Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Anu Madissoon
Menetluse vorm
Kirjalik
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata erakorralises ettekandes esitatud taotlus Annika Kivimägile KarS § 69 lg 6 esimese lause ja § 75 lg 2 p 2 alusel täiendava kohustusena alkoholi tarvitamise keelu määramiseks.
2.Määrata KarS § 69 lg 6 esimese lause ja § 75 lg 2 p 4 alusel Annika Kivimägile täiendav kohustus registreerida end Töötukassas töötuna või otsida töökoht kahe nädala jooksul määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
Tartu Maakohtu 4. märtsi 2020. a otsusega tunnistati Annika Kivimägi süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati vangistusega 12 kuud. KarS § 74 lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 28. novembri 2018. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 12 kuud vangistust võrra ja mõisteti A. Kivimägi liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 5 neljanda lause ja § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 720 tunni üldkasuliku tööga ja KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati A.
Kivimäge järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust.
2.Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 24. augustil 2020. a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale A. Kivimägi suhtes erakorralise ettekande, sest A. Kivimägi ei ilmunud 13. augustil 2020 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja politseil on olnud seoses A. Kivimägiga korduvalt väljakutseid.
3.A. Kivimägi suhtes algas kriminaalhooldus 20. märtsil 2020. Kriminaalhooldusametnik kohtus esimest korda A. Kivimägiga Võru esinduses 29. juunil 2020. Varasemad registreerimiskohustuse täitmised toimusid Covid-19 viirusega seotud eriolukorra tõttu telefoni teel. A. Kivimägiga oli kokku lepitud, et ta tuleb registreerimiskohustust täitma 13. augustil 2020 kell 12.30. A. Kivimägi helistas 13. augusti 2020 hommikul ja ta teatas, et ta ei saa vastuvõtule tulla, sest ta peab minema Antslasse piirkonnapolitseiniku jutule. Kokku lepiti uus vastuvõtu aeg. Kui ametnik helistas piirkonnapolitseinikule, selgus, et A. Kivimägi oli keeldunud politseiniku juurde minekust põhjusel, et ta peab tulema kriminaalhooldusametniku juurde. Kui ametnik helistas uuesti A. Kivimägile ja selgitas, mida ta oli vahepeal teada saanud, lubas A. Kivimägi tulla. Seejärel aga selgus, et buss, millega ta oleks saanud Kobelast Antslasse ja sealt edasi Võrru tulla, sel nädalapäeval ei liigu. Ametnik tuvastas portaali peatus.ee abil, et Kobelast läheb Antslasse buss kell 11.02 kolmapäeviti. 13. august 2020 oli aga neljapäev. Samas oli A. Kivimägile teada, et ta peab ametniku juurde jõudma kella 12.30-ks, ja ta pidi ise õige bussiaja välja selgitama. Kriminaalhooldusametnik ei pea A. Kivimägi põhjendusi registreerimisele ilmumata jätmiseks piisavateks ja loeb registreerimisele ilmumata jätmist 13. augustil 2020 KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kontrollnõude rikkumiseks.
4.Piirkonnapolitseinik soovis A. Kivimägiga vestelda, sest temaga seoses oli registreeritud mitmeid väljakutseid. Kriminaalhooldusametniku päringu vastuseks edastas Politsei- ja Piirivalveamet 13. augustil 2020 politsei andmebaasis leiduva info, mille kohaselt oli A. Kivimägiga 2020. a juulis ja augustis seotud neli väljakutset, millest kolmel korral oli ta alkoholijoobes või arvatavalt alkoholijoobes. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et A. Kivimägi on korduvalt karistatud vägivaldsete kuritegude eest. A. Kivimägi väitel pani ta kõik kuriteod toime alkoholijoobes. Arvestades asjaolusid, et ta kuritarvitab jätkuvalt alkoholi ja käitub agressiivselt, on uue kuriteo toimepanemise risk väga suur. A. Kivimägi andis 17. augustil 2020 kirjaliku nõusoleku alkoholikeelule allumise kohta. Sõltuvust käsitlevas programmis osalemist alustab A. Kivimägi 6. novembril 2020 kell 13.00, kui ta läheb programmi Kainem ja tervem Eesti esmavestlusele.
5.Üldkasuliku töö tegemisega on A. Kivimägil olnud probleeme. Kuna A. Kivimägil oli esimese tööandjaga Antsla Vallavalitsusega lahkarvamusi töö iseloomu osas, määrati ta tööle Võrus asuvasse MTÜ-sse Saagu Parem. A. Kivimägi jättis osa ajakavas ettenähtud üldkasuliku töö tunde tegemata aprillis, juunis, juulis Antsla Vallavalitsuses ja augustis. Samas tegi A. Kivimägi märtsis 2020 ära kõik ajakavas ettenähtud üldkasuliku töö tunnid ja ta tegi ajakavas ettenähtud tundidest rohkem tunde üldkasulikku tööd mais 2020 ja juulis 2020 MTÜ Saagu Parem juures. Juulikuus oli üldkasuliku töö tundide tegemata jätmine Antsla Vallavalitsuse juures põhjendatud arstitõendiga.
