühenduses. Ka kõnedest (nt R2 kõne) ja vestlustest erinevates toitlustuskohtades on selgelt aru saada, et viimase sõna õigus otsustamist vajavates küsimustes kuulus just nimelt O. Martovoile. Nii anonüümsete tunnistajate Ü, B, P, kolmanda isiku Q, tunnistajate AA, M. H., J. K., DP, K. S., N. L. ja F2 ütlustega ja kohtus uuritud jälitusprotokollidega on tõendatud, et nii E. Košljakovi kui ka O. Martovoi kuritegeliku ühenduse harudes toetati vanglas viibivaid isikuid. Ühelt poolt oli isikute toetamise mõtteks saada vanglas viibivate isikute kohta infot. AA kõnedest nähtub, AA annab O. Martovoile informatsiooni selle kohta, kes kus vanglas karistust kannab ning mis on viimased uudised käimasolevates kohtuprotsessides. Oluline on rõhutada, et O. Martovoi räägib A.ga just teistest isikutest, kes tänaseks on kohtu all või süüdi mõistetud kuritegelike ühenduste juhtimises ja loomises (nt AP). Teine eesmärk oli ühendusega kuidagi seotud isikute jätkuv toetamine, et nad ühendusele lojaalsed oleksid. O. Martovoi ise ei ole kohtuistungil eitanud, et ta toetas AAt sel põhjusel, et ta teab, kui raske on inimestel vangis istuda ja kuna A. pöördus tema poole abi saamiseks, ta teda ka aitas, kuna nad istusid koos Tartu vanglas aastatel 2006-2008. Lisaks on O. Martovoi selgitanud, et ta võib

olla avaldanud arvamust ka selle kohta, keda tema veel toetaks, kuid RKt ei ole ta kunagi toetanud. KrMS § 1267 sätestatud jälitustoimingute (salajane pealtkuulamine või -vaatamine) tulemusena kogutud teabe põhjal 08.05.2018.a koostatud jälitustoimingu protokolli (4 kd, tl 25-27), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et salajast pealtkuulamist teostati G suhtes. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et vanglatoetustest räägivad omavahel ka 26.05.2017.a G ja O. Martovoi. G helistab O. Martovoile ja selgitab, et Edik on rääkinud, et Miška on ära unustatud, kuid nii ei ole, G selgitab, et alles eile lahendati korteri küsimus ära, see oli tuhande ligi, aga Eduardile tuleb öelda, et Mišhat ei ole keegi unustanud. Kui O. Martovoi küsib, kes sellist juttu on rääkinud vastab G., et Sankale „Gibon“ seal natuke. Prokuröri poolt täiendavate tõendite voorus esitatud kohtuotsusest 1-19-153 A. Seltsenkovi süüdimõistmise osas nähtub, et „Gibon“ on A. K. hüüdnimi ja koos Gga on nimetatud isikuid süüdistatud Kemerovo kuritegelikku ühendusse kuulumises ( 12 kd, tl 52-62). KrMS § 1267 ja 1264 sätestatud jälitustoimingute (salajane pealtkuulamine või -vaatamine ja varjatud sisenemine) tulemusena kogutud teabe põhjal 18.01.2018.a koostatud jälitustoimingu protokolli (6 kd, tl 142-168), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et salajast pealtkuulamist teostati Tallinnas XXX E. Košljakovi kasutuses olevas korteris, kus on salvestatud 16.10.2016.a E. Košljakovi vestlus J. T.ga, kus E. Košljakov arutab J. T.ga kuritegelike ühenduste hetkeseisu ja muuhulgas selgitab, et K. ajal oli olemas ühiskassa, aga nüüd toetab ta omaomasid ise ja tal on 5 inimest, sellest talle piisab. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et vestlustest joonistub välja ka O. Martovoi ja E. Košljakovi poolt juhitud harude ühiskonnaohtlikkus. Kui paralleelvõim kuritegelike ühenduste näol loob süsteemi, kus vangi sattunud isikuid aidatakse, nende rahalised probleemid lahendatakse ning nende perekondi toetatakse ajal, kui isikud vangistust kannavad, siis loob see lojaalsete isikute ringi, kes tänutäheks toetuste eest on suurema tõenäosusega vanglast vabanedes nõus uuesti kuritegelike ühenduste huvides kuritegusid sooritama ja samuti annab taoline toetuste süsteem võimaluse vabanevaid isikuid survestada uuesti kuritegelikule teele asuma. Seega esmapilgul täiesti süütud igakuised summad vanglas viibivate isikute toetuseks teenivad suuremat eesmärki. Nagu ka vestluste pinnalt on näha, siis tegelikult on vanglatoetuste maksmine auasi ja juhul kui tekivad küsimused, kas ja keda toetada ja keda toetatakse, siis kummutavad kuritegelikku maailma kuuluvad isikud kiirelt liikuvad jutud nagu nad „enda inimesi“ ei toetaks. Eduard Košljakovi juhitud nn „Loksa brigaadi“, kuhu kuulusid lisaks temale Aivar Tartu, Timofei Solomatov ja Albert Tsoi, poolt narkootikumide käitlemine on tõendatud anonüümsete tunnistajate ütlustega ning kirjalike tõenditega. Anonüümne tunnistaja P andis 08.10.2019.a kohtuistungil ütlusi, et Eduard Košljakovi poolt juhitud Loksa grupeering tegeles narkootikumide müügiga. Loksa grupeeringu poolt käideldavaks narkootikumiks oli amfetamiin. Narkootikumidega tegeleti Tallinnas ja Eesti väikelinnades. Narkokuritegusid panid toime T. Solomatov ja A. Tartu. Grupeeringus kehtisid siseselt kokkulepitud reegleid, milleks oli näiteks see, et osa narkootikumide müügist saadud tulust tuli ära anda, igast tegevusest tuli maksta teatud protsent ning see makstav protsent oli kokku lepitud. Juhul, kui mõni grupeeringu liige ei maksnud seda kokkulepitud summat, siis võis sellele järgneda füüsiline või rahaline karistus.

Anonüümne tunnistaja B andis 09.10.2019.a kohtuistungil ütlusi, et Eduard Košljakovi grupeering, kuhu kuuluvad Timofei, Albert, kelle hüüdnimi on Alik, Aivar ja Mihhail, tegeleb narkootikumide müügiga. Grupeeringu poolt käideldavaks narkootiliseks aineks on amfetamiin ning narkootikume müüakse üle terve Eesti. Kuritegelik ühendus teenis tulu narkootikumide müügist. Kuritegelikule ühendusele tuli tasuda ühiskassasse 10%, täpsemalt tuli see maksta Eduardile. Ühiskassa rahaga aidati vanglas olevaid isikuid, raha anti üle kas nende perekonnaliikmetele või variisikutele. Kaitset pakuti narkootikumide tänavamüüjatele selleks, et nad saaks segamatult oma aineid müüa. Ta teab tekkinud probleemidest Haapsalu juhtumit, kus üks Haapsalu müüja tahtis üle minna teise grupeeringusse ning antud probleemi lahendas R2 grupeeringuga Timofei. Timofei roll oligi lahendada ühenduses probleeme, kui neid narkootikumide müüjatel kellegagi tekkis. Loksa grupeeringu siseselt tekkinud probleeme lahendati füüsilise vägivalla või trahvimisega. Aivar oli ühenduses kui finantsdirektorit, mis tähendab, et ta tegeles grupeeringu rahaasjadega. Timofei ülesanne oli olla grupeeringu brigadir ehk lahendada pisiasju, muu hulgas neid probleeme, mis narkootikumide tänavamüüjatel tekkisid. Alberti ja Mihhaili ülesanne oli tarnida narkootikume tänavamüüjatele. Ta on ise pealt näinud, et Albert ainete vahendamise ja müügiga tegeles. Teab, et Loksa grupeeringu siseselt kehtisid kokkulepitud reeglid. Tunnistaja N2 andis 17.10.2019.a kohtuistungil ütlusi, et süüdistatavatest tunneb Edikut ja Aivarit. A. Tartuga on ta olnud koos süüdistatav ühes teises kriminaalasjas, mis puudutab amfetamiini tootmist ja müüki. Amfetamiini tootmine käis vedelikust, mida tuli segada, seejärel pärast kuivamist sai sellest amfetamiin ning tooraine hankis ta Hollandist. Ta jõudis toota 40 kg amfetamiini ning andis selle kahes jaos üle A. Tartule Loksa kiriku juures. A. Tartu andis talle ühel korral 12 000 eurot sularahas, ülejäänud raha üleandmise osas neil kokkulepet ei olnud. A. Tartu andis 17.06.2020.a toimunud kohtuistungil ütlusi, et tema ei ole kunagi K. O.ga narkootikume käidelnud ja K. O. valetab tema osas, on seda teinud nii eelnevas menetluses, kus nad olid koos süüdistatavad ja teeb seda ka siinses menetluses. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusest 1-18-5815 nähtub, et A. Tartu on süüdi mõistetud (12 kd, tl 25-46) suures koguses narkootikumide käitlemises, Harju Maakohtu otsusest 1-178851 nähtub, et Albert Tsoi on süüdi mõistetud suures koguses narkootikumide käitlemises (3 kd, tl 263-274), Harju Maakohtu otsusest 1-18-10084 nähtub, et N2 on süüdi mõistetud suures koguses narkootikumide käitlemises (12 kd, 47-51). 20.03.2018.a läbiotsimisel Timofei Solomatovi poolt kasutatavates ruumides leiti narkootikumide käitlemisele viitavaid vahendeid (mh soonkinnisega kilekotid, kummikindad, digikaalud) ning valge aine tükke ja valge pulbriline aine (3 kd, tl 134-163, 174-77, 203-210). 04.04.2018.a on koostatud narkootilise aine ekspertiisiakti nr 18E-AN0358, kohaselt oli tegemist suures koguses narkootilise ainega kokaiin ning metamfetamiin (3 kd, tl 220-224). Tunnistaja R. M. andis 17.10.2019 kohtuistungil ütlusi, et ta teab isikut nimega A. D. 2016. a tekkisid tal Haapsalus probleemid seoses sellega, et tema poole pöördusid inimesed, kes tahtsid, et ta nende alt hakkaks narkootikume müüma, kuna ta ise tarvitab kanepit ning tal on sellega seoses Haapsalus üks kriminaalasi. Ta ütles nendele inimestele, et tema ei taha hakata narkootikume müüma, pärast mida need inimesed ähvardasid teda. Kuivõrd R. M. keeldus edasisi ütlusi andmast, siis kohus avaldas KrMS § 289 lg 1 p 2 alusel tema kohtueelses menetluses antud ütlused, kus R. M. andis ütlusi, et pärast narkootikumide müügile sundimist võttis ta ühendust A. D.ga, viimane lubas, et tal on Tallinnas inimene, kes antud probleemi

lahendab, selleks inimeseks oli A. Tsoi. A. Tsoiga sai ta kokku Tallinnas Keskturu kõrval olevas parklas ning temaga oli kaasas tundmatu meesterahvas. Sellel kohtumisel pakuti talle kaitset 2000 euro eest, tema sellise pakkumisega ei nõustunud ning pärast keeldumist ei ole ta kumbagi inimest rohkem näinud, samuti ei tülitanud teda enam need inimesed, kes teda Haapsalus ähvardasid ( 9 kd, tl 179-183). Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis R. M. talle esitatud fotodelt ära Alikule sarnaneva isiku, aga Alik oli sellel ajal kui tema tundis teda kõhnem ja tal oli teine soeng. Fotol nr 1 oleval fotol on Alikule sarnased näojooned, arvab, et see on Alik 50/50 (9 kd, tl. 184-186). Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis R. M. talle esitatud fotodelt ära Timofei Solomatovi, kes on sarnane Alikuga keskturu juures kaasas olnud tundmatule meesterahvale (9 kd, tl. 187-189). Tunnistaja E2 keeldus 17.10.2019.a kohtuistungil ütluste andmisest ning kohus avaldas KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tema kohtueelses menetluses antud ütlused selle kohta, et ta tunneb Albert Tsoi nimelist isikut, keda tutvustas talle Timur, kelle perekonnanime ta ei tea. Nende tutvus sai alguse narkootikumitest, sest tema tarvitas kanepit ja Alik müüs narkootikume. Alik ise helistas talle, kui tal oli vaja kanepit müüa. Alik võis tuua kanepit kahe nädala jooksul korra ca 50 grammi kanepit. Tema müüs kanepit 20 eurot gramm ja seega 50 grammi kanepi müügist sai ta 1000 eurot, sellest 250 eurot jäi talle, ülejäänud 750 eurot andis ta Alikule. Mis Alik selle rahaga edasi tegi, tema ei oska öelda, kuna ei tundnud selle vastu huvi. Sellel ajal kui tema Alikuga suhtles, siis ta ei teadnud kas Alik töötab kellegagi koos või mitte, kuid ta aimas, et Alik ei tegutse üksinda. Samas ta ei tundnud kunagi huvi kellega Alik koos võiks töötada.2017.a jaanuaris tekkis tal tõsine probleem Ruslani nimelise isikuga, kelle perekonnanime ei tea. Ruslan tuli koos ühe tundmatu isikuga tema juurde koju ja ähvardas teda, et lõhub tal jalad ja käed, kui ta keeldub tema heaks töötamast ehk narkootikume müümast. Ruslan võttis tema korterist ära raha umbes 600-700 eurot, mis tal oli kogutud ja sõitis minema ning kas samal või järgmisel päeval tõi ta talle musta värvi paki, mille sees oli ilmselt kanep, tema pakki ei avanud. Tol hetkel oli ta väga hirmul ja kartis oma elu pärast ning helistas Alikule, et saada Alikult abi selle probleemi lahendamiseks, kuna tal endal ei ole tuttavaid kuritegelikus ringkondades, siis seepärast otsustas pöörduda Aliku poole, sest ta oletas, et Alikul võib olla tuttavaid kuritegelikus ringkonnas, aga Alikut ta kätte ei saanud, siis otsustas ta kokku saada Timuriga, kes ka suhtles A. Tsoiga, rääkis talle mis juhtus, kes käisid ja et nad ähvardasid teda. Timur ütles, et see probleem lahendatakse tema jaoks ära ning ta andis Timurile Ruslani numbri. Hiljem võttis temaga ühendust meesterahvas, kes ütles, et ta on Timuri poolt ning ta sai antud meesterahvaga kokku, andes talle paki ja saades vastu suitsupaki, mille sees oli tema raha. Timur hiljem ütles, et meesterahvas, kes probleemi ära lahendas oli Timoha. Küsis Timuri käest, kas ta peab kellelegi midagi maksma või midagi sellist, Timur ütles, et midagi ei pea. Kuu pärast juhtumit sai ta kohvikus Cesare Timohaga kokku. Timoha uuris, kas keegi teda ei tülita ning palus, et kui ta näeb Alikut, et ta kohe helistaks talle, ükskõik mis kell. Ta täpselt ei mäleta aga võis olla aprillis 2017.a, kui ta nägi Alikut, kes sõitis koos teise meesterahvaga mööda Endla tänavat suunaga Õismäe poole, ta sõitis talle järgi ja kohe helistas Timohhale, aga ta ei võtnud vastu, siis ta helistas Timurile ja ütles, et Timoha otsis Alikut ja ta just nägi Alikut. Timur ütles, et ta saadaks sõnumiga sõiduki numbri ja seda ta ka tegi (9 kd, tl 166-169).

Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis E2 talle esitatud fotodelt ära Timofei Solomatovi ning selgitas, kuidas antud isik on see, keda ta varasemalt kirjeldas kui Timohat ja kellega ta kohtus restoranis Cesare (9 kd, tl. 170-172). Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis E2 talle esitatud fotodelt ära Albert Tsoi ning selgitas, et tema on isik, kellest ta ülekuulamisel rääkis kui Alikust (9 kd, tl. 173175). Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis E2 talle esitatud fotodelt ära T. I. ning selgitas, et tema on isik, keda ta ülekuulamisel kirjeldas kui 46-47 aastast paksema kehaehitusega meesterahvast (9 kd, tl. 176-178). KrMS § 1267 sätestatud jälitustoimingute (salajane pealtkuulamine või -vaatamine) tulemusena kogutud teabe põhjal 08.05.2018.a koostatud jälitustoimingu protokolli (5 kd, tl 154-184), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et salajast pealtkuulamist teostati T. Solomatovi, E. Košljakovi ja A. Tartu suhtes. Jälitusprotokollist nähtub, kuidas kõigepealt suhtlevad omavahel 17.01.2017.a T. I. ja T. Solomatov ning T. Solomatov palub maloi numbrit ja saades numbri helistab N2le. Seejärel helistab Aivar Tartu A. K.le ning uurib, et kas ta teab Ruslani nimelist meest, kes sõidab Mersuga. Kui N2 on T. Solomatovile edastanud R.G. numbri, siis helistab R. G. numbrile Aivar Tartu ja selgitab: “Aivar Loksast põhjusel, kuidas sa inimest terroriseerid, vaat. Tahan sinuga kohtuda“. Telefoni teel palub A. Tartu mitte rääkida ja selgitab, et jutt on ühest maloist. Jutu sees selgub, et kõnele vastaja nimetab ennast Ruslani asemel Ruslani isaks ja selgitab: “Kutsun siis enda omad kokku, kurat, saavad vastu kõrvu, kurat neid võtaks. Et, kurat, ei topiks nina kuhu vaja pole./.../ Meil on selline seadus, sa ütle mulle, ma ütlen talle, et ta ei satuks ligi selle Maloi juurde, ütle mulle nimi. Et ma sellele ped...kurat, kus nad mind ära tüüdanud, ee...ütle, mis nimi on, poisi ee...nimi, ma ütlen, et poisile ligi ei minda.“ Kuna A. Tartult küsiti N2 nime, mida A. Tartu ei teadnud, siis järgnev kõne on T. Solomatovi poolt R. I.le tehtud täpsustamaks, mis on Maloi nimi. Seejärel räägib R.G. numbrilt helistanud isikuga A. Tartu ja selgitab, et nimeks on Nikita. Lepitakse kokku, et Nikitale tuleb tagastada 800 eurot ning Nikita peab tagasi andma selle, mis tema juurde jäi. Eespool viidatud suhtlus viitab konkreetsele struktuurile. Kui T. Solomatov suhtleb R. I.ga, siis RGle probleemi lahendamiseks helistab A. Tartu. Arvestades N2 antud ja avaldatud ütluseid, siis on aru saadav, et maloi kelleks on N2 pöördub probleemi lahendamiseks T. Solomatovi poole ja seejärel helistab probleemi lahendamiseks A. Tartu probleemi põhjustajatele. Ka viited sellele, et: „Meil on omad reeglid“ ja ka sellele, et A. Tartu ei soovi nimesid ja asjaolusid telefoni teel arutada, vaid soovib kokkusaamist, näitavad enda allutamist kuritegelikus maailmas kehtivatele reeglitele ning hierarhilisest süsteemist kinnipidamist. A. Tartu andis 17.06.2020.a kohtuistungil ütlusi, et N2ga tekkinud probleemi palus tal lahendada T. I. ja kuna talle rääkis probleemist ka Timofei Solomatov, siis hakkas tal noorest poisist kahju ja ta otsustas aidata. Kõnest nähtuvalt kasutab A. Tartu just nimelt oma autoriteeti, millele tugineda, mitte ei ole kõnest aru saada, et tegemist oleks muretseva kodanikuga, kes soovib kedagi aidata. Seda, et omavahel suhtlevad E. Košljakov, T. Solomatov ja A. Tsoi, on kinnitanud M. R. ja A. K. Tunnistaja M. R. keeldus 05.11.2019.a ütlusi andmast ning kohus avaldas KrMS § 288 lg 10 alusel M. R.i kohtueelsel menetlusel antud ütlused selle kohta, et teab Eedikut Loksalt, teab Timofeid ca 1-2 aastat ja nad on sõbrad. Timofeiga võis tuttavaks saada läbi Albert Tsoi. A.

