Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700034331 ning selgitus „N.C 1-20-4997 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid 17.01.2020 kannatanu O M ülekuulamise käigus üle antud juuksekarva taoline objekt, mis asub hoiul Ida prefektuuris Jõhvi politseijaoskonnas üleandmise-vastuvõtmise akti nr 20ATH02441 alusel – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. CD-R plaat helisalvestisega, mis asub toimiku juures – jätta kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD

N.C-le on esitatud süüdistus selles, et tema, olles alkoholijoobes, 16.01.2020. a ajavahemikus kella 13.18 – 13.38 paiku Kohtla-Järve linnas, xxx maja juures ründas tänaval juhuslikke möödujaid, eesmärgiga neid lüüa, rikkudes sellega avalikus kohas käitumise üldreegleid. Vahetult pärast seda ründas ta kaupluses xxx, aadressil xxx, kaupluse müüjat N Kt, raputas teda riietest, kägistas kätega, paiskas teda põrandale pikali. Kaupluse müüjale Kle tuli appi kaupluse töötaja O M, kes haaras kõrval seisnud tooli ja lõi N.C vastu selga, et N.C Kt lahti laseks. Pärast löömist haaras N.C tooli ning hakkas teise käega Mt tõukama, haarates teda riietest ja juustest, paiskas kõrval seisnud alusele pikali ja hakkas tooliga vastu alust suruma ning tiris samaaegselt jõuga juustest, tõmmates juuksesalgu välja. Edasi haaras N.C kõrval lamanud kepi ning tegi M suunas löögiliigutuse, kuid kannatanu põikles löögi eest kõrvale ja suutis jalgele tõusta. Sellega tekitas N.C kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi: hematoomid, muhk peas, välja tõmmatud juuksed. Oma tegudega häiris N.C nii kannatanute N K ja O M, kui ka teiste inimeste (eelkõige tunnistaja J I ning politseisse helistanud õues viibivate isikute) õigusrahu ja vaba aja veetmise rütmi, millega oli ilmselgelt raskelt rikutud avalikku korda Korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p 1, 2 mõttes, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, ning teist isikut hirmutada ja ähvardada või käituda muul viisil vägivaldselt. Seega süüdistatakse N.C-d KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, mis on toime pandud vägivallaga. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör tunnistada N.C süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 16-17.01.2020, s.o 2 päeva ning mõista

karistuseks 6 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta vangistus süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. N.C hüvitab kannatanule tsiviilhagi katteks 607,47 eurot. N.C hüvitab kriminaalmenetluse kulud summas 1038 eurot 1 aasta jooksul. Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et süüdistatav N.C on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb N.C süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2020.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 584 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 876 eurot (584*1,5=876). Vastavalt kokkuleppele kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele N.C-lt . Menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.