Liiklussüüteod

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu 25.09.2019 otsusega on Raul Issajev süüdi mõistetud KarS § 424 lg 1 järgi. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti R. Issajevilt riigituludesse välja menetluskuludena 874,80 eurot. Kohtuotsusega määrati väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tasumisele ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtuotsus jõustus 11.10.2019. Süüdimõistetu R. Issajev esitas 25.09.2020 Tartu Maakohtule taotluse temalt eelnimetatud kohtuotsusega välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamiseks (tl 49). Avalduse kohaselt on R. Issajevil tasumata jäänud tähtaegselt menetluskuludest kaks osamakset. Kuna tema naine lahkus ning ise ta ei oska arvutit kasutada, palus R. Issajev teha ülekanded oma

tütrel, kuid arusaamatuse tõttu jäid maksed tegemata. R. Issajev saab viimased kaks osamakset ära tasuda 10.10.2020 ja 30.10.2020. Maksu- ja Tolliameti esindaja K. Siimsalu vastas 06.10.2020 kohtu päringule (tl 51 ja 52), märkides, et sissenõudja on nõus kohtule esitatud avaldusega ning R. Issajevil on tasumata nõude jääk 291,60 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada. KrMS § 423 vastavalt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel sama seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Seega võrdsustab kohtulahendi täitmise mõttes kriminaalmenetluse kulud ja muud rahalised sissenõuded rahalise karistuse täitmiseks kehtestatud eeskirjadega. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. R. Issajev ei ole temalt Tartu Maakohtu 25.09.2019 otsusega välja mõistetud menetluskulusid veel tervikuna ära tasunud. Riigikohus on märkinud, et mõjuva põhjusena, mis takistab kriminaalasjas kohtu määratud tähtajaks rahaliste sissenõuete tasumist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav kohtu määratud rahalisi kohustusi tähtaegselt täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb tähtaja pikendamist ja tähtaja pikendamiseks tuleb süüdimõistetul esitada tõendid ka oma majandusliku seisukorra kohta tervikuna, millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine talle praegusel ajal võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav (RKKKm 12.02.2012, nr 3-1-1-2-12, p 9). Mõjuvaks põhjuseks võib olla näiteks sissetuleku ja vara puudumine. Kohtu hinnangul on R. Issajevi välja toodud põhjus käsitletav mõjuvana, et tasumist taotletud viisil ajatada. KrMS § 424 alusel määratud rahalise karistuse tasumise pikendatud tähtaega tuleb hakata arvutama mitte käesoleva määruse jõustumisest, vaid kuupäevast, mil rahaline karistus oleks pidanud § 417 lg 2 järgi olema täies ulatuses laekunud kohtu arveldusarvele. Eeltoodu kehtib ka tasumata kriminaalmenetluse menetluskulude kohta. R. Issajevil oleks tulnud makseinfo alusel menetluskulud tasuda hiljemalt 10.04.2020. Käesoleva määruse tegemise ajaks ei ole kohtuotsust riigi tuludesse tasutava rahasumma osas täitmisele pööratud ning rahasumma tasumise tähtaega on võimalik pikendada, alates viimati nimetatud kuupäevast. Kuivõrd R. Issajev on märkinud, et soovib kaks viimast osamakset tasuda 10.10.2020 ja 30.10.2020, siis lähtuvalt eeltoodust tuleb pikendada menetluskulude tasumise tähtaega ning määrata menetluskulude jääk 291,60 eurot tasumisele kahes osas, kohustades R. Issajevit tasuma eelmärgitud menetluskulude viimased osamaksed 10.10.2020 ja 30.10.2020. Kohus selgitab, et tähtajaks menetluskulude tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.