Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
11. mai 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12
Kriminaalasja number
1-19-9476
Kohtukoosseis
Kohtunik Rita Kulberg
Kohtuistungi sekretär
Lea Kirotar
Asi
Süüdimõistetu B.I vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine
Prokurör
Abiprokurör Ruti Kilg (kohtuistungil ei osalenud)
Süüdimõistetu
B.I isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; käesoleval ajal kannab karistust xxxxx xxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
7. mai 2021
Jätta B.I Tartu Maakohtu 28.11.2019 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrus kätte toimetada süüdimõistetule, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Tartu Maakohtu 28.11.2019 otsusega mõisteti B.I süüdi Kars § 424 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati B.I eelvangistuses viibitud aeg 27.11.28.11.2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning B.I-le kandmisele kuuluvaks karistuseks mõist eti 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg -te 1, 3 alusel määrati, et B .I-le mõistetavat karistust 5 kuud 28 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui B.I ei pane 1 aasta ja 9 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-
des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p -des 2, 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel kohustati B.I alates kohtuotsuse jõustumisest 15 tööpäeva jooksul registreerima end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbima esmase hindamise teenuse. Katseaja algust arvati alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 28.11.2019 ja k äitumiskontrolli kohaldamist alates otsuse jõustumisest, s.o alates 14.12.2019. Tartu Maakohtu 23.10.2020 määrusega pöörati Tartu Maakohtu 28.11.2019 otsusega mõistetud karistus täitmisele ning B.I saadeti vanglasse karistust kandma 5 kuuks ja 28 päevaks, sest süüdimõistetu rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja ei allunud kriminaalhooldaja kontrollile. Kohtumäärus jõustus 9.12.2020. Käesoleval ajal kannab B.I karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 5.01.2021 ja lõpp 3.07.2021. 26.04.2021 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule B.I isikliku toimiku, otsustamaks B.I vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla toetab B.I ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu B.I ei soovi enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamis t. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles toetab B.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused B.I on toime pannud teise astme kuriteo. Vastavalt KarS § 76 lg-le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetu B.I on teise astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3 -1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist
2(4)
karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et B.I tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Ennetähtaegse vabastamise peamiseks sisuliseks eelduseks tuleb pidada muuhulgas õiguskuulekat käitumist karistuse kandmise ajal (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nimetatud eeldus on B .I puhul täidetud. Vangla iseloomustusest nähtuvalt puuduvad kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused ja tema käitumine on olnud korrektne. Vangistuse pikkuse tõttu ei ole B.I-le individuaalset täitmiskava koostatud. Seega täitmiskava täitmisest kõrvalejäämine ei ole tingitud süüdimõistetu st. Samas on süüdimõistetu täitnud põhjalikult sõltuvusteemalist töövihikut - B.I on enda sõnul teadvustanud, et tal on esinenud varasemalt alkoholi liigtarvitamisega seoses probleeme ning see asjaolu on mõjutanud ka tema elukäiku. Samas kipub kinnipeetav nende probleemide osatähtsust mõneti pisendama, väites, et tegemist ei olnud siiski niivõrd tõsise probleemiga, vaid halbade asjaolude kokkulangemisega. B.I on valmis alkoholi tarvitamisega seonduva sõltuvuskäitumisega ka vabanedes edasi tegelema ning on mõelnud erinevatele toimetulekustrateegiatele. Samas jääb B. I tulevikuplaanides realistlikuks ning