Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

mõisteti 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega hakati arvestama 11.11.2019. 07.09.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava D.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et teda pole kunagi ennetähtaegselt vabastatud, mistõttu puudus motivatsioon elukohta avaldada. Vestlusest D.N-iga selgub, et ta siiski sooviks ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa D.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ning ei toeta D.N tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu D.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. D.N kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on D.N temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 1 aasta, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isiku ütlustest ning vangla iseloomustusest ei nähtu üheselt, et kinnipeetaval oleks vabanedes kindel elukoht. Nii nähtub iseloomustusest, et 1) Enne vangistust elas elukaaslasega S. S. aadressil xxx, kooselu ei jätku, eluase ei säili, kuna kohtuotsuse alusel kohaldatud elukaaslase ja endise elukoha suhtes lähenemiskeeld. 2) Rahvastikuregistrisse on D.N kantud omavalitsuse xxx täpsusega, mis annab talle õiguse saada esialgu ööbimisteenust xxx. Ruumid aadressil xxx on varjupaiga kasutada ega ole käsitletav kindla elukohana. 3) D.N-i elukohta ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik kontrollida, kuna vabanedes puudub isikul elukoht. D.N-il endal eluase puudub, on juhuslik või kindlaks määramata, oma sõnul elab päev korraga, kus juhtub. D.N on keeldunud

vanglas välja pakutud erinevatest majutus-ja tugiteenustest, oma sõnul ei ole huvitatud ennetähtaegselt vabanemisest. Kohtuistungil D.N avaldas, et ta tahaks vabanemisel minna elama venna juurde, kes elab xxx väljas. Vangla iseloomustusest ilmneb, et kinnipeetav D.N-il puuduvad lähedaste kontaktandmed. Kuna lähedaste kontaktandmed puuduvad, ei olnud võimalik välja selgitada, millised on praegu kinnipeetava suhted lähedastega. Seega võib isikul puududa vabanemisel kindel ja kontrollitud elukoht, kus ka tegelikult elada saab ja mis vastab eluruumi tingimustele ning selle omanik ( vend ) on ka päri, et kinnipeetav seal elab. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Hoolimata elukoha olemasolust või selle puudumisest on kohtu hinnangul D.N puhul täitmata ka teised olulised materiaalsed eeldused. Kinnipeetava käitumine on olnud pikalt kriminaalne ning vangistuses on ta samuti 3. korda. Kuritegude dünaamika on varieeruv, isikut on karistatud varasemalt eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, nimelt võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise ja solvamise; varguste, põgenemise, vägivallaga avaliku korra raske rikkumise ja röövi eest. Praegune kuritegu seisneb omavolilises sissetungis ja lahkumisnõude täitmata jätmises, valu tekitava kehalises väärkohtlemises, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, ja võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Praeguse kuriteo soodusteguriteks sõltuvusprobleemid, puudulik probleemilahendusoskus, impulsiivne käitumine, vaimne tervis ja varavastaste episoodide puhul majandusliku kasu taotlemine. Varasemate kuritegurite soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, impulsiivsus, mõjutatavus eakaaslaste arvamusest, puudulik probleemide lahendamise oskus, vaimne tervis. Kuriteod on ettevalmistamata, pandud toime hetkeemotsiooni ajendil. Selliselt iseloomustatud kinnipeetavalt on igati alus karta uute kuritegude toimepanemist. D.N avaldas kohe kohtuistungi alguses, et ta on kõik karistused lõpuni istunud ega seegi kord teisiti ei lähe, sest ei ole just kõige paremini karistust kandnud, on rikkumisi olnud, kartserit. On ise provotseerinud ja on ametnikud provotseerinud ja nii on läinud. Kahjuks tuleb kohtul pärast vangistustoimikuga tutvumist nentida, et D.N-i poolt avaldatu on tõene, mistõttu ei saa seni kantud vangistust edukaks kuidagi lugeda. Vangistustoimikust nähtub 13 kehtivat distsiplinaarkaristust ( 10.12.2019-07.07.2020 perioodil ) ning neist 6 on kaasa toonud reaalse kartseri. Seega on D.N ise põhjustanud olukorra, kus ennetähtaegne vabastamine osutub võimatuks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. D.N peab mõistma, et suures osas on ennetähtaegse vabastamise võimalused just tema enda teha: õppida oma eksimusest ja mõistetud karistusest ja püüda vangistuse jooksul omandada (kutse)haridus, õppida kinni pidama rutiinist ja distsipliinist ja õppida olema vastutustundlik, harjutama kinni pidama temal lasuvatest kohustusest ja neid täitma. Käega löömise, kibestumuse, pettumuse väljaelamine ( ja seda ju üksnes oma enda käitumise pärast ) vangistuses ei aita kuidagi kaasa sellele, et enam vangistusse ei satu.

Vangistuses tuleb tegeleda ka oma nõrkade kohtade ja hoiakutega. Tuleb omandada võimalusel haridus ja tööoskused, -harjumus. Ja eelkõige tuleb tegeleda sõltuvustega, läbida rehabilitatsioonid ning vabanemise puhuks leida toetav keskkond, milleks sõltlaste puhul võib parimaks pidada Lootuse küla. D.N on kimpus nii alkoholi kui ka narkootikumidega ning olles ilma toetavast ja seaduskuulekast tugivõrgustikust lähedaste näol, on kohtu arvates ainus võimalus oma elu kardinaalselt muuta liitumine just mõne ravi- ja rehabilitatsioonikeskusega. Vestlusest kinnipeetavaga ilmnes, et positiivne nihe mõttemaailmas, kuidas edasi minna, on olemas, kuid ilmselgelt vajab süüdlane abi ja tuge. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et D.N tuleb jätta temale Tartu Maakohtu 27.01.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-438 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.