Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

2(5)

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja kinnitanud, et elukoht sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Tegemist on A. Jürimäele kuuluva korteriga. Seega on täidetud formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Samas süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik ei võimalda kohtu arvates A. Jürimäed vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt A. Jürimäel distsiplinaarkaristused puuduvad. Süüdimõistetu individuaalsesse täitmiskavasse on planeeritud 2020 II kvartalis sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ ja 2020 III kvartalis enda vaoshoidmist, enesevalitsuse kaotamist ja agressiivset käitumist analüüsiv sotsiaalprogramm „Vihajuhtimine“. Vangla iseloomustusest tulenevalt on süüdimõistetul motivatsiooni nimetatud sotsiaalprogrammid läbida, kuigi varem on A. Jürimäe ka avaldanud, et temaga on kõik korras ning talle ei ole midagi vaja. Kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et programmides osalemist pole talle veel võimaldatud. Tartu Vangla kinnitusel on A. Jürimäel puuduv töövõime ja vabanedes on tal kindel sissetulek pensioni näol. Süüdimõistetu kohtuistungil avaldatu kohaselt on tema puuduva töövõime tähtaeg käesolevaks ajaks möödunud. Seega võib eeldada, et käesoleval ajal vabanedes A.Jürimäel siiski kohe kindlat sissetulekut ei ole. Kuid soovi korral on A.Jürimäel võimalik lasta oma töövõimet hinnata ka edaspidi ning pole välistatud, et vastavate terviseseisundiga seotud eelduste olemasolu korral hakkab ta taas saama töövõimetusega seotud toetusi. Eeltoodu ( kindel elukoht, õiguskuulekas käitumine vanglas, võimalus taotleda töövõime kaotusega seotud toetusi) iseloomustab süüdimõistetut positiivselt ning räägib tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel on kohtule teada, et A. Jürimäel on käesoleval ajal kaks kehtivat kriminaalkaristust. Tartu Maakohtu 14.06.2016 otsusega on A. Jürimäed karistatud KarS § 424 järgi KarS § 74 sätete alusel tingimisi vangistusega 6 kuud, katseajaga 18 kuud. Tartu Maakohtu 30.11.2018 otsusega on A. Jürimäe süüdi mõistetud KarS §-de 121 lg 1 ja 424 lg 2 järgi, mille eest mõistetud karistust süüdimõistetu ka praegu xxxxxxxxxxxxx kannab. Nimetatud otsusega määrati A. Jürimäele muuhulgas kohustus hoiduda 3 aastase katseaja jooksul alkoholi tarvitamisest. A. Jürimäe aga rikkus kahel korral alkoholi tarvitamise keeldu ja kolmel korral registreerimiskohustust, mille tulemusena pöörati talle mõistetud karistus Tartu Maakohtu 18.07.2019 määrusega täitmisele. Kohtuotsuste sisust nähtuvalt on A. Jürimäel regulaarselt kombeks alkoholijoobes olles juhtida mootorsõidukit, kusjuures A. Jürimäe on mõlemal korral kinni peetud tugevas alkoholijoobes (12.06.2016 – 1,07 mg/l, 10.06.2018 – 3,25 mg/g). Kohtuotsuse sisust nähtuvalt on ka isikuvastane kuritegu toime pandud alkoholijoobes. Vangla iseloomustusest nähtuvalt A. Jürimäe tunnistab alkoholi varasemat kuritarvitamist, kuid pisendab probleemide tõsidust ja hulka. Alkoholi kuritarvitajaks A. Jürimäe ennast samas ei pea, aga kui põhjust võtta on, siis ka võtab. Ka kohtuistungil süüdimõistetu avaldas, et tal ei ole alkoholitarvitamisest tulenevaid probleeme ja ennast alkoholsõltlaseks ta ei pea. Kohus leiab, et korduv karistatus alkoholi tarvitamisega seotud kuritegude eest, korduvalt alkoholi tarvitamise keelu rikkumine katseajal annab alust järeldusele, et A.Jürimäe ilmselgelt liialdab alkoholiga.

3(5)

Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik seisukohal, et vangistus ei ole A. Jürimäele loodetud mõju avaldanud ja A. Jürimäe ei oleks suuteline vabaduses järgima kriminaalhooldusnõudeid ning täitma kohtu pandud kohustusi. A. Jürimäe ei mõista enda alkoholiprobleemi tõsidust ja on oma käitumisega korra juba kriminaalhooldusel olles näidanud, et tal puudub soov alkoholisõltuvusega tegeleda. Seega süüdimõistetu ei loobu rikkumiste toimepanemisest ja ei ole muutnud oma varasemat suhtumist esitatavatesse nõudmistesse, mis elektroonilise valve puhul on ka oluliselt rangemad. Kriminaalhooldusametniku hinnangul A. Jürimäel puudub ilmselt motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku arvamuses tooduga. A. Jürimäe varasema käitumise valguses tuleb kohtu arvates suureks pidada ohtu, et A. Jürimäe jätkab kuritegude toimepanemist. Nagu kohus eespool leidis, liialdab A.Jürimäe alkoholiga. Olukorras, kus süüdimõistetu ise ei teadvusta endal alkoholi tarvitamisest tulenevate probleemide olemasolu, on alust eeldada, et A.Jürimäe jätkab alkoholi kuritarvitamisega ka edaspidi. Suur uute kuritegude toimepanemise oht teeb aga kaheldavaks vabastamisel määratava katseaja edukuse. Katseaja edukuses annab alust kahelda juba iseenesest asjaolu, et A.Jürimäe rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi ka eelmisel katseajal. A.Jürimäe kohtuistungil avaldatu, et ta on võimeline edaspidi alkoholi tarvitamise keelust kinni pidama, ei ole tema varasemat käitumist arvestades eriti veenev. Kaaludes A. Jürimäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (distsiplinaarkaristuste puudumine, kindel elukoht, võimalus taotleda töövõime kaotusega seotud toetusi) ja vastu rääkivaid asjaolusid (süüdimõistetu isik ja varasem elukäik), ei kaalu kohtu arvates positiivsed asjaolud käesoleval ajal üles veel negatiivseid. Kindel elukoht oli A. Jürimäel olemas ka varem, kuid see ei takistanud temal kuritegude toimepanemist. A. Jürimäe karistuse tähtaeg lõpeb 30.03.2022 ja kinnipeetu on käesolevaks ajaks vangistusest ära kandnud 11 kuud. Arvestades A. Jürimäe kuritegelikku aktiivsust, pole seni ära kantud karistusaeg kohtu arvates veel piisav, olemaks veendunud, et vabaduses suudab A. Jürimäe uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. A. Jürimäe soov elada edaspidi õiguskuulekalt on kahtlemata kiiduväärt, kuid kohus ei ole veendunud, et A. Jürimäe varem kriminaalkorras kahel korral karistatud (s.h 2 kuulist šokivangistust kandnud isikuna) on just nüüd teinud vajalikud järeldused. A.Jürimäe kohtuistungil avaldatu (kaks kuud vanglas viibitud aja jooksul ei saanud ta veel midagi aru), teeb kaheldavaks, et ka käesolevaks ajaks ära kantud karistus on A. Jürimäe puhul täitnud ühe peamise karistuse eesmärkidest – mõjutanud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. A. Jürimäe ei suutnud viimase katseaja jooksul järgida käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. A. Jürimäe ei ilmunud ka korduvalt vabatahtlikult vanglasse karistust kandma, mis samuti viitab võimalusele, et vabaduses olles ei pruugi A. Jürimäe ilmuda ka ettenähtud ajal kriminaalhooldusametniku juurde. A. Jürimäe on alkoholsõltlane, kes ei ole mõistnud alkoholi liigtarvitamise rolli tema poolt toimepandavates kuritegudes. Alkoholi kuritarvitamisega jätkumisega kaasneb on suur uute kuritegude (nii vägivalla- kui ka liiklusalaste kuritegude) toimepanemiseks. Nende asjaolude valguses on alust kahelda, kas ka käesolevaks ajaks vangistuses viibitud aeg on olnud piisav, motiveerimaks A. Jürimäed vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohus on seisukohal, et praegu ei ole veel senise vangistuse kandmise ajal toimunud sekkumistega süüdimõistetu isikust tulenevad riskid maandatud. A. Jürimäel on vanglas muuhulgas vajalik läbida täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid sõltuvuse kontrolli alla saamiseks ning viha oskuslikumaks juhtimiseks. Kuigi nendes programmides seni

4(5)

mitteosalemine pole olnud tingitud süüdimõistetust, peab kohus A.Jürimäe isikut arvestades nendes osalemist hädavajalikuks enne vangistuse kandmiselt vabanemist. Kohtu hinnangul ka elektrooniline järelevalve ei maanda käesoleval juhul küllaldaselt uue kuriteo toimepanemise riski. Elektroonilise järelevalve all on võimalik tarvitada alkoholi ja panna toime teatud liiki kuritegusid (nt olla vägivaldne, asuda alkoholijoobes olles sõidukit juhtima). Kohtu arvates on ka vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks A. Jürimäe positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. A. Jürimäe peab mõistma, et sõiduki alkoholijoobes juhtimine ja teise inimese kehaline väärkohtlemine on ülimalt taunitavad teod ning seavad ohtu nii tema enda kui ka teiste inimeste kaalukad õigushüved (elu, tervise, vara). Seega pole praegu A. Jürimäed võimalik tingimisi ennetähtaegselt vanglast elektroonilise valve alla vabastada. A. Jürimäe karistusaja pikkus võimaldab tema tingimisi enne tähtaega vabastamist arutada kohtul veel ka edaspidi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.