Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod

1-18-9382 Maakohtu 26.07.2016.a kohtuotsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2017.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-10119 mõistetud karistusega, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 15 (viisteist) aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 17.02.2016.a. Kohtuotsus jõustus 03.01.2019.a. Harju Maakohtu 26.07.2016.a kohtuotsusega nr 1-15-10119 tunnistati Toomas Sults süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 10 (kümme) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust, KarS § 25 lg 2 – 114 lg 1 p 3, 6 järgi 15 (viisteist) aastat vangistust ning KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi 9 (üheksa) kuud vangistust. Toomas Sults mõisteti KarS § 114 lg 1 p 1 järgi õigeks. Vastavalt KarS 63 lg 2 loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõisteti 15 (viisteist) aastat vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.06.2015.a kuni 06.01.2016.a, s.o 6 (kuus) kuud ja 9 (üheksa) päeva, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 14 (neliteist) aastat, 5 (viis) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. Tõkend - vahistamine – jäeti Toomas Sultsi suhtes endiseks ning karistuse algust arvati alates kinnipidamisest 17.02.2016.a. Kohtuotsus jõustus osaliselt 09.11.2017.a. Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2017.a kohtuotsusega nr 1-15-10119 tühistada Harju Maakohtu 26.juuli 2016.a otsus osaliselt: Toomas Sultsile KarS § 113 lg 1 ja KarS § 114 lg 1 p 3, 6 – § 25 lg 2 järgi mõistetud karistuste ning KarS § 63 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Tehti uus otsus, millega: KarS § 63 lg 1 alusel mõista Toomas Sultsile KarS § 113 lg 1 ja KarS § 114 lg 1 p 3, 6 – § 25 lg 2 järgi karistuseks 15 (viisteist) aastat vangistust. KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1 alusel lugeda KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi mõistetud kergem karistus, s.o 9 (üheksa) kuud vangistust kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista 15 (viisteist) aastat vangistust. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kohtuotsus jõustus 09.11.2017.a. Toomas Sultsi kaitsja Marit Seesmaa esitas 15.09.2020.a Harju Maakohtule taotluse, milles ta palub KrMS § 431 alusel täpsustada Harju Maakohtu 17.12.2018.a otsusega 1-189382 Toomas Sultsile mõistetud karistuse ärakandmata osa ja kandmisele kuuluva liitkaristuse algust, parandada 17.12.2018.a otsuse resolutsiooni alljärgnevate punktidega: 1) KarS § 65 lg 1 alusel arvata liitkaristusest 15 aastast vangistusest maha eelmise kohtuotsuse järgi, s.o Harju Maakohtu 26.07.2016.a ja Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2017.a otsuste alusel ära kantud 3 aastat, 4 kuud ja 8 päeva vangistust. Karistusest jääb kanda 11 aastat, 7 kuud ja 22 päeva vangistust. 2) 11 aasta, 7 kuu ja 22 päeva vangistuse kandmise algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest 17.12.2018.a. Ringkonnaprokurör Diana Helila esitas 21.09.2020.a vastulause kaitsja taotlusele, mille kohaselt on ta osaliselt nõus Toomas Sultsile määratud kaitsja Marit Seesmaa taotlusega, et karistusest jäi maha võtmata kantud karistus lähtuvalt KarS § 68 lg 1 alusel juhul, kui Toomas Sults ei viibinud vahi all järjestikusel perioodil. Kuid ei nõustu kaitsjaga, et karistuse alguseks tuleks lugeda 17.12.2018.a. Mõistes liitkaristust KarS § 65 lg 1 alusel, tuleb luua olukord, mis oleks sama, kui tegemist oleks ühe otsusega mõistetud karistusega. Seega karistus oleks järgmine: Toomas Sults tunnistada süüdi KarS § 255 lg 1, KarS § 213 lg 1 (alates 01.01.2015.a on karistatav KarS § 213 lg 2 p 4 järgi), KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 (alates 01.01.2015.a on karistatav KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi) järgi ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 3 aastat vangistust. Lähtuvalt KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus 14 aastat, 5 kuud ja 21 päeva vangistust, lugedes kergem karistus, s.o 3 aastat vangistust, kaetuks raskeima karistusega, s.o 26.07.2016.a Tallinna Ringkonnakohtu

