1-20-6630
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. oktoober 2020 Tallinn
Kriminaalasja number
1-20-6630 /19231502445/
Kohtukoosseis
Kohtunik Katrin Mikenberg
Kohtuistungi sekretär
Jane Põldoja
Tõlk
Julia Zautina
Kriminaalasi
U.P süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Eneli Laurits
Süüdistatav U.P – isikukood: XXX; asukoht: asub xxx, elukoht: xxx; kodakondsus: xxx kodanik; haridus: xxx; emakeel: xxx keel; töökoht: xxx; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 05.12.2017 otsusega KarS § 424 lg 1 järgi lühimenetluses 4-kuulise vangistusega KarS § 73 kohaldades tingimisi üheaastase katseajaga; tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 14.-15.11.2019.
Juhindudes KrMS § 248 lg-st 1 p 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete), KrMS § 339 lg 1 (kriminaalmenetluse olulise rikkumise loetelu) rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast (KrMS § 319).
U.P , isikuna, kellel on Harju Maakohtu poolt 05.12.2017 otsusega 1-17-11258 mõistetud kehtiv karistus mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, juhtis uuesti tahtlikult 14.11.2019 kella 11.00 ajal Tallinnas, Virbi 12 juures mootorsõidukit xxx, riikliku registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, s.t tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,25 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, seega vähemasti 1,13 mg/l.
Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 alusel on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Selliselt rikkus U.P liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega on U.P korduvalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, mis on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu.
Juhindudes KrMS § 245, sõlmisid prokurör Eneli Laurits, süüdistatav U.P ja tema kaitsja Mirjam Frey käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe: KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatava karistamist 1 aasta 6 kuud, millest arvestatakse kantud karistusena maha kahtlustatavana kinnipeetud kaks päeva. Kohaldades KarS § 69 lg 1 ja 3 sätteid asendatakse kandmata vangistus 538 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta 6 kuud. Süüdistatav peab järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust. Lisakaristusena KarS § 424 lg 4 p 2 ja § 50 lg 1 p 1 alusel võetakse U.P-lt ära juhtimisõigus kolmeks kuuks. Süüdistatavalt mõistetakse välja sundraha 876 eurot. Kaitsjatasu 119 eurot jääb riigi kanda.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub U.P talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistustes süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista kokkuleppes sõlmitud karistus. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes märgitud ulatuses ja viisil. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.