Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku võimu teostamise vastased süüteod

Menetluskulu:

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista I.E-lt menetluskuluna riigituludesse: kaitsjatasu 237,60 eurot. sundraha 876 eurot; KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et I.E-l on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1113,60 (üks tuhat ükssada kolmteist eurot ja kuuskümmend senti) eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 92,80 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700054052 ning selgituse “I.E, otsus nr 1-20-8088, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus I.E-d süüdistatakse selles, et tema 13.09.2020 kella 15.05 paiku, olles joobeseisundis, XXX juures osutas politseisõidukisse paigutamisel vastupanu ja ründas võimuesindajana ametikohustusi täitvat Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri XXX A.S, üritades korduvalt A.S. rusikatega lüüa ning kuigi A.S. lükkas teda eemale, tabas üks I.E 2 (4)

rusikalöök A.S. näkku. Seejärel õnnestus A.S. I.E-st kinni haarata ja ta pikali panna, kuid I.E jätkas A.S. ründamist ja haaras tal kaelast kinni ning üritas A.S. jalaga lüüa, kuid ei tabanud. I.E põhjustas oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega A.S. valu ja tervisekahjustusi: pea muude osade pindmise vigastuse (vasaku põsesarna piirkonnas punetav laik) ning kaela täpsustamata osa pindmise vigastuse (kaela piirkonnas dorsaalselt marrastus). Sellega pani I.E toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kokkuleppe sisu KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus I.E-le karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka I.E eelvangistuses viibitud aeg 13.-15.09.2020, s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.E 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1. elab kohtu määratud alalises elukohas; 2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kriminaalmenetluse kulud on kokku 1113.60 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 43.20+194.40= 237.60 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, tema igakuiseks sissetulekuks on hetkel XXX ja XXX ~XXX eurot, kuna osa võtab kohtutäitur võlgnevuste katteks ära, sest tal on võlgnevused, mida nõutakse sisse täitemenetluses, alates 2016. a kuni käesoleva aasta augustini töötas XXX ja XXX ning plaanis võimalusel tagasi minna pärast kohtuotsust, on pidanud XXX läbirääkimisi ning on veendunud, et suudab menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul, mistõttu on põhjendatud menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista I.E-lt menetluskuluna välja kaitsjatasu summas 237.60 eurot ja sundraha summas 876 eurot, s.o kokku 1113.60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 1113.60 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav I.E aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulu tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. 3 (4)

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse I.E süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas I.E menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu kokku 237,60 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot (alates

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.