1-20-6715
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. oktoober 2020 Tallinn
Kriminaalasja number
1-20-6715 /20231700492/
Kohtukoosseis
Kohtunik Katrin Mikenberg
Kohtuistungi sekretär
Jane Põldoja
Tõlk
Julia Zautina
Kriminaalasi
A.A süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Katrin Tron
Süüdistatav A.A - isikukood: XXX; elukoht ja aadress: xxx; kodakondsus: xxx; haridus: xxx; emakeel: xxx keel; töökoht: xxx; karistatus: varem kriminaalkorras karistamata; tõkend: puudub, kahtlustatavana kinni peetud 27.-28.02.2020.
Juhindudes KrMS § 248 lg-st 1 p 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude kogusummas 940,80 eurot tasumine ositi, s.o alates kohtuotsuse jõustumisest 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Väljamõistetud menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99920700040710. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete), KrMS § 339 lg 1 (kriminaalmenetluse olulise rikkumise loetelu) rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
A.A juhtis tahtlikult 27.02.2020 kella 23.02 ajal Harjumaal Tallinnas Järveotsa teel Järveotsa tee 7 ja Järveotsa tee 17 vahelisel lõigul, sõites Järveotsa tee 17 suunas mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,92 mg/l, laiendmääramatusega ±0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,83 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1, (juht ei tohi olla joobeseisundis), § 69 lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 ning § 36 lg 4 p 1. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove, 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/. Seega süüdistatav A.A pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Juhindudes KrMS §-st 245 sõlmisid prokurör, süüdistatav A.A ja tema kaitsja käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe: KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. Mõistetud vangistusest loetakse KarS § 68 lg 1 alusel kantuks 2 päeva ning ülejäänud osas jäetakse karistus KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. Süüdistatav peab tasuma 12 kuu jooksul menetluskulud, s.o sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 876 eurot ja kaitsjatasu 64,80 eurot.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused ning prokuröri arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub A.A talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistustes süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista kokkuleppes märgitud karistus. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes märgitud ulatuses ja viisil.
(allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.