Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pärast seda läks A. Majorov WW juurde korterisse varju. WW sõnul tahtis A. Majorov, et teda ära peidetaks, ta olevat peksa saanud. A. Majorovi näo vasak pool oli katki, veri oli hüübinud. WW andis A. Majorovile sügavkülmunud lihatüki, et vigastuse peale panna. BB läks koos suurema seltskonnaga talle sinna korterisse järele. Osa neist sisenes korterisse, osa ootas koridoris. BB läks A. Majorovi juurde rõdule ja hakkas teda korterist välja kutsuma, sikutades seejuures A. Majorovit riietest. A. Majorov keeldus, kartes taas peksa saada. Maakohus leidis, et kuna BB oli vähem kui tund aega varem A. Majorovit rünnanud, oli A. Majorovil põhjust arvata, et ta saab jälle peksa. A. Majorov oli hädakaitseseisundis. Vahetult enne seda, kui ta BB ründas, oli BB hakanud teda riietest välja sikutama. A. Majorovil ei olnud kuskilt abi loota, sest korterisse tulnud seltskond oli koos BB ja QQ-ga ning ka korteri omanik ZZ oli käskinud A. Majorovil korterist ära minna. A. Majorov haaras kohe, kui nurgas püsti tõusis, kraanikausi juures olevast topsikust noa ja ründas kohe BB. A. Majorovi väitel ei teadnud ta isegi, mille ta topsikust haaras. Kohus leidis, et seda asjaolu ei ole kohtule esitatud tõenditega ümber lükatud. Maakohus leidis, et A.Majorovil ei olnud aega ega võimalust valida kaitsetegevuseks vahendit, sest BB hakkas teda juba korterist välja tirima. A. Majorov haaras topsist esimese kätte juhtuva eseme ja kasutas seda B ründamiseks, et põgenemistee vabastada. Tunnistajate ütlused ei kinnita, et A. Majorovi löök oleks olnud suunatud ja kaalutletud, kõik, kes rünnet nägid, kirjeldavad, et A. Majorov, haaranud topsist mingi eseme, noa, ründas kohe BB ja põgenes. A. Majorov ei ületanud hädakaitse piire, ta ründas B ühel korral ja kui tema poolne rünne võimaldas tal põgeneda, siis seda ta ka kohe tegi.

vastuolus tunnistajate ütlustega. Sellest tulenevalt on A. Majorovi ütlused ebausaldusväärsed ja tuleb jätta tõendikogumist välja. Ekslik on kohtu seisukoht, et tunnistajate ütlustest ei nähtu, et A. Majorovi poolne noalöök ei olnud suunatud ja kaalutletud. Sellisest põhjendustest saab järeldada, et kohtu arvates A. Majorov ei soovinudki BB noaga lüüa ja pani teo toime ettevaatamatusega. Prokurör märgib, et selle vastu räägivad tunnistajate ZZ ja ÕÕ ütlused, millest nähtub, et A. Majorovi tahtlik löögiliigutus oli „suunatud sellele, et tabada BB noaga rindkere piirkonda“. ÕÕ avaldas, et Ainar Majorov suundus BB poole käsi püsti. Tunnistaja ZZ sõnul lõi A. Majorov BB noaga ülevalt alla, vasakule