Liiklussüüteod

Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides selgitusena: „Aleksei Rivik, 1-203420, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Aleksei Rivikule tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

väärteokorras), uuesti võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt tema, viibides, 07.02.2020 kella 18.44 paiku aadressil: Tallinn, xxx asuvas xxx teenindusjaamas, tankis kanistrisse 4,60 liitrit mootorikütust D-miles summas 6,10 eurot ning lahkus teenindusjaamast tahtlikult jättes tangitud kütuse eest tasumata. Seega Aleksei Rivik pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et kaitsealune on tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, teinud taotluse lühimenetluseks. Materjalid on kohtukõlbulikud, kvalifikatsioon on õige, menetlemiseks takistusi ei ole.

Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt puudub Aleksei Rivikul juhtimisõigus (tl 30). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Aleksei Riviku poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Aleksei Rivik juhtis sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo osateo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Aleksei Riviku KarS § 4231 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et Aleksei Rivik oli teadlik sellest, et tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata otsustas mootorsõidukit juhtida. Samuti tunnistab Aleksei Rivik oma süüd täielikult ja kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Sellest järeldab kohus, et Aleksei Riviku käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. 21.10.2019 episood Kohus leiab, et Aleksei Riviku poolt 21.10.2019 kella 21.41 ajal Tallinnas, E.Vilde tee 106 juures mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx juhtimine, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on tõendatud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja kirjalike tõenditega. Tunnistaja S L ütluste (tl 25-27 pöördel) kohaselt oli ta 21.10.2019 teenistuses koos patrullpolitseinik T T ning teostasid liiklusjärelevalvet, kui märkasid sõidukit xxx reg. nr xxx, mis liikus E. Vilde tee 106, Tallinn suunaga E. Vilde tee 96. Sõiduki kontrollimisel osutus juhiks Aleksei Rivik, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Sõidukis viibis veel 3 inimest. Kahtlustatava Aleksei Riviku ütluste (tl 128-130) kohaselt tunnistab end kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetseb puhtsüdamlikult oma tegu. 21.10.2019 alustas ta sõitu Lasnamäe lõpust ning tal oli vaja sõita Mustamäele. Mootorsõiduki xxx reg. nr xxx andis talle kasutada üks naistuttav. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt puudub Aleksei Rivikul juhtimisõigus (tl 30). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Aleksei Riviku poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Aleksei Rivik juhtis sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo osateo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Aleksei Riviku KarS § 4231 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kahtlustatava ülekuulamise protokollis nähtub, et Aleksei Rivik oli teadlik sellest, et tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata otsustas mootorsõidukit juhtida. Samuti tunnistab Aleksei Rivik oma süüd täielikult ja kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Sellest järeldab kohus, et Aleksei Riviku käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. 12.11.2019 episood Kohus leiab, et Aleksei Riviku poolt 12.11.2019 kella 14.30 ajal Harjumaal, Maardu linnas, Põhjaranna teel, Põhjaranna tee 15 juures mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx

