Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

nr 3). Seejärel kell 21:21 Andrei Gluškovi sarnane isik väljub tanklast koos kaubaga ning liigub mööda Ahtri tänavat suunaga Mere puiestee poole. Tankla Hobujaama tänava poolsele valvekaamerale suunatud kaadrist on näha, et Andrei Gluškovi sarnane isik liigub Hobujaama tänavale viiva ülekäiguraja suunas. Kahtlustatava Andrei Gluškovi ütluste (tl 23) kohaselt tunnistab, et pani toime kuriteo. Kuna oli alkoholijoobes, siis ta ei mäleta, kuidas see juhtus. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu AS Olerex süüteoteatest (tl 5) nähtub, toimus 22.08.2020 kella 21:21 paiku AS Olerex Ahtri tanklas aadressil Ahtri 6b Tallinn kauba vargus, kui meesterahvas võttis Alexander 6 paki õlu maksumusega 12,60 eurot. Tankla töötaja järgnes süüdistatavale ning pidas ta kinni 12 minutit hiljem xxxx hoone juures koos varastatud kaubaga. Seega on sedastatav, et tanklast kaasa võetud kaup oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub süüdistatava käitumisest ja tema kinnipidamise kohast, et eseme äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kuna süüdistatava poolt asja äravõtmist kahtlustati klienditeenindajate poolt ja peale müügisaalist väljumist ja kaasa võetud kauba eest tasumata jätmist otsustas klienditeenindaja M S meesterahvale järgi minna ning leidis viimase xxxx juurest koos äravõetud kaubaga, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus eseme äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et eseme äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemest ilma kestvalt ning kui klienditeenindaja ei oleks süüdistatavat koos varastatuga kinni pidanud, siis ei oleks ta Alecoq Alexander kuuspaki õlut poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.t tegu on kavatsetusega toime pandud süüteoga. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Andrei Gluškov on toime pannud 1 varguse katse episoodi. Lisaks nähtub, et süüdistatavat on karistatud Harju Maakohtu 09.03.2020 otsusega nr 1-20-983 KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 ja § 25 lg 2 toimepandud süüteo eest ning selle otsusega karistati süüdistatavat nelja varguse eest, mis olid toime pandud 27.11.2019 (kaks vargust), 09.12.2019 ja 11.12.2019. Seega on süüdistatav ajavahemikul 27.11.2019 kuni 22.08.2020 toime pannud vähemalt viis varguse katset. Selline süsteemne varavastaste süütegude toimepanemine viitab süüdistatava väljakujunenud eluviisile ja sissetuleku saamisele kõrvaliste isikute arvelt. Seetõttu leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd varasemad karistatused samalaadsete süütegude toimepanemisel täidavad süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kuivõrd süüdistatav peeti varguse toimepanemiselt kinni ja varastatu tagastati

omanikule, siis jäid vargus süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata ning tema käitumist tuleb hinnata kuriteo katsena KarS § 25 lg 2 mõttes. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et Andrei Gluškov pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt.

märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval neli kehtivat kriminaalkaristust, millest kõik on mõistetud varavastaste süütegude toimepanemise eest, eelkõige süstemaatiliselt toime pandud varguste või nende katsete eest (KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2, KarS § 199 lg 2 p 9). Kahel korral on isikut karistatud reaalse vangistusega. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, keda on varasemalt kriminaalkorras karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest ning ta on isikuks, kelle eripreventiivne mõjutamine asumaks seadusekuulekale teele on keerukam võrreldes isikuga, kes on varasemalt karistamata. Viimati karistati Andrei Gluškovi Harju Maakohtu 09.03.2020 kohtuotsuse kohaselt KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 8 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati KrMS 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ning kandmisele kuulus 5 kuu ja 10 päeva pikkune vanglakaristus. Selline karistus mõisteti Andrei Gluškovile nelja varguse episoodi toimepanemise eest. Pärast viimase, s.o Harju Maakohtu 09.03.2020 kohtuotsuse kandmiselt vabanemist (vabanes karistuse kandmiselt 21.05.2020) ei läinud süüdistataval kuigi kaua aega, et jätkata uuesti varavastaste kuritegude toimepanemist. Käesoleva kuriteo pani isik toime 22.08.2020 ehk kõigest kolme kuu möödumisel pärast viimase vangistuse kandmiselt vabanemist. Käesoleva kriminaalasja esemeks oleva kuriteo puhul on Andrei Gluškov toime pannud küll ühe varguse katse episoodi, kuid sellegipoolest näitab süüdistatava pikk karistusregister ning varavastaste süütegude toimepanemine, et vargustest on saanud isiku elatusallikas ning mingeid järeldusi isik enda varasematest karistustest teinud ei ole. Seega võiks tulla järeldusele, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada KarS § 73 ega ka § 74 sätteid, s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub täielikult. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatavale mõistetud vangistus kahel korral jäetud tingimisi kohaldamata ja ta allutati käitumiskontrollile, kuid sellele vaatamata pani ta viimase katseaja kestel toime uue varguse ning Harju Maakohtu 03.05.2019 otsusega pöörati eelmine karistus täitmisele ja mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristus. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et ühe katseaja läbis ta edukalt, kuid seda, et teise katseaja kestal talle uue kuriteo toimepanemise eest liitkaristus mõisteti, ta ei mäleta. Süüdistatava selgitustest tulenevalt on süüdistatava sissetulekuks pension ja ta saab ka toetust ning on otsinud tööd. Vanglasse sattudes jääks ta ilma nii pensionist vangistuse kandmise ajal kui ka elukohast sotsiaalmajas. Sellest tulenevalt leiab kohus, et vaatamata süüdistatava süsteemsele varavastaste kuritegude toimepanemisele ei ole menetlusesemeks olevas kuriteos süüdistatava süü kuigi suur ja varguse katsega varalist kahju ei tekitatud. Kohus leiab, et arvestades süü suurust ja karistusena reaalse vangistuse ärakandmist ei oleks reaalne vangistus süüdistatava vangistuse ärakandmise järgselt tekkivate resotsialiseerumisraskustega võrreldes proportsionaalne. Seetõttu peab kohus siiski võimalikuks jätta süüdistatava suhtes mõistetava vangistuse täitmisele pööramata ja allutada süüdistatava käitumiskontrollile. Kuivõrd aga kriminaaltoimikus leiduvast eelmisest kohtuotsusest ja käesolevas kriminaalasjas koostatud süüdistusaktist nähtuvalt varastab süüdistatav valdavalt alkoholi ja on varguste toimepanemisel alkoholijoobes, leiab kohus, et süüdistatava poolt toime pandud vargus on tingitud liigsest alkoholilembusest. Seetõttu peab kohus vajalikuks määrata süüdistatavale lisakohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi ja läbida eluviisi muutmiseks ka kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogramm.

kuivõrd süüdistatav loobus kaitsjast ja seega ka võimalikust täiendavast menetluskulust, mis kaasneks kaitsja õigusabi osutamisega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Süüdistatava puhul on tegemist töövõimetuspensionäriga, mis tähendab seda, et tal on mõningane sissetulek pensioni näol, kuid see ei saa olla kuigi suur. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna Andrei Gluškov on kriminaalkorras varasemalt korduvalt samalaadsete kuritegude eest karistatud. Seetõttu tuleb sundraha süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.