Tsoid tunneb 16 aastat. Teab, et Albertil oli probleeme narkootiliste ainete tarvitamisega, ta tarvitas raskeid narkootikume, tema arvates fentanüüli. Ta on enda algatusel Albertit otsinud, et teda eemale hoida narkootilistest ainetest. Neil oli plaan viia ta Loksale ja seal ta tööle panna, s.t füüsilist tööd tegema, et ta sellest sõltuvusest vabaneks. Viisid Alberti Loksale aga nende plaan ei õnnestunud ja Albert läks pärast ise Riiga sõltuvusravile. Timofei, Eedik ja Albert kõik tundsid üksteist ja ilmselt suhtlesid (9 kd, tl 204-207). Tunnistaja A. K. keeldus 05.11.2019.a toimunud istungil ütlusi andmast. Kohus avaldas KrMS § 288 lg 10 alusel tunnistaja A. K. kohtueelses menetlused antud ütlused, mille kohaselt tunnistaja tunneb Timofei Solomatovi juba lapsepõlvest. Ta on tarvitanud narkootilist ainet kokaiini ja seda ta on paaril korral ka koos Timofeiga tarvitanud. Ta on koos Timofei Solomatoviga Loksa spordisaalis ehitustöid teinud. Samuti tunneb A. Tsoi nimelist isikutt (9 kd, tl 200-203). KrMS § 1267 sätestatud jälitustoimingute (teabe salajane pealtkuulamine või -vaatamine ja varjatud jälgimine) tulemusena kogutud teabe põhjal 08.05.2018.a koostatud jälitustoimingu protokoll 6 (5 kd, tl 135-153), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ning millest nähtub, et salajast pealtkuulamist teostati Eduard Košljakovi, O2, Timofei Solomatovi ja Albert Tsoi suhtes. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et 08.03.2017.a otsisid M. R. koos O2ga Timofei Solomatovi korraldusel Albert Tsoi üles ja viisid ta Loksale Timofei Solomatovi juurde. Loksal toimunud kohtumise kohta selgitas järgmisel päeval, s.o 09.03.2017.a-l toimunud vestluses Albert Tsoi (telefonikõne Albert Tsoi ja S. T. vahel), et „/.../eile sõitsin seal Loksal, sain seal natuke piki kaalikat (s.t vastu pead).. no nii, pehmelt, sõbralikult..., et tegelesin selle jamaga seal/.../“. KrMS § 1267 sätestatud jälitustoimingute (salajane pealtkuulamine või -vaatamine) tulemusena kogutud teabe põhjal 02.07.2018.a koostatud jälitustoimingu protokolli (6 kd, tl 20-34), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et salajast pealtkuulamist teostati, E. Košljakovi ja A. Tartu suhtes. Jälitusprotokollist nähtub kuidas A. Tartu suhtleb J. U.ga selgitab, et Edik peab kohal olema ning hilisemalt E. Košljakoviga suheldes arutatakse, kes kokkusaamisele minema peaks, kas A. Tartu või E. Košljakov. Samas protokollis suunab Košlajkov A. M.ga peetud kõnes isikud suhtlema A. Tartuga kuna kõneleja hinnangul on Gerdilt midagi edasi anda. Nimetatud vestlus näitab, et A. Tartu oli isik, kellega tuli suhelda, kui tegemist oli rahadesse puutuvaga, aga A. Tartu ei saanud iseseisvalt otsustada kõiki tekkinud küsimusi ja teatud kohtumistele oli vajalik saata E. Košljakov. KrMS § 1267 sätestatud jälitustoimingute (salajane pealtkuulamine või -vaatamine) tulemusena kogutud teabe põhjal 02.07.2018.a koostatud jälitustoimingu protokolli (6 kd, tl 48-93), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et salajast pealtkuulamist teostati E. Košljakovi, T. Solomatovi ja A. Tartu suhtes. Jälitusprotokollis on kajastatud vestlused seoses F. N.i auto ostmisega. Aru on saada, et F. N. soovib auto ostmiseks saada laenu ja soovi vahendab T. Solomatov, küsimuse osas soovitab A. Tartu helistada Edikule. Seejärel arutatakse omavahel, et: „Koos otsustame, meil on ühine raha“. F. N. saab ka A. Tartuga kokku. Samas jälitusprotokollis on kajastatud ka kõned ja vestlused, mis toimuvad pärast E. Košljakovi kinnipidamist ning on arusaadav, et A. Tartu organiseerib Košljakovile pakki ning suhtleb advokaatidega E. Košljakovi teemadel. Kõnedest on aru saada, et olukorras, kus küsimuste lahendamine või võlgade väljastamine väljus A. Tartu pädevusest, suunab ta isikud koheselt E. Košljakovi juurde, mis omakorda

kinnitab seda, et tegemist on kindla struktuuriga ühendusega, kus oma positsiooni teatakse ja seda ei kuritarvitata. KrMS § 1267 sätestatud jälitustoimingute (salajane pealtkuulamine või -vaatamine) tulemusena kogutud teabe põhjal 03.07.2018.a koostatud jälitustoimingu protokolli (6 kd, tl 95-131), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et salajast pealtkuulamist teostati E. Košljakovi, T. Solomatovi, A. Tartu ja A. Tsoi suhtes. Jälitusprotokollis on kajastatud A. D.t puudutava konflikti lahendamist. 18.03.2017.a helistab A. D. T. Solomatovile ja selgitab, et sai Gusja käest peksa. T. Solomatov palub A. D.lt Gusja numbrit. A. D. sõnul on konflikt seotud sellega, et teda peetakse kitseks ja probleem on ka selles, et ta töötab koos T. Solomatoviga (kasutab sõnastust, kuna ma töötan koos teiega). Seejärel helistab A. D. ka A. Tsoile ja selgitab, et ta sai peksa. Mõne aja pärast võtab A. Tsoi uuesti A. D.ga ühendust ning selgitab, et Timohha rääkis peksjaga ja karjus ta peale ning homme on kokkusaamine. T. Solomatov helistab seejärel S. G.le ning lepitakse kokkusaamine kokku. Seejärel helistab T. Solomatov A. D.le ja ütleb, et kokkusaamine on kokku lepitud ja manitseb, et A. D. ise midagi ei teeks ega kellelegi peksa ei annaks. Seejärel suhtlevad R2 ja E. Košljakov ning R2 edastab T. Solomatovi numbri, küsides, et kas E. Košljakov teab sellist numbrit ja E. Košljakov selgitab, et tegemist on Haapsalu numbriga, mille peale R2 vastab: “A...Noh siis homme kohtume.“ 22.03.2017.a lepivad E. Košlajkov ja R2 kohtumise Ida Keskuses kokku. Peale kohtumist helistab T. Solomatov A. D.le ja ütleb, et on vaja kohtuda, kuna esitati tõendeid ja A. D. seletab, et jah ta on andnud ühes kriminaalasjas ütlusi, aga rääkinud täpselt nii nagu oli, sellepeale T. Solomatov noomib A. D.t ja palub tal olla viisakam ning selgitab, et ta tuleb tema juurest läbi ja kokku saades räägitakse täpsemalt. KrMS § 1267 ja 1264 sätestatud jälitustoimingute (salajane pealtkuulamine või -vaatamine ja varjatud sisenemine) tulemusena kogutud teabe põhjal 12.04.2018.a koostatud jälitustoimingu protokolli (7 kd, tl 150-158), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et salajast pealtkuulamist teostati E. Košljakovile kuuluvas korteris XXX, Tallinnas. Jälitusprotokollis on kajastatud T. Solomatovi ja E. Košlajkovi vahel peetud vestlus 31.05.2016.a, kus räägitakse B.st, kes on peksa saanud ja kes võtab „travkat“ ja müüb viieteistkümnega ning selle eest sai ta peksa ja selle käigus selgitas B.: „Tuleb välja, et ta on meie konkurent.“. Lisaks selgitab T. Solomatov, et vajalik on ikkagi veelkord rääkida ja E. Košljakov ütleb: “Otsige ta siis üles, tirige ta üles, raisk.“. KrMS § 1267 ja 1264 sätestatud jälitustoimingute (salajane pealtkuulamine või -vaatamine ja varjatud sisenemine) tulemusena kogutud teabe põhjal 12.04.2018.a koostatud jälitustoimingu protokolli (7 kd, tl 150-158 B 6 217-231), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et salajast pealtkuulamist teostati E. Košljakovile kuuluvas korteris XXX, Tallinnas. Jälitusprotokollist nähtub, et Eduard Košlajkov ja E. P. arutavad R.i ja tema isa võlga ning seda, et viimastel on narkootilise ainega spice kõva äri ja E. Košlajkov selgitab, et nad on talle 80 000 võlgu. Kohtus on uuritud ajavahemikul 26.05.2016.a kuni 29.06.2016.a teostatud KrMS § 1264 ja 1267 sätestatud jälitustoimingute asukoha salajane pealtkuulamine või -vaatamine) tulemusena kogutud teabe põhjal 12.04.2018.a koostatud jälitustoimingu protokolli (7 kd, tl 144-149), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et salajast pealtkuulamist teostati Tallinnas XXX E. Košljakovi kasutuses olevas korteris. Nimetatud protokollist nähtuvalt E. Košljakov, O2 ja T. Solomatov suhtlevad omavahel ja loevad raha,

räägivad kellele raha anda, kuhu kirja panna. E. Košljakov küsib: “Kus see raha on?“, mille peale O2 vastab: „Noh, ma korjasin natuke katust“. Seega on jälitustoimingu protokollides kajastatud kõnedega E. Košljakovi, A. Tartu, T. Solomatovi ja A. Tsoi vahel tõendatud, et nn „Loksa brigaadi“ juhiks, kelle poole suuremate otsuste/probleemide korral pöörduti, oli E. Košljakov, kes käis ka teiste ühendustega probleeme lahendamas. Ka A. Tartu lahendas probleeme (nt N2 teema) ning lisaks palus E. Košljakov temaga ühendust võtta olukordades, mis puudutas raha üleandmist, samuti võeti A. Tartuga ühendust ka olukorras kus F. N. soovis auto ostuks laenu. T. Solomatov suhtles vahetult narkootikume müüvate isikutega ning A. Tsoi oli üheks narkootikume müüvaks isikuks. E. Košljakov, A. Tartu ja T. Solomatov eitasid kohtuistungil asjaolu, et nad oleksid kuulunud kuritegelikku ühendusse, nende endi hinnangul oli tegu sõpruskonnaga, kes ehitas Loksal üheskoos jõusaali. A. Tartu sõnul oli tema käes E. Košljakovi raha, aga seetõttu, et neil oli koos ühine äri Hispaanias ja E. Košlajkov andis talle raha ka jõusaali ehituseks, kuna ta ise käis pidevalt Venemaal. Tunnistajana ülekuulatud O2 andis 14.11.2019.a kohtuistungil ütlusi, E. Košlajkov on tema isa, ta aitas Loksale ehitatavas spordisaalis erinevaid ehitustöid teostada ning värvimistöid teostas ta koos Timofei Solomatoviga. Töötasu maksti talle OÜ Y poolt. Ettepaneku spordisaali ehitama tulla, tegi talle tema isa. Asjaolu, et spordisaali ehitati, ei saa kohus millegagi ümber lükata, kuid ilmselgelt ei ole eelpool viidatud kõned mitte kuidagi seotud ühise spordisaali ehitamisega. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et olukorras, kus jaatada süüdistatavate versiooni toimunust, ei ole eluliselt kuidagi põhjendatav, miks peaksid nad koos tegelema narkootikume müüvate isikute probleemide lahendamisega või miks peaks omavahel arutama ühiskassasse kuuluva raha summade suuruse üle, mis on saadud katuse kogumisest. Kui siia lisada veel Košlajkovi kõned J. T.ga, siis on üheselt arusaadav, et tegemist ei ole jõusaali ehitava sõpruskonnaga, vaid koos kuritegusid sooritava ühendusega. Seega on spordisaali ehitamine pigem fassaad tegelikule tegevusele ja ilmselgelt on isikud omavahel hierarhilises suhtluses, nende vahel on kokkulepitud reeglid, mida järgitakse ning kui nende vastu eksitakse, siis karistatakse isikuid füüsiliselt, mida viimased taluvad nt A. Tsoi pool kirjeldatud vastu kaalikat saamine. Viimati nimetatu viitab üheselt, et kuritegelikus ühenduses kehtis distsipliin ning allumatuse või korralduste mitterahuldava täitmise eest karistati ühenduse liikmeid füüsiliselt, kusjuures karistamist taluti vastupanu osutamata. Lisaks O. Martovoile, E. Košljakovile, A. Karpovile, T. Solomatovile ja A. Tartule kuulusid nn O. Martovoi kuritegelikku ühendusse ka A. Tsoi, M. Süvaoja, Y2. Viimati nimetatud isikute kriminaalasja eraldas kohus KrMS § 216 lg 2 p 3 alusel, mistõttu kohus ei analüüsi A. Tsoi, M. Süvaoja ja Y2 süüküsimust, kuivõrd nimetatud kolm isikut on Harju Maakohtu 1-18-9152 ja 120-3332 kohtuotsustega süüdi mõistetud. Nimetatud kohtuotsused on jõustunud. Seega on täidetud ka eeldus, et kuritegelikku ühendusse kuulus vähemalt kolm liiget. Kõigi eespool viidatud tõenditega on üheselt tõendatud, et O. Martovoi, Y2, M. Süvaoja, A. Karpov, E. Košljakov, A. Tartu, T. Solomatov ja A. Tsoi on kuulunud kuni 20.03.2018 eksisteerinud kuritegelikku ühendusse, mis jagunes sisemiselt kaheks- nn O. Martovoi juhitavaks ja E. Košljakovi juhitavaks üksuseks, kuid mis olid loodud varalise kasu saamiseks läbi kuritegeliku tegevuse. O. Martovoi koos M. Süvaoja ning A. Karpoviga käitlesid ebaseaduslikult alkoholi ning E. Košljakov, A.Tartu, T. Solomatov ja A. Tsoi panid toime

narkokuritegusid. E. Košljakov viis osa teenitud kuritegelikust tulust O. Martovoile ning tema tegevuse kontrollijaks ja suunajaks O. Martovoi korraldusel oli Y2. Toetati vangis olevaid isikuid ning probleemide tekkimisel lahendati neid teiste kuritegelike ühenduste juhtidega. Seega kõik isikud olid allutanud ennast kuritegeliku ühenduse reeglitele ning allusid neist kõrgemal seisvate isikute korraldustele, teades, et probleemide tekkimisel aidatakse ka neid. Eelnevalt kirjeldatud tegevustega aitasid kuritegeliku ühenduse liikmed täita kuritegeliku ühenduse eesmärke ning tagasid ühenduse terviklikkuse ja püsivuse. Kuritegelikus ühenduses kehtivate kokkulepete ja reeglite kaudu tundsid kuritegeliku ühenduse liikmed end kuritegeliku ühenduse osana ja omasid tugevat sidet teiste kaasliikmetega, mis nähtub arvukatest kohtus uuritud jälitustoimingute protokollidest, kuidas kuritegeliku ühenduse liikmed kontakteeruvad omavahel päevas mitmeid kordi erinevate probleemide delegeerimiseks või lahendamiseks. Selliselt kandis O. Martovoi kuritegelik ühendus püsivat ja järjepidevat iseloomu. Sealjuures viitab eelneva põhimõtte järgimisele 15.03.2018.a jälitustoimingu protokollis kajastatu, mille kohaselt teostati M. Süvaoja temaga kohtuvate isikute vahel peetavate vestluste salajast pealtkuulamist ja salvestamist ning millest nähtub, et 05.01.2017.a salvestatud M. Süvaoja vestlusel tundmatu isikuga selgitab M. Süvaoja: „/.../ aga seal seltskonnas kus ma, kus ma elan ja seal on natuke teistmoodi see kõik, seal on omad reeglid, mis on verega kirjutatud...ei ole lihtsalt välja mõeldud“. Samuti on leidnud ka tõendamist, et kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud esimese astme kuritegude ja teise astme kuritegude toimepanemisele, kuivõrd käesoleva kohtuotsusega on leidnud tõendamist T. Solomatovi poolt KarS § 184 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemine ning O. Martovoi ja A. Karpovi poolt KarS § 375 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemine. Seega on leidnud tõendamist, et O. Martovoi ja E. Košljakov on täitnud KarS § 256 lg 1 objektiivse koosseisu ning T. Solomatov, A. Tartu ja A. Karpov KarS § 255 lg 1 objektiivse koosseisu. KarS § 256 lg 1 ja § 255 lg 1 eeldab subjektiivsest küljest tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Praktiliselt seisneb ühenduse loomine ja sinna liikmete värbamine enamasti siiski eesmärgistatud käitumises, mistõttu on nende koosseisu asjaolude suhtes vajalik kavatsetus. Kohus on seisukohal, et O. Martovi ja E. Košljakov panid KarS § 256 lg 1 järgi kuriteo toime raskeima tahtluse astmega, s.o kavatsetult (KarS § 16 lg 3), kuna O. Martovoi juhtis kuritegelikku ühendust, mille tegevus oli suunatud teise astme kuritegude toimepanemisele s.o alkoholi ebaseaduslikule käitlemisele ning E. Košljakov juhtis nn „Loksa brigaadi“ mille tegevus oli suunatud narkokuritegude toimepanemisele. Samuti A. Karpov, A. Tartu ja T. Solomatov olid teadlikud ühenduse eesmärkides ning aitasid oma tegevusega nende eesmärkide saavutamiseks kaasa, mistõttu on ka nemad pannud KarS § 255 lg 1 järgi kuriteo toime raskeima tahtluse astmega, s.o kavatsetult (KarS § 16 lg 3). Kuritegeliku ühenduse liikmeks olemine on lõpule viidud hetkest, kui isik alustab oma aktiivse panuse andmisega kuritegeliku ühenduse tegevusse. Nimetatu on eelnevalt tõendamist leidnud ning seetõttu on tegemist antud juhul lõpuleviidud kuriteoga. Kohtuistungil uuritud tõenditest ei nähtu, et O. Martovoi, A. Karpovi, E. Košljakovi, A. Tartu ja T. Solomatovi tegevuses esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et O. Martovoi, E. Košljakovi, A. Karpovi, A. Tartu ja T. Solomatovi poolt toimepandud kuriteod on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning O. Martovi ja E. Košljakov tuleb süüdi mõista KarS § 256 lg 1 järgi