juhtimine, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on tõendatud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja kirjalike tõenditega. Tunnistaja U S ütluste (tl 39-42) kohaselt märkas ta koos patrullpolitseinik S Š 12.11.2019 kell 14:30 Maardus Põhjaranna teel, Põhjaranna tee 15 juures suunaga Peterburi tee sõitmas sõiduautot xxx reg.nr xxx. Sõidukil oli ebakindel sõidustiil. Nad peatasid sõiduki ja sõiduki roolis oli Aleksei Rivik. Lisaks oli sõiduks kolm isikut. Aleksei Rivikul puudus juhtimisõigus. Kahtlustatava Aleksei Riviku ütluste (tl 128-130) kohaselt tunnistab end kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetseb puhtsüdamlikult oma tegu. 12.11.2019 alustas ta sõitu Tallinnast Lasnamäelt ja sõitis Maardusse. Kui ta sõitis mööda Põhjaranna teed nägi, et tema sõidukile sõidab järgi politseipatrull. Mootorsõiduk xxx reg.märgiga xxx kuulus M, kes oli sõidukis koos temaga. Juhilubade andmete õiendist nähtub, et Aleksei Rivik ei oma kehtivaid juhilubasid (tl 46). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Aleksei Riviku poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Aleksei Rivik juhtis sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Selline tegevus on kogumis ülalmärgitud süüteoepisoodidega vaadeldav KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Aleksei Riviku KarS § 4231 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kahtlustatava ülekuulamise protokollis nähtub, et Aleksei Rivik oli teadlik sellest, et tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata otsustas mootorsõidukit juhtida. Samuti tunnistab Aleksei Rivik oma süüd täielikult ja kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Sellest järeldab kohus, et Aleksei Riviku käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. 03.01.2020 episood Kohus leiab, et Aleksei Riviku poolt 03.01.2020 kella 02.22 ajal Tallinnas, Tartu mnt 87 maja juures mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx juhtimine, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on tõendatud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja kirjalike tõenditega. Tunnistaja P K ütluste (tl 54) kohaselt peatas ta 03.01.2020 kell 02:22 tööülesandeid täites Tallinnas Tartu mnt 87 Sikupilli Prisma parklas kinni sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx, mis tuli Pallasti tänava poolt. Auto peatamisel palus ta autojuhil esitada enda dokumendid, isikul polnud esitada ühtegi kehtivat dokumenti peale sõiduki registreerimistunnistuse. Politsei andmebaasi kontrollides osutus juhiks Aleksei Rivik. Isikul puudus vastava kategooria juhiluba. Autos viibis ka kaasreisija F T. Kahtlustatava Aleksei Riviku ütluste (tl 128-130) kohaselt tunnistab end kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetseb puhtsüdamlikult oma tegu. 03.01.20120 alustas ta sõitu Autobussijaama lähedalt ning tahtis sõita Sikupilli Prisma juurde, kus ta kinni peeti. Mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx ostis ta tuttava kaudu. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et Aleksei Rivik ei oma kehtivaid juhilubasid (tl 60). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Aleksei Riviku poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Aleksei Rivik juhtis sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Aleksei Riviku KarS § 4231 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kahtlustatava ülekuulamise protokollis nähtub, et Aleksei Rivik oli teadlik sellest, et tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata otsustas mootorsõidukit juhtida. Samuti tunnistab Aleksei Rivik oma süüd täielikult ja kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Sellest järeldab kohus, et Aleksei Riviku käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. 12.04.2020 episood Kohus leiab, et Aleksei Riviku poolt 12.04.2020 kella 14.47 ajal Harjumaal Tallinnas A.H. Tammsaare tee 73 maja juures mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx juhtimine, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on tõendatud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja kirjalike tõenditega. Tunnistaja K T ütluste (tl 112-113) kohaselt 12.04.2020 täites teenistusülesandeid märkas ta kell 14:46 Rahumäe tee Tondi tee ja Tammsaare tee ristmikult suunaga Sõpruse puiestee liikunud punast värvi sõiduautot xxx registreerimismärgiga xxx, mille kohta kiirpäringut teostades selgus, et sõiduk puudus liiklusregistri andmetel alates 01.04.2020 kehtiv liikluskindlustus. Sõiduk peatati 14:47 aadressil Tammsaare tee 73. Sõiduki juhiks oli Aleksei Rivik, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti puudus Alekseil esitamiseks mootorsõiduki registreerimistunnistus. Kõrvalistujana viibis sõidukis A G. Samuti selgus, kui R. R võttis ühendust OTTE-ga, et Aleksei on varasemalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt mitmel korral. Kahtlustatava Aleksei Riviku ütluste (tl 128-130) kohaselt tunnistab end kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetseb puhtsüdamlikult oma tegu. 12.04.2020 alustas ta sõidu Kadriorust ning tahtis sõita Mustamäele Marja tänavale. Tahtis ainult sõiduki ära viia ja selle sinna jätta. Tuttav palus teda, kuna tuttav ise ei oska sõita. Kellele täpselt mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx kuulub, ta ei tea. Autos oli ta koos A G. Kui ta sõitis mööda A.H Tammsaare teed, nägi ta, et tema sõidukile sõidab järgi politseisõiduk. Enne seda kui sõiduki rooli läks oli ta teadlik, et süstemaatiline sõiduki juhtimine omamata sõiduki juhtimisõigust on kriminaalkorras karistatav. Juhilubade andmete õiendist nähtub, et Aleksei Rivik ei oma kehtivaid juhilubasid (tl 131). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Aleksei Riviku poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Aleksei Rivik juhtis sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Aleksei Riviku KarS § 4231 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kahtlustatava ülekuulamise protokollis nähtub, et Aleksei Rivik oli teadlik sellest, et tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata otsustas mootorsõidukit juhtida. Samuti tunnistab Aleksei Rivik oma süüd täielikult ja kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Sellest järeldab kohus, et Aleksei Riviku käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena.

