Liiklussüüteod

lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte

E.H allutada katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista E.H-lt -

riigituludesse:

sundraha 1,5 palga alammääras – 876 eurot määratud kaitsjale makstud tasu – 165,60 eurot joobe tuvastamise kulu – 44 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud, kogusummas 1085,60 eurot, tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena summas 90,46 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99920700049203. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend DVD-plaat (asub kriminaalasja toimiku juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

E.H-d (E.H) süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 20.08.2020 kella 19:55 paiku Harju maakonnas, Sakus, x juures suunaga x poole mootorsõidukit Toyota Rav4 registreerimismärgiga x, olles joobeseisundis ( EKEI uuringuakti nr 1269T kohaselt tuvastati isikul alkoholijoove – etanooli veres 2,51 +/- 0,06 mg/g, k=2, lõplik lugem 2,45 mg/g ). Oma tegevusega rikkus E.H liiklusseaduse § 69 lg 1, lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis/.

LS § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht jamaastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. KorS § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. Seega süüdistatav E.H pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest E.H karistamist vangistusega 7 kuud. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust 7 kuud ei pöörata täitmisele, kui E.H ei pane 1 aasta ja 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § 75 lg 1 pandud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: x; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, peab prokurör põhjendatuks määrata E.H-le täiendavalt järgmise kohustuse: 1) vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 mitte tarvitama alkoholi. E.H nõustus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör ning kaitsja taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused ja prokuröri ning kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb E.H esitatud süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab E.H süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.