ja A. Karpov, A. Tartu ja T. Solomatov tuleb süüdi mõista KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Konfiskeerimine ja arestitud vara Prokurör on esitanud taotlused süüdistatavate ja kolmandate isikute vara konfiskeerimiseks järgmiselt: KarS § 832 lg-st 1 ja § 84 konfiskeerida kohtuotsusega Oleg Martovoi poolt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana sularaha kogusummas 2 405 eurot, kuldkett koos kullast ristiga (turuväärtus 2 600 eurot). KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel mõista laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja Oleg Martovoilt 28 198,20 eurot, mille tagamiseks konfiskeerida sõiduauto BMW 330XD (reg.nr XXXXXX, VIN kood XXXXXXXXXX, väljalaskeaasta 2005), turuväärtus 7 100 eurot, sõiduauto antud vastutavale hoiule A. S.le; muuta korteriomandile aadressil xxx Tallinn (eluruum 65,6 m2, registriosa xxxxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxxx) Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegi summat ning seada uus hüpoteek summas 21 000 eurot. Hüpoteek kustutada, kui O. Martovoi on tasunud riigi tuludesse 21 000 eurot. KarS § 832 lg-st 1 ja § 84 konfiskeerida kohtuotsusega Eduard Košljakovi poolt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana sularaha kogusummas 2 120 eurot; korteriomand aadressil xxx Loksa (turuväärtus 5 500 eurot); korteriomand aadressil xxx Loksa (turuväärtus 8 500 eurot); mootorratas Harley Davidson FXST (turuväärtus 7 100 eurot); mobiiltelefon Samsung Galaxy S8+ (turuväärtus 480 eurot); sülearvuti HP Probook 650G1 koos toitejuhtmega (turuväärtus 330 eurot); nutiseade Apple iPad (turuväärtus 289 eurot); käekell Breitling (turuväärtus 2 500 eurot); vintraudne revolver Taurus-85-Ti, (turuväärtus 300 eurot); optilise sihikuga vintraudne püss Tikka T3- (turuväärtusega 1000 eurot); sileraudne püstol Benelli (turuväärtus 1 500 eurot); optilise sihikuga vintraudne püss Sako-85 relval on peal optika koos optikajalgadega, relva koos olemasoleva optikaga (turuväärtus 900 eurot); vintraudne püstol CZ-455 (turuväärtus 200 eurot); vintraudne püss Tikka T3 (turuväärtus 750 eurot); vintraudne püss ADC Custom Spartan, relvaga on kaasas salved ja sihikud (turuväärtus 1 700 eurot); vintraudne püstol CZ-2075-RAMI (turuväärtus 275 eurot); vintraudne püstol Ruger-MK-III-512, relvaga on helisummuti (turuväärtus 600 eurot); vintraudne püstol SigSauer-P-226 (turuväärtus 500 EUR). KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel mõista laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja Eduard Košljakovilt 45 000 eurot ning kuni summa tasumiseni riigi tuludesse jätta KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel kohtulik hüpoteek korteriomandile XXX Tallinn summas 45 000 eurot Eesti Vabariigi kasuks. KarS § 832 lg 2 p 1 alusel konfiskeerida kolmanda isiku W sõiduauto Mercedes-Benz S450 4Matic (turuväärtus 21 000 eurot) ja sõiduauto Audi Q7 (turuväärtus 27 000 eurot). KarS § 832 lg-st 1 ja § 84 konfiskeerida kohtuotsusega Timofei Solomatovi poolt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana sularaha kogusummas 2 635 eurot, käekell Tissot (turuväärtus 1 060 eurot), sõiduauto Volkswagen Passat Variant (turuväärtus 8 600 eurot), tahvelarvuti Apple iPad Pro (2016.a mudel A1674) koos arvutipliiatsiga (turuväärtus 490 eurot), mobiiltelefon Apple iPhone SE (turuväärtus 225 eurot), 2 õhupüstolit Airsoft AK 74M (väärtus 80 eurot/tk, s.o kokku 160 eurot) ning õhupüstol ASG 4 (turuväärtus 75 eurot).

Käesoleva otsusega tunnistab kohus süüdistatavad süüdi tahtlike kuritegude toimepanemises. Tõendikogum kinnitab sedagi, et kuritegelik ühendus oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille raames pandi toime kuritegusid, mille tulemusel sai kuritegelik ühendus kriminaaltulu. KarS § 256 lg 2 p 2 ja § 255 lg 2 p 2 kohaselt kohaldab kohus nendes §-des sätestatud kuritegudega saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt KarS §-le 832. KarS § 832 lg 1 kohaselt mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel (edaspidi kuriteoga saadud vara). Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 11 kohaldada vara suhtes, mis kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule, kui see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast KarS § 832 kohaldamiseks ei ole vaja kindlaks teha kuritegu, millega konfiskeeritav vara eelduslikult saadi. Vara saamise allikaks oleva kuriteo toimepanemisena ei peeta KarS §-s 832 silmas mitte mõnd konkreetset varem tuvastatud või käimasolevas menetluses tuvastatavat kuritegu, vaid isiku eeldatavat kriminaalset eluviisi üldiselt (vt RKKKm nr 3-1-1-10-16, p 40). Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimiseks peab prokuratuur lisaks menetletavale kuriteole, mille järelmina on laiendatud konfiskeerimine ette nähtud, tõendama faktilised asjaolud, mis annavad põhjuse eeldada, et ka isiku see vara, mida ta ei ole saanud menetletava kuriteoga, on tervikuna või osaliselt saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Selliste asjaolude tõendamise tulemusena seaduse kohaselt tekkiv vara kuritegeliku päritolu eeldus on piisav, lugemaks isiku vara KarS § 832 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena saaduks, välja arvatud juhul, kui isik ise selle eelduse ümber lükkab, s.t tõendab vara päritolu õiguspärasuse (KarS § 832 lg 1 teine lause) (RKKKm nr 3-1-1-10-16, p 42). Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevus on põhjus, mis juba iseenesest annab aluse eeldada, et isiku vara või osa sellest on saadud KarS § 832 lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena. Seega kui prokuratuur tõendab faktilised asjaolud, millest tulenevalt ei vasta laiendatud konfiskeerimisega sanktsioneeritud kuriteo toime pannud isiku varanduslik olukord või elatustase tema legaalsetest allikatest pärineva vara väärtusele, ei pea prokuratuur vara kuritegeliku allika kohta muid tõendeid esitama. Isik saab sellisel juhul oma vara laiendatud konfiskeerimist vältida, tõendades selle päritolu seaduslikkuse (RKKKm nr 3-1-1-10-16, p 44). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. märtsi 2011. a otsuses nr 3-1-1-4-11 ja 20. veebruari 2012. a otsuses nr 3-1-1-1-12 on märgitud, et sarnaselt KarS §-dega 831 ja 832 on konfiskeerimise asendamise eesmärk takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel. Kriminaaltulu äravõtmist puudutava regulatsiooni mõtte kohaselt ei tohi süütegude toimepanek osutuda süüdlase jaoks kasulikuks. KarS §-s 84 märgitu hõlmab nii KarS §-s 831 kui ka §-s 832 toodud konfiskeerimisele kuuluva vara asendamist. Konfiskeerimise asendamine ei ole seega kuriteo eest ettenähtud iseseisev õiguslik tagajärg, vaid konfiskeerimise täitmise erivorm, mis peab tagama, et isik ei saaks kuriteo läbi kasu ka siis, kui kuriteoga vahetult saadud vara on võõrandatud või muul viisil konfiskeerimiseks kättesaamatu. KarS § 84 järgi konfiskeerimise asendamine ei too isikule kaasa mahukamat omandiõiguse riivet kui KarS §-de 831 vastavalt

süüteoga saadud vara konfiskeerimisel, sest ka konfiskeerimise asendamisel määratav summa peab vastama konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. KarS § 84 moodustab süüteoga saadud vara konfiskeerimise regulatsiooni (KarS § 831) suhtes erinormi, andes kohtule pädevuse süüteoga saadud vara võõrandamise, äratarvitamise või selle äravõtmise võimatuse või ebaotstarbekuse korral mõista süüdlaselt välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Ei ole oluline, millisel põhjusel ei saa süüteoga omandatud vara konfiskeerida. KarS § 84-s toodud loetelu on näitlik. Samas on asendamise kohaldamine kohtu õigus ning kohus peaks küsimuse lahendamisel siiski arvestama, miks on vara äravõtmine osutunud võimatuks - kas see on tahtlikult võõrandatud või näiteks süüdlase tahtest olenematutel asjaoludel hävinenud. Konfiskeerimise asendamisel vara ei konfiskeerita, s.o seda ei pöörata riigi omandisse, vaid isikule pannakse üksnes kohustus tasuda äratarvitatud või muul moel konfiskeerimise mõjualast väljaviidud vara väärtusele vastav rahasumma (vt ka RKKKm 3-1-1-97-10, p 33). Riigil tekib rahaline nõue, mille täidab isik vabatahtlikult või tehakse seda sundkorras täitemenetluses. Oleg Martovoi ja kolmas isik A. S. Harju Maakohtu 02.05.2018.a määrusega on kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise või selle asendamise tagamiseks arestitud Oleg Martovoi sularaha summas 2405 eurot ja kuldkett koos kullast ristiga (10 kd, tl 20-30). 19.03.2018.a Riigiprokuratuurimäärusega on Q KrMS § 401 lg 1 alusel kaasatud antud kriminaalmenetlusse kolmanda isikuna. Harju Maakohtu 21.03.2018.a määrusega on kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud A. S.le kuuluv sõiduk BMW 330XD (VIN kood XXXXXXXXXX, reg.nr XXXXXX) ja seatud kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohtulik hüpoteek summas 89 000 eurot A. S.le kuuluvale korterile Tallinnas xxx (registriosa nr xxxxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxxx, eluruum üldpinnaga 65,6 m2) Eesti Vabariigi kasuks (10 kd, tl 59-70). 16.04.2018.a vaatlusprotokolli kohaselt kuldkett koos kullast ristiga turuväärtus on arvestatud Tavid AS internetileheküljel avaldatud 1 g romukulla prooviga 750 ostuhind korrutatud konkreetse eseme kaaluga grammides. Vaadeldud objektide kaal kokku on 105 grammi. Vaatluse kuupäeva seisuga on Tavid AS 1 grammi 750 prooviga romukulla ostuhind 24,49 eurot, seega on kuldesemete turuväärtus kokku ca 2 600 eurot (10 kd, tl 8-11). 06.03.2018.a vaatlusprotokolli kohaselt oli sõiduauto BMW 330XD (reg nr XXXXXX, VIN kood XXXXXXXXXX, väljalaskeaasta 2005) keskmine turuväärtus 06.03.2018.a seisuga www.auto24.ee järgi 7 100 eurot (10 kd, tl 38-41). 02.03.2018.a vaatlusprotokolli kohaselt oli A. S.le kuuluva korteri Tallinnas xxx (registriosa nr xxxxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxxx, eluruum üldpinnaga 65,6 m2) keskmine turuväärtus 02.03.2018.a seisuga www.kv.ee järgi 94 900 eurot (10 kd, tl 34-37). Isiku varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokollist (10 kd, tl 1-7) nähtuvalt moodustab O. Martovoi leibkonna A. S.ga. Vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et nii O. Martovoil kui A. S.l esineb nii eraldi vaadatuna kui ka leibkonnana erinevus legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme vahel perioodil 01.01.2015.a kuni 20.03.2018.a. Perioodil 01.01.2015.a kuni 20.03.2018.a esines O. Martovoil teadmata allikatest pärit sissetulekuid summas 12 115,83 eurot ning A. S.l perioodil 01.01.2015.a kuni

20.03.2018.a summas 28 198,20 eurot. Oleg Martovoil ja A. S.l kui leibkonnal esines perioodil 01.01.2015.a-20.03.2018.a elatustaseme erinevus kokku summas 40 314,03 eurot, mis tuleneb isikute sularaha sissemaksetest, sularahas tehtud kulutustest ning läbiotsimiste käigus leitud ja äravõetud sularaha summadest. Oleg Martovoi ise selgitas kohtus, et arestitud kuldkett koos ristiga kuulub talle, ta lasi selle kullaseppal valmistada, tegemist on tema jaoks ususümboliga ja see kett on tema jaoks ka emotsionaalse tähendusega. Arestitud raha 2250 eurot kuulub Qle. Q mingi periood sai töötasu Xst aga summa suurust ta ei tea. Tema ametlikuks sissetulekuks oli invaliidsuspension 200 eurot. 2016 kuni 2017 võttis ta võlgu Olt, Venemaalt saadud 25 000 eurot tõi ta Eestisse sularahas üle piiri. Qga olid neil eraldi leibkonnad, tema elas Q korteris. Tema on toetanud ainult oma tütart. Mustamäe korter kuulus Qle. 2011.a oli tal Land Cruiser, mille müüs maha. 2016.a kasutas ta Q autot aga isiklikku autot tal ei olnud. BMW on ostetud Q kogutud raha eest. Tema selle ostmiseks raha ei ole andnud. 14.11.2019.a andis tunnistaja J kohtuistungil ütlusi, et Oleg on tema endine abikaasa. Olegiga ta tutvus 1986.a ja abiellus 1987.a. Kui ta abiellus Olegiga, siis oli Olegil kaelas väike rist. Hiljem ta ostis mündid ja tegi risti ja ta hakkas seda kandma pärast oma ristimist. Risti koos kuldketiga nägi ta Olegi kaelas 1997 või 1998. Oleg ristis ennast, kui ta oli 33 aastane. 21.11.2019.a andis tunnistaja O kohtuistungil ütlusi, et 2013.a pöördus tema poole Oleg ja palus raha äri jaoks, ta andis 25 000 eurot sularahas osade kaupa läbi tuttavate või käis ise Eestis. Siiani ta raha tagasi ei ole saanud. 2 aastat hiljem andis ta veel 28 000 või 29 000 eurot Olegile laenu äri arendamiseks. Teise raha tõi ta ise Eestisse. Ka seda raha ei ole ta tagasi saanud. Raha pidi tagasi saama ta 2017.a või 2018.a alguses aga kindlat kokkulepet raha tagastamiseks ei olnud. Raha üleandmise kohta nad Olegiga mingit kirjalikku dokumenti ei vormistanud. 06.11.2019.a andis kolmas isik A. S. kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema ametlik sissetulek oli 1000 eurot bruto. Lapsehoolduspuhukusel olles tegeles ta käsitööga, mille eest sai raha ja enne seda töötas ta välismaal tantsijana, kus teenis 3000-7000 dollarit kuus. Oleg ei ole teda tutvuse jooksul rahaliselt aidanud. Tal on Olegi pangakontole juurdepääs ja siis ta kasutas neid rahalisi vahendeid. 2015.a ostis ta enda ema ligidusse korteri, mille sissemaksuks ta sai enda emalt 1000 eurot ning ülejäänud raha küsis tuttavatelt. Ema käest sai ta veel korteri müügist 35 000 eurot, tädi kandis talle 12 200 eurot, tädi mees andis 18 000 eurot, ema sõbranna B2 andis talle 10 000 eurot, A2 andis 2000 eurot, I. B. koos oma mehega andis 4000 eurot ning J2 andis 3000 eurot. Sularahaga summas 72 000 eurot läks ta Swedpanga kontorisse ning pani selle endale arvele. Laenud maksis ta tagasi, kui ta sai raha enda eelmise korteri müügist. Hiljem tegi ta korteris remonti, raha remondiks sai ta sõiduauto BMW X5 müügist. Selle auto ostis talle tema ema, ema müüs 2008.a korteri ja tal endal olid säästud tantsimise eest. BMW, mis on arestitud, ostis ta ise 6000 euro eest. Selle raha kogus tema poeg, kes töötas Küprosel kelnerina ja sai elatist isalt. Tal sündis ka laps, siis sai ta dekreedirahad ja tuttavad kinkisid lapse sünni puhul. Käsitööga teenib ta aastas umbes 3000-4000 eurot. A. S. sõnade kohaselt võttis ta Xst saadud igakuise töötasu 800 eurot sularahas välja. A. S. ütluste kinnitamiseks korteri ostmiseks saadud raha osas on kohtus tunnistajatena ülekuulatud ka I. B., IB2, T2, A2, B2 ja J2, kes kõik on oma ütlustes kinnitanud, et on A. S.le andnud sularahas või panga ülekandega laenu vahemikus 4000 kuni 18 000 eurot. Samuti on eelnevalt nimetatud tunnistajate ütlustega leidnud kinnitust, et A. S. poolt võetud laen, on tagastatud tunnistajatele.

