Liiklussüüteod

liiklusohutusalases

vangistus 1 kuu ning vangistus 1 aasta 1 kuu jäi tingimuslikult täitmisele pööramata 2 aasta 6 kuu katseajaga. Selle aja jooksul tuleb süüdlasel täita KarS § 75 lg 1 üldisi kontrollnõudeid ja – kohustusi ning lisaks ka KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale on 07.08.2020 laekunud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, milles palutakse pöörata karistus reaalsele täitmisele, sest S.H on katseajal rikkunud neljal korral alkoholi tarvitamise keeldu. Kriminaalhooldusametnik jäi hoolimata süüdlase selgitustest taotluses toodu juurde ning taotles karistuse täitmisele pööramist. Kohus, tutvunud materjalidega ning ära kuulanud kriminaalhooldaja ning süüdimõistetu, asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks tuleb sedakorda siiski veel jätta rahuldamata ja piirduda süüdimõistetu hoiatamisega ning talle lisakohustuste määramisega. Karistusseadustiku § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohtuistungil on leidnud tuvastamist, et S.H on rikkunud kriminaalhooldaja ettekandes nimetatud kohustusi vähemalt neljal korral: 27.09.2019, 24.04.2020, 20.05.2020 ja 16.07.2020. Seega saab väita, et S.H on eksinud kohtu poolt määratud kohustuste nõuetekohasel täitmisel ning järelikult eksisteerivad alused KarS § 74 lg 4 sätestatu rakendamiseks, sealhulgas ka karistuse täitmisele pööramiseks. Süüdlane on süüdi mõistetud korduvas alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises. Siit ilmneb, et S.H kuritegude toimepanemise riskiteguriks on alkohol. Et vähendada kuritegude korduvusriski, on talle kohtu poolt seatud absoluutne alkoholi tarvitamise keeld. Kriminaalasja materjalidega tutvudes ilmneb, et süüdlane on esimese kriminaalhooldusele allumise aasta jooksul suutnud muuhulgas seda kohustust ka täita. Kriminaalhoolduse teine aasta on aga kulgenud juba mitterahuldavalt, süüdlane on toime pannud septembrist 2019 juulini 2020, s.o. 10 kuu jooksul 4 rikkumist. Seega on ta just rikkunud seda kohustust, mis peaks enim teda hoidma kuritegude toimepanemisest. Analüüsides tema poolt toime pandud kuritegusid ja nüüd ka kriminaalhooldusnõuete rikkumisi, on ilmselge, et just alkohol on see, mis süüdlase nö „käivitab“ ehk on kuritegude toimepanemise soodustegur. Süüdlane avaldas, et ta on ühtteist proovinud ette võtta. S.H väitel on ta korra osalenud „Kainem ja tervem Eesti“ koosolekul, kuid rohkem polevat talle midagi määratud. Nähes aga viimastel kuudel mitme tuttava enneaegset surma, siis on see pannud teda mõtlema, et on viimane aeg midagi muuta ja ta on nõus ravile asuma. Et „Kainem ja tervem Eesti“ programm pole tõhus olnud, peab kohus vajalikuks suunata süüdlane psühhiaatri vastuvõtule, kes tegeleb sõltuvusega. Psühhiaater saab määrata vajadusel kohase ravi ning S.H tuleb see läbida. Et S.H on alkoholijoobes osalenud liikluses, siis peab kohus vajalikuks, et ta läbiks ka kriminaalhooldaja poolt määratava liiklusohutusalase sotsiaalprogrammi ning täiendaks oluliselt alkoholikeelu ning ravikohustuse kõrval süüdlase maailmapilti õiguskuulekast eluviisist. Kohus leiab, et S.H-le tuleb anda võimalus enda tegeliku tahte tõestamiseks. Määratud lisakohustused peaksid aitama kaasa õiguskuuleka eluviisi süvenemisele ning õpetaksid, et reeglid ei ole valikuliseks täitmiseks. Juhul, kui S.H endiselt kuritarvitab talle antud viimast võimalust kohustuste rikkumise näol, on ta mõistnud, et edasine

lahendus on üksnes ühiskonnast eraldamine ja karistuse ärakandmine kinnipidamiskohas, sest usalduskrediit tema suhtes on lõppenud. Seega kohus hoiatab süüdimõistetut, et Harju Maakohtu 30.08.2019 kohtuotsust 1-18-6875 ei pöörata täitmisele üksnes siis, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab eranditult kõiki talle KarS § 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi täpselt ja nõuetekohaselt. Menetluskulud S.H kohta esitatud Tartu Vangla erakorralise ettekande arutamisest võttis kaitsjana 02.10.2020.a kohtuistungist määratud korras advokaat Otto Preem. Kaitsja esitas 02.10.2020 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas vastavalt 97.20€. Kohus on leidnud, et esitatud taotlused on põhjendatud ja kinnitanud riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks kokku 97.20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb S.H-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.