KarS § 4231 järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on tegu siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on selle eest varem süüdi mõistetud või on need süüteod tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Aleksei Rivik pani toime mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise viiel korral ning seda väga lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 09.10.2019 kuni 12.04.2020, s.o kuue kuu jooksul. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav on samalaadsed süüteod toime pannud süstemaatiliselt. Eelmärgitud asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Seega on kohtuliku uurimisega tõendamist leidnud, et Aleksei Rivik pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikuna, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Kohus leiab, et 07.02.2020 kella 19:44 paiku aadressil xxx, Tallinn asuvast xxx kuuluvast xxx teenindusjaamast mootorikütuse maksumusega 6,10 eurot varguse toime panemine Aleksei Riviku poolt on tõendatud nii Aleksei Riviku süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Aleksei Riviku ütluste (tl 95-97) kohaselt tunnistab ta ennast kuriteo toimepanemises süüdi. Kütuse tankis kanistrisse. Kütuse eest ei maksnud, sest kaasas ei olnud raha ja hiljem unustas tasuda maksmata jäänud kütuse eest. Puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 81-91), milles on vaadeldud aadressil xxxn asuva xxx teenindusjaama videosalvestust ning millel on näha, et 07.02.2020 kell 19:43 saabub takso tunnustega valge xxx registreerimisnumbriga xxx ja peatub tankuri nr 7 juures. Sõiduki vasakpoolses tagauksest väljub kiilaspeaga meesterahvas kanistriga (foto 1). Ta võtab tankimispüstoli ja tangib kütust kanistrisse (foto 2). Kell 19:44 lõpetab tankimise, mees asetab tankimispüstoli tagasi tankurile, võtab paberit (foto 3) ja puhastab kanistri. Pärast puhastamist asetab ta kanistri sõidukisse (foto 4) ja liigub tankla poodi. Sõiduk sõidab tankurist eemale ja pargitakse McDonalds restorani juurde (foto 5). Kell 19:46 kiilakas meesterahvas siseneb tankla poodi (foto 6), kus mõnda aega oodates müüjat liigub ringi (foto 7). Kell 19:47 tuleb müüja, mees küsib midagi (foto 8) ning kohe lahkub poest (foto 9). Isik tuleb sõiduki juurde (foto 10), istub sõidukisse ja sõiduk lahkub tankla territooriumilt. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu xxx poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (tl 79) tankis meesterahvas 07.02.2020 kell 19:44 xxx-i xxx teenindusjaamas, aadressil xxx Tallinn kanistrisse 4,60 liitrit mootorikütust D-miles summas 6,10 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest maksmata. Seega oli kanistrisse tangitud kütus süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et kütuse äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud kütuse äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise

eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud seda kannatanule tagastada väi kütuse eest tasuda. Sellele viitab ka süüdistatava poolt öeldu, et tal ei olnud raha kütuse eest tasuda. Süüdistatava väidet, et ta unustas tasuda, ei saa kohus võtta tõsiseltvõetavana. Süüdistatav sisenes koheselt pärast kütuse võtmist tankla poodi ja suhtles ka teenindajaga, mistõttu tal oli võimalus tankida, kuid seda ta ei teinud. Seejuures tuleb tangitud kütuse eest tasuda kas tankuri makseterminaalis või tankla poes, kuid süüdistatav ei teinud kumbagi. Samamoodi ei nähtu kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav oleks küsinud teenindajalt arvet. Vastupidi, kütuse vargus avastati ja esitati avaldus politseisse. Süüdistatav hüvitas varalise kahju kuu aega hiljem, s.o ajal, mil kriminaalmenetlus oli juba alustatud. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Aleksei Rivik on toime pannud ühe varguse episoodi. Väärteootsuste (tl 99-102) kohaselt on süüdistatav toime pannud KarS § 218 lg 1 ja § 25 lg 2 ning KarS § 218 lg 1 ettenähtud süüteod 21.10.2019 ja 10.12.2019. Selline süsteemne varavastaste süütegude toimepanemine viitab süüdistatava väljakujunenud eluviisile ja sissetuleku saamisele kõrvaliste isikute arvelt. Seetõttu leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega Aleksei Rivik pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

pole osutanud ka ühelegi muule aspektile, millest võiks kohus järeldada mõne muu legaalse ja maksustatava sissetuleku olemasolu või selle saamist. Seega olukorras, kus süüdistatav on mitu aastat kandnud vanglakaristust ning käesoleva kriminaalasja raames olnud juba mitu kuud vahi all, olles süüdistatav ka varavastase kuriteo süstemaatilises toimepanemises võib arvata, et isikul puuduvad piisavad legaalsed rahalised vahendid ja ka legaalsed võimalused nende saamiseks, mistõttu ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Sellisele seisukohale jõudmiseks annavad tuge ka süüdistatava karistusandmed. Süüdistatavat on aastate jooksul korduvalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis kõik on jäetud tasumata. Seega ei ole ka varasemad rahalised mõjutamised karistuse liigina süüdistatavat mõjutanud ning ta on jätnud trahvid tasumata, s.t rahaline mõjutamine ei ole senini oma eesmärki täitnud ning süüdistataval on arvestatavad rahalised kohustused maksmata rahatrahvide ja menetluskulude tõttu riigi ees. Seega tuleks süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Hinnates süü suurust KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava õigusvastaste teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse viie süüteo episoodi toimepanemist. Karistust kergendava asjaoluna on süüdistusaktis märgitud puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et kahetsus ei ole siiras ja suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Süüdistatava karistusregistri andmetest nähtuvalt (tl 118-119 pöördel) on teda KarS § 4231 järgi karistatud Harju Maakohtu 15.05.2015 otsusega, mille kohaselt karistati süüdistatavat vangistusega 6 kuud, mille kandmiselt isik tingimisi vabastati. Harju Maakohtu 14.10.2015 otsusega karistati süüdistatavat taaskord KarS § 4231 järgi 3 kuulise vangistusega ning KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Lisaks sellele on ka kohtuvälise menetleja poolt süüdistatavat väärteokorras karistatud juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest. Karistusteks on määratud rahatrahv, mis on asendati selle täitmise võimatuse tõttu arestiga. Seega isik teades, et teda on korduvalt mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud ja et tal puudub juhtimisõigus, asus siiski sõidukit juhtima korduvalt ja teadlikult. Seejuures on ta iga kinnipidamise järgselt toimepandut kahetsenud ja seejärel jätkanud samalaadset süülist käitumist. See näitab süüdistatava eriti ükskõikset ja hoolimatut suhtumist liiklusnõuetesse ja õiguskorda tervikuna ning seega ei ole süüdistatava süsteemsest õigusvastasest objektiivsest käitumisest tulenevalt usutav, et süüdistatav toime pandud süütegusid kahetseks. Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohus juhib tähelepanu, et lisaks juhtimisõigusele esineid Aleksei Rivikul kahel korral narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toime aine tarvitamise tunnused (09.10.2019 ja 12.04.2020). Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud, s.h ka juhtimisõiguseta juhid kõrvaldatakse liiklusest pikemaks ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Samuti kaitseb see temaga kaasreisijatena kaasas sõitnud teiste isikute elu. Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (3-1-1-58-13). Seega, arvestades süü suurust, süüdistatava korduvaid karistusi samalaadse süüteo toimepanemise eest ja sellest tulenevaid eripreventiivseid eesmärke, samuti üldpreventiivset eesmärki ning kergendava asjaolu puudumist leiab kohus, et süüdistatavale tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni ülemmääras.