Lisaks eelnevale on A. S. esitanud hulgaliselt pangakontode väljavõtteid, notariaalselt tõestatud lepinguid ning muid kokkuleppeid tõendamaks, et ta on korteri ostnud legaalsetest vahenditest. Käesolevas kriminaalasjas ei ole väidetud, et nimetatud korter oleks ostetud kuritegeliku tulu eest. Isiku varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokollis on juba kajastatud summa 72 000 eurot A. S. finantsülevaate tabelis tema legaalse sissetulekuna. Oleg Martovoi ja A. S. vara analüüsid on näidanud, et neil on teadmata päritoluga vara ning nimetatud vara asendamiseks on prokuratuur palunud arestida ka nende ühist vara, et tagada kuritegeliku tulu väljamõistmine. Siinjuures ei ole oluline, et vara mille arvelt kuritegelikul teel saadud vara rahuldatakse oleks samamoodi saadud kuritegelikul teel. Kohtule ei suutnud ei Oleg Martovoi ega ka A. S. selgitada, kust on nende sissetulekud pärit. Viited Venemaalt saadud laenudele, mida ei ole vaja tagasi maksta ei ole eluliselt usutavad ning ka Q poolt käsitöö müümisel saadud tulu ei ole võimalik kuidagi tõendada. Seega ei ole Oleg Martovoi ja A. S. suutnud veenvalt selgitada, et nende sissetulekud on legaalsed. KarS § 256 lg 2 p 2, § 832 lg 1 alusel vara laiendatud konfiskeerimisel toimib ümberpööratud tõendamiskoormis, mistõttu pidanuks süüdistatav kohtus esitama tõendeid selle kohta, et ta teenis eelnevalt viidatud ajavahemikul legaalset tulu. Arvestades kõike eelnevat kogumis tuleb KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Oleg Martovoilt Harju Maakohtu määrusega arestitud sularaha summas 2405 eurot, mis on Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontol ning kuldkett koos kullast ristiga, mille turuväärtus 2600 eurot ja on hoiustatud Politsei- ja Piirivalveameti hoiuruumis Tööstuse 52, Tallinn. Nagu kohus eelnevalt märkis, lasub KarS § 832 lg 1 kohaselt legaalse päritolu tõendamiskoormis süüdistataval ning antud juhul ei ole süüdistatav nimetatud esemete legaalse päritolu kohta esitanud mitte ühtegi tõendit ning tema väited on paljasõnalised, mistõttu on kohus veendumusel, et tegemist on kuriteotoimepanemise tulemusena saadud varaga ning seetõttu kuulub see KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerimisele. Samuti kuulub KarS § 256 lg 2 p 2, § 832 lg 2 p 1 alusel konfiskeerimisele kolmanda isiku A. S. 21.03.2018.a. Harju Maakohtu määrusega arestitud vara sõiduauto BMW 330XD (reg.nr XXXXXX, VIN kood XXXXXXXXXX, väljalaskeaasta 2005), turuväärtus 7 100 eurot. Sõiduauto on antud A. S. vastutavale hoiule. Kuivõrd antud juhul on leidnud tuvastamist, et O. Martovoil esineb eraldivaadatuna legaalse sissetuleku, varandusliku olukorra ning elatustaseme vahel erinevus 12 115,83 eurot, A. S.l eraldi vaadatuna 28 198,20 eurot ning leibkonnana koos vaadatuna 40 314,03 eurot, siis on kohus veendumusel, et kolmas isik on saanud O. Martovoi arvelt mittelegaalset sissetulekut ning nimetatud sõiduauto on kohtu hinnangul omandatud vähemalt osaliselt süüdistatava kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud mittelegaalsete sissetulekute arvelt. Samuti arvestades, et vara legaalse päritolu tõendamiskoormis lasub isikul endal, siis ei ole antud juhul tõendatud ka mitte ükski KarS § 832 lg-st 3 tulenev vara konfiskeerimise piirang. Kuna käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud kriminaaltulu teenimine ning eelnevas kahes lõigus on kohus juba konfiskeerinud esemeid (kriminaaltulu) väärtuses 12 105 eurot ehk ligikaudu summa, mis on tuvastatud O. Martovoil eraldivaadatuna legaalse sissetuleku, varandusliku olukorra ning elatustaseme vahel, siis on põhjendatud ülejäänud osa kriminaaltulust ehk 28 198,20 eurot O. Martovoilt konfiskeerimise asendamise korras KarS § 84 alusel välja mõista, kuna nimetatud summa on süüdistatava poolt ära tarvitatud.

Samuti rahuldab kohus prokuröri taotluse osas, mis puudutab A. S. korterile 21.03.2018.a Harju Maakohtu määrusega seatud hüpoteeki summas 89 000 eurot ning konfiskeerimise tagamiseks muuta korteriomandile aadressil xxx Tallinn (eluruum 65,6 m2, registriosa xxxxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxxx) Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegi summat ning seada uus hüpoteek summas 21 000 eurot. Hüpoteek tuleb kustutada, kui Oleg Martovoi on tasunud riigi tuludesse 21 000 eurot. Eduard Košljakov ja kolmas isik H. S. 13.04.2018.a Riigiprokuratuurimäärusega on H. S. KrMS § 401 lg 1 alusel kaasatud antud kriminaalmenetlusse kolmanda isikuna. Harju Maakohtu 10.04.2018.a määrusega on kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise või selle asendamise tagamiseks arestitud Eduard Košljakovi mootorratas Harley-Davidson (reg.nr XXX), seatud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks kinnistusraamatusse keelumärge, millega keelati Eduard Košljakovil käsutada talle kuuluvat korterit Loksa linnas xxx (registriosa nr xxxxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxxx, eluruum üldpinnaga 15,4 m2) ja korterit Loksa linnas xxx (registriosa nr xxxxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxxx, eluruum üldpinnaga 23,90 m2). Samuti seati kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohtulik hüpoteek summas 45 400 eurot Eduard Košljakovile (isikukood 37401240237 kuuluvale korterile Tallinnas XXX (registriosa nr xxxxxxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxxx, eluruum üldpinnaga 64,80 m2) Eesti Vabariigi kasuks (10 kd, tl 112-121). Harju Maakohtu 26.06.2018.a määrusega arestiti vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks Eduard Košljakovi sularaha kogusummas 2120 eurot; käekell Breitling Hercules Chrnograph; tahvelarvuti Apple iPad (mudel A1550); telefon Samsung Galaxy S8+; sülearvuti HP Probook 650 G1; vintraudne revolver Taurus-85-Ti; optilise sihikuga vintraudne püss Tikka T3; sileraudne püstol Benelli; optilise sihikuga vintraudne püss Sako-85; vintraudne püstol CZ-455; vintraudne püss Tikka T3; vintraudne püss ADC Custom Spartan; vintraudne püstol CZ-2075RAMI; vintraudne püstol Ruger-MK-III-512; Sig Sauer P-226 (10 kd, tl 141-149). 09.03.2018.a vaatlusprotokolli kohaselt oli mootorratta Harley-Davidson FXST (reg nr XXX, VIN kood xxxxxxxxxxxx, väljalaskeaasta 1990) keskmine turuväärtus 09.03.2018.a seisuga www.motokeskus.ee järgi 7 100 eurot (10 kd, tl 93-98). 09.03.2018.a vaatlusprotokolli kohaselt oli Eduard Košljakovile kuuluva kinnistu registriosa nr xxxxxxxx asukohaga xxx, Loksa (eluruum 15,40 m2) keskmine turuväärtus 09.03.2018.a seisuga www.city24.ee järgi 5 500 eurot ja kinnistu registriosa nr xxxxxxxx asukohaga xxx, Loksa (eluruum 23,90 m2) keskmine turuväärtus 09.03.2018 seisuga www.city24.ee järgi 8 500 eurot (10 kd, tl 84-89). 09.03.2018.a vaatlusprotokolli kohaselt oli Eduard Košljakovile kuuluva kinnistu registriosa nr xxxxxxxxxx asukohaga XXX Tallinn (eluruum 64,80 m2) keskmine turuväärtus www.city24.ee. järgi 09.03.2018 seisuga ca 89 000 eurot (10 kd, tl 90-92). Kuldkroon OÜ eksperthinnangu kohaselt on käekella Breitling Hercules Chrnograph hind EL kasutatud kellade järelturul ca 2500 eurot (10 kd tl, 132-133). Isiku varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokollist (10 kd, tl 77-83) nähtuvalt moodustab E. Košljakov leibkonna H. S.ga. Vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et nii E.

Košljakov kui H. S.l esineb nii eraldi vaadatuna kui ka leibkonnana erinevus legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme vahel perioodil 01.01.2014.a kuni 23.04.2018.a. Perioodil 01.01.2014.a kuni 23.04.2018.a esines E. Košljakovil teadmata allikatest pärit sissetulekuid summas 241 134,81 eurot ning H. S.l summas 55 682,48 eurot. Eduard Košljakovil ja H. S.l kui leibkonnal esines perioodil 01.01.2014.a kuni 23.04.2018.a. elatustaseme erinevus kokku summas 296 817,29 eurot. 12.11.2019.a andis asjatundja Pavel Nordberg kohtuistungil ütlusi läbiotsimisel äravõetud relvade turuväärtuse osas. Asjatundja kõigepealt täpsustas, et 1.07.2019.a jõustus relvaseaduse muudatus, mis tõi kaasa relvade turuväärtuse olulise languse, kuna relvade tavakasutaja peab iga 5 aasta tagant oma oskusi tõestama PPA-s ning laskmis- ja relvakäsitluskatsete tarbeks tuleb teatud tasemel eesti keelt osata. Seetõttu ei ole enam järelturg sellises mahus nagu ta oli enne ja palju relvasid lihtsalt tagastatakse PPA-le, sest nende omanikud ei saa relvaeksamiga uuesti hakkama. Esimesena paluti asjatundjal hinnata relv Taurus 85 väärtust, mille turuväärtuseks asjatundja hindas 250-300 eurot. Tikka T3 hinnaks ilma optikata hindas asjatundja 1000 eurot ning optika hinnaks leidis ta 1500-2000 eurot. Benelli jahirelva turuväärtuseks hindas asjatundja 1000-1500 eurot. Relva Sako 85 turuväärtust hinnates ütles asjatundja, et selliseid relvi pigem ostetakse poest ning kui sellised relvad uuena on 700-1000 eurot, siis nende turuväärtus jääks 300-400 euro juurde. Antud relva optika turuväärtus on miinimum 500 eurot. Relva AR15 turuväärtuseks hindas asjatundja uueväärsena ligikaudu 1000 eurot, ent rõhutas, et relvaseaduse muudatuste tõttu on antud relva keeruline müüa, sest antud relva kasutajate ring on piiratud. CZ püstoli turuväärtuseks hindas asjatundja maksimum 200 eurot. Ruger MK3 (lisaks selle juurde kuuluva helisummuti) turuväärtuseks hindas asjatundja 600 eurot. Relva Airsoft turuväärtust ei osanud asjatundja hinnata. Relva Sig Sauer P-226 väärtuseks hindas asjatundja ligikaudu 500 eurot. Eduard Košljakov ise selgitas kohtus, et 2014.a-st alates oli tal lisaks Aivariga autoservisele veel põhitöökoht Venemaal, väike ehitusäri koos sõbraga. Nad ehitasid kämpinguid. Samuti oli Eestis Y OÜ. Tema teada autoservis Hispaanias enam ei toimi. Tema autoservisest raha ei saanud, vaid töötajad. Nemad said kasumit autode müügilt, aga see raha mis autoservis sisse tõi panustasid ärisse. Kuus remontisid umbes 3 kuni 4 autot, olenes raskusastmest. Nad ostsid kindlustusseltside kaudu autosid mida oli vaja taastada ja siis müüsid. Kasumisummad autode pealt olid väga erinevad alates 2000 kuni 15000. Venemaa ehitusäri enam ei toimi, kuna teda pandi vangi. Venemaalt sai panka 3000 eurot palka. Kolmas isik H. S. andis 07.11.2019 kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta on Eduard Košljakoviga tuttav alates 2005/2006 ning ühisesse leibkonda kuuluvad nad alates 2010.a. Tema leibkonda kuulub kokku 5 liiget, lisaks talle ja mehele ka 3 last. Eestis elab alates 2015.ast, ennem elas Sankt-Peterburgis Venemaal. Venemaal on tal firma, mis tegeleb kinnisvara ostu-müügiga, milles kuu sissetulek on tal 350 000 rubla, mis laekub tal Venemaa Hoiupanka. 130 000 rubla saab ta enda maja väljaüürimisest, antud rahad toob ta ise Eestisse Venemaalt läbi tolli. Tollis ei pea deklareerima sularaha, kui see jääb 5000 juurde aga 10 000 peab juba. Osa ettevõttest saadud rahast toob ta ka sularahas Eestisse. Tal on ka Venemaal ilusalong alates 2004.a ja seal on sissetulek kuus umbes 100 000. Eestis saab ta lastetoetust alates 2015.a kuni 2017.a 110 eurot aga peale 3 lapse sündi kanti algul 1000 eurot ja hiljem 800 ja 900 eurot. Iga kuu väljaminekuid ta ei oska öelda. Tal jääb raha ka iga kuu säästmiseks umbes 1500 kuni 2000. Eduard Košljakovi töötasu igakuiselt oli 2000-3000 eurot, tal oli Hispaanias Auto Service. H. S. on raha panustanud endale kuuluvasse ettevõttesse K, mille juhatuse liige on Eduard

Košljakov. Tal on Eestis arved Swedbangas ja Coop Pangas. Neil on Eduardiga üks arve. Samuti pääseb ta ligi K firma arvele. Lisaks kinnisvarale Venemaal oli tema isa nimel maja Armeenias, mille müügist sai H. S. 300 000 dollarit, tänaseks on sellest summast pool kulutatud ja pool alles. Kuni detsembrini 2018/ jaanuarini 2019.a teenis ta veel igakuiselt 7000-8000 eurot. Ta on Eestis sularaha pannud arvele, mis on tulnud Venemaa tuludest. Enne Eestisse tulemist elas ta Gruusias ja siis Venemaal. Tema vanemad elavad Venemaal, õde Hispaanias Mallorcal ja teine õde Sankt Peterburgis. Tema vanemad on rikkad, neil on äri (kaupluste kett) alates 2002. Tema vanemad alati aitavad teda, kui vaja. Isa kinkis talle korteri Peterburis, mille ta andis pojale. Venemaal käivad üldjuhul raha asjad sularahas. Ta on andnud laenu N. K.le 10 miljonit rubla, intressiga 8 % aastas. Antud laenuleping tehti Venemaal. Selle laenu sai ta aasta pärast tagasi. Tal on ka Eestis kinnisvara olnud, mida ta on müünud. Kaitsja on kolmanda isiku nimel esitanud ka hulgaliselt dokumente, mis näitavad, et H. S. on Venemaal teeninud tulu, esitatud on nii agendilepinguid kui ka laenude tagastamist sularahas. Kuna tollideklaratsioone nimetatud raha osas on vaid üksikute kordade kohta, siis ei ole eluliselt usutav, et H. S. käib Venemaalt igakuiselt sularaha toomas ja leibkond elab tema Venemaal teenitud sissetulekutest. Asjaolu, et see nii ei ole tõendab ka R. Paasi kohtumenetluses esitatud taotlus tagastada H. S.le läbiotsimisel ära võetud arvutid, kuna perel on majanduslikult väga raske. Arvestades kolmanda isiku ütlusi tema väidetavate igakuiste sissetulekute kohta, palju ta suudab nendelt kõrvale panna, asjaolu, et tal on Armeenias müüdud maja tehingust alles veel pool ning tal on rikkad vanemad, siis on kummastav, et pärast E. Košljakovi vahi alla võtmist on perel järsku majanduslikult väga raske. Nagu H. S. kohtus püüdis väita oli tema peres sissetulekutelt enam teenivaks pooleks, seega tema elukaaslase vahistamine ei oleks saanud ka mitte kuidagi pere sissetulekut mõjutada. Mis puudutab kaitsja väiteid sellele, et H. S. ei saa Venemaal käia, kuna tal on väike laps, siis laps oli tal ka ajal kui ta elukaaslane vabaduses viibis ning seega lapse olemasolu ei saa kuidagi mõjutada sissetulekute püsivust. Ka väited nagu Venemaa eripära äris on see, et kõike aetaks sularahas, ei ole kohtu hinnangul täielmääral tõesed. Tõepoolest mõnes valdkonnas võib see nii olla, kuid suuremahuliste kinnisvaratehingute ja laenude tagastamisel kehtib ka Venemaal pangaülekannete tegemine. Sularaha kasutatakse olukorras, kus ei soovita näidata raha tegelikku omanikku või varjata selle seoseid võimude eest. Seega kaitsja poolt esitatud tõendid ja ka H. S. ütlused ei kummuta menetluses kogutud tõendeid ning isikute elatustaseme vahet. Arvestades kõike eelnevat kogumis tuleb KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Eduard Košljakovilt Harju Maakohtu määrusega arestitud korteriomand aadressil xxx Loksa (registriosa nr xxxxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxxx, eluruum üldpinnaga 15,4 m2), turuväärtus 5 500 eurot; korteriomand aadressil xxx Loksa (registriosa nr xxxxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxxx, eluruum üldpinnaga 23,90 m2), turuväärtus 8 500 eurot; Mootorratas Harley Davidson FXST (reg märk XXX, VIN-kood xxxxxxxxxxxx, väljalaske aasta 1990), turuväärtus 7 100 eurot, mille asukoht teadmata, mobiiltelefon Samsung Galaxy S8+ (IMEI kood xxxxxxxxxxx), turuväärtus 480 eurot; sülearvuti HP Probook 650G1 (seerianumber xxxxxxxxxxx) koos toitejuhtmega, turuväärtus 330 eurot; nutiseade Apple iPad (mudel A1550, seerianumber XXXXXXXXXXX) turuväärtus 289 eurot; käekell Breitling (taga korpusel number XXXXXX), turuväärtus 2 500 eurot; vintraudne revolver Taurus-85-Tikasutatud, raamil nr XXXXXX, turuväärtus 300 eurot; optilise sihikuga vintraudne püss Tikka T3 - kasutatud, raamil nr XXXXXX väärtusega 1000 eurot; sileraudne püstol Benelli vähekasutatud, raamil nr XXXXXX, turuväärtus 1 500 eurot; optilise sihikuga vintraudne püss Sako-85 - kasutatud, raamil nr XXXXXX, relval on peal optika koos optikajalgadega, relva

