Liiklussüüteod

ajavahemike

järel

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2 (4)

mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,75 mg/l või rohkem. Samuti puudub Kalle Mikul mootorsõiduki juhtimisõigus. Sellega rikkus ta liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 sätteid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. ... selles, et tema 07.10. 2020.a. kella 09. 17 paiku juhtis uuesti omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust xxx M1 kategooria mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga xxx, seisundis kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,25 mg/l, võttes arvesse laiendmääratuse 0,12 mg/l, siis lugeda lõplikuks tulemiks 1,13 mg/l. Mõõtmine toimus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARDF-0033. Antud teoga rikkus Kalle Mikk Liiklusseaduse § 33 lg 11 p2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei või mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti rikkus Kalle Mikk Liiklusseaduse § 90 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juhtida mootorsõidukit isik, kellel ei ole või kellel puudub vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, korduvalt, pani Kalle Mikk toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava Kalle Miku, tema kaitsja advokaat Marina Kelpmani ja prokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Kalle Mikk ́ule karistuseks üks (1) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.07. 2020.a. kuni 14.07. 2020.a. s. o. 2 päeva karistusaja hulka. Kalle Mikk ́ule kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista üksteist (11) kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 424 lg 4 p 1; KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et Kalle Mikk ́ule mõistetavast üheteistkümne (11) kuu ja 28 päevasest vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele kolm (3) kuud vangistust ja vangistus tähtajaga kaheksa (8) kuud ja 28 päeva mõista tingimisi ja täitmisele mitte pöörata, kui Kalle Mikk kaheaastase (2) katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kalle Mikk peab:

elama kohtu määratud alalises elukohas;

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et Kalle Mikk on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Kalle Mikk ́u käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Kalle Mikk ́u registreerima ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates kinnipidamisasutusest vabanedes riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla; AS Valga Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Kalle Mikk ́u kolme (3) kuulise vangistuse kandmise aja algust tema teistkordsest kahtlustatavana kinnipidamisest s.o. 7. oktoobrist 2020.a. Kalle Mikk ́ul puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Välja mõista Kalle Mikk ́ult süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku 671,16 eurot. Kohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Kalle Mikk KarS § 424 lg 2 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 876 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 671,16 eurot; kokku 1547,16 eurot, mille mõistab kohus vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud tasuda süüdistataval ositi 1 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.