Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorraline ettekanne E.R-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks
Kohtunik
Ingrid Kullerkann
Istungisekretär
Marve Alaver
Süüdimõistetu
E.R Isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx
Kriminaalhooldusametnik
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse kriminalhooldusametnik Christina Jõesaar
RESOLUTSIOON
1.Pöörata täitmisele E.R-ile Tartu Maakohtu 28. novembri 2019. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja saata ta vanglasse karistust kandma 5 kuuks ja 28 päevaks.
2.Kohustada E.R-i ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks. Arvestada E.R-i karistuse kandmise aja algust alates tema ilmumisest vanglasse karistust kandma. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 28. novembri 2019. a otsusega tunnistati E.R süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 27. – 28. november 2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti E.R-i kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui E.R ei pane 1 aasta ja 9 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p -des2 ja 8 sätestatud kohustusi ja tema nõusolekul talle KarS § 75 lg
4 alusel pandud kohustust registreerida end 15 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbida esmase hindamise teenus programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames. Katseaja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 28. novembrist 2019. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti E.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks otsuse jõustumisest.
2.Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus esitas 18. septembril 2020 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale E.R-i suhtes erakorralise ettekande, kuna E.R ei allunud 16. augustil 2020 alkoholi tarvitamise keelu järgimise kontrollile oma elukohas ja tarvitas 20. augustil 2020 alkoholi.
3.Erakorralisest ettekandest nähtub, et E.R-i suhtes algas kriminaalhooldus 1 4. detsembril 2019. Kriminaalhooldusametnik kohtus esimest korda E.R-iga 23. detsembril 2019 ja sellel kohtumisel selgitas ametnik talle kontrollnõuete sisu, kohtu määratud kohustusi ja võimalikke tagajärgi nende rikkumise korral. E.R on Töötukassas töötuna arvel alates 21. novembrist 2019 ja ta on praeguseni töötu. E.R-i väitel on talle määratud osaline töövõimetus ja tema ainus sissetulek on töövõimetoetus. Alkoholi tarvitamise keelu järgimist on kontrollitud üheksal korral. 2. jaanuaril 2020 tuvastas kriminaalhooldusametnik Põlva esinduses E.R-il alkoholijoobe 0,366 mg/l. Alkoholi tarvitamise eest 2. jaanuaril 2020 tegi kriminaalhooldusametnik E.R-ile esimese kirjaliku hoiatuse.
4.16. augustil 2020 ei allunud E.R alkoholi tarvitamise keelu järgimise kontrollile. 16. augustil 2020 kella 17.15 paiku soovisid kriminaalhooldusametnikud kontrollida, kas E.R järgib alkoholi tarvitamise keeldu. Koputuse peale ei avanud E.R ust ja ta väitis telefonis, et on sügaval metsas. Samas oli talle kuuluv auto kortermaja ees. Kui E.R sai teada, et ametnikud soovivad teda kontrollida, polnud ta nõus oma täpset asukohta avaldama ja ta katkestas kõne. Kui ametnik helistas E.R-ile uuesti, ei vastanud ta telefonile ja lülitas telefoni välja. Kuna E.R teadis, et kriminaalhooldusametnik soovib temaga kohustuse täitmise kontrolli raames kohtuda, viitab ametnikule tagasi helistamata jätmine ja telefonikõnedele hilisem vastamata jätmine soovile kohustuse täitmise kontrollist kõrvale hiilida. 21. augustil 2020 antud kirjalikus seletuses põhjendas E.R 16. augustil 2020 kriminaalhooldusametniku kontrollile mitteallumist sellega, et ta viibis 16. augustil 2020 kella 17.00 – 18.00 ajal kodus ja oli närvivapustuse äärel. Seega on E.R kirjalikus seletuses tunnistanud, et ta viibis sel kellaajal, mil ametnikud proovisid teda kodust kätte saada, oma elukohas. Korteri ukse avamata jätmisega, telefonis kriminaalhooldusametnikele oma asukoha kohta valetamisega ja oma täpse asukoha avaldamisest keeldumisega muutis E.R kohustuse täitmise kontrolli võimatuks.
5.20. augustil 2020 tuvastas Võru esinduse kriminaalhooldusametnik E.R-il xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alkoholi tarvitamise. Indikaatorvahendi näit oli 0,202 mg/l.
29.juulil 2020 toimunud esimesel Liiklusohutusprogrammi individuaalkohtumisel tutvustati E.R-ile sotsiaalprogrammi Liiklusohutusprogramm järgnevaid kohtumise aegu ja talle selgitati, et rühmakohtumised toimuvad 5. ja 12. augustil 2020 algusega kell 9.00. E.R allkirjastas programmis osalemise kokkuleppe, milles kinnitas, et osaleb kõigil kohtumistel. Kokkuleppes olid kirjas rühmakohtumiste ajad. 5. augustil 2020 kell 8.40 helistas E.R ja teatas, et ta on teist päeva palavikus ning ta ei saa seetõttu programmi rühmakohtumisele tulla. Talle selgitati, et tal tuleb võtta oma haiguse kohta arstilt tõend ja esitada see kriminaalhooldusametnikule. 21. augustil 2020 esitas E.R perearsti tõendi selle kohta, et ta ei saanud haigestumise tõttu 5. augustil 2020 kriminaalhooldusosakonda ilmuda. Seetõttu luges kriminaalhooldusametnik sotsiaalprogrammi kohtumiselt puudumise
põhjendatuks. E.R on uuesti lisatud programmi planeeritute nimekirja, kuid praegu pole programmi toimumise aeg teada.