turuväärtus koos olemasoleva optikaga 900 eurot; vintraudne püstol CZ-455 - vähekasutatud, raamil nr XXXXXX, turuväärtus 200 eurot; vintraudne püss Tikka T3- vähekasutatud, raamil nr XXXXXX, turuväärtus 750 eurot; vintraudne püss ADC Custom Spartan- vähekasutatud, raamil nr XXXXXX, relvaga on kaasas salved ja sihikud, turuväärtus 1 700 eurot; vintraudne püstol CZ-2075-RAMI- kasutatud, raamil nr XXXXXX, turuväärtus 275 eurot; vintraudne püstol Ruger-MK-III-512- vähekasutatud, raamil nr xxxxxx, relvaga on helisummutiga, turuväärtus 600 eurot; vintraudne püstol Sig-Sauer-P-226- kasutatud, raamil nr XXXXXX, turuväärtus 500 eurot. Nagu kohus eelnevalt märkis, lasub KarS § 832 lg 1 kohaselt legaalse päritolu tõendamiskoormis süüdistataval ning antud juhul ei ole süüdistatav nimetatud esemete legaalse päritolu kohta esitanud mitte ühtegi tõendit ning nii tema kui ka kolmanda isiku väited on paljasõnalised, mistõttu on kohus veendumusel, et tegemist on kuriteotoimepanemise tulemusena saadud varaga ning seetõttu kuulub see KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerimisele. Kuna käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud kriminaaltulu teenimine ning eelnevas kahes lõigus on kohus juba konfiskeerinud esemeid (kriminaaltulu) väärtuses üle 30 000 eurot, siis arvestades E. Košljakovi ja tema leibkonna elatustaseme erinevusi, on põhjendatud E. Košljakovilt konfiskeerimise asendamise korras KarS § 84 alusel välja mõista 45 000 eurot, mis on süüdistatava poolt ära tarvitatud. Kuni nimetatud summa tasumiseni riigi tuludesse, jätta KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel kohtulik hüpoteek korteriomandile XXX, Tallinn (eluruum 64,8 m2, registriosa nr xxxxxxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxxx) summas 45 000 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Hüpoteek kustutada, kui Eduard Košljakovi on tasunud riigi tuludesse 45 000 eurot. 07.11.2019.a andis tunnistaja N. H. kohtuistungil ütlusi selle kohta, kuidas Eduard Košljakov käis tema kodus sihiku järgi. See sihik oli naiste kategooria must ning seda kasutatakse jahtimiseks. Ta täpsustas, et tema elukaaslane N. G. ostis kriminaalmenetluses äravõetud sihiku ning aastal 2013 kinkis ta selle N. H.le. Sihiku täpne nimetus on CZ ning selle maksumus praegusel hetkel on ca 3000 eurot. Arvestades, et Relva T3 optika ei kuulu Eduard Košljakovile, tuleb see kohtu hinnangul tagastada N. H.le. Aleksei Karpov ja kolmas isik W W tunnistati Riigiprokuratuuri 05.04.2018.a määrusega KrMS § 401 lg 1 alusel kolmandaks isikuks. Harju Maakohtu 16.04.2018.a määrusega on laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud kolmanda isiku Wle kuuluvad sõidukid Mercedes-Benz S 450 4Matic (reg.nr XXXXXX, VIN kood XXXXXXXXXXX, 2009.a) ja Audi Q7 (reg.nr XXXXXX, VIN kood XXXXXXXXXXX, 2012.a) ( 11 kd, tl 25-34). 12.03.2018.a vaatlusprotokolli kohaselt oli sõiduki Audi Q7 (reg.nr XXXXXX, VIN kood XXXXXXXXXXX, väljalaskeaasta 2012) keskmine turuväärtus seisuga 12.03.2018.a www.auto24.ee järgi ca 27 000 eurot (11 kd, tl 10-13). 12.03.2018.a vaatlusprotokolli kohaselt oli sõiduki Mercedes-Benz S 450 4MATIC (reg.nr XXXXXX, VIN kood WXXXXXXXXXXX, väljalaskeaasta 2009) keskmine turuväärtus 12.03.2018 seisuga www.auto24.ee järgi ca 21 000 eurot (11 kd, tl 14-17). Isiku varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokollist (11 kd, tl 1-5, 9) nähtuvalt moodustab A. Karpov leibkonna Wga. Vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et Aleksei Karpovil

perioodil 01.01.2015.a kuni 01.03.2018.a elatustaseme erinevust ei tuvastatud, kuna isik ei kasuta arvelduskontosid. Perioodil 01.01.2015.a kuni 01.03.2018.a esines Wl teadmata allikatest pärit sissetulekuid summas 150 751,39 eurot Tulenevalt eeltoodust esineb Aleksei Karpovi ja W leibkonnal perioodil 01.01.2015-01.03.2018 elatustaseme erinevus kokku summas 150 751,39 eurot, mis tuleneb W poolt teostatud sularaha sissemaksetest tema isiklikule arvelduskontole ning sularahas vara soetamisest. Aleksei Karpov andis 13.03.2020.a kohtuistungil ütlusi, et perioodil 2012-2018 elas ta laenude arvelt. Kuni 2013-2014.a olid tal veel rahalised vahendid eelmisest tegevusest, siis kui need rahad otsa said, siis peamiselt elas laenude arvelt. Põhiliselt sai ta laenu oma abikaasa W vennalt A. J.lt sularahs, mille kohta allkirjastasid laenulepingud, laenu ei ole ta siiani tagastanud. Samuti sai ta laenu S. P.lt, R firma. Kolmas isik W andis 20.01.2020.a kohtuistungil ütlusi, et tema kuu keskmine sissetulek on ligi 500, leibkonna kulud on kuus keskmiselt üle 1000. Aleksei Karpovil ametlikku töökohta ei ole. Aastaid elavad võlgu, põhiliselt on võlgu andnud tema vend A. J., kellele on võlgu kuskil 200 000 eurot, samuti aitavad neid vanemad. Laenu võtavad peamiselt tema vennalt A. J.lt. Aastast 2015 on ta vennalt võlgu võtnud 45000 eurot. Sõiduk MB on tal aastast 2015, milleks müüs maha kaks eelnevat autot. Audi Q7 ostis vend, kuna ühest autost peres oli vähe, kuna elasid linnast väljas. Sõiduk Q7 on ostetud 2016.a ning ostetud on 37 000 euro eest. Seda raha tahab ka vend tagasi. Nad on vennale võlgu 200 000 eurot. Vennal on transpordi firma, metalli konstruktsioonide valmistamise tsehh. Sõidukite hoolduse ja remondi on nad ise kinni maksnud. Tunnistaja ütluste kohaselt on nad saanud laenu ka Z. D.lt, kes kandis näiteks septembris 2017 neile 2000 eurot. S. P., kes on tema mehe kompanjon, sai ta laenu 25.03.2018 1500 eurot; 02.02.2017 3200 eurot, 13.04.2018 1700 eurot, 30.03.2018 1000 eurot, 26.06.2018 1000 eurot. Need rahad laekusid Tavidi kaudu ja siis ta käis Tavidi esinduses sularahas välja võtmas. Venna käest saadud laenude kohta on võlatunnistused A. Karpovi nimele. 06.06.2012.a on võetud laenu 12800 eurot; 01.07.2013 15 000 eurot, 03.01.2017 35 000 eurot. Tema nimele võlakiri raha mis ta peab auto eest maksma 20 000 eurot. Aleksei Karpovi nimel võlakiri 07.12.2013 25000 euro kohta. 01.12.2013 23000 eurot. Neid summasid oli vaja kasutada Aleksei Karpovi firmade jaoks, kuna nad pidid tegema kommunaalmakseid, pidid nad firmale laenu andma ja siis võttis ta sealt raha ja tegi makseid. Kõike summasid ta arvele ei pannud. Tunnistaja A. J. andis ütlusi selle kohta, et ta on Wle ja A. Karpovile laenud andnud. Tegemist on võlatunnistustega, mis on sõlmitud 2012 aastal summale 12 000 ning veel andis ta 2012 laenu 15000. Veel on ta laenanud 30 944 2014 märtsis või veebruaris. 2013 aastal andis 25000, 2014 jaanuaris või veebruaris andis ta 35 000; 2013 juunis või juulis andis 23000. Ta on ostnud ka õele auto, kuna nad elasid linnast väljas ja nad leppisid kokku, et kui nad jalad alla saavad siis õde maksab raha tagasi. Tegemist oli sõidukiga audi Q7. Laenas neile raha, kuna ta tahtis, et nad saaksid jalad ala ja jätkaksid äridega. Mõnel korral on rahad tagasi saanud, kuid enamus on tagastamata. 2012.a kuni 2016.a ta Eestis töötanud ei ole. Eestis ta ei ole midagi deklareerinud, firmad, kus ta töötas maksid makse. Eestis on tal transpordifirma T OÜ ja metalli firma R. Lätis on tal Riia Invest, mida ta omab koos Aleksei Karpovi ja A. G.ga. Iirimaal teenis ta 3500 kuni 5000 eurot kuus. Kõrvale sai ta panna sellest rahast umbes 3800 eurot kuus. Momendil on tal kuu sissetulek 1200 kuni 1500 eurot. Tema abikaasa on administraator, kes tegeleb Lätis oleva firma pankrotiga. G Lätis ei saanud tegevust alustada, kuna kolmas partner tegi Lätis vale tehingu ja seetõttu jäi ilma litsentsist. Plaanis oli tegelema hakata alkoholi

tootmisega. G asutamiseks Lätis tuli sissemakseks teha 50 000, mis ta maksis ositi umbes kahe aasta jooksul. Mingit kasumit ta tagasi ei saanud sellest firmast. Hinnates süüdistatava ja kolmanda isiku kohtus antud ütlusi, ei pea kohus neid usutavateks. Kohus leiab, et teiste isikute poolt, eelkõige kolmanda isiku venna A. J. poolt sellises ulatuses teise leibkonna toetamine ilma laene tagasi saamata ei ole eluliselt usutav, kuna leibkonna elatustase ületab oluliselt nende sissetulekuid, seega puudub eluline ja usutav selgitus vara legaalse päritolu kohta. Ka kohtule esitatud käsikirjalised võlatunnistused ei muuda olukorda, sest raha tegelikku laenamist nende alusel ei saa jaatada ning kuna laenud on tagasi maksmata juba väga pika aja jooksul, ei ole nende väited selle raha legaalse päritolu kohta eluliselt usutavad. Samuti ei muuda tunnistaja A. J. süüdistatavat ja kolmandat isikut toetavad ütlused raha laenamise kohta nende ütlusi usutavateks, kuna hinnates tunnistaja A. J. ütlusi tema sissetulekute kohta Iirimaal ja raha kõrvale paneku kohta, samuti seda, et ta on 50 000 maksnud ositi kahe aasta jooksul firma sissemakseks ja see firma mingit kasumit ei teeni, siis ei ole kohtu hinnangul usutav, et kolmanda isiku vend on suutnud lisaks enda leibkonnale toetada oma õe leibkonda laenudega nii suures ulatuses raha tagasi saamata. Samuti on kohtu jaoks hämmastav asjaolu, et vaatamata sellele, et tema õe perekonnal on väga tagasihoidlikud sissetulekud ja suures ulatuses antud laene ei ole tunnistaja tagasi saanud, on tunnistaja jätkanud laenude andmist. Sealjuures on kohtule täiesti absurdsed ka ütlused sõiduauto Audi Q7 ostmise kohta, mille kohaselt auto osteti tunnistaja A. J. poolt 37 000 euro eest, kuna A. Karpovi ja W perekond vajas teist autot, kuna elasid linnast väljas. Arvestades perekonna sissetulekuid ja leibkonna vajadusi, igakuiseid kohustusi, siis sellise sõiduauto soetamine käis leibkonnale ilmselgelt üle jõu ning kohtule oleks usutavam, kui tunnistaja oleks oma õe perekonda aidanud märksa rahakotisõbralikuma rahvaauto ostmisel. Seega on eluliselt usutavam, et autod on ostetud ebaseaduslike sissetulekute eest, mis kaasnesid alkoholiäriga ning need on Aleksei Karpovi naise nimel seetõttu, et vältida konfiskeerimist. Võttes arvesse eelnevat tuleb KarS § 832 lg 2 p 1 alusel konfiskeerimisele kolmanda isiku W 16.04.2018.a. Harju Maakohtu määrusega arestitud vara sõiduauto Mercedes-Benz S450 4Matic (reg.nr XXXXXX, VIN kood WXXXXXXXXXXX, väljalaskeaasta 2009), turuväärtus 21 000 eurot ja sõiduauto Audi Q7 (reg.nr XXXXXX, VIN kood XXXXXXXXXXX, väljalaskeaasta 2012), turuväärtus 27 000 eurot, mis on antud Wi vastutavale hoiule. Kuivõrd antud juhul on leidnud tuvastamist, et Aleksei Karpovi ja W leibkonnal esines perioodil 01.01.2015-01.03.2018 elatustaseme erinevus kokku summas 150 751,39 eurot, siis on kohus veendumusel, et kolmas isik on saanud A. Karpovi arvelt mittelegaalset sissetulekut ning nimetatud sõiduautod on kohtu hinnangul omandatud vähemalt osaliselt süüdistatava kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud mittelegaalsete sissetulekute arvelt. Samuti arvestades, et vara legaalse päritolu tõendamiskoormis lasub isikul endal, siis ei ole antud juhul tõendatud ka mitte ükski KarS § 832 lg-st 3 tulenev vara konfiskeerimise piirang. Timofei Solomatov 16.04.2018.a Harju Maakohtu määrusega arestiti laiendatud konfiskeerimise tagamiseks Timofei Solomatovile kuuluv sularaha summas 2 635 eurot, käekell Tissot, tahvelarvuti Apple iPad Pro (2016.a mudel A1674) koos arvutipliiatsiga, mobiiltelefon Apple iPhone SE, 2 õhupüstolit Airsoft AK 74M, õhupüstol ASG 4 ja sõiduauto Volkswagen Passat Variant (reg.nr XXXXXX, VIN kood XXXXXXXXXXXX, väljalaskeaasta 2011) (10 kd, tl 283-291).

17.04.2018.a vaatlusprotokolli kohaselt oli sõiduauto Volkswagen Passat Variant (reg.nr XXXXXX, VIN kood XXXXXXXXXXXX, väljalaskeaasta 2011) keskmine turuväärtus 17.04.2018.a seisuga www.auto24.ee järgi 8 600 eurot (10 kd, tl 266-269). 29.03.2018.a vaatlusprotokolli kohaselt oli kasutatud iPhone SE (IMEI-kood xxxxxxxxxxxx) keskmine turuväärtus 29.03.2018.a seisuga www.plazamobiil.ee järgi 225 eurot ja kasutatud iPad Pro (mudel A1674, 9,7") koos kasutatud Apple pliiatsiga keskmine turuväärtus 29.03.2018.a seisuga www.plazamobiil.ee ning www.mobipunkt.ee järgi 490 eurot (10 kd, tl 258-265). 20.03.2018.a läbiotsimisprotokoll tõendab, et T. Solomatovi elukoha aadressil XXX, Loksa läbiotsimisel leiti ja võeti kaasa käekell Tissot koos tšekiga. 19.04.2018.a varaarestimise protokoll koos fototabeliga tõendab, et käekell on ostetud 10.08.2017.a 1060 euro eest. Isiku varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokollist (10 kd, tl 252-257) nähtuvalt esines T. Solomatovil perioodil 01.01.2014.a kuni 20.03.2018.a elatustaseme erinevus kogu vaadeldaval perioodil kokku summas 12 929,35 eurot. Sealjuures nähtub seegi, et tema legaalsed sissetulekud nimetatud perioodil olid 9 eurot. Kohtuistungil süüdistatavana ülekuulatud Timofei Solomatov andis ütlusi, et ta oli ühes firmas Y OÜ ja tegi spordisaali. Nimetatud firmas töötas ta ehitajana ja ametlikku palka sai ema arvele. Peale Ys töötamise tegi ta ka juhutöid ehitusel ja raha tuli sularahas. Teenis väga erinevalt. Tema valdusest leitud sularaha 2635 eurot kuulub talle. Selle raha oli ta kogunud ja pani kõrvale. Läbiotsimisel äravõetud käekell on tema oma ja ostis oma isikliku raha eest. Samuti on temalt ära võetud Apple seadmed tema isiklikud. Sõiduauto tõi ta Saksamaalt, ta ei tahtnud autot oma nimele vormistada võlgade pärast. Ta helistas emale ja küsis, kas ta võib auto tema nimele vormistada. Ema andis nõusoleku. Sõiduautot kasutas tema, tema emal puudub juhtimisõigus. Tunnistaja Ž. S. keeldus 12.11.2019.a toimunud istungil ütlusi andmast viidates asjaolule, et süüdistatav Timofei Solomatov on tema poeg. Kohus avaldas KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tunnistaja kohtueelses menetlused antud ütlused, mille kohaselt Timofei ei käinud viimane aasta aega kindlasti tööl ja tema käest ta ka raha ei küsinud ja ilmselt sai ta enda eluga ise hakkama. Viimased aasta aega on Timofei muutunud kuidagi õelaks ja ta praktiliselt ei helistanud talle üldse. Tema ise helistas ja tegi talle märkusi selle kohta, et ta ei tunne muret tema käekäigu pärast. Tunnistaja ei ole kursis, millega Timofei tegeleb ja kust ta elamiseks raha saab, sest on ta ju ikkagi juba 32 aastane ja saab ise oma eluga hakkama. Sõiduauto Volkswagen Passati ei ole talle kuulnud, sõiduautot kasutas Timofei. (10 kd, tl 159-163). Tunnistaja A. Z. keeldus 05.11.2019.a toimunud istungil ütlusi andmast viidates asjaolule, et süüdistatav Timofei Solomatov oli tema elukaaslane. Kohus avaldas KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tunnistaja kohtueelses menetlused antud ütlused, millest nähtub, et ta ei oska öelda, kus Timofei tööl käis ja kust pärinesid tema rahalised sissetulekud, neil ei olnud sellest juttu ja eriti viimasel ajal kui nad rohkem isiklike suhete pärast tülitsesid siis ei huvitanud teda see üldse, kus ta tööl käis. Sõiduautot Volkswagen Passat kasutas Timofei Solomatov (9 kd, tl 208-211). Hinnates T. Solomatovi ütlusi tema sissetulekute ja esemete päritolu kohta, ei pea kohus neid usutavateks. Vastupidiselt on tema ema Ž. S. kohtus avaldatud ütlustega tõendatud, et T. Solomatov tööl ei käinud. Ka tunnistaja A. Ž. ei teadnud T. Solomatovi tööl käimise kohta mitte midagi. Arvestades kõike eelnevat kogumis, on kohus seisukohal, et prokuröri taotlus

süüdistatava T. Solomatovi varade konfiskeerimiseks kuulub rahuldamisele. Nagu kohus eelnevalt märkis, lasub KarS § 832 lg 1 kohaselt legaalse päritolu tõendamiskoormis süüdistataval ning antud juhul ei ole süüdistatav temalt leitud ja arestitud esemete legaalse päritolu kohta esitanud mitte ühtegi tõendit ning tema väited on paljasõnalised, mistõttu on kohus veendumusel, et tegemist on kuriteotoimepanemise tulemusena saadud varaga, mistõttu kuuluvad need KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerimisele. Samuti märgib kohus sedagi, et käesoleva kohtuotsusega on leidnud tuvastamist, et sõiduauto VW Passat reg.nr XXXXXX kuulus T. Solomatovile ning tema ema ei teadnud auto ostust mitte midagi, lepinguid ta allkirjastanud ei ole ning T. Solomatovi ütluste kohaselt puudus ta emal ka juhtimisõigus. Seetõttu kuulub sõiduauto VW Passat konfiskeerimisele T. Solomatovilt. Eeltoodust tulenevalt tuleb konfiskeerida KarS § 832 lg 1 alusel Timofei Solomatovile kuuluv vara sularaha summas 2 635 eurot, käekell Tissot, sõiduauto Volkswagen Passat Variant (reg.nr XXXXXX, VIN kood XXXXXXXXXXXX, väljalaskeaasta 2011), tahvelarvuti Apple iPad Pro (2016.a mudel A1674) koos arvutipliiatsiga, mobiiltelefon Apple iPhone SE, 2 õhupüstolit Airsoft AK 74M, õhupüstol ASG 4. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. KarS § 420 lg 1 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. KarS § 375 lg 1 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. KarS § 345 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. KarS § 184 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus üks kuni kümme aastat. KarS § 255 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus kolm kuni kaksteist aastat. KarS § 256 lg 1 inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud vangistus viis kuni viisteist aastat. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Kuna nii KarS § 375 lg 1, § 420 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, võtab kohus esmalt seisukoha, kas O. Martovoile, A. Karpovile ja T. Solomatovile on võimalik mõista rahaline karistus neile inkrimineeritud kuritegude eest, mis kergemat karistusliiki võimaldavad. Etteruttavalt vastab kohus sellele küsimusele eitavalt. Kohus on seisukohal, et isegi kui karistusseadustik võimaldab rahalise karistuse mõistmist konkreetsete kuriteokoosseisude puhul, siis see ei ole piisav täitmaks eri- kui üldpreventiivseid karistuse eesmärke ning seda just arvestades süüdistatavate isikuid. Süüdistatavad on pannud toime eriliigisi kuritegusid, riivates selliselt ka erinevaid õigushüvesid. Seega on kohus seisukohal, et karistamine rahalise karistusega ei vasta käesolevas asjas eelnevalt nimetatud süüdistatavate puhul karistuse mõistmise eesmärkidele, kuna selle karistusega ei ole võimalik

