1-20-4613/8 - Liiklussüüteod - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

9.allub ettenähtud ravile ja läbib alkoholisõltuvuse vastase ravikuuri ning esitab sellekohase kinnituse kriminaalhooldusametnikule. KarS § 74 lg 1 alusel määrata Ain Antons katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista Ain Antonsilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 242,80 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu summas 71 eurot riigituludesse. Kohustada Ain Antonsit tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja joobeseisundi tuvastamise kulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 99,15 eurot. Menetluskulud kogusummas 1189,80 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99920700032980. Selgitusena võib märkida: „Ain Antons, kriminaalasi 1-204613, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud kaitsetasud summas 243 eurot riigi kanda. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära Ain Antonsilt mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Ain Antons kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Asitõendid – CD-plaadid jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339

lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Ain Antonsit süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, keda on 02.12.2015 karistatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt mootorsõiduki joobes juhtimise eest KarS § 424 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.t korduvalt 13.09.2019 kella 23.09 ajal Tallinnas Endla tänaval suunaga Tõnismäle mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, olles alkoholi joobeseisundis (EKEI uuringuakt nr 1322T järgi uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastati alkoholisialdus ühes grammis veres 2,49 mg/g ±0,06mg/g, k=2), seega alkoholi sisaldus veres mitte vähem kui 2,43 mg/g, millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, (LS) § 69 lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. Samuti tema, olles isikuks, keda on 02.12.2015 karistatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt mootorsõiduki joobes juhtimise eest KarS § 424 järgi ning 13.09.2019 juhtis taas mootorsõidukit joobeseisundis, juhtis tahtlikult uuesti, s.t korduvalt 08.02.2020 kella 01:37 ajal Järvamaal Paide linnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 85 km-l mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et EKEI ekspertiisiakti nr 18I järgi tema ühes grammis veres oli alkoholi sisaldus mitte vähem kui 1,76 ±0,06mg/g kohta, seega oli alkoholi sisaldus ühes grammis veres mitte vähem kui 1,70 mg/g, k=2, millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, (LS) § 69 lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Ain Antons pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Ain Antonsi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 10.09.2020.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Ain Antonsi süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest vangistusega 2 aastat. KarS § 74 lg 1, 2, 3, 5 alusel määrata, et mõistetud karistust, 2 aastat vangistust, ei pöörata osaliselt täitmisele. Karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust, mille kandmise alguseks lugeda Ain Antonsi karistuse kandmisele asumise päev. Ülejäänud karistust 1 aasta ja 11 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Ain Antons ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid: Käitumiskontrolli nõuded vastavalt KarS § 75 lõikele 1: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, peab prokurör põhjendatuks määrata Ain Antonsile täiendavalt järgmised kohustused: Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 mitte tarvitama alkoholi. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 8 osalema sotsiaalprogrammis; Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 5 Ain Antonsil alluda ettenähtud ravile ja läbida alkoholisõltuvuse vastane ravikuur ning esitada sellekohane kinnitus kriminaalhooldusametnikule. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid, CDplaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 242,80 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu summas 71 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud kaitsetasud summas 243 eurot riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.