Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus Mihhail Listovit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 22. augusti 2019. a Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtuotsusega nr 1-19-6595 karistatud süstemaatilise varguse eest, milline karistatus ei ole kustunud, püüdis varastada uuesti 25. oktoobril 2020. a kella 16.30 ajal Tartu linnas aadressil XXX asuvast kauplusest Sportland jopet Helly Hansen väärtusega 249

eurot 95 senti, läbides kassaliini kauba eest tasumata. Kuritegu jäi Mihhail Listovi tahtest sõltumata lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Kaup on rikkumata tagastatud kauplusele. Sellega pani Mihhail Listov toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale Mihhail Listovile karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi mõista liitkaristuseks 10 kuud 27 päeva vangistust, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetavat karistust 5 kuud vangistust 22. augusti 2019. a Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtuotsusega nr 1-19-6595 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse võrra. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.– 27. oktoober 2020. a, s.o 3 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 10 kuud 24 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada mõistetav vangistus 324 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Mihhail Listov kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha kiirmenetluses 438 eurot ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu 132 eurot. KrMS § 180 lg 3 teisest lausest tulenevaid asjaolusid ei esine. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel määrata kriminaalmenetluse kulude maksmine igakuuliste maksetena peale kohtuotsuse jõustumist 1 aasta jooksul. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Mihhail Listov tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole, konfiskeerimisele kuuluv vara puudub.

Asitõendiks on musta värvi seljakott, mis asub kriminaalasja juures ning mille kohta nii süüdistatav kui prokurör kohtuistungil kinnitasid, et selle võib tagastada Mihhail Listovile. Kriminaalasja toimikus olev DVD-plaat tuleb jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt Mihhail Listovilt väljamõistetvateks menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.