saavutada, et nad hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskord oleks kaitstud. Samuti kohus arvestab, et Timofei Solomatov on varem kriminaalkorras karistatud isikuks, mis viitavad süüdistatava õiguskuulekuse puudumisele ja asjaolule, et varasemad mõjutusvahendid ei ole oodatud mõju avaldanud. Samuti arvestab kohus, et kõigil süüdistatavatel lasuvad rahalised kohustused neilt käesolevas kriminaalasjas väljamõistetavate menetluskulude näol ning ka laiendatud konfiskeerimise asendamise korras mõistetakse O. Martovoilt välja riigituludesse suur summa, siis on kaheldav, kas süüdistatavatel oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik neile pandud kohustust täita. Lisaks eelnevale on O. Martovoi ja T. Solomatov viibinud alates 20.03.2018.a vahi all. Samuti kõigi eespool nimetatud isikud on saanud süüdistuse kuritegelikku ühendusse kuulumises ning nad on kuritegelikus ühenduses toime pannud eraldisesivaid kuritegusid realiseerimaks kuritegeliku ühenduse eesmärke. Kõike eelnevat arvesse võttes, asub kohus seisukohale, et karistuse eesmärkide saavutamiseks on Oleg Martovoile, Aleksei Karpovile ja Timofei Solomatovile vajalik kohaldada karistusena kõige äärmuslikumat meedet ehk reaalset vangistust. Oleg Martovoi karistus Hinnates süü suurust KarS § 256 järgi, siis leiab kohus, et süü on keskmine. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et O. Martovoi on organiseerinud kuritegeliku ühenduse ja olnud selle juhtfiguur, kellel oli kontroll ja mõjuvõim oluliste küsimuste otsustamiseks ühenduse siseselt. Kohus arvestab ka sellega, et O. Martvoile ette heidetud kuritegu KarS § 256 lg 1 järgi ohustab avalikku julgeolekut ja rahu, mis on kõigi kollektiivsed õigushüved. Seega on sellel juba suur ohupotentsiaal pelgalt sellise ühenduse eksisteerimisega. Samuti arvestab kohus süü suuruse hindamisel, et süüdistatava juhitud kuritegelik ühendus tegutses tuvastatu kohaselt vähemalt alates 2016.a septembrist ning selle tegevus tõkestati alles ühendusse kuuluvate liikmete kahtlustatavatena kinnipidamisega 2018.a kevadel. Seega võib kohtus tõendamist leidnud asjaolude pinnalt sedastada, et kuritegelik ühendus jõudis tegutseda mitte väga pika perioodi. Ka ei ole väheoluline fakt, et O. Martovoi juhitud kuritegelikku ühendusse kuulus vähemalt 8 liiget ning O. Martovoi laiendas kuritegeliku ühenduse tegevust läbi X OÜ teistesse riikidesse. O. Martvoi end süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei esine ka tema puhul karistuse mõistmisel kergendavaid asjaolusid. Samuti ei leidnud kohus ka karistust raskendavaid asjaolusid. Eripreventiivses mõttes on O. Martovoi süüteo toimepanemise ajal kriminaalkorras karistamata isik, mida kohus samuti arvesse võtab. Arvestades eelviidatud asjaolusid, on kohus seisukohal, et need tingivad süüdistatava suhtes alla sanktsiooni keskmäära ulatuva karistuse mõistmise. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et O. Martovoid tuleb karistada 9 aasta pikkuse vangistusega. Hinnates süü suurust KarS § 375 lg 1 järgi leiab kohus, et Oleg Martovoi süüd antud episoodis võib pidada keskmiseks. Kohus arvestab, et antud juhul on alkoholi käideldi koguses, mis ületab oluliselt nii kehtiva kui ka kuriteo toimepanemise ajal kehtinud alkoholi suure koguse. Oleg Martovoi juhtimine väljendus ilmekalt salaviina käitlemises ja selle Rootsis müümises. Ta kaasas sellesse ärisse Aleksei Karpovi ja F2, kelle liikumist ta isiklikult korraldas. Oleg Martovoi rahastas salaviina äri ja lõi võimalused alkoholi liikumiseks Lätist Rootsi ja sealt edasi F2 kontaktidele. O. Martvoi end süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei esine ka tema puhul karistuse mõistmisel kergendavaid asjaolusid. Arvestades, et tegemist on käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses edasitoimetamisega, mille eesmärgiks on kohtu hinnangul ka tulu teenimine, mistõttu on sedastatav karistust raskendava asjaolu esinemine ehk omakasu saamine KarS § 58 p 1 mõttes. Eripreventiivses mõttes on O. Martovoi süüteo toimepanemise ajal kriminaalkorras karistamata isik, mida kohus samuti arvesse võtab. Arvestades eelviidatud

asjaolusid, on kohus seisukohal, et O. Martovoile võib määrata karistuse mõningal määral alla sanktsiooni keskmäära. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et O. Martovoid tuleb karistada 2 aasta pikkuse vangistusega. Liitkaristuse mõistmisel KarS § 375 lg 1 ja § 256 lg 1 järgi toimepandud kuritegude eest, peab kohus võimalikuks kohaldada Oleg Martovoi suhtes kergeimat karistuse liitmise viisi, moodustades KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 aastat vangistust. Oleg Martovoi on viibinud vahi all alates 20.03.2018.a, mistõttu tuleb KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks eelnimetatud kuupäev. Aleksei Karpovi karistus Hinnates süü suurust KarS § 375 lg 1 järgi leiab kohus, et A. Karpovi süüd antud episoodis võib pidada keskmiseks. Kohus arvestab, et antud juhul on alkoholi käideldi koguses, mis ületab oluliselt nii kehtiva kui ka kuriteo toimepanemise ajal kehtinud alkoholi suure koguse. Arvestades, et tegemist on käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses edasitoimetamisega, mille eesmärgiks on kohtu hinnangul ka tulu teenimine, mistõttu on sedastatav karistust raskendava asjaolu esinemine ehk omakasu saamine KarS § 58 p 1 mõttes. A. Karpov end süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei esine ka tema puhul karistuse mõistmisel kergendavaid asjaolusid. Aleksei Karpovi puhul arvestab kohus, et ilma tema teopanuseta ja ilma tema loodud äriühinguta ei oleks olnud võimalik Oleg Martovoil kuritegelikku raha suunata ebaseadusliku alkoholi käitlemisse ja läbi alkoholi käitlemise teenida veelgi enam kuritegelikku tulu. Aleksei Karpov olles Oleg Martovoi ja F2ga koos kokkusaamistel ning suheldes nii aktsiisiladude kui ka kauba vedajatega sai väga hästi aru, et tema teopanus alkoholi käitlemisel on oluline. Arvestades, et Aleksei Karpov on ise ka selgitanud, et Oleg Martovoi alkoholiärisse kaasamisel kasutati firma omanikeringis tema naist seetõttu, et vältida Oleg Martovoi seoste ilmsikstulekut tema äriühingu ja alkoholiäriga, sai ta väga hästi aru, et läbi oma tegevuse aitab ta kaasa kuritegeliku ühenduse eesmärkide saavutamiseks. See näitab, et Aleksei Karpov otseselt tegutses kuritegeliku ühenduse huvides ja pidas ennast selle osaks. Aleksei Karpovi ühenduse oskas olemisele viitab ka asjaolu, et F2 poolt Rootsist toodud raha jagamisel osales Aleksei Karpov. Aleksei Karpovi teopanust kuritegelikus ühenduses võib lugeda väiksemaks kui kaassüüdistatavatel ning tema kuulumine kuritegelikku ühendusse ja selle raames kuritegude toimepanemisega, on seotud ainult alkoholi käitlemisega, mistõttu saab tema süüd hinnata väiksemaks, kui teistel kuritegude ühendust liikmete oma. Samuti arvestab kohus, et A. Karpovi karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud KarS § 57 ja § 58 mõttes puuduvad KarS § 255 lg 1 järgi süüteo toimepanemisel. Eripreventiivses mõttes on A. Karpov süüteo toimepanemise ajal kriminaalkorras karistamata isik, mida kohus samuti arvesse võtab. Arvestades eelviidatud asjaolusid, on kohus seisukohal et Aleksei Karpovile saab mõista karistuse alla keskmise määra ning teda tuleb karistada KarS § 255 lg 1 järgi 5 aasta pikkuse vangistusega ja KarS § 375 lg 1 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Liitkaristuse mõistmisel KarS § 255 lg 1 ja KarS § 375 lg 1 järgi toimepandud kuritegude eest, peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes kergeimat karistuse liitmise viisi, moodustades KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus, lugedes mõistetud kergem karistus kaetuks

raskeima karistusega, s.o. KarS § 255 lg 1 järgi ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 5 aastat vangistust. KarS § 68 alusel tuleb arvata karistusest maha vahi all viibitud aeg, so 20.03.2018.a kuni 13.04.2018.a, so 25 päeva ja kandmisele kuulub vangistust 4 aastat 11 kuud ja 5 päeva. Kuivõrd Aleksei Karpov on isikuks, kes on eelnevalt karistamata ning tema süü võrreldes teiste isikute teopanusega on väiksem, leiab kohus, et antud juhul on võimalik karistuse eesmärk saavutada tingimusliku karistuse mõistmisega koos kontrollnõuetega. Kohus leiab, et Aleksei Karpov mõistaks oma tegude keelatust ning suudaks teha seaduskuulekaid valikuid vabaduses viibides, on vajalik tema poolne sotsiaalprogrammide läbimine, et hoida teda edaspidi kuritegude toimepanemisest eemale. Seega kohus jätab KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel vangistuse Aleksei Karpov suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määratb, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Aleksei Karpov ei pane 5 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all KarS §-s 75 lg 1 ja lg 2 p 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 78 p 1 alusel tuleb arvestada Aleksei Karpovile määratud 5 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 08.12.2020.a. Eduard Košljakovi karistus Käesoleval juhul on võimalik E. Košljakovile kohaldada üksnes vangistust, kuna KarS § 256 lg 1 sanktsioon ei näe muid karistuse liike ette. Esmalt märgib kohus, et E. Košljakovi karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud KarS § 57 ja § 58 mõttes puuduvad. Hinnates süü suurust KarS § 256 lg 1 järgi, siis leiab kohus, et süü on keskmine. Kohus arvestab ka sellega, et süüdistatavale ette heidetud kuritegu KarS § 256 lg 1 järgi ohustab avalikku julgeolekut ja rahu, mis on kõigi kollektiivsed õigushüved. Seega on sellel juba suur ohupotentsiaal pelgalt sellise ühenduse eksisteerimisega. Samuti arvestab kohus süü suuruse hindamisel, et süüdistatava juhitud kuritegelik ühendus tegutses tuvastatu kohaselt vähemalt alates 2016.a septembrist ning selle tegevus tõkestati alles ühendusse kuuluvate liikmete kahtlustatavatena kinnipidamisega 2018.a kevadel. Seega võib kohtus tõendamist leidnud asjaolude pinnalt sedastada, et kuritegelik ühendus jõudis tegutseda mitte väga pika perioodi. Eduard Košljakovi juhitud kuritegeliku ühenduse haru tegeles eelkõige narkootikumide käitlemise ja „katuse“ pakkumisega. Eduard Košljakov on lisaks kuritegeliku ühenduse juhtimisele loonud enda juhitava kuritegeliku ühenduse harus sisemised reeglid, mis tingisid ka vägivalla kasutamise. Eduard Košljakov tegutses Loksal, Tallinnas kui ka Haapsalus, mis näitab tema poolt juhitud haru mõjuvõimu ja Eduard Košljakov oli ühenduse harus isikuks, kelle autoriteedile viidates lahendati tekkinud probleeme ja kelle poole pöörduti olukorras, kui ühenduses allpool olevad liikmed olid sattunud probleemidesse. Eduard Košljakov oli isikuks tänu kellele said kuritegeliku ühenduse teised liikmed sellises määras kuritegusid sooritada ning kes tagas neile kaitse. Eripreventiivses mõttes on E. Košljakov süüteo toimepanemise ajal kriminaalkorras karistamata isik, mida kohus samuti arvesse võtab. Arvestades eelviidatud asjaolusid, on kohus seisukohal, et need tingivad süüdistatava suhtes alla sanktsiooni keskmäära ulatuva karistuse mõistmise.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et E. Kosljakovi tuleb karistada 9 aasta pikkuse vangistusega. Eduard Košljakov on viibinud vahi all alates 20.03.2018.a, mistõttu tuleb KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks eelnimetatud kuupäev. Timofei Solomatovi karistus Esmalt märgib kohus, et Timofei Solomatov on end kuritegude toimepanemises osaliselt süüdi tunnistanud. Eripreventiivses mõttes tuleb märkida, et tegemist on isikuga, kes on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ning kes astus kuritegelikku ühendusse ajal, mil tema suhtes kehtis kriminaalasjas nr 1-16-2656 mõistetud katseaeg (katseaeg kehtis kuni 29.04.2017.a). KarS § 420 lg 1 järgi loeb kohus T. Solomatovi teosüü keskmiseks. Kuigi T. Solomatov käitles ebaseaduslikult ühte tulirelva helisummutit, tuleb arvestada, et tegemist oli kavatsetult toimepandud teoga. Relva osade ebaseaduslik käitlemine on ohudelikt, mis on kriminaliseeritud, et kaitsta inimeste elu ja tervist. Kuigi antud juhul oht ei realiseerunud, on kohus siiski seisukohal, et sellisele teole peab järgnema arvestatav karistus. Arvestades eelviidatud asjaolusid, on kohus seisukohal, et need tingivad süüdistatavale sanktsiooni keskmääras karistuse mõistmise. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et T. Solomatovit tuleb karistada 6 kuu pikkuse vangistusega. Süü suuruse hindamisel KarS § 345 lg 1 järgi arvestab kohus süüdistatava eesmärki kuriteo toimepanemisel ja selle teo tagajärge ning peab võimalikuks mõista süüdistatavale alla sanktsiooni keskmäära ulatuva karistuse. Samuti arvestab kohus, et tegemist oli ühe kuriteoepisoodiga ning võltsitud dokumendi esitamisega varalist kahju ei tekkinud. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et T. Solomatovit tuleb karistada 1 aasta pikkuse vangistusega. Hinnates süü suurust KarS § 184 lg 1 järgi, leiab kohus, et süüd tuleb pidada keskmiseks. Suures ulatuses narkootilise aine käitlemiseks ehk teo kvalifitseerimiseks KarS § 184 järgi piisab aine kogusest, mis tekitab joobe kümnele isikule. Ained, mida süüdistatav käitles oli koguses, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks rohkem kui kümnele isikule. Seejuures leiti T. Solomatovi elukoha läbiotsimise käigus erinevaid narkootilisi ained, so kokaiini ja metamfetamiini, mida kohus samuti arvestab. T. Solomatov on oma süüd antud episoodis kinnitanud ning lisanud, et tema kodust leitud narkootilised ained olid mõeldud talle isiklikuks tarbimiseks. Kuigi T. Solomatovi valdusest leiti soonkinnistega kilekotte ning kaalud, mis viitavad narkootilise aine edasimüümisele, siis nimetatu ei ole leidnud tõendamist ning seda ei ole ka süüdistatavale ette heidetud. Arvestades eelviidatud asjaolusid, on kohus seisukohal, et need ei tingi süüdistatava suhtes sanktsiooni keskmäära ulatuva karistuse mõistmise. Kohus peab võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes karistusmäära, mis on sanktsioonimäärast allapoole jääv. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et T. Solomatovit tuleb karistada 4 aasta pikkuse vangistusega. T. Solomatovi teosüüd KarS § 255 lg 1 järgi hindab kohus keskmiseks T. Solomatovil oli keskne roll kuritegeliku ühenduse püsivuse tagamisel, samuti asus ta tuvastatu kohaselt kuritegeliku ühenduse hierarhias kõrgel kohal, tegutsedes kuritegelikus ühenduses isikuna, kes vahendas tänavamüüjate muresid Eduard Košljakovile ning Aivar Tartule, lahendades narkootikume müüvate isikute probleeme. Timofei Solomatov oli kuritegelikus ühenduses isikuks, kes hoidis tänavamüüjad kontrolli all, tagas ühendusele kuritegeliku tulu näol sissetuleku ja seeläbi aitas tagada ühenduse püsivust. Timofei Solomatov ei olnud ühenduses

otsuseid vastuvõtvaks isikuks, seeläbi on tema teosüü ka KarS § 255 koosseisu mõttes väiksem. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et T. Solomatovit tuleb karistada 5 aasta pikkuse vangistusega. Liitkaristuse mõistmisel leiab kohus, et tuleb lähtuda üksikkaristustest raskema suurendamise põhimõttest, kuna T. Solomatov on toimepannud eriliigilisi kuritegusid ning kahjustanud erinevaid õigushüvesid. Seega mõistab kohus Timofei Solomatovile liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KarS § 74 lg 5 kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p 9 või 10 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Süüdistatavat on karistatud Harju Maakohtu 29.04.2016.a otsusega. Kuna käesolevas kriminaalasjas tuvastatud süütegu on toime pandud katseajal, siis tuleb liitkaristust mõistes käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liita eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, milleks on 6 kuud ja 29 päeva. Seega tuleb liitkaristuseks mõista 6 aastat 6 kuud ja 29 päeva vangistust. Timofei Solomatov on viibinud vahi all alates 20.03.2018.a., mistõttu tuleb KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks eelnimetatud kuupäev.