1-18-9382 kohtuotsusega mõistetud karistusega 14 aastat, 5 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 17.02.2016.a. Kaitsja Marit Seesmaa esitas 24.09.2020.a vastulause prokuröri seisukohale, mille kohaselt Toomas Sults on nõus ringkonnaprokuröri välja pakutud lahendusega karistusaja arvestamise osas, sest sisuliselt parandab prokuröri poolt esitatud karistusaja arvestus Harju Maakohtu 17.12.2018.a lahendis tehtud eksimuse. Siiski jääb Toomas Sults oma seisukoha juurde, et kehtiva kohtupraktikaga kooskõlas oleks esialgse taotlusega esitatud karistusaja arvestamise viis, sest eelvangistuse saab karistusaja hulka arvata üksnes kohtuliku arutamise esemeks olnud kuritegude puhul ja varasemalt mõistetud karistust liitkaristuse määramisel vähendada ei ole võimalik. Nagu on taotleja varasemalt ka selgitanud, siis kehtiva kohtupraktika kohaselt arvatakse KarS § 65 lg 1 viimase lause alusel liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse alusel ära kantud vangistus. Vangistuse kandmise alguse kuupäeva muudetakse ja karistuse kandmise algust loetakse kohtuotsuse kuulutamisest, mis antud juhul on 17.12.2018.a. Riigikohus on samuti selgitanud, et uue kuriteo eest mõistetud karistusest tuleb maha lahutada juba kantud karistuse osa. Kui kohus käitub õigesti ja lahutab maha juba kantud karistusaja, siis tuleb ärakantava liitkaristuse algusajaks märkida uue kohtuotsuse tegemise päev (RKKKo 3-1-1-104-15 p 10). Toomas Sults palub Harju Maakohtul parandada 17.12.2018.a otsust vastavalt kohtu äranägemisele, kuid pidades silmas, et taotleja ei peaks viibima vangistuses kauem kui talle 26.07.2016.a kohtuotsusega on määratud. KrMS § 431 lg 1 alusel käesoleva seadustiku §-des 424 - 4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja kriminaalasja materjalidega leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus täpsustab Harju Maakohtu 17.12.2018.a kohtuotsusega nr 1-18-9382 Toomas Sultsile mõistetud ning KarS § 65 lg 1, KarS § 64 lg 1 alusel kandmisele kuuluva liitkaristuse pikkust. Lugeda kohtuotsuse resolutsiooni 2. – 3. rida järgmises sõnastuses õigeks: „KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel lugeda Toomas Sultsile käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus (3 aastat vangistust) kaetuks Harju Maakohtu 26.07.2016.a kohtuotsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2017.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-10119 mõistetud karistusega, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 14 (neliteist) aastat, 5 (viis) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda 17.02.2016.a. Samas märgib kohus, et kaitsja viide Riigikohtu lahendile RKKKo 3-1-1-104-15 p 10, ei ole asjakohane, kuivõrd antud lahendis käsitletakse KarS § 65 lg 2 alusel liitmisest. Käesoleval juhul moodustati Toomas Sultsile karistus KarS § 65 lg 1 alusel. KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristust moodustades, tuleb luua olukord, mis oleks sama, kui tegemist oleks ühe otsusega mõistetud karistusega. Kuna Toomas Sults tunnistati süüdi perioodil 2013.a – 2015.a toimepandud kuritegude eest ning Harju Maakohtu otsus nr 1-15-10119 kuulutati 26.07.2016.a, siis kehtiva kohtupraktika koheselt oleks kõiki Toomas Sultsi kuritegusid pidanud arutama sama kohtukoosseis. Kuivõrd seda ei olnud võimalik teha, moodustati hilisema kohtuotsusega liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel. Seega on Harju Maakohtu 17.12.2018.a otsuses õigesti märgitud karistuse kandmise alguseks 17.02.2016.a, kuna alates sellest loeti Toomas Sultsile Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2017.a otsusega mõistetud vangistuse algust.

1-18-9382 Toomas Sultsi kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi osutamise eest 49,20 eurot ulatuses, paludes jätta see riigi kanda. Kuna Harju Maakohtu 17.12.2018.a kohtuotsuses oli viga, mis raskendas teha olukorda, temal ise puudusid vajalikud õigusalased teadmised, määrati talle kaitsja. Kuna Toomas Sults ei ole süüdi, et Harju Maakohtu otsuses esinesid vead karistusaja pikkuse osas, leiab kohus et kaitsja poolt esitatud tasutaotlus tuleb jätta täies ulatuses riigi kanda.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.