Kriminaalasi nr 1-20-5994
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.09.2020.a Tallinnas
Kohtunik
Kristina Väliste
Sekretär Merike Kunnus Tõlk
Jelena Kremez
Prokurör
Katrin Tron
Kaitsja süüdistatav on kaitsja osavõtust loobunud Menetluse liik
kokkuleppemenetlus
Süüdistatav: Q.S , isikukood: XXX; elukoht: xxxx; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti ja vene keel; haridus: keskharidus; töökoht: xxxx; kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud ühel korral. Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine 09.02.–09.02.2020.a süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi;
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
Q.S süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 09.02.2020.a kella 02.00 kuni kell 02.02 ajal Harjumaal, Tallinnas, Ristiku tn 30 juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis, (alkoholijoove – alkoholisisaldus välja hingatavas õhus 0,85 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,07 mg/l, (lõplik lugem 0,78 mg/l)), millega rikkus Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, (LS) § 69 lg 2 p 1 ja Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove, 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/.
Seega süüdistatav Q.S pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga kahju ei tekitatud. Tsiviilhagi kriminaalasjas ei ole esitatud. Liiklusõnnetusega seonduv kahju lahendati kindlustusjuhtumi raames. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Q.S , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Q.S karistuseks KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse hulka arvata isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.02.2020.a ehk 1 päev ja lõplikuks vangistuseks lugeda 8 kuud 29 päeva, mis tuleb KarS § 73 sätete alusel täielikult täitmisele pööramata, kui Q.S ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Q.S-ilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 129,60 eurot ja sundraha summas 876 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõtust kohtuistungil on süüdistatav loobunud. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Q.S süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Q.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad Q.S-ilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 162 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulud kogusummas 219 eurot, mis kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2020.a 876 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kriminaaltoimikus sisalduvad 2 CD-plaati on dokumentaalses vormis tõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde.
Kohus juhindub KrMS § 126, § 75, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.