1-20-5693
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-20-5693 (kohtueelses menetluses 20231700490)
Kohtukoosseis
Kohtunik Martin Tuulik
Kohtuistungi sekretär
Mariin Vaks
Tõlk
Jelena Kremez
Kriminaalasi
Deniss Kuznetsov süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Sandra Kurs
Süüdistatav
DENISS KUZNETSOV, isikukood: 38007212219; xxx kodakondsus; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; töökoht: xxx); elukoht: xxx; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad; tõkend: puudub (kahtlustatavana oli kinni peetud 27.0228.02.2020)
Kaitsja
vandeadvokaat Mirjam Frey (määratud kaitsja; süüdistatav ei soovinud kaitsja osalemist kohtumenetluses)
Juhindudes KrMS §-dest 45 lg 4 p 1, 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 pd 4 ja 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg-d 1 ja 3, 248 lg 1 p 5, 249, 311 ning 313 kohus otsustas:
1-20-5693 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
ajavahemike
järel
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks: 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
territooriumilt
määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas 113 eurot ja
sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876 eurot, s.t kokku 989 eurot.
2 (4)
1-20-5693 Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Deniss Kuznetsovi süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 27.02.2020 kella 15:45 ajal juhtis Tallinnas, Sõpruse pst 169 maja juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,09 mg/l ning põhjustas liiklusõnnetuse. Nimetatud tegevusega rikkus Deniss Kuznetsov kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Deniss Kuznetsov toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeriva kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sandra Kurs, süüdistatav Deniss Kuznetsov ja tema kaitsja vandeadvokaat Mirjam Frey sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 424 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. Tulenevalt KarS § 68 lg-st 1 arvata mõistetava karistuseaja hulka Deniss Kuznetsovi poolt eelvangistuses viibitud 2 päeva (27.02.2020 – 28.02.2020) vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 4 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Deniss Kuznetsov ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks; 3 (4)
1-20-5693 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud kogusummas 989 eurot, millest 113 eurot on tasu KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale õigusabi osutamise eest ning 876 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatavale on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud absoluutsummas 989 eurot hüvitamisele ositi, s.t kohtuotsuse jõustumisest alates tuleb tasuda need 6 kuu jooksul.
Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Deniss Kuznetsov kuulub KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Asitõend – DVD-plaat fotodega, mis asub toimikus – jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.
Martin Tuulik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.