Liiklussüüteod

KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 alusel allutada K.V üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning K.V-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 sätestatud kohustusi Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142, Tallinn, telefon: 663 7076)

kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu K.V-d (K.V) süüdistatakse selles, et tema olles karistatud 16.03.2018 Viru Maakohtu Jõhvi Kohtumaja poolt KarS § 424 (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 1) järgi, juhtis uuesti st korduvalt ja tahtlikult 07.01.2020 kella 21:20 paiku Tallinnas, Paldiski mnt 106 juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (etanooli sisaldus veres vähemalt 2,21 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning LS § 69 lg 2 p 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega K.V pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 28.08.2020 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Irina Tsugart, süüdistatav K.V ja tema lepinguline kaitsja Silver Reinsaar sõlminud järgneva kokkuleppe: KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 16.03.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 3 kuud pikkuse vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista 11 vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus 11 kuud üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega vastab vangistus 11 kuud üldkasulikule tööle 330 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustub K.V üldkasuliku töö tegemisel (1 aasta ja 6 kuud) järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 ehk: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, peab prokurör põhjendatuks määrata K.V-le (K.V) täiendavalt järgmised kohustused: 1) Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 mitte tarvitada alkoholi; 2) Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 8 osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või sellega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakristusena võtta K.V-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Vastavalt LS § 127 on K.V kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kriminaalmenetluse kulud: a. Joobeseisundi tuvastamise kulu 44 eurot /tl 24-25/. b. Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et K.V võib menetluskulud kokku summas 920 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul. Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta: - üks DVD-plaat /tl 6/, millel fotod mootorsõidukist xxxx registreerimismärgiga xxxx ja üks DVD-plaat /tl 9/, millel politsei pardakaamera videosalvestised – asuvad kriminaalasja materjalide juures - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde; - mootorsõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx on väljastatud Rahumäe tee 6/1 Tallinn parklast sõiduki kasutaja K.V-le /tl 23-25/. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; § -st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 424 lg 2 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.