Aivar Tartu karistus Käesoleval juhul on võimalik Aivar Tartule kohaldada üksnes vangistust, kuna KarS § 255 lg 1 sanktsioon ei näe muid karistuse liike ette. Esmalt märgib kohus, et Aivar Tartu kohtus oma süüd ei tunnistanud, mistõttu ei esine ka tema puhul karistuse mõistmisel kergendavaid asjaolusid. Samuti ei leidnud kohus ka karistust raskendavaid asjaolusid. A. Tartu teosüüd KarS § 255 lg 1 järgi hindab kohus keskmiseks ning see on võrreldav kaassüüdistatav T. Solomatovi omaga. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et tuvastatu kohaselt kuulus süüdistatav vähemalt 2016.a teisest poolest. kuritegelikku ühendusse, mille puhul on tegemist avalikku julgeolekut ja rahu ohustava kuriteoliigiga, millel on suur ohupotentsiaal juba sellise ühenduse eksisteerimisega. Aivar Tartu roll kuritegelikus ühenduses oli finantsidega tegelemine ja Eduard Košljakovi asendamine, kui viimane oli ära Venemaal ja ka narkootikumide käitlemine. Kriminaalasjas nr 1-18-5815 arutati Aivar Tartu narkootikumide käitlemisega seotud süütegusid ning seega on antud kriminaalasjas ainsaks süüdistuseks jäänud kuritegelikku ühendusse kuulumine. Aivar Tartu omas kuritegelikus ühenduses kõrgemat positsiooni kui Timofei Solomatov ning Albert Tsoi, asudes kuritegeliku ühenduse hierarhias kõrgel kohal, kuid tema otsustuspädevus oli piiratud. Aivar Tartu organiseeris väga suures koguses narkootikumide tootmise, mis ei olnud tema enda tarbeks mõeldud, vaid kuulus edasimüümisele kuritegeliku tulu teenimiseks. Seega Aivar Tartu tagas läbi narkootikumide käitlemise kuritegeliku ühenduse jätkusuutliku toimimise ning kuritegelikul teel saadud tulu teenimise võimaluse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Aivar Tartule tuleb karistuseks mõista KarS § 255 lg 1 järgi vangistust 5 aastat, mis on alla sanktsiooni keskmist määra.

KarS § 65 lg 1 kohaselt kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Kuivõrd Aivar Tartu osas on käesolevaks ajaks kohtuotusus kriminaalasjas nr 1-18-5815 jõustunud, siis tuleb A. Tartule mõista liikaristus vastavalt KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1. Liitkaristuse mõistmisel peab kohus võimalikuks kohaldada A. Tartu suhtes kergeimat liitmise viisi lugedes käesoleva otsusega mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 15.07.2019.a otsusega 1-18-5815 mõistetud raskeima karistusega vangistusega 13 aastat 11 kuud ja 1 päev. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Oleg Martovoi ja Aleksei Karpovi menetluskuludeks kaitsjale makstud tasu. Eduard Košljakovi menetluskuludeks on ekspertiisi teostamise kulu ja sõiduki teisaldamise kulu. Timofei Solomatovi menetluskuludeks on kaitsjale makstud tasu, ekspertiisi teostamise kulu ja luku avamise kulu. Samuti tuleb välja mõista kõikidelt süüdistatavatelt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest.

Kaitsjatele makstud tasu Oleg Martovoi riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see määratud kaistjale makstud tasu kohtueelses menetluses 2130 eurot /10 kd, tl. 175-185/ ja kohtumenetluses 9301,20 eurot. Aleksei Karpovi riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see määratud kaistjale makstud tasu kohtumenetluses 7359,60 eurot. Timofei Solomatovi riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see määratud kaistjale makstud tasu kohtumenetluses 8700,20 eurot. Kohus, arvestades antud kriminaalasja mahukust, menetlusele kulunud aega, leiab et õigusabikulude hüvitamine Oleg Martovi, Aleksei Karpovi ja Timofei Solomatovi kaitsjate poolt taotletud mahus on põhjendatud. Arvestades, et käesoleva kohtuotsusega tunnistab kohus Aivar Tartu ja Eduard Košljakovi süüdi, tuleb jätta rahuldamata nende taotlused õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks riigieelarve vahenditest. Ekspertiiside kulud Ekspertiisitasu on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulu. Teostatud ekspertiiside kohta märgib kohus järgmist. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis tõendamisvajaduses

lähtudes menetleja määruse alusel. Seega määratakse ekspertiis üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteoasjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RKKKo 07.12.2012 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Käesolevas kriminaalasjas on läbi viidud Eduard Košljakovi valdusest leitud tulirelvaekspertiis, Timofei Solomatovi valdusest leitud narkootiliste ainete ekspertiis ja narkootiliste ainete pakendamis- ja käitlemisvahendite DNA ekspertiis, lisaks täiendav DNA ekspertiis, käekirjaekspertiis ja tulirelva ekspertiis. Eduard Košlajkovi valdusest leitud tulirelva ekspertiisi nr 18E-TB0038 maksumus oli 420 eurot, mis tuleb temalt välja mõista. Nimetatud ekspertiisi läbi viimine oli tingitud E. Košljakovi süülisest tegevusest. Samuti olid ekspertiis kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid. Kuna ekspertiisi tulemused toetavad E. Košljakovi süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnevalt nimetatud ekspertiisi kulu jätta süüdistatava E. Košljakovi kanda. Timofei Solomatovilt tuleb välja mõista tema valdusest leitud narkootilise ainete osas teostatud narkootilise aine ekspertiisi nr 18E-AN0358 teostamise kulu summas 672 eurot. Samuti Timofei Solomatovi valdusest leitud narkootiliste ainete pakendamis- ja käitlemisvahendite osas teostatud DNA ekspertiisi nr 18E–GE0324 teostamise kulu on summas 2109 eurot. DNA nr 18E–GE0324 ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiobjektide arv oli 37. Ekspertiisiaktist nähtuvalt võeti ekspertiisiobjektidelt 20 proovi, mida tuleb käsitleda ekspertiisiobjektina vastavalt Riigikohtu määrusele nr 3-1-1-120-12. Kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 273 sätestab, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Seega on DNA ekspertiisi nr 18E–GE0324 põhjendatud maksumus 1140 eurot. Ülejäänud DNAekspertiisi nr 18E–GE0324 kulud summas 969 eurot tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda. Lisaks teostati veel Timofei Solomatovi valdusest leitud narkootiliste ainete pakendamis- ja käitlemisvahendite osas täiendav DNA ekspertiis nr 18E-GE0441, mille maksumus oli 114 eurot. Kuivõrd Timofei Solomatov esitas Maanteeameti Liiklusregistrile sõiduki VW Passat reg.nr XXXXXX müülepingu ja volituse, tuli teostada antud dokumentide osas käekirjaekspertiis nr 18E-DK0046, mille maksumus oli 564 eurot. Lisaks eelnevalt märgitud kuludele tuleb T. Solomatovilt välja mõista tulirelvaekspertiisi nr 18E-TB0037 teostamise kulud summas 420 eurot. Eelnevalt nimetatud ja teostatud ekspertiiside läbiviimine oli tingitud Timofei Solomatovi süülisest tegevusest. Samuti olid ekspertiisid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid. Kuna ekspertiiside tulemused toetavad Timofei Solomatovi süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnevalt nimetatud ekspertiiside kulud jätta süüdistatava Timofei Solomatov kanda. Sõiduki teisaldamise ja luku avamise kulu

Eduard Košljakovi kasutuses olnud sõiduki MB (Vene Föderatsiooni reg.nr XXXXXXX) teisaldamisega tekkis kulu summas 44,40 eurot ja Timofei Solomatovi kasutuses olnud Loksa linnas XXX korterisse läbiotsimise teostamiseks sisenemiseks oli vajalik lukuabi ning sellega seoses tekkis lukuavamisega seotud teenuse kulu summas 123 eurot ning antud kulud tuleb süüdistatavatelt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, mis on 1460 eurot. Seega tuleb Oleg Martovoilt, Aleksei Karpovilt, Eduard Kosljakovilt ja Timofei Solomatovilt iga ühelt välja mõista 1460 eurot sundraha. Käesoleval juhul ei kuulu süüdistatavalt Aivar Tartult välja mõistmisele esimese astme kuriteo toimepanemise eest välja mõistetav sundraha ja seda põhjusel, et süüdistatavat on juba eelnevalt karistatud, temalt on eelmise otsusega välja mõistetud ka sundraha, kuid arutuse all olevat kriminaalasja oleks tulnud menetleda ühes kohtumenetluses. Kokkuvõte menetluskulude osas Tulenevalt eelnevast mõistab kohus Oleg Martovoilt välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 alusel sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 1460 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 2130 eurot ja kohtumenetluses 9301,20 eurot. Seega kokku tuleb Oleg Martovoilt välja mõista menetluskulud summas 12891,20 eurot. Aleksei Karpovilt mõistab kohus välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 alusel sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 1460 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses 7294,80 eurot. Seega kokku tuleb Aleksei Karpovilt välja mõista menetluskulud summas 8754,80 eurot. Eduard Košljakovilt mõistab kohus välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 3,9,10, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 alusel sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 1460 eurot, teostatud ekspertiisi kulu summas 420 eurot ja sõiduki teisaldamise kulu 44,40 eurot. Seega kokku tuleb Eduard Košljakovilt välja mõista menetluskulud summas 1924,40 eurot. Timofei Solomatovilt mõistab kohus välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 3,4, 9, 10, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 alusel sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 1460 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu summas 8700,20 eurot, ekspertiisitasu kokku 2910 eurot ja luku avamise kulu 123 eurot. Seega kokku tuleb Timofei Solomatovilt välja mõista menetluskulud summas 13193,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Kohus peab põhjendatuks võimaldada süüdistatavatel Oleg Martovoil, Aleksei Karpovil, Eduard Košljakovil ja Timofei Solomatovil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul igakuisete maksetena. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendite suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse

või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses (p 1), muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale (p 2) ning väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber (p 4). Käesoleva kriminaalasja materjalide juures asuvad järgmised asitõendid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde: CD- ja DVDplaadid; mälupulgad; 20.03.2018.a kahtlustatava Oleg Martovoi elukoha xxx, Tallinn läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud kollast värvi märkmepaber, millel kuupäevad ja summad ning venekeelne sõna Pamjatnik; kollast värvi märkmepaberi tükk, millel käsikirjas märkmed +xxxxxxx TELMAN; Södertorna kohtu otsus kuupäevaga 05.10.2017.a F2 /ik xxxxxxxxxxx/ osas maksumärgiga märgistamata suures koguses mittelubatud alkoholi käitlemise asjas 19-l lehel; 20.03.2018 kahtlustatava Aleksei Karpovi poolt kasutatavate ruumide aadressil XXX, Tallinn läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud erinevad dokumendid 28 lehel, mis on omavahel kinnitatud turvaklambriga nr 00001048 ning Oleg Martovoi elukoha aadressil xxx, Tallinn läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud kaks ruudulist paberilehte. Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas (Tallinn, Tööstuse 52) asuvad: 20.03.2018.a kahtlustatava Oleg Martovoilt kahtlustatavana kinnipidamise käigus leitud ja ära võetud mobiiltelefon Samsung GT-B2710 Makalu/Xcover 271 IMEI-koodiga xxxxxxxxxxxxxx, milles Elisa SIM-kaart nr XXXXXXXXXXXXXX (abonentnumbrile nr xxxxxxxx), tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Oleg Martovoile kui asjade seaduslikule valdajale. 20.03.2018.a kahtlustatava Y2 kahtlustatavana kinnipidamise käigus leitud ja ära võetud mobiiltelefon Nokia Asha 206 (RM-872), mille IMEI1-kood on xxxxxxxxxxx ja IMEI2-kood on xxxxxxxxxxx ning milles Telia/EMT SIM-kaart nr xxxxxxxxxxxxx (abonentnumbrile nr xxxxxxxx), tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Y2le kui asjade seaduslikule valdajale. Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (Tallinn, Rahumäe tee 6) asuvad 20.03.2018.a kell 13:30 Tallinnas XXX kahtlustatava Eduard Košljakov elukohas teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud hulgaliselt erinevaid padruneid, kaks nahast padrunitaskut, 12 tk erinevat padrunisalve, padrunivöö ja tulirelva summuti on antud hoiule Põhja prefektuuri Korrakaitse büroo Lubadegrupile Tallinn Pärnu mnt 139, tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Eduard Košljakovile kui asjade seaduslikule valdajale. Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas (Tallinn, Tööstuse 52) asuvad järgmised esemed: 20.03.2018.a kahtlustatava Oleg Martovoi kasutuses olnud sõiduauto BMW reg. nr XXXXXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud heledast metallist pesapallikurikas musta värvi käepidemega; (eraldi kilepakendis); 20.03.2018.a kahtlustatava Marko Süvaoja elukoha xxx, Tallinn läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud Flameko OÜ kviitung-arve 06.01.2015 nr 116659, sõiduauto xxxxxx hooldustööde kohta, kontakttelefon xxxxxxxx; Flameko OÜ kviitung-arve 26.02.2015 nr 117205, sõiduauto xxxxxx hooldustööde kohta, kontakttelefon xxxxxxxx; Akukeskus OÜ arve-saateleht 22.10.2015 nr TLN153653; 20.03.2018.a kahtlustatava Marko Süvaoja kasutuses olnud sõiduauto Audi Q7 reg. nr. xxxxxx läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud ilma SIM-kaardita mobiiltelefon Nokia 216 Dual SIM (RM-1187), mille IMEI1-kood on xxxxxxxxxxxxxx ja IMEI2-kood on xxxxxxxxxxxxxx, tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

Narkootilised ained, mis vastavalt ekspertiisiaktile nr 18E-AN0358 on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda metamfetamiin massiga 1,03 grammi ning kokaiin massiga 44,83 grammi kohtuotsuse jõustumisel narkootiline aine konfiskeerida KarS § 191 alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (Tallinn, Rahumäe tee 6) asuvad järgmised esemed: 20.03.2018.a kell 16:55 Loksa linnas XXX kahtlustatava Timofei Solomatov kasutuses olevas korteris teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud üks soonkinnisega kilekott, mille sees on 47 tk minigrip kilekotti; üks papist karp kirjaga „ULITHCLEAN XL 9-10“, mille sees on hulgaliselt sinist värvi kummikindaid suuruses XL; üks suurem soonkinnisega kilekott, mille sees on üks risti kolm mängukaart, 15 tk väiksemat soonkinnisega kilekott ja 45 tk suuremat soonkinnisega kilekotti; üks sinist värvi pappkast kirjaga „BaByliss PARIS“, mille sees on üks musta värvi korpusega elektrooniline digitaalkaal kirjaga „SOEHNLE“, üks halli värvi korpusega elektrooniline kaal kirjaga „ELECTRONIC SCALE“, koos lisatarvikutega ja üks musta värvi karp, mille sees on üks musta ja halli värvi korpusega digitaalne kaal koos lisatarvikutega; 20.03.2018.a kell 16:25 Loksa linnas XXX kahtlustatava Timofei Solomatov elukohas teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud kaks AS Eesti Post maksekviitungit; üks valgest metallist jäiga liigendiga käerauad koos kaks võtmega; kaks soonkinnisega kilekotti; üks sinist värvi kummikinnas, mille sees on omakorda üks sinist värvi kummikinnas, mille sees on omakorda üks valget värvi kiletükk, mille sees on kolm üksteise sees olevat soonkinnisega kilekotti; üks valget värvi kilerull ja üks rohelise-valge värviga kummikinnaste karp, mille sees on sees on hulgaliselt sinist värvi M suurusega kummikindaid; üks suur valget värvi kilekott kirjaga „JUKU MÄNGIDES SUUREKS“, mille sees on kaks halli värvi teibirulli, üks kasutamata läbipaistev teibi rull, üks papist karp kirjaga „SMILE ZIP-LOCK STORAGE BAGS, mille sees 13 tk soonsulguriga kilekotti, kaks musta värvi riidest töökinnast, üks läbipaistva toidukile rull ning hulgaliselt erinevates suurustes ja pakendites kasutamata soonkinnisega kilekotte; 20.03.2018.a kell 19:50 Loksa linnas XXX kahtlustatava Timofei Solomatov kasutuses olevas ruumis teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud üks soonkinnisega kilekott, mille sees on omakorda viis soonkinnisega kilekotti; 20.03.2018.a kell 18:30 Loksa linnas XXX korteri juurde kuuluvas garaažis, mida kasutas Timofei Solomatov, teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud üks papagoide pildiga väike märkmik käsikirjaliste märkmetega ja üks musta värvi kaantega A4-suuruses kaustikkäsikirjaliste märkmetega ja lahtiselt hulgaliselt A4-suuruses paberilehti käsikirjaliste märkmetega; ekspertiisist tagastatud üks käsitöönduslikult valmistatud tulirelva helisummuti ning ekspertiisist tagastatud 101 tk padrunit (kaks pakki); 20.03.2018.a kell 11:00 Tallinnas Laagna tee 80 asuva Ümera keskuse Maxima parklas kahtlustatava Eduard Košljakov kinnipidamisel leitud ja ära võetud neli paberilehte käsitsi kirjutatud märkmetega; 20.03.2018.a kell 13:30 Tallinnas XXX kahtlustatava Eduard Košljakov elukohas teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud kaks ruudilist märkmepaberi lehte käsitsi kirjutatud märkmetega ja üks jooneline kalendermärkmiku leht käsitsi kirjutatud märkmetega; 20.03.2018.a kell 18:35 Loksa linnas xxx kahtlustatava Eduard Košljakov kasutuses olevas korteris teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud kolm ruudulist paberi tükki, millel käsitsi kirjutatud märkmed; ekspertiisist tagastatud üks 5,45x39 mm kaliibriga automaatvintpüssi AK74M makett koos salvega, mis tulirelvade hulka ei kuulu ning on laskekõlbmatu; ekspertiisist tagastatud püstolkuulipilduja PPS-43 kaliiber 7,62x25 mm koos salvega, mis kuulub tulirelvade hulka ning on laskekõlbmatu, tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas (Tallinn, Tööstuse 52)

asuvad järgmised esemed: 20.03.2018 kahtlustatava Aleksei Karpovi elukohas Harjumaal xxx läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud võltsimistunnustega rahakupüürid: 200 eurone rahatäht numbriga XXXXXXXXXXXXXX ja 100 USD rahatäht numbriga XXXXXXXXXXXXXX ja 20.03.2018.a kahtlustatava Eduard Košljakovi elukohas Harjumaal Loksa linn xxx teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud võltsimistunnustega rahakupüürid: 100 eurone rahatäht numbriga XXXXXXXXXXXXXX ja 50 eurone rahatäht numbriga XXXXXXXXXXXXXX on edastatud väärteomenetlusse. juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 179 lg 1 p 1; § 311; § 312; § 313; § 315; KarS § 64 lg 1; § 68 lg 1; § 65 lg 1; § 65 lg 2; § 832 , § 84 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Oleg Martovoi KarS § 256 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 9 aastat vangistust; KarS § 375 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust. Oleg Martovoi süüdistuses KarS § 202 lg 2 p 1,3 järgi õigeks mõista. Oleg Martovoi süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi õigeks mõista. KarS § 64 lg 1 alusel kergem karistus lugeda kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks Oleg Martovoile mõista 9 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Oleg Martovoi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja alguseks lugeda 20.03.2018.a. Tõkend – vahistamine – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või mõistetud karistuse ärakandmist. Süüdi tunnistada Eduard Košljakov KarS § 256 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 9 aastat vangistust. Eduard Košljakov süüsistuses KarS § 202 lg 2 p 1,3 järgi õigeks mõista. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Eduard Košljakovi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja alguseks lugeda 20.03.2018.a. Tõkend – vahistamine – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või mõistetud karistuse ärakandmist. Süüdi tunnistada Aleksei Karpov KarS § 255 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 aastat vangistust; KarS § 375 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel kergem karistus lugeda kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks Aleksei Karpovile mõista 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Aleksei Karpovi eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 20.03.2018.a. kuni 13.04.2018.a. (25 päeva) karistusaja hulka, kandmisele kuulub 4 aastat 11 kuud ja 5 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus Aleksei Karpovi suhtes tingimisi kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Aleksei Karpov ei pane 5 aasta

pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 p 1–6 ettenähtud kontrollnõudeid: •

elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx, Harjumaa);

•

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

•

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

•

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

•

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

•

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Aleksei Karpovi sotsiaalprogrammis. Aleksei Karpov määrata Tallinna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vangla

käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusosakonna

KarS § 78 p 1 alusel arvestada Aleksei Karpovile määratud 5 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 08.12.2020.a. Süüdi tunnistada Timofei Solomatov KarS § 255 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 aastat vangistust; KarS § 420 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust; KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4 aastat vangistust; KarS § 345 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristust raskeimat ja liitkaristuseks mõista Timofei Solomatovile 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.04.2016.a otsusega 1-16-2656 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 6 kuud ja 29 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks Timofei Solomatovile mõista 6 aastat 6 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Timofei Solomatovi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja alguseks lugeda 20.03.2018.a. Tõkend – vahistamine – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või mõistetud karistuse ärakandmist. Süüdi tunnistada Aivar Tartu KarS § 255 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus lugeda kaetuks Harju Maakohtu 15.07.2019.a otsusega 1-18-5815 mõistetud raskeima karistusega

vangistusega 13 aastat 11 kuud ja 1 päev ja liitkaristuseks Aivar Tartule mõista 13 aastat 11 kuud ja 1 päev vangistust.