poole rindkerre, südame piirkonda. Seejärel oleks ta tahtnud nagu veel lüüa, tegi löögiliigutuse. Prokurör on seisukohal, et A. Majorov ei olnud BB noaga lüües hädakaitseseisundis. Tema hinnangul oli A. Majorov hädaseisundis lühiajaliselt kella 17:38 ajal ja hädaseisund lõppes, kui BB lõpetas Ainar Majorovi ründamise. ÕÕ ütluste kohaselt lõi BB A. Majorovit, kes kukkus löökide tulemusel pikali, oli teadvuseta. Kui A. Majorov uuesti püsti tõusis, teda rohkem ei löödud. Ka QQ kinnitas oma ütlustes, et kui A. Majorov püsti tõusis, BB A. Majorovit enam ei löönud. ZZ korteris BB A. Majorovi suhtes füüsilist vägivalda ei kasutanud. BB sikutas A. Majorovit riietest ja nõudis, et A. Majorov tuleks ZZ korterist välja. Selline BB tegevus ei vasta ühelegi süüteokoosseisule, seega ei saa rääkida ka sellest, et tegemist oleks BB poolse õigusvastase ründega. Seetõttu ei tekkinud ka A. Majorovil hädaseisundit, mis õigustaks temapoolset BB noaga löömist. BB andis 11.oktoobril 2019 toimunud ülekuulamisel ütlusi, et ta hakkas A. Majorovil nagu käest kinni võtma, eesmärgiga ta korterist välja juhatada, et pole vaja klaarida asju seal korteris. Sellest tulenevalt leiab prokurör, et võimalik oht A. Majorovi tervisele oleks tekkinud alles pärast seda, kui ta oleks korterist väljunud. Prokuröri hinnangul on ka maakohus jõudnud sisuliselt samale järeldusele. Prokurör avaldab arvamust, et noaga ründamise asemel oleks A. Majorov võinud jääda korterisse, kus BB ei oleks saanud füüsilist vägivalda kasutada. Samas on ekslik kohtu seisukoht, et A. Majorovil polnud võimalik köögist väljuda muul viisil, kui BB noaga rindkerre lüües. BB seisis rõduukse lähistel, millest tulenevalt oli A. Majorovil võimalik takistamatult köögist lahkuda köögiukse kaudu. Juhuks, kui ringkonnakohus peaks siiski olema prokurörist erineval arvamusel ja nõustuma maakohtuga, et A. Majorov oli ZZ korteris viibides hädaseisundis, lisab prokurör, et A. Majorovil oli võimalik valida kannatanu suhtes vähem kahjustav tegevus ning ta ei teostanud kaitsetegevust vahendiga, mis vastas BB tegevuse ohtlikkusele. Prokuröri hinnangul oleks A. Majorovil olnud võimalik suunata nuga BB suunas ja hoiatada, et viimane talle ei läheneks, ning seejärel kas jääda korterisse või lahkuda korterist. Veel leiab prokurör, et A. Majorovi tegevus ei olnud kantud kaitsetahtest. A. Majorov andis kohtus ütlusi, et ei mäleta, et BB oleks teda selle maja ees, kus UU elab, peksnud. Seega ei mõjutanud tema järgnevat tegevust ZZ korteris asjaolu, et ligikaudu tund aega varem oli BB teda kahel korral rusikaga näkku löönud.

