Liiklussüüteod

Harju Maakohtu 24. augusti 2020 otsusega mõisteti S.G süüdi KarS § 329 ja KarS § 424 lg 2 järgi, kohaldades KarS § 63 lg-t 1, mõisteti karistuseks raskemat karistust ettenägeva seadusesätte (KarS § 424 lg 2) alusel 9 kuud vangistust. Lisaks tunnistati S.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud

üksikkaristustest raskemat ja liitkaristuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 6 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2. augustist 2019 kuni 3. augustini 2019, s.o 2 päeva. Kandmata karistus on 6 kuud ja 18 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 11. jaanuari 2019 otsusega nr 1-18-10456 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (kandmata karistus 23. augusti 2020 seisuga oli 1 aasta 8 kuud 21 päeva) ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud 9 päeva vangistust. Liitkaristuse kandmise algust arvestati kohtuotsuse kuulutamise päevast - 24. augustist 2020. S.G mõisteti KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi selles, et tema, varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, nimelt 1. mail 2019 karistati KarS § 218 järgi väärteokorras varguse toimepanemise eest, samuti olles karistatud Harju Maakohtu otsusega 11. jaanuaril 2019 KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9, § 424 lg 2 järgi, uuesti süstemaatiliselt: -

-

KarS § 424 lg 2 ja KarS § 329 järgi mõisteti S.G süüdi selles, et tema, olles 11. jaanuaril 2019 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja otsusega karistatud KarS § 424 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest (jõustumise kuupäev 29. jaanuaril 2019), juhtis uuesti 2. augustil 2019 kella 22.10 ajal Harjumaal, Raasiku vallas, Aruküla alevikus, XXX juures mootorsõidukit Citroen Jumper, registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis, (alkoholijoove 1,59 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,15 mg/l (lõplik tulemus 1,45 mg/l)) ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.

APELLATSIOONI SISU:

Süüdistatav ei vaidlusta apellatsioonis süüd ega mõistetud karistusi – üksik-ega liitkaristuse määra ega liiki. Ta leiab, et maakohus pidanuks liikaristuse kandmise aja alguseks lugema 22. jaanuari 2020 mitte aga 23. augusti 2020, nagu maakohus leidis. Esiteks viitab süüdistatav kohtuotsuse algusosale e ankeetandmetele, kus on kirjas lause „karisuse kandmise aja algus 22. jaanuar 2020. Teiseks selgitab süüdistatav, et sellise maakohtu poolt kohaldatud konstruktsiooni kohaselt saabub temal õigus ennetähtaegseks vabanemiseks hiljem, kui sel juhul, kui karistuse kandmise aja algus olnuks 21. jaanuaril 2020. S.G palub viga parandada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb

ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et eelosutatud Riigikohtu lahendites viidatud KrMS § 326 lg-le 2 vastab käesoleval ajal samas sõnastuses KrMS § 326 lg 3. Kohtukolleegium leiab, et puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Vaidluse all ei ole ka karistuse määr ega liik. Apellatsioonis vaidlustatakse karistuse kandmise aja algust ning leitakse, et see tulnuks määrata selliselt nagu seadus ja kohtupraktika seda tunnistab hiljem tuvastatud kuritegude konkurentsi juhul e KarS 65 lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse korral. Süüdistatava poolt apellatsioonis esitatud taotlusel puudub seaduslik alus. Esiteks viide ankeetandmetele, kus on märgitud karistuse kandmise aja alguseks 21. veebruar 2020 - tähelepanekul lugemisel on ilmselge, et see algus puudutab eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse reaalse täitmise algust. Sõnaselgelt on kirjas -25. veebruaril 2020 Harju Maakohtu määrusega pöörati karistus 2 aastat 3 kuud 22 päeva täitmisele. Karistuse kandmise alguseks on vahistamine 22. jaanuaril 2020. Ehk siis 22. jaanuaril 2020 on piltlikult öeldes see kuupäev, millest alates hakkab vähenema eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Olukorras, kus isiku suhtes ei ole uues kriminaalasjas valitud tõkendit – vahistamine – aga antud juhul puudus selleks ka põhjus, sest vahi all oli süüdistatav nö teises kriminaalasjas – moodustabki otsuse tegemise kuupäevaga KarS § 65 lg 2 teise liidetava e eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osas. Teine süüdistatava seisukoht, mis puudutab seda, et maakohtu otsuse järgi tekib tal võimalus hiljem tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, kui see olnuks tema poolt pakutud variandi puhu, siis süüdistatava variant ei ole asjassepuutuv. Jah, see seisukoht on kindlasti kuskilt kohtumäärusest leitud, kuid olukorrad ei ole võrreldavad. Nimelt, kohalduvad need seisukohad olukordadele, kus liitkaristus mõistetakse KarS § 65 lg 1 alusel, mis erineb vaidlusalusest olukorrast juba seetõttu, et liidetavad on erinevad ja just liidetavate erinevus (KarS § 65 lg 1 puhul kogu eelmise otsusega mõistetud karistus; KarS § 65 lg 2 puhul eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus) panebki paika, mis ajast arvestatakse ühel ja teisel juhul liitkaristuse algust. Praegusel juhul on maakohus kohaldanud KarS § 65 g 2 sätteid, mis on igati põhjendatud ja seetõttu on ka põhjendatud hakata liitkaristuse algust lugema kohtuotsuse tegemise kuupäevast e 24. augustist 2020. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada apellatsioonimenetlust esitatud apellatsiooni alusel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.