möönab, et tuttavate seltskonnas saab alkoholist hoidumine olema keeruline. B.I-l on vangla iseloomustuse kohaselt vabanemisel võimalik elama asu da aadressile xxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. B.I lähivõrgustikku kuuluvad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. B.I on enda sõnul omandanud keskerihariduse ja freesija elukutse. Kinnipeetaval on pikaajaline ja mitmekülgne töökogemus. Isikule on määratud ka osaline töövõime ja xxxxxxxxxxxxx. Vahetult enne vangistust oli süüdimõistetu arvel Töötukassas ja elatus töövõimetus pensionist. B.I-l puudub vanglast vabanemisel töökoht, kuid kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et tüt red on nõus isa majanduslikult toetama. Süüdimõistetul on tütardega head suhted. Vabanedes on isikul olemas kindel sissetulek töövõimetoetuse näol ning võimalus taotleda ka teisi toetusi. Õiguskuulekas käitumine vanglas, elukoha ja püsiva sissetuleku olemasolu ning lähedaste toetus iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Kinnipeetava isiklikus toimikus olevast Tartu Maakohtu 28.11.2019 otsuse sisust tuleneb, et B.I-l on vaid üks kehtiv kriminaalkaristus, s.o B. I kannab käesolevalt Tartu Maakohtu 28.11.2019 otsusega mõistet ud 5 kuu ja 28 päeva pikkust vangistust mootorsõiduki joobes juhtimise eest. B .I on karistatud alkoholi tarvitamisega seotud kuriteo eest. Süüdimõistetu kannab karistust vanglas, kuna ta rikkus katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja ka kriminaalhooldusametniku kontrollile allumise kohustust. Seega esineb kohtu arvates B.I-l alkoholi liigtarvitamist, millest tulenevalt süüdimõistetu teadlikult paneb toime rikkumisi (nt sõiduki joobes juhtimine, kriminaalhoolduse nõuete rikkumine). Karistuse täimisele pööramise määruses on kohus asunud muuhulgas seisukohale, et B.I-l esineb alkoholiprobleem, mida ta ei tunnista. Asjaolule, et B.I-l on kalduvus alkoholi tarvitada, mis võib soodustada uue kuriteo toimepanemist, on tähelepanu juhitud ka vangla iseloomustuses. Kohtuistungil B.I
3(4)
avaldas, et edaspidi alkoholi ei tarvita, kuna ei taha enam vanglasse sattuda. Oma alkoholiprobleemi teadvustamine iseloomustab kinnipeetavat positiivselt. Kaaludes B.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (käitumine karistuse kandmise ajal, lähedaste toetus) ja vastu rääkivaid asjaolusid (kuriteo toimepanemise asjaolud, isikut iseloomustavad andmed) poleks B.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabasta mine iseenesest välistatud. B.I on küll karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, kuid muid ühiskonnale ohtlikke tegusid ei ole ta toime pannud. B.I karistuse tähtaeg lõpeb 3.07.2021ja kinnipeetu on käesolevaks ajaks vangistusest ära kandnud veidi enam kui 4 kuud. Vangla iseloomustuse kohaselt ei kanna B.I reaalset vangistust esmakordselt. Süüdimõistetu kohtuistungil avaldatu kohaselt on ta reaalset vangistust kandnud mitukümmend aastat tagasi. Seega on kohtul alust eeldada, et ära kantud karistusaeg on B.I-le küllaldast preventiivset mõju avaldanud ning uute kuritegude toimepanemise oht on väike. KarS § 76 lg 5 teise lause kohaselt kuulub süüdimõistetu vangistusest vabastamise korral allutamisele käitumiskontrollile . KarS § 76 lg 5 esimese lause kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Süüdimõistetu kohtuistungil kinnitas, et ei soovi alluda kuue kuu vältel kriminaalhooldusega kaasnevale käitumiskontrollile. Süüdimõistetu kohtuistungil avaldatu annab alust järeldusele, et ta pole motiveeritud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanema ega täitma sellega kaasnevaid kohustusi. Katseaja edukust on alust eeldada eelkõige juhul, kui süüdimõistetu ise on selle suhtes positiivselt meelestatud. Ennetähtaegse vabastamise korral kanda jääv karistuse osa on ka sedavõrd lühike, et isegi vangistuse täitmise pööramise kartus ei pruugi süüdimõistetut piisavalt mõjutada käitumiskontrollile alluma. Arvestades süüdimõistetu enda hoiakut tingimisi enne tähtaega vabastamise suhtes , ei pea kohus põhjendatuks teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.