MENETLUSKULUD

Välja mõista Oleg Martovoilt sundraha 1460 eurot ja kaitsjatasu 11431,20 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 12891,20 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.o vähemalt 1074,26 eurot kuus. Välja mõista Aleksei Karpovilt sundraha 1460 eurot ja kaitsjatasu 7294,80 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 8754,80 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.o vähemalt 729,56 eurot kuus. Välja mõista Eduard Košljakovilt sundraha 1460 eurot, tulirelva ekspertiisitasu 420 eurot ja sõiduki teisaldamise kulu 44,40 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1924,40 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.o vähemalt 160,36 eurot kuus. Välja mõista Timofei Solomatovilt sundraha 1460 eurot, ekspertiisitasu kokku 2910 eurot, luku avamise kulu 123 eurot ja kaitsjatasu 8700,20 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 13193,20 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.o vähemalt 1099,43 eurot kuus. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse süüdistatavatele e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

KONFISKEERIMINE

KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Oleg Martovoilt 21.03.2018 Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja määrusega nr 1-18-3124 arestitud vara sularaha 2 405 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole (Rahandusministeeriumi arvelduskonto AS-is Swedbank a/a EE932200221023778606); kuldkett koos kullast ristiga (turuväärtus 2 600 eurot), mis on hoiustatud Politsei- ja Piirivalveameti hoiuruumis Tööstuse 52 Tallinn. KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel mõista laiendatud konfiskeerimise asendamise korras Oleg Martovoilt välja 28 198,20 eurot. KarS § 832 lg 2 p 1 alusel konfiskeerida kolmanda isiku A. S. sõiduauto BMW 330XD reg. märk XXXXXX, VIN kood XXXXXXXXXX, väljalaskeaasta 2005 ( turuväärtus 7 100 eurot), mis on antud vastutavale hoiule A. S.le. Konfiskeerimise tagamiseks muuta korteriomandile aadressil xxx Tallinn (eluruum 65,6 m2, registriosa xxxxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxxx) Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegi summat ning seada uus hüpoteek summas 21 000 eurot. Hüpoteek kustutada, kui Oleg Martovoi on tasunud riigi tuludesse 21 000 eurot.

KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Eduard Kosljakovilt 10.04.2018 Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja määrusega nr 1-18-2909 arestitud korteriomand aadressil xxx Loksa (registriosa nr xxxxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxxx, eluruum üldpinnaga 15,4 m2), turuväärtus 5 500 eurot; korteriomand aadressil xxx Loksa (registriosa nr xxxxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxxx, eluruum üldpinnaga 23,90 m2), turuväärtus 8 500 eurot ja mootorratas Harley Davidson FXST (reg märk XXX, VIN-kood xxxxxxxxxxxx, väljalaske aasta 1990), turuväärtus 7 100 eurotasukoht teadmata. KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Eduard Kosljakovilt 26.06.2018 Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja määrusega nr 1-18-5020 arestitud sularaha summas 2120 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole (Rahandusministeeriumi arvelduskonto AS-is Swedbank a/a EE932200221023778606); mobiiltelefon Samsung Galaxy S8+ (IMEI kood xxxxxxxxxxx- kulumisjälgedega, turuväärtus 480 eurot; sülearvuti HP Probook 650G1 (seerianumber xxxxxxxxxxx)- kasutatud sülearvuti koos toitejuhtmega, turuväärtus 330 eurot; nutiseade Apple iPad (mudel A1550, seerianumber XXXXXXXXXXX)- kulumisjälgedega, turuväärtus 289 eurot, telefon on menetlustoimingute teostamiseks hetkel Saksamaal, kuid peale tagastamist hoiustatakse seade Politsei- ja Piirivalveameti hoiuruumis Tööstuse 52 Tallinn; käekell Breitling (tagakorpusel number XXXXXX)- kellarihma metallist kinnitusel kulumisjäljed, turuväärtus 2 500 eurot- ülaltoodud esemed on hoiustatud Politsei- ja Piirivalveameti hoiuruumis Tööstuse 52 Tallinn; vintraudne revolver Taurus-85-Ti- kasutatud, raamil nr XXXXXX, turuväärtus 300 eurot; vintraudne püss Tikka T3- kasutatud, raamil nr XXXXXXväärtusega 1000 eurot; sileraudne püstol Benelli- vähekasutatud, raamil nr XXXXXX, turuväärtus 1 500 eurot; optilise sihikuga vintraudne püss Sako-85- kasutatud, raamil nr XXXXXX, relval on peal optika koos optikajalgadega, relva turuväärtus koos olemasoleva optikaga 900 eurot; vintraudne püstol CZ-455- vähekasutatud, raamil nr XXXXXX, turuväärtus 200 eurot; vintraudne püss Tikka T3- vähekasutatud, raamil nr XXXXXX, turuväärtus 750 eurot; vintraudne püss ADC Custom Spartan- vähekasutatud, raamil nr XXXXXX, relvaga on kaasas salved ja sihikud, turuväärtus 1 700 eurot; vintraudne püstol CZ-2075-RAMI- kasutatud, raamil nr XXXXXX, turuväärtus 275 EUR; vintraudne püstol Ruger-MK-III-512- vähekasutatud, raamil nr xxxxxx, relvaga on helisummutiga, turuväärtus 600 eurot; vintraudne püstol Sig-Sauer-P-226- kasutatud, raamil nr XXXXXX, turuväärtus 500 eurot, relvad on hoiustatud Politsei- ja Piirivalveameti relvalaos Pärnu mnt 139 Tallinn. KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel mõista laiendatud konfiskeerimise asendamise korras Eduard Košljakovilt välja 45 000 eurot, kuni summa tasumiseni riigi tuludesse jätta kohtulik hüpoteek Eduard Košljakovile kuuluvale korteriomandile XXX Tallinn (registriosa nr xxxxxxxxxx) summas 45 000 eurot Eesti Vabariigi kasuks. KarS § 832 lg 2 p 1 alusel konfiskeerida kolmandalt isikult Wlt sõiduauto Mercedes-Benz S450 4Matic (reg märk XXXXXX, VIN kood WXXXXXXXXXXX, väljalaskeaasta 2009), turuväärtus 21 000 eurot ja sõiduauto Audi Q7 (reg märk XXXXXX, VIN kood XXXXXXXXXXX, väljalaskeaasta 2012), turuväärtus 27 000 eurot – mis on antud vastutavale hoiule Wile. KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Timofei Solomatovilt 16.04.2018 Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja määrusega nr 1-18-3124 arestitud vara sularaha kogusummas 2 635 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontol Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-is Swedbank a/a EE932200221023778606; sõiduauto Volkswagen Passat Variant reg.nr XXXXXX, VIN kood XXXXXXXXXXXX, väljalaskeaasta 2011 (turuväärtus

8 600 eurot), mis on hoiustatud Politsei- ja Piirivalveameti hoiuruumis Rahumäe tee 6, Tallinn; käekell Tissot (turuväärtusega 1 060 eurot), tahvelarvuti Apple iPad Pro (2016.a mudel A1674) koos arvutipliiatsiga (turuväärtus 490 eurot); telefon Apple iPhone SE (turuväärtus 225 eurot); 2 õhupüstolit Airsoft AK 74M (väärtus 80 eurot/tk, s.o kokku 160 eurot); õhupüstol ASG 4 (turuväärtus 75 eurot), mis on hoiustatud Politsei- ja Piirivalveameti hoiuruumis Tööstuse 52 Tallinn. Vintraudse püssi Tikka T3 optika, mis on hoiustatud Politsei- ja Piirivalveameti relvalaos Pärnu mnt 139 Tallinn, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Natalja N. H.le kui asja seaduslikule valdajale.

ASITÕENDID

CD- ja DVD-plaadid; mälupulgad; 20.03.2018.a kahtlustatava Oleg Martovoi elukoha aadressil xxx, Tallinn läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud kollast värvi märkmepaber, millel kuupäevad ja summad ning venekeelne sõna Pamjatnik; kollast värvi märkmepaberi tükk, millel käsikirjas märkmed +xxxxxxxx TELMAN; Södertorna kohtu otsus kuupäevaga 05.10.2017.a F2 /ik xxxxxxxxxxx/ osas maksumärgiga märgistamata suures koguses mittelubatud alkoholi käitlemise asjas 19-l lehel; 20.03.2018 kahtlustatava Aleksei Karpovi poolt kasutatavate ruumide aadressil XXX, Tallinn läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud erinevad dokumendid 28 lehel, mis on omavahel kinnitatud turvaklambriga nr 00001048 ning Oleg Martovoi elukoha aadressil xxx, Tallinn läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud kaks ruudulist paberilehte, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas (Tallinn, Tööstuse 52) asuvad: 20.03.2018.a kahtlustatava Oleg Martovoilt kahtlustatavana kinnipidamise käigus leitud ja ära võetud mobiiltelefon Samsung GT-B2710 Makalu/Xcover 271 IMEI-koodiga xxxxxxxxxxxxxx, milles Elisa SIM-kaart nr XXXXXXXXXXXXXX (abonentnumbrile nr xxxxxxxx), tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Oleg Martovoile kui asjade seaduslikule valdajale. 20.03.2018.a kahtlustatava Y2 kahtlustatavana kinnipidamise käigus leitud ja ära võetud mobiiltelefon Nokia Asha 206 (RM-872), mille IMEI1-kood on xxxxxxxxxxx ja IMEI2-kood on xxxxxxxxxxx ning milles Telia/EMT SIM-kaart nr xxxxxxxxxxxxx (abonentnumbrile nr xxxxxxxx), tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Y2le kui asjade seaduslikule valdajale. Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (Tallinn, Rahumäe tee 6) asuvad 20.03.2018.a kell 13:30 Tallinnas XXX kahtlustatava Eduard Košljakov elukohas teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud erinevad padrunid, kaks nahast padrunitaskut, 12 tk erinevat padrunisalve, padrunivöö ja tulirelva summuti on antud hoiule Põhja prefektuuri Korrakaitse büroo Lubadegrupile Tallinn Pärnu mnt 139, tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Eduard Košljakovile kui asjade seaduslikule valdajale. Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas (Tallinn, Tööstuse 52) asuvad järgmised esemed: 20.03.2018.a kahtlustatava Oleg Martovoi kasutuses olnud sõiduauto BMW reg. nr XXXXXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud heledast metallist pesapallikurikas musta värvi käepidemega; (eraldi kilepakendis); 20.03.2018.a kahtlustatava Marko Süvaoja elukoha xxx, Tallinn läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud Flameko OÜ kviitung-arve 06.01.2015 nr 116659, sõiduauto xxxxxx hooldustööde kohta, kontakttelefon

xxxxxxxx; Flameko OÜ kviitung-arve 26.02.2015 nr 117205, sõiduauto xxxxxx hooldustööde kohta, kontakttelefon xxxxxxxx; Akukeskus OÜ arve-saateleht 22.10.2015 nr TLN153653; 20.03.2018.a kahtlustatava Marko Süvaoja kasutuses olnud sõiduauto Audi Q7 reg. nr. xxxxxx läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud ilma SIM-kaardita mobiiltelefon Nokia 216 Dual SIM (RM-1187), mille IMEI1-kood on xxxxxxxxxxxxxx ja IMEI2-kood on xxxxxxxxxxxxxx, tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Narkootilised ained, mis vastavalt ekspertiisiaktile nr 18E-AN0358 on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda metamfetamiin massiga 1,03 grammi ning kokaiin massiga 44,83 grammi kohtuotsuse jõustumisel narkootiline aine konfiskeerida KarS § 191 alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (Tallinn, Rahumäe tee 6) asuvad järgmised esemed: 20.03.2018.a kell 16:55 Loksa linnas XXX kahtlustatava Timofei Solomatov kasutuses olevas korteris teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud üks soonkinnisega kilekott, mille sees on 47 tk minigrip kilekotti; üks papist karp kirjaga „ULITHCLEAN XL 9-10“, mille sees on hulgaliselt sinist värvi kummikindaid suuruses XL; üks suurem soonkinnisega kilekott, mille sees on üks risti kolm mängukaart, 15 tk väiksemat soonkinnisega kilekott ja 45 tk suuremat soonkinnisega kilekotti; üks sinist värvi pappkast kirjaga „BaByliss PARIS“, mille sees on üks musta värvi korpusega elektrooniline digitaalkaal kirjaga „SOEHNLE“, üks halli värvi korpusega elektrooniline kaal kirjaga „ELECTRONIC SCALE“, koos lisatarvikutega ja üks musta värvi karp, mille sees on üks musta ja halli värvi korpusega digitaalne kaal koos lisatarvikutega; 20.03.2018.a kell 16:25 Loksa linnas XXX kahtlustatava Timofei Solomatov elukohas teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud kaks AS Eesti Post maksekviitungit; üks valgest metallist jäiga liigendiga käerauad koos kaks võtmega; kaks soonkinnisega kilekotti; üks sinist värvi kummikinnas, mille sees on omakorda üks sinist värvi kummikinnas, mille sees on omakorda üks valget värvi kiletükk, mille sees on kolm üksteise sees olevat soonkinnisega kilekotti; üks valget värvi kilerull ja üks rohelise-valge värviga kummikinnaste karp, mille sees on sees on hulgaliselt sinist värvi M suurusega kummikindaid; üks suur valget värvi kilekott kirjaga „JUKU MÄNGIDES SUUREKS“, mille sees on kaks halli värvi teibirulli, üks kasutamata läbipaistev teibi rull, üks papist karp kirjaga „SMILE ZIP-LOCK STORAGE BAGS, mille sees 13 tk soonsulguriga kilekotti, kaks musta värvi riidest töökinnast, üks läbipaistva toidukile rull ning hulgaliselt erinevates suurustes ja pakendites kasutamata soonkinnisega kilekotte; 20.03.2018.a kell 19:50 Loksa linnas XXX kahtlustatava Timofei Solomatov kasutuses olevas ruumis teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud üks soonkinnisega kilekott, mille sees on omakorda viis soonkinnisega kilekotti; 20.03.2018.a kell 18:30 Loksa linnas XXX korteri juurde kuuluvas garaažis, mida kasutas Timofei Solomatov, teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud üks papagoide pildiga väike märkmik käsikirjaliste märkmetega ja üks musta värvi kaantega A4-suuruses kaustikkäsikirjaliste märkmetega ja lahtiselt hulgaliselt A4-suuruses paberilehti käsikirjaliste märkmetega; ekspertiisist tagastatud üks käsitöönduslikult valmistatud tulirelva helisummuti ning ekspertiisist tagastatud 101 tk padrunit (kaks pakki); 20.03.2018.a kell 11:00 Tallinnas Laagna tee 80 asuva Ümera keskuse Maxima parklas kahtlustatava Eduard Košljakov kinnipidamisel leitud ja ära võetud neli paberilehte käsitsi kirjutatud märkmetega; 20.03.2018.a kell 13:30 Tallinnas XXX kahtlustatava Eduard Košljakov elukohas teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud kaks ruudilist märkmepaberi lehte käsitsi kirjutatud märkmetega ja üks jooneline kalendermärkmiku leht käsitsi kirjutatud märkmetega; 20.03.2018.a kell 18:35 Loksa linnas xxx kahtlustatava Eduard Košljakov kasutuses olevas korteris teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud kolm ruudulist paberi tükki, millel käsitsi kirjutatud märkmed; ekspertiisist

tagastatud üks 5,45x39 mm kaliibriga automaatvintpüssi AK74M makett koos salvega, mis tulirelvade hulka ei kuulu ning on laskekõlbmatu; ekspertiisist tagastatud püstolkuulipilduja PPS-43 kaliiber 7,62x25 mm koos salvega, mis kuulub tulirelvade hulka ning on laskekõlbmatu, tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate saamisel hiljemalt 05.01.2021.a. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

/digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Aadu Jõgiaas Rahvakohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Paavo Lepisto Rahvakohtunik

Kohtuotsus oli menetlusosalistele kättesaadav 18.01.2021.a seoses kohtuniku töövõimetuslehel viibimisega.

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2021. a otsusega nr 1-187086.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.