Liiklussüüteod

1-20-5413 le 127 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. Jan Lumistet süüdistatakse selles, et tema juhtis 05.06.2020 kella 21.54 ajal XXXXX XXXXXXXXXX XXXXXXXX XXXXXXX XXXXXXXXX XXXX XXX ja XXXXXX tänava ristmikul liikudes XXXXX tänava suunas XXXXXXX XX-le kuuluvat ja enda valduses olevat mootorsõidukit – sõiduautot XXXX XXXXX XXX XXXXXX - isikuna, kelle ühest grammist verest leiti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti nr 67I alusel etanooli 2,22 mg/grammi kohta, ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,06 mg/grammi kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon veres mitte vähem kui 2,16 mg/grammi kohta, mistõttu tulenevalt liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Jan Lumiste mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Jan Lumistet süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises toimepanemises. Kohtus nõudis prokurör KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 73 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 kuulise katseajaga. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkulepete sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus mõistab Jan Lumiste süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 tuleb Jan Lumistelt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 876 eurot (1,5*584).

1-20-5413 Joobe tuvastamisega seotud kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu – joobe tuvastamine (ekspertiisiakt nr 675) 27 eurot /tl 10/. Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskuluks. Kaitsjale advokaat Vahur Krinalile Jan Lumiste kaitsmise eest kohtueelses menetluses hüvitatud tasu ja kulud 204,96 eurot /tl 48-52/. Riigi kasuks välja mõistetavad menetluskulud kokku 1107,96 eurot. Jan Lumiste on taotlenud kokkuleppes ja kohtuistungil menetluskulude tasumist ositi 12 kuu jooksul. Kohus rahuldab taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.