Liiklussüüteod

Lk 1 / 4

1-20-4835 (kahekümne kaheksa) päeva võrra ja mõista V.P-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lk 2 / 4

1-20-4835

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

V.P-le on esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, kellelt Pärnu Maakohtu 18.10.2019 otsusega nr 1-19-8274 (jõustunud 18.10.2019) võeti lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 järgi ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks (18.10.2019-17.01.2020), juhtis 30.12.2019, 03.01.2020, 04.01.2020 ja 05.01.2020 kella 13.45 paiku Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Vaimõisa külas, Matsu talu lähistel sõiduautot Nissan Almera registreerimismärgiga xxxxxx, hoidudes teadvalt kõrvale kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS § 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest. Sellise tegevusega pani V.P toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS §-s 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumise. Samuti selles, et tema isikuna, kellelt Pärnu Maakohtu 18.10.2019 otsusega nr 1-19-8274 (jõustunud 18.10.2019) võeti lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 järgi ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks (18.10.2019-17.01.2020), juhtis 30.12.2019, 03.01.2020, 04.01.2020 ja 05.01.2020 kella 13.45 paiku Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Vaimõisa külas, Matsu talu lähistel sõiduautot Nissan Almera registreerimismärgiga 297MDG vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Rikkudes süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 sätet, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud, pani 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki V.P toime KarS § 423 süstemaatilise juhtimise ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta. Lisaks sellele eiras ta ka teisi liiklusseaduse sätteid - tal puudus kehtiv liikluskindlustuse leping ning sõiduautol oli läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Vastavalt V.P ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku

V.P süüdi tunnistada KarS § 329 ja KarS § 423 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel karistada vangistusega 7 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 05.-07.01.2020 kolm päeva kantuks ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 6 kuud ja 27 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluvat karistust suurendada KarS § 65 lg 2 alusel Pärnu Maakohtu poolt 19.10.2019 mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 5 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks kahe kohtuotsuse alusel mõista vangistus 1 aasta 25 päeva, mis asendada KarS § 69 lg 1 kohaselt 385 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. Kuni üldkasuliku töö lõpuni on V.P kohustatud alluma KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõuetele - elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. V.P kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu 64.80 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha 876 eurot (vastavalt KrMS § 179 lg 1 punktile 2, s.o 1,5 kuupalga alammääras II astme kuriteos süüditunnistamisel), mida V.P-l töö ja püsisissetukute puudmist arvestades KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada poole võrra, s.o. 438 euroni ning võimaldada sundraha ja menetluskulude - kokku 502.80 euro tasumist ositi - kohustades V.P-d tasuma 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust igakuiselt 15. kuupäevaks 41.90 eurot kuni summa täieliku tasumiseni. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse Lk 3 / 4

1-20-4835 kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta, tühistab tõkendi ja mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.