CC kahvliga löömine näitab, et alkoholijoobes olles käitub A. Majorov agressiivselt ja ettearvamatult. Mõlemas talle esitatud süüdistuse episoodis ründas ta alkoholijoobes olles kannatanuid ootamatult ja põgenes seejärel sündmuskohalt. Seega BB noaga löömise järgselt korterist põgenemine ei näita A. Majorovi kaitsetahet, vaid tegemist on tema tavapärase reaktsiooniga. Veel leiab prokurör, et kohus ekslikult määranud A. Majorovi karistusaja alguseks

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

tervisekahjustuse tahtlikult ning kas tema tahtlus hõlmas ka tervisekahjustuse eluohtlikkust või põhjustas ta raske tagajärje ettevaatamatusest, ei ole maakohus üldse vastanud. Prokuröri hinnangul on maakohus alusetult asunud järeldusele, et A. Majorov isegi ei teadnud, mille kätte haaras. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga. Maakohus märkis otsuses, et A. Majorovi ütluste kohaselt ei teadnud ta isegi, mille ta topsikust haaras, ning leidis, et seda väidet ei ole kohtule esitatud tõenditega ümber lükatud. Ringkonnakohus nendib, et küsimusele, kuivõrd A. Majorov sai aru, mille ta kätte haaras, pole A. Majorovi ristküsitlemisel kohtus kuigivõrd tähelepanu pööratud, ka prokurör ise ei ole täpsustavaid küsimusi esitanud. Ringkonnakohus möönab, et kiire sündmuste käigu puhul ei saa välistada, et isikul pole mahti pöörata tähelepanu sellele, mille ta kätte haarab. A. Majorovi ütlustest nähtub siiski, et ta soovis võtta nuga ja pidas ka võimalikuks, et tal õnnestus topsist just nuga haarata. A. Majorovi ütlustest nähtub, et ta sooviski võtta võimalusel just noa: „Tõusin püsti ja haarasin selja tagant topsist, et võtan noa või midagi.“ (kd I; tl. 38 prd) Tema järgnevad ütlused näitavad, et ta mõistis, et saigi topsist kätte just noa. Nimelt väitis A. Majorov: „Ei soovinud talle pihta saada, soovisin sealt mööda saada, uksest välja, et ta eest ära tuleks.“ On ilmne, et ükskõik millise köögiriistaga teist inimest hirmutada ei saa, küll võiks hirmutav mõju olla just teraval kööginoal. Lisaks poleks A. Majorovil oleks olnud põhjust rääkida sellest, et ta ei tahtnudki BB-le pihta saada, kui ta poleks teadnud, et tal on käes terariist. Ka see, kuidas A. Majorov BB lõi, näitab seda, et ta teadis, et tal on käes nuga. Algatuseks peab ringkonnakohus küll märkima, et maakohtu istungi protokoll ei kinnita prokuröri väidet, et A. Majorov kirjeldas ja näitas ette, et „tegi vasaku käega noaga löögiliigutuse küljele peale paralleelselt“. Maakohtu istungi protokollis on apellatsioonis käsitletud osas kirjeldatud ristküsitluse käiku nii: Kuidas käsi oli? Kükitasin, selja taha ei näinud, tõusin lihtsalt, siis ta saigi kuskile pihta. Milline Teie käeliigutus oli? Külje peale paralleelselt. Süüdistatav näitab, et tõusis püsti, vasaku külje poolt vasaku käega tagantpoolt altpoolt haaras midagi ja siis liikus edasi. Kätt üle pea ei tõstnud? Ei. (kd I; tl. 39, 39 prd) Seega maakohtu istungi protokolli kohaselt kirjeldas ja näitas ette noa haaramise, mitte sellega löömise liigutust. See, kuidas ta BB noaga lõi, on ringkonnakohtu hinnangul jäänud täpsustamata. Selle kohta, kuidas A. Majorov BB tabas, võimaldavad teha järeldusi tunnistajate ütlused ja BB vigastuse iseloom. Kiirabikaartide kohaselt oli BB-l oli 1,5-2 cm pikkune torkevigastus (kd II; tl.41, 42). See näitab ringkonnakohtu hinnangul, et BB vigastus ei saanud tekkida tema noaga riivamisel, vaid tema suunas tehtud löögi tulemusel.

Ka tunnistajate kirjelduste järgi A. Majorov lõi BB noaga. ZZ on öelnud, et A. Majorov lõi BB noaga ülevalt alla vasakule poole rindkerre, südame piirkonda (kd II; tl. 14). Ka RR ütluste kohaselt tegi A. Majorov löögi moodi liigutuse BB suunas (kd II, tl. 32). Seda, et A. Majorov lõi tahtlikult BB noaga, näitab seegi, et pärast BB noaga löömist köögist välja joostes hüüdis ta esikus olnutele „kes on järgmine“ või „kas tahad ka saada“. Sellist ähvardust on oma ütlustes kirjeldanud nii ÕÕ (kd II; tl. 23), EE (tl. 29) kui ka QQ (tl. 26). Sellise ähvardusega viitas A. Majorov ise sellele, et oli just BB noaga löönud. Ringkonnakohus leiab, et torkehaav näitab, et A. Majorov mitte lihtsalt ei vehkinud BB suunas noaga, vaid lõi tema suunas. Haava sügavus (1,5 cm), mis ei olnud küll väga sügav, aga ka mitte pindmine, näitab, et A. Majorov sooviski tekitada löögiga BB-le tervisekahjustust. Seega tervisekahjustuse põhjustas A. Majorov kavatsetult. Tervisekahjustuse eluohtlikkuse suhtes oli A. Majorovil aga kaudne tahtlus. Kuigi ka tunnistajate sõnul toimus noa haaramine ja BB löömine väga kiiresti, mis tähendab, et A. Majorovil ei olnud mahti lööki sihtida, tuleb arvestada, et ZZ kirjelduse kohaselt lõi BB kehasse üles tõstetud käes oleva noaga ülalt alla. Sellisel viisil sai ta tabada just rinnapiirkonda, st piirkonda, kuhu noaga löömisel oli suur oht vigastada südant või kopse.

