lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-5301/141

Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 18.08.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-5301/141
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
18.08.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1387
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-5301/63Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja26.02.20181-17-5301/74Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium15.03.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

18. august 2020

Kohtuasja number

1-17-5301

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Lehar Reimandi (Reimand, isikukood 38212270263) taotlus tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamise menetluse alustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 27. mai 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lehar Reimandi kaitsja Alar Salu, määruskaebus

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 27. mai 2020 määrus muutmata ja Lehar Reimandi kaitsja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

1.Harju Maakohtu 26. veebruari 2018 otsusega tunnistati Lehar Reimand süüdi karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust talle Harju Maakohtu 8. veebruari 2012 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi mõistetud ning kandmata vangistusosa 2 aasta 22 päeva võrra ning liitkaristuseks saadