Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313; KarS § 73 lg 1, 2; § VÕS § -dest 1043; § 1045 lg 1 p 5 kohus otsustas:

10.- (kümme) euro nõudes. B.Z-ilt (isikukood: XXX) välja mõista kannatanu N. P. (isikukood: xxx) kasuks tsiviilhagi summas 10.- (kümme) eurot. Välja mõistetud tsiviilhagi tuleb B.Z tasuda N. P. Swedbank AS olevale arveldusarvele nr EB.Z.

Varasemalt mõisteti B.Z süüdi samalaadse kelmuse toimepanemise eest 14.12.2005 Tallinna Linnakohtu otsusega nr 1-1686/05 KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistati 1 aastase 4 kuulise vangistusega tingimisi KarS § 74 alusel kahe aastase katseajaga. Seejärel, Harju Maakohtu 13.02.2007 kohtuotsusega nr 1-06-15451 tunnistati B.Z süüdi KarS § 113 § 25 lg 2 ja § 120 järgi, mõistes talle KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 järgi liitkaristuse kohtuotsuse nr 1-1686/05 alusel mõistetud karistusega, kokku 7 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistus on ära kantud 10.02.2014. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 9 alusel on tegemist kehtiva karistusega. Seega B.Z varem kelmuse toimepannud isikuna tekitas teisele isikule varalise kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, varalise kasu saamise eesmärgi, s.o pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

tsiviilhagid, millised on esitatud süüdistatava vastu tuleks rahuldada ning B.Z-ilt kannatanute kasuks välja mõista. Samuti tuleb süüdistatavalt osaliselt välja mõista menetluskulud, seda kogusummas 200.- eurot riigi tuludesse ning menetluskulud summas 838.eurot tuleks jätta juhindudes KrMS § 180 lg 3 riigi kanda. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav B.Z on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et B.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vastavalt kokkulepitule 1 aasta pikkuse vangistusega, millisest tuleks juhindudes KarS § 73 lg 2 tulenevalt koheselt ära kanda 4 kuud vangistust ning 8 kuud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui B.Z ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. B.Z-ile määratud katseaja algust tuleb lugeda alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest, samuti tuleb tema kohesele kandmisele kuuluva karistuse 4 kuu pikkuse vangistuse kandmise aja algust arvestada alates käesoleva kohtotsuse kuulutamisest s.t tema suhtes tõkendi – vahistamine kohaldamisest. Tsiviilhagi: Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et B.Z oma kuritegeliku käitumisega on tekitanud kannatanutele L. Š.le, O. S.le, N. V.ile, N. V. le, N. P.le ning O. T.le otsest varalist kahju ning seda kohtueelse – ja kohtuliku uurimise käigus tuvastatud, kannatanute poolt käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses esitatud tsiviilhagides märgitud kahjude ulatuses ja nimelt: L. Š.le 40.- eurot, O. S.le 60.- eurot, N. V.ile 64.- eurot, N. V. 30.- eurot, N. P.le 10.- eurot ja O. T.le 10.- eurot. Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus märgib ära, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kannatanud L. Š., O. S., N. V., N. V., N. P. ja O. T. on käesolevas kriminaalasjas esitanud B.Z , vastu, eelpool märgitud summade ulatuses kohtueelse menetluse kestel tsiviilhagid, taotledes nende välja mõistmist süüdlastelt. B.Z on prokuratuuriga kokkulepet sõlmides nõustunud tekitatud kahjude ulatuse ja laadiga s.t tema suhtes esitatud tsiviilhagile vastu ei vaielnud ei ole, vaid on nõustunud nende hüvitamistega kannatanutele. Kohus asub seisukohale, et kannatanute L. Š., O. S., N. V., N. V., N. P. ja O. T. käesolevas kriminaalajas esitatud tsiviilhagid kuuluvad süüdistatavalt välja mõistmisele. Antud faktile tuginedes asub kohus seisukohale, et eelpool loetletud kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel s.o hagi õigeksvõtt. TsMS § 440 lg 1 sätestab, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus

hagi. Süüdistatavalt B.Z-ilt tsiviilhagi väljamõistmisel kohus juhindub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Menetluskulud Süüdistatavatelt menetluskulude väljamõistmisel kohus juhindub KrMS § -dest 173 lg 1, 4; § 175 lg 1 p.p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, 3. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Märgitust tulenevalt asub kohus seiskohale, et süüdistatavatelt kuuluvad riigi tuludesse välja mõistmisele kaitsjatasu temale kohtueelses menetluses osutatud õigusabi teenuse osutamise eest ning sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest osaliselt ja seda vastavalt kokkulepitule 200.- euro ulatuses. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatavalt tekkinud menetluskulud kogusummas 838.- eurot jäetakse juhindudes KrMS § 180 lg 3 tulenevalt riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võimaldada nii B.Z temalt välja mõistetud menetluskulusid tasuda ositi 12 kuu jooksul ning seda alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid: Kohus juhib tähelepanu teadmisele, et KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. KrMS § 126 lg 3 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; 2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 3) kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse; 4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber; 5) kuriteo matkimiseks kasutatud objekt tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 6) kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks. Kohtule on teada, et menetlusosalised on jõudnud kokkuleppele ka käesolevas kriminaalasjas olevate asitõendite suhtes võetavate meetmete osas. Nii kohus nõustub menetlusosalistega selles, et kohtule kokkuleppes välja toodud meetmed CD plaadi ning sellel oleva salvestise osas on asjakohane ja kuulub rahuldamisele taotletud kujul. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.