A. Majorov ning BB olid 29. septembril 2019 ühes alkoholi tarvitanud seltskonnas. A. Majorov saadeti viina juurde ostma. A. Majorov jäi aga kauaks ära ja teda mindi otsima. Ta leiti UU korterist, kust ta aeti õue maja ette, kus BB lõi teda kaks korda näkku. Löökide tulemusel kaotas A. Majorov teadvuse ja kukkus maha, misjärel BB jätkas tema lõdva keha väntsutamist (asjaosaliste ärritus, BB löögid ning A. Majorovi lõdva keha siia-sinna loopimine on näha ja kuulda ka mobiiltelefoniga salvestatud videol). Pärast toibumist põgenes A. Majorov oma abikaasa WW korterisse, kus rääkis, et oli peksa saanud ja palus end ära peita. WW nägi, et A. Majorovil on näo vasak pool katki, paistes ja hüübinud verega koos. BB, kes tahtis jätkuvalt A. Majoroviga viina toomata jätmise pärast arveid klaarida, läks temaga koos olnud seltskonnaga A. Majorovile ka sellesse korterisse järele. Ta leidis A. Majorovi koos WW-ga korteri rõdult. BB hakkas nõudma, et A. Majorov tuleks välja, sikutades ühtlasi A. Majorovit riietest. A. Majorov keeldus BB-ga kaasa minemast, öeldes, et siis hakatakse jälle peksma. Lõpuks liikusid BB ja A. Majorov siiski kööki, kus BB jätkas nõudmist, et A. Majorov välja tuleks. A. Majorov kükitas kraanikausi juurde maha. Kui ta uuesti püsti tõusis, haaras ta kraanikausi juurest noa, lõi sellega BB-le rindu ja jooksis korterist välja. Kirjeldatud sündmuste käik näitab selgelt, et A. Majorovil oli põhjust karta, et ta saab peksa, kui ta BB-ga koos välja läheb. Vaevalt tund aega varem oli BB A. Majorovi suhtes vägivalda tarvitanud. See, et BB pidas vajalikuks uuesti A. Majorovi üles otsida, näitab, et tema jaoks ei olnud konflikt A. Majorovi oimetuks löömisega lõppenud. Tunnistajad QQ, EE, RR ja ZZ on ütlustes kinnitanud, et A. Majorovi uuesti üles otsimise põhjus oli endiselt see, et A. Majorov ei olnud toonud viina, mida teda tooma saadeti. Samuti nähtub nii A. Majorovi kui tunnistajate ütlustest, et BB oli endiselt ärritunud. UU ütlustest ilmneb, et enne kui BB A. Majorovi ZZ ja WW korterist leidis, käis ta koos QQga veel kord UU juurest otsimas. UU sõnul tungisid A. Majorovit enne peksnud mehed tema tuppa ja otsisid kõik kohad põhjalikult läbi; ära läksid nad alles siis, kui olid kõik kohad läbi otsinud ja tema oli ähvardanud politsei kutsuda (kd II, tl. 58). Selline võõrasse korterisse tungimine ja selle läbi tuhnimine näitab, et BB viha A. Majorovi vastu polnud vaibunud. Sellele, et BB oli jätkuvalt A. Majorovi peale vihane, viitab tema käitumine ka ZZ korteris, mille rõdult ta A. Majorovi ja WW leidis. Nii A. Majorovi enda kui ka mitme tunnistaja (WW, EE, RR) sõnul püüdis BB A. Majorovit riietest või käsivarrest tirides korterist välja saada. A. Majorovi väitel tegi BB rõdul rusikatega tema näo suunas löögiliigutusi. WW sõnul püüdis BB rõdul ka teda lüüa. See kõik ei viita sugugi BB soovile tüliküsimust rahulikult lahendada. Ka BB nõudmine, et A. Majorov tuleks asja lahendamiseks välja, andis A. Majorovile põhjust arvata, et teda hakatakse taas peksma. Ka UU korterist aeti A. Majorov tema peksmiseks välja. A. Majoroviga lihtsalt rääkida oleks BB võinud ka korteris. A. Majorov ründas BB noaga siis, kui ta ei näinud enam võimalust korterisse jääda (korteri omanik ZZ nõudis tema lahkumist) ega muul viisil BB käest pääseda (ta ei saanud põgeneda, sest BB oli teel ees ja ka esikus olid BBga koos olnud inimesed). St. A. Majorov ründas BB noaga alles siis, kui talle oli ilmne, et vastasel juhul peab ta kohe BB-ga välja minema.