6.Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku määrata A. Kivimägile üldkasuliku töö tegemise ajaks täiendav kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest, kuna alkohol on A. Kivimägi puhul uute kuritegude toimepanemise põhjusrisk ja alkoholi tarvitamise keeld arendab hooldusalusel kohusetunnet, vähendab konfliktide tekkimise võimalust, suurendab
motivatsiooni hoiduda suhtlemisest alkoholi kuritarvitavate isikutega ja on eelduseks katseaja läbimisele. Kohtu seisukoht
7.Erakorralises ettekandes heidetakse A. Kivimägile ette seda, et ta ei ilmunud 13. augustil 2020 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Registreerimislehega ja A. Kivimägi seletusega on see tõendatud. Registreerimislehest nähtub, et 13. augustile 2020 määratud registreerimise aega muudeti hoolimata sellest, et 15. juulil 2020 toimunud registreerimisel kinnitas A. Kivimägi oma allkirjaga, et ta peab järgmisel korral ilmuma registreerimisele 13. augustil 2020. A. Kivimägi 17. augustil 2020 antud seletusest nähtub, et ta ei ilmunud 13. augustil 2020 registreerimisele. Kohus ei loe A. Kivimäe esile toodud põhjust bussi mitteväljumise kohta mõjuvaks. Asjaoludest nähtuvalt ei olnud tegemist erakorralise olukorraga, kus buss oleks tulemata jäänud. Sellel päeval ja kellaajal ei ole bussi väljumist ette nähtudki. Juhul, kui kriminaalhooldusalune on registreerimiskohustuse täitmise aja kokku leppinud, tuleb tal kohal olla sõltumata ühistranspordi kasutamise võimalusest. Seega rikkus A. Kivimägi 13. augustil 2020 talle KarS § 75 lg 1 p 2 alusel üldkasuliku töö tegemise perioodiks pandud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.
8.Erakorralises ettekandes on A. Kivimägile ette heidetud ka seda, et korduvalt on tulnud politseile A. Kivimägi suhtes väljakutseid. See asjaolu iseenesest ei ole aluseks süüdimõistetu suhtes meetmete kohaldamiseks. Politsei laekunud väljakutsete eest saab süüdimõistetu suhtes kohaldada meetmeid vaid juhul, kui väljakutsetega seotud sündmusi saab käsitleda kontrollnõuete või kohustuste rikkumisena. Antud juhul see nii ei ole.
9.KarS § 69 lg 6 esimese lause sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.
10.Kriminaalhooldusametnik taotleb meetmena alkoholi tarvitamise keelu seadmist. A. Kivimärgi on sellega nõus. Kohus ei pea seda meedet hetkel siiski kohaseks. Tartu Ringkonnakohus on narkootilise aine tarvitamise kontekstis asunud seisukohale: Seega võiks uimasti tarvitamise keeld tähendada mõnikord isikule sellise kohustuse asetamist, mida ta ei suuda täita. Inimeselt võimatu nõudmine võib aga olla põhiseaduse vastane – ja seetõttu peaks ka tingimisi vabastamist puudutavaid sätteid tõlgendama nõnda, et võimatuid kohustusi kellelegi seada ei tohi. Niisuguses olukorras võiks tulla kõne alla kaks võimalust. Üks oleks reaalne vangistus: uimastisõltlane saadetakse kohe vanglasse, sest käitumiskontroll on ette hukule määratud. Teine variant oleks selle aktsepteerimine, et inimene tarvitab vabaduses narkootikume. See viimane saaks tulla kõne alla vaid siis, kui uimatite tarvitamine kätkeb endas võrdlemisi madalat uute kuritegude ohtu (Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2020 määrus asjas 119-7671 p 29). Asja läbivaatav täitmiskohtunik jagab seda seisukohta. A. Kivimägi täitis kohtuistungil Audit-testi alkoholi tarvitamise hindamiseks. Selle tulemus 25 punkti viitab võimalikule sõltuvusele. Selline alkoholitarvitamise tase kahjustab vaimset või füüsilist tervist. A. Kivimägile on broneeritud aeg programmi Kainem ja tervem Eesti esmase hindamise teenusele 4. novembril 2020. Kriminaalhooldaja hinnangul ei ole tõenäoliselt varem võimalik
spetsialisti vastuvõtule pöörduda. Esmase hindamise läbimise järel on võimalik otsustada, kas alkoholi tarvitamise keelu seadmine võiks olla käsitatav inimeselt võimatu nõudmisena.
11.Kohtuistungil avaldas A. Kivimägi, et üldkasuliku töö tegemine on talle mõjunud positiivselt ja ta sooviks iga päev tööd teha. See hoiab ta eemal alkoholi tarvitavast tutvusringkonnast ja aitab sisustada aega. Kohus jagab seda seisukohta töö kasulikkusest. Seetõttu on kohane reageerida rikkumisele KarS § 69 lg 6 ja § 75 lg 2 p 4 alusel täiendava kohustuse panemisega registreerida end Töötukassas töötuna või asuda tööle kahe nädala jooksul määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.