Liiklussüüteod

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Harju Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

Harju Maakohtu 26.04.2018 kohtuotsusega tunnistati Maarek Raimet süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust, samuti tunnistati ta süüdi KarS § 424 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

Maarek Raimet karistuse kandmise alguseks loeti 07.03.2018. 26.06.2020 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Maarek Raimet isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib väga vabaneda. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Maarek Raimet tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Maarek Raimet vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Maarek Raimet vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamine on põhjendatud. Maarek Raimet kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Kui süüdlasele on mõistetud liitkaristus vastavalt KarS §-le 64 teise ning esimese astme kuriteo eest, lähtutakse ennetähtaegseks vabastamiseks vajaliku karistusaja arvestamisel KarS § 76 lg-s 2 sätestatust. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Maarek Raimet on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle poole mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28.

aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil xxx turvakodusse. Kinnipeetav soovib võtta endale ennetähtaegse vabanemise korral lisakohustuse - elektroonilisele valvele allumine, kirjalik nõusolek antud 27.05.2020. xxx tegevjuht M.N. andis 09.06.2020 kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve paigaldamiseks. Asutus pakub programmi "Tugiteenus vanglast vabanenutele" majutusteenust koos nõustamisteenusega riikliku rahastuse raames. Asutus on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks nende asutusse. Kinnipeetava taotletav eluase vastab elektroonilise järelevalve seadme tingimustele - tegemist on xxx linnas kahekorruselise kõigi mugavustega majaga, kus on aiaga piiratud territoorium. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus üldjoontes täidetud. Kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid määratud karistuse liik näitab, et tegemist polnud raskete rikkumistega. Kinnipeetav selgitas, et jalutamise ajal rääkis samas vanglas karistust kandva tädipojaga. Positiivselt on läbitud järgmised rehabiliteerivad tegevused:  töövihiku täitmine ja analüüs (GHB) - Isik on täitnud ära GHB töövihiku. Isik tunnistab, et tal on tugev sõltuvus GHB-st ning on motiveeritud vangistuse jooksul antud probleemiga tegelema.  07.11.2018-31.01.2019 osales tööhõives. Töötamise kohta ega sel ajal ettekandeid ei koostatud.  alates 15.08.2019 määrati tööle majandusabitöölisena, isik sai aga tööst vabastuse kuni 31.12.2019 ning alates 21.02.2020 Töötukassa otsusest tulenevalt töövõimetu.  ajavahemikul 24.09 kuni 10.12.2019 läbis programmi „Jõud muutuda“, võttis osa programmi juurde kuuluvatest harjutustest, aruteludest ja kirjalikest töödest. Osalejana kasutas gruppi kui head võimalust vangla igapäevaolmest kogunenud rahulolematuse väljendamiseks. Kui oli saanud ennast tühjaks rääkida, siis võis konstruktiivselt edasi minna ja teisi osalejaid kaasata ka grupi teemadesse.  10.06.2020 alustas osalemist tugigrupis „Tagasilanguse ennetamine“. Grupitöö läbiviija on L. P. (MTÜ EHPV). Kuna programm lõppes 19.08.2020, siis puudub läbiviija hinnang kinnipeetavale. Kaaskinnipeetavatega probleeme ei ole täheldatud, üldist käitumine saab pidada rahuldavaks, ametnikega suhtlus samuti rahuldav. Seega üldises plaanis kinnitab isiku käitumine vangistuse ajal tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Ka toetav lähivõrgustik võimaldab kinnipeetavale pakkuda tuge ja motivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks. Kinnipeetaval on säilinud suhted päritoluperekonnaga ning läbisaamine ema Ü. R. ja õdede V. E. ja M. S. on väga hea. Lähisugulased elavad xxx. Tihedamad suhted õe V. E., kelle sõnul perekond ootab isikut vabaduse. Samuti on kinnipeetav taastanud suhted 17-aastase bioloogilise pojaga. Kokkuvõtvalt saab tõdeda, et süüdlasel on lähedased, kellega on suhe jäänud kestma ka hoolimata süüdlase poolt sooritatud raskete kuritegude tõttu ning kes on abiks isikul seadusekuulekal teel püsimisel ning tema toetamisel pikaajalise vangistuse järgselt ühiskonda sulandumisel. Kuna aga isiku tutvusringkonda kuulub ka kriminaalse taustaga tuttavaid, kellest kinnipeetav võib mõjutatud olla, siis vältimaks

võimalikku negatiivset mõju kriminaalse taustaga isikutelt, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata kinnipeetavale KarS § 75 lg 2 p 7 alusel lisakohustus – teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud (välja arvatud pereliikmed ning registreeritud rehabiliteerivates gruppides/programmides osaledes). Kinnipeetav on nii vabaduses episooditi kui ka vangistusasutuses töötanud. Vanglas töötamisega probleeme polnud, töötukassa otsuse alusel alates 25.02.2020 töövõimetu. 23.06.2020 seisuga on K-Raha andmetel isikul tasumata rahalisi nõudeid 5462,04 eurot, vabanemisfondis on raha 296,61 eurot. Kuigi käesoleval hetkel on süüdlane teataval määral töövõimetu, tuleb tal võtta siiski end arvele Töötukassas töötuna, et leida tervislikule olukorrale vastav töö. See omakorda tagaks talle esialgu rehabilitatsiooniprogrammis olemise ajaks minimaalse majandusliku toimetuleku. Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on isiku jaoks narkootikumid. Vangla materjalidest nähtub, et isik on narkosõltlane, mida tunnistab ka ise. Esimest korda proovis narkootilisi aineid 22-aastaselt. Esimest korda proovis amfetamiini (nina kaudu). 2003. aastal proovis kanepit ja samuti paar korda vanglas kanepit teinud. Harku ja Murru vanglas viibides tarvitas amfetamiini vähemalt ühe korra kuus ja nii paar aastat järjest. 2011. aastal proovis ecstasyt, kuid isiku sõnul ei meeldinud see aine talle, sest ei suutnud ennast kontrollida. 2012. aastal proovis esimest korda GHB. Väidetavalt proovis kogemata sünnipäeval olles (sõbra joogi sees oli GHB). Kuna isikule meeldis aine mõju, siis hakkas ainet iga nädalavahetus tarvitama (2-3 korki korraga). Tarvitas umbes aasta ja siis pidi vanglasse minema. Süüdlane on avaldanud valmidust vabaduses ette võtma radikaalsemaid samme narkootikumidest hoidumiseks, mis on ka tema kuritegeliku käitumise katalüsaatoriks. Kohtu hinnangul on tervitatav kinnipeetava tahe muutuda ning seega tuleb toetada tema soovi KarS § 75 lg 2 p 21 ja p 5 alusel psühhiaatrilisele nõustamisele suunamisega ning narkootikumide omamise ja tarvitamise keelu seadmisega käitumiskontrolli ajaks. Samuti tuleb teda kohustada KarS § 75 lg 4 alusel läbima MTÜ Samaaria Eesti Misjoni Haapsalu turvakodus 6-kuuline sõltuvusest taastumise programm. Psühhiaatri juures ravil käimise ja turvakodu poolt pakutava programmi läbimise kohta tuleb tõendid esitada kriminaalhooldajale. Kohtule nähtub kinnipeetava ütlustest tervikuna, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud siiski omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses valdavalt reeglite kohaselt käituda. Teda iseloomustav materjal on tervikuna siiski positiivne ning kajastab isikus toimunud positiivsemaid muutusi võrreldes varasemaga. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Seega on põhjendatud anda Maarek Raimetile võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.