Liiklussüüteod

30.10.2019.a. kell 12.50 s.o 2 (kaks) päeva vangistust ning Riho Kokkile mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

aadressile: xxxx. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Süüdistus ja kokkuleppe sisu Riho Kokk on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema olles 07.09.2015.a karistatud Harju maakohtu poolt KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, uuesti, juhtis tahtlikult 29.10.2019 kella 11.00 ajal Tallinnas Sõpruse pst xx xxasuva maja juurest kuni Tallinnas Sõpruse pst xxxx asuva majani mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus 1, 1 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,1 mg/l, mõõtetulemus 1, 00 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Riho Kokk Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutnud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Seega Riho Kokk korduva mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

29.10.2019.a. kuni 30.10.2019.a ning süüdistatavale ärakandmisele kuuluvaks karistuseks taotletakse 4 kuu ja 28 päeva pikkust vangistust. Samuti taotletakse kohtus KarS § 69 lg 1, 3, 4 kohaldamist ja nimelt märgitu alusel asendada mõistetud, ärakandmata karistus üldkasuliku tööga selliselt, et üks vangistuspäev võrdub ühe tunni üldkasuliku tööga s.t asendades Riho Kokkile karistuseks mõistetav 4 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus 148 tunni üldkasuliku tööga, millise tegemise ajaks määrata 6 kuud ning kohustada Riho Kokki üldkasuliku töö tegemise ajal kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgima ja täitma KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 ning KarS § 75 lg 2 p.p 2, 8 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimis- koha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p.p 2, 8 tulenevalt kohustada Riho Kokki üldkasuliku töö tegemise käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning kohustada viimast osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Samuti taotletakse kohtult Riho Kokk suhtes KarS § 50 lg 1 p 1 tulenevalt lisakaristuse kohaldamist ja nimelt võtta viimaselt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohtule antakse teada, et käesolevas kriminaalasjas on menetluskulusid kokku 1092.- euro ulatuses ja nimelt: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot ning süüdistatavale kohtueelses menetluses õigusabi teenuse osutamisega kaasnenud kaitsjatasu 216.- eurot. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et kokku on lepitud selles, et märgitud menetluskulud mõistetakse Riho Kokkilt riigituludesse välja ning KrMS § 180 lg 3 tulenevalt on Riho Kokkil kohustus temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul ositi igakuiste maksetena ning seda alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtule antakse teada, et käesoleva kriminaalasja materjalide juures on CD ja DVD plaadid ning juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jäetakse need kriminaalasja materjalide juurde.. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et Riho Kokk on kinnitanud, et tema on nõus süüdistuses esitatud kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning menetlusosalised on kokkuleppele jõudnud prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. Menetlus Harju Maakohtus: Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 05.11.2020.a toimunud kohtuistungil süüdistatav Riho Kokk märkis, et kohtusse kokkuleppe kinnitamise juurde ta kaitsjat kutsuda ei soovi, nõustudes sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Diana Helila jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning prokuröri avamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ja veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Kohus leiab, et Riho Kokk tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele, arvestades karistuse mõistmisel KarS § - dest 68 lg 1; § 69 lg 1, 3, 4; § 75 lg 1 p.p 1-6 ja § 75 lg 2 p.p 2, 8; § 50 lg 1 p 1 ja § sätestatut. Juhindudes KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 3 käesolevas kriminaalasjas tekkinud menetluskulud kuuluvad süüdistatavalt riigi kasuks väljamõistmisele täies ulatuses ning seda kokkulepitult: sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.- eurot ja õigusabi teenuse osutamisega kaasnenud kaitsjatasu summas 216.- eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võimaldada Riho Kokkil menetluskulusid tasuda ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena kuni kohustuse täitmiseni ja seda alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhib tähelepanu teadmisele, et KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. Kohus asub seisukohale, kokkuleppes märgitud asitõendite suhtes vastuvõetavate meetmete ettepanek jätta CD ja DVD plaadid, koos sellel oleva teabega kriminaalasja materjalide juurde on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele taotletud kujul. Asitõendite suhtes vastuvõetavate meetmete osas kohus juhindub KrMS § 126 lg 3 p 1. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.