Liiklussüüteod

järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Aleksei Petrovi süüdistatakse selles, et tema, olles 09.05.2019 karistatud Harju maakohtu poolt KarS § 424 lg 1 alusel, uuesti, juhtis tahtlikult 29.10.2019 kella 16.56 ajal xxx asuva maja juures mootorsõidukit Mercedes Benz GL 320 registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – EKEI ekspertiisikat nr 1585T kohaselt tuvastati isikul veres etanoolisisaldus 2,32 ± 0,06 mg/g, k=2, lõplik tulemus 2,26 mg/g). Sellise tegevusega rikkus Aleksei Petrov • liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ • korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutnud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Seega Aleksei Petrov korduva mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Aleksei Petrovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 18.11.2020.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Aleksei Petrovi süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 6 kuud. Lähtuvalt KarS § 65 lg 2 ja KarS § 64 lg 1 suurendada 6 kuud vangistust 24.03.2015 Harju maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 4 aastat ja 2 kuud, ning mõista liitkaristust 4 aastat ja 8 kuud vangistust. Lähtuvalt KarS § 74 lg 1, 3, 5 kuulub koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust ning ülejäänud vangistus 4 aastat ja 7 kuud jätta tingimisi kohaldamata, kui Aleksei Petrov ei pane 5. aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale katseajaks pandud kontrollnõudeid lähtuvalt KarS § 75 lg 1: elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast Eesti territooriumi piires lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ja allub elektroonilisele valvele kestusega 5 kuud. Elektrooniline valve paigaldatakse aadressile xxx. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Aleksei

Petrovile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata Aleksei Petrovile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osalemine kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 2 p 9 alusel alluma elektroonilisele valvele. Lähtuvalt KarS § 50 lg 1 p 1 lisakaristusena võtta Aleksei Petrovilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. LS § 127 alusel on Aleksei Petrov kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 44 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.