1-20-6172
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. oktoober 2020, Tallinn
Kriminaalasja number
1-20-6172 (20231700699)
Kohtunik
Marina Ninaste
Kohtuistungi sekretär
Priit Kirotar
Kriminaalasi
X.H süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Katrin Tron
Süüdistatav
X.H – isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxx, Tallinn; emakeel: eesti keel; xxx; töökoht puudub; kriminaalkorras eelnevalt karistatud: Harju Maakohtu 18. novembri 2014. a otsusega KarS § 184 g 1 järgi vangistusega 2 aastat 9 kuud ja 28 päeva, milline jäeti KarS § 74 alusel tingimisi kohaldamata (katseajaga 3 aastat). Karistus täidetud 17. novembril 2017
Tõkend
Ei ole kohaldatud (kahtlustatavana kinni peetud
Kaitsja
Margus Viira (süüdistatav ei soovi kaitsja osavõttu kohtuistungist)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 249, 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
1-20-6172 § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. X.H peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
ajavahemike
järel
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda X.H-le määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui
1-20-6172 kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
X.H süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 23. märtsil 2020 kella 02.31 ajal Tallinnas, Ehitajate tee 40 juures, suunaga Ehitajate tee 42 mootorsõidukit Mercedes-Benz E200 CDI registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, (alkoholijoove – alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,44 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,14 mg/l, (lõplik tulemus 1,30 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg-t 1, § 69 lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg-t 1. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove, 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega süüdistatav X.H pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava X.H , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on X.H-le mõistetav karistus järgmine. KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 10 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb kokkuleppe kohaselt arvata karistuse hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg
1-20-6172 s.o 876 eurot ja kaitsja tasu kokku summas 108 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku on 984 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kuuluvad menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisest hüvitamisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena.
Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb X.H KarS § 424 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskuludeks on KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 108 eurot, s.o kokku 984 eurot. Kokkuleppest tulenevalt ja KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel X.H-lt asuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 82 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.