Liiklussüüteod

KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 alusel allutada H.H üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning H.H-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 sätestatud kohustusi Tallinna vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn, tel: 612 77 58).

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu H.H-d süüdistatakse selles, et tema olles karistatud Viru Maakohtu 22.02.2017 otsusega nr 1-17-1897 KarS §-i 424 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 17.04.2020 kella 10.27 paiku Harjumaal Tallinnas A. H. Tammsaare tee 130 mootorsõidukit Ford Focus registreerimismärgiga x, olles joobeseisundis (lõplik tulem 1,71 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,15 mg/l mõõtetulemus 1,56 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning § 36 lg 4 p 1, 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani H.H toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 13.07.2020 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Hanna Varik, süüdistatav H.H ja tema kaitsja Mirjam Frey sõlminud järgneva kokkuleppe: KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata H.H karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg (H.H oli kahtlustatavana kinni peetud 17.04.2020 kuni 18.04.2020, s.o kokku 2 päeva) ja lõplikuks karistuseks lugeda vangistus 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Lähtuvalt KarS § 69 lg 1 asendada nimetatud karistus üldkasuliku tööga 358 tunni ulatuses arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 4, 6 ja 7 alusel allutada H.H üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ja määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata H.H-le lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata H.H-le lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta H.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: Süüdistatavale H.H-le on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha suu rus teise astme kuriteo toimepanemise eest on 1,5 kuupalga alamääras s.o 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määratud kaitsja Mirjam Frey poolt kriminaalasja eeluurimisel H.H-le osutatud õigusabi on 95 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud absoluutsummas 971 eurot hüvitamisele ositi, s.o kohtuotsuse jõustumisest alates kohustusega H.H poolt tasuda need igakuiselt 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses. H.H-le on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 424 lg 2 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.