Seadusandja on KarS § 199 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni viis aastat. Ülaltoodud põhjustel kohus juba leidis, et süüdistatava puhul ei ole võimalik kohaldada rahalist karistust, vaid tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Hinnates süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe varavastase süüteo toimepanemist, millega tekitati kannatanule ebaoluline kahju. Seega on Aleksei Riviku süü hinnatav suhteliselt väikesena. Samas tuleb silmas pidada, et tema tegevuses on sedastatav ühe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab ka suuremat süüd. Suurem süü on aga võrdeline suurema karistuse määraga. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Nagu kohtueelses menetluses kogutud tõenditest nähtub on süüdistatav kannatanule hüvitanud kogu tekitatud kahju (tl 107). Seega peab kohus võimalikuks arvestada KarS § 57 lg 1 p 2 kergendava asjaoluna kahju vabatahtlikku hüvitamist. Samuti on süüdistatav avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, mida kohus peab varavastase süüteo osas võimalikuks kergendava asjaoluna arvestada KarS § 57 lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes. Vastasel juhul ei oleks süüdistatav tekitatud kahju, mis on küll väga väike, hüvitanud. Eeltoodud asjaolusid silmas pidades, leiab kohus, et Aleksei Rivikule on võimalik mõista karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Liitkaristuse mõistmisel peab kohus oluliseks asjaolu, et süüdistatav pani toime erinevaliigilised kuriteod, s.o varavastase kuriteo (KarS § 199 lg 2 p 9) ja liiklussüüteod (KarS § 4231). Sellega riivas süüdistatav erinevaid õigushüvesid, mistõttu ei ole tegemist ühtse tahtlusega toime pandud või sarnase õigushüve vastu toime pandud kuritegudega. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kuritegude kogumis liitkaristust mõistes ei saa kohaldada süüdistatava suhtes kergeimat karistuste liitmise viisi ning mõistetavad karistused kuuluvad KarS § 64 lg 1 alusel täies ulatuses liitmisele. Puutuvalt prokuröri taotlusesse määrata osa karistusest koheselt ärakandmisele ja osa jätta tingimisi kohaldamata peab kohus vajalikuks märkida, et selline karistusettepanek väärib tähelepanu. Ka süüdistatav oma viimases sõnas soovis, et osa karistusest jäetaks tingimisi kohaldamata. Kohus leiab, et arvestades süüdistatava korduvaid karistusi KarS § 4231 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest viitavad need andmed, et karistuse ärakandmise järgselt jätkab süüdistatav samalaadsete süütegude toimepanemist. Seega juhul, kui süüdistatavale mõista karistus, mis tuleks täies ulatuses ära kanda, tekib olukord, kus süüdistatav vabaneb karistuse kandmiselt ning mingit kontrolli tema käitumise üle ei ole. Seega jättes osa karistusest tingimisi täitmisele pööramata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile, tekib olukord, kus süüdistatav peab täitmisele pööramata jäetud karistuse täitmisele pööramise vältimiseks nii hoiduma uute süütegude toimepanemisest kui ka alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Seetõttu peab kohus otstarbekaks pöörata osa karistusest koheselt täitmisele ning teine osa jätta täitmisele pööramata, allutades süüdistatava ka kriminaalhooldaja järelevalvele.

väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Süüdistatavale inkrimineeritud süütegude toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seejuures ei ole tegemist üksiku kuriteoga, vaid korduvalt ja süstemaatiliselt toime pandud kuritegudega, mis välistab võimaluse hinnata süüdistatava õigusvastast käitumist juhusliku episoodina süüdistatava elus. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda välja mõistetavate menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et põhjendatud ja välja mõistetavate menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb välja mõistetavas osas täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samuti leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust ning asjaolu, et süüdistatav ei pruugi pärast koheselt ärakantava karistuse kandmiselt vabanemist olla tööga kindlustatud, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.