Seda, et A. Majorov oli veendunud, et ta saab siis peksa, kinnitavad tunnistate ütlused: erinevad tunnistajad on andnud ütlusi selle kohta, et A. Majorov punnis esmalt rõdul ja siis köögis korterist lahkumisele vastu, avaldades kartust, et siis hakatakse teda peksma. Niisiis ründas A. Majorov BB noaga olukorras, kus oli alust arvata, et teda hakatakse kohe peksma (st kaitses end vahetult eesseisva ründe eest). Prokuröri arvates oleks A. Majorov saanud vältida peksmist korterisse jäämisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei arvesta prokuröri arvamus üldse seda olukorda, milles A. Majorov tõenditest nähtuvalt oli. Nii see, et BB pidas vajalikuks A. Majorov uuesti üles otsida (milleks otsis ta läbi UU korteri), kui ka BB järjekindlus selle nõudmisel, et A. Majorov temaga kaasa tuleks, näitavad, et korterisse jäämine ei olnud mingi kindel viis konflikti lõpetamiseks. Pealegi nõudis ka korteri omanik ZZ, et kõik, sh A. Majorov lahkuks korterist. Niisiis viitas kõik sellele, et varem või hiljem oleks A. Majorov olnud sunnitud koos BB-ga korterist lahkuma. A. Majorovi käitumisest on näha, et ta niigi püüdis seda igati venitada. Lisaks eelnevale juhib ringkonnakohus prokuröri tähelepanu sellele, et KarS § 28 lg 3 kohaselt ei võta võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole õigust hädakaitsele. St isegi, kui A. Majorovil oleks olnud võimalik korterisse jäämisega rünnet vältida, ei võtnud see talt õigust end kaitsta. Alusetu on ka prokuröri seisukoht, et A. Majorovil oleks olnud võimalik köögist väljuda ilma BB tervist kahjustamata. Kuna BB nõudiski, et A. Majorov tuleks temaga koos välja ja A. Majorovil oli põhjust arvata, et ta saaks väljas peksa, ei ole küsimus lihtsalt selles, kas A. Majorovil oli võimalik köögist ja korterist väljuda, vaid selles, kas tal oli võimalik teha seda ilma BB ja temaga koos olnud inimesteta. Selle A. Majorov BB haavamise ja temaga koos olnute ähvardamisega saavutaski.

Ringkonnakohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, et A. Majorov ületas hädakaitse piire.

Väites, et A. Majorovi riietest sikutamine ei ole selline tegevus, mis õigustaks BB noaga rindkere piirkonda löömist, eksib prokurör küsimuses, mis oli rünne, mille eest A. Majorov end

kaitses. A. Majorov ei kaitsnud end riietest sikutamise eest, vaid eesseisva peksmise eest. Sellest tulenevalt, et BB oli ta eelnevalt oimetuks löönud, oli A. Majorovil alust karta jõhkrat vägivalda. Seetõttu ei pea ringkonnakohus noa kasutamist eesseisva ründe tõrjumiseks ebaproportsionaalseks. A. Majorovi kaitsetegevus piirdus ühe noahoobiga, kusjuures ta ei põhjustanud sügavat haava. Samuti leiab ringkonnakohus, et A. Majorovile ei saa ette heita, et ta ei piirdunud BB noaga ähvardamise või vähemalt mõnda vähemeluohtlikku kohta haavamisega. Agressiivset purjus inimest ei pruugi noaga ähvardamine heidutada. Ka ei olnud A. Majorovil pingelises olukorras mahti kaalutleda, kuhu BB lüüa. Nagu A. Majorov on selgitanud, oli tema eesmärk põgeneda, st oluline oli ka tegutsemise kiirus ja sellest tulenev üllatusmoment. Juures olnute kirjeldus toimunust näitab, et kõik toimuski kiiresti. Ringkonnakohtu hinnangul tundis A. Majorov end väljapääsmatus olukorras olevana ja tegutses meeleheitlikult. Seda, kui suurt hirmu A. Majorov peksmise ees tundis ja kuivõrd ta püüdis vältida BB-ga koos minemist, näitab ringkonnakohtu hinnangul tõik, et köögis kükitas A. Majorov kraanikausi juurde nurka maha. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et A. Majorov tundiski end nurka aetuna. Neist asjaoludest lähtuvalt ei leia ringkonnakohus, et A. Majorov oleks valinud ründe tõrjumiseks ilmselgelt ebaproportsionaalse vahendi või tekitanud liigset kahju, rääkimata sellest, et ta oleks seda teinud otsese tahtlusega või kavatsetult. Eelnevast tulenevalt ei ole alust maakohtu otsuse tühistamiseks A. Majorovi õigeksmõistmises KarS § 118 lg 1 p 1 järgi.

alusel mõistetud liitkaristus tühistada. See, et A. Majorov kandis praeguse kohtumenetluse ajal eelmist karistust, on toonud kaasa olukorra, kus A. Majorovil on talle Pärnu Maakohtu

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.