6.E.R täitis kohustuse läbida programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenus 3. augustil 2020. E.R otsustas programmi raames edasi mitte osaleda, mis näitab, et ta ei tunnista alkoholi tarvitamise probleemi olemasolu. Kriminaalhoolduse jooksul on E.R-iga vesteldud alkoholi tarvitamise mõjust tema senisele käekäigule ja joobes juhtimisest ja selle võimalikest tagajärgedest. Vestlustes on selgunud, et E.R näeb alkoholi negatiivset mõju oma elukäigule eelkõige kriminaalkaristuste osas, sest ta on alkoholijoobes korduvalt toime pannud kuritegusid. Joobes juhtimise võimalike tagajärgedena nimetab ta kahjulikke tagajärgi iseendale. Samas ta ei mõista, millist kahju võib ta joobes juhtimisega tekitada teistele inimestele.
7.Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku pöörata E.R-ile Tartu Maakohtu 28. novembri 2019. a otsusega mõistetud karistus täitmisele, sest ta on kahel korral rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ning ta pole allunud kriminaalhooldusametnike kontrollile. E.R pole teinud vajalikke järeldusi ja ta jätkab alkoholi kuritarvitamist, hoolimata talle antud võimalusest kanda oma karistust vabaduses. Kontrollnõuete ja kohustuste rikkumise tõttu puudub kriminaalhooldusametnikul veendumus, et lisakohustuse seadmise või katseaja pikendamise korral muudab E.R oma eluviisi ja täidab edaspidi käitumiskontrolli nõudeid tingimusteta. Kohtu seisukoht
8.Erakorralises ettekandes heidetakse E.R-ile ette seda, et ta ei avanud 16. augustil 2020 kriminaalhooldusametnikule koputuse peale ust, ei avaldanud kriminaalhooldusametnikule telefoni teel andmeid oma asukoha suhtes, katkestas kõne ning ei vastanud kriminaalhooldusametniku uuele kõnele. Erakorralisele ettekandele on lisatud nende väidete kinnituseks kriminaalhoolduse elektrooniline päevik, millest nähtub, et 16. augustil 2020 kella 17.15 paiku soovisid kriminaalhooldusametnikud kontrollida, kas E.R järgib alkoholi tarvitamise keeldu. Koputuse peale E.R ust ei avanud. Telefonis väitis ta, et on sügaval metsas. Kui ta sai teada, et ametnikud soovivad teda kontrollida, polnud ta nõus oma täpset asukohta avaldama ja katkestas telefonikõne. Kui E.R-ile helistati uuesti, ei vastanud ta kõnele ning lülitas telefoni välja. Ka E.R tunnistab, et ta ei allunud 16. augustil 2020 kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas. Enda sõnade kohaselt ta ei tea, miks ta kriminaalhooldajale ust lahti ei teinud. Kas oli närvipinge, sest ei maga öösel korralikult ja see teeb tuska. Kohtu hinnangul on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega ning asjaolusid, mis seda vabandaks, ei esine. E.R on rikkunud KarS § 75 lg 1 p 3 alusel pandud kohustust alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta.
9.Erakorralises ettekandes heidetakse E.R-ile ette seda ka seda, et ta tarvitas 20. augustil 2020 alkoholi. Seda väidet kinnitab alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll, millest nähtub, et kriminaalhooldusametnik tuvastas 20. augustil 2020 kell 13.39 xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx E.R-il indikaatorvahendiga alkoholisisalduse väljahingatavas õhus. Indikaatorvahendi näit oli 0,202 mg/l. Ka E.R tunnistab, et ta tarvitas 20. augustil 2020 alkoholi. Tegemist on sellise käitumiskontrolli nõuete rikkumisega, mis üldjuhul ei saagi olla vabandatav. Seega rikkus E.R 20. augustil 2020 talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest.
10.KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
11.E.R rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ja kohustust alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas. Ta on ka varem ühel korral rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja kriminaalhooldusametnik tegi selle eest talle kirjaliku hoiatuse. E.R käis 3. augustil 2020 vaimse tervise õe vastuvõtul programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames ja otsustas edaspidisest programmis osalemisest loobuda. Kohtuistungil selgitas ta, et polnud põhjust seal käia. Sellele järgnes alkoholi tarvitamise keelu rikkumine 20.08.2020.
12.Kohus nõustub kriminaalhooldaja kohtuistungil avaldatud seisukohaga, et E.R-i senise käitumise pinnal rikkumised jätkuksid. Ta ei tunnista enda ilmset alkoholiprobleemi. Süüdimõistetu sõnul on tal vaimse tervise probleemid, kuid millised konkreetselt, ta nimetada ei oska. Kohtuistungil avaldunud E.R-i üldine ellusuhtumine on väga negatiivne. „Närvid on läbi“ paljude erinevate asjade pärast – perekonnasuhted, tööd ja raha ei ole, tervis on kehv. Need asjaolud võivadki vastata tegelikkusele ja on kahtlemata kahetsusväärsed. Paraku viivad erinevad asjaolud E.R-i tema enda sõnu kasutades „närvivapustuse äärele“ ja see ei võimaldanud tal alluda kriminaalhooldaja kontrollile. Võime kriminaalhooldaja kontrollile alluda on karistuse kontrollnõuetega tingimusliku kohaldamata jätmise korral siiski vältimatu. Isiku selgitustest nähtub, et ta ei adu alkoholikeelu olemust ega seda, et kohtu seatud keeld on järgimiseks. Eelneva koosmõju alkoholiprobleemi mittetunnistamise ja katseaja suhtelise pikkusega viib kohtu järeldusele, et edaspidi rikkumistest hoidumine ei ole tõenäoline.
13.Seega tuleb E.R-ile Tartu Maakohtu 28. novembri 2019. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa täitmisele pöörata ja saata ta vanglasse karistust kandma 5 kuuks ja 28 päevaks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.