Liiklussüüteod

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 30.09.2020.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (30.09.2020.a).

SÜÜDISTUS

V.P ́it süüdistatakse selles, et tema, olles 08.09.2016.a Harju Maakohtu Liivalaja Kohtumaja kohtuotsusega nr 1-16-6139 karistatud KarS § 424 järgi, juhtis tahtlikult ja uuesti 13.08.2018.a kella 05.40 ajal Tallinnas Ristiku 71 juures mootorsõidukit Peugeot 407 registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 1133T kohaselt tuvastati V.P-l narkojoove: amfetamiin, metamfetamiin), rikkudes seega liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 1 ja 2 nõudeid. Samuti tema, olles 08.09.2016.a Harju Maakohtu Liivalaja Kohtumaja kohtuotsusega nr 1-166139 karistatud KarS § 424 järgi , juhtis tahtlikult ja uuesti 04.12.2018.a kella 02.30 ajal Tallinnas Sõle 51b juurest sõites Soo tn 35 poole mootorsõidukit Volkswagen New Beetle registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 1738T kohaselt tuvastati V.P-l narkojoove: amfetamiin, 4-fluorometamfetamiin, 3-fluoroamfetamiin), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja KorS § 36 lg 4 p 2 tulenevaid nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 - Joobeseisund on narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove Seega V.P pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga kahju ei tekitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht V.P Kaabli, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on V.P Kaabli karistuseks KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1, 3, 4 alusel tuleb asendada vangistus üldkasuliku tööga 540 tundi. Sellest tuleb lugeda vastavalt KarS § 69 lõikele 4 kaetuks 30 tundi üldkasulikku tööd seoses uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemisega (KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratav sotsiaalprogramm). Ülejäänud 510 üldkasuliku töö tundi tuleb täita 2 aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustudes täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 nimetatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 21 ja p 8 alusel tuleb lisaks kohustada V.P Kaablit mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja osalema sotsiaalprogrammis. Lisakaristusena tuleb KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 7-ks kuuks.

Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt V.P-lt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasud summas 109 eurot eurot, joobeseisundi tuvastamise kulud summas 366 eurot ja sundraha summas 876 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungil. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava V.P Kaabli süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et V.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad V.P-lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kogusummas 109 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulud summas 366 eurot, mis kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2020.a 876 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.