Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. november 2020, Võru
Kriminaalasja number
1-20-7243 (20261000714)
Kohtunik
Ingrid Kullerkann
Kohtuistungi sekretär
Marve Alaver
Prokurör
Katerin Hovi
Kriminaalasi
Q.A süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
Q.A isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; põhiharidusega; xxxxxxxxx
Karistatus
Karistusregistri andmetel varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2018. a otsusega KarS § 74 sätete kohaselt KarS § 121 lg 2 p 2 järgi tingimisi vangistusega 6 kuud, katseajaga 1 aasta, karistus täidetud 17.10.2019
Tõkend
Ei ole kohaldatud, isik oli kahtlustatavana kinni peetud 05.09.-07.09.2020
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 kohus otsustas
Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700051411. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 DVD Häirekeskuse kõnesalvestisega ja politsei vormikaamera salvestisega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu Q.A-d süüdistatakse selles, et tema tahtlikult 05.09.2020.a kella 14.43 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. kilomeetril juhtis mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,15 mg/l kohta. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Q.A toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav Q.A ja tema kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso sõlmisid kokkuleppe järgnevas. Q.A tuleb tunnistada süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja teda tuleb karistada vangistusega 5 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata Q.A eelvangistuses viibitud aeg 05.09. 07.09.2020, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja Q.A-le kandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb mõista 4 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel tuleb määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Q.A ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida edaspidi ära süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süüteod. KarS § 75 lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtlikult kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi
„Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel tuleb Q.A-lt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Q.A kuulub KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsekulu kohtueelses menetluses 160,86 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ning KrMS § 180 lg 3 teise ja neljanda lause alusel tuleb sundrahast 300 eurot jätta riigi kanda ning võimaldada Q.A-l menetluskulud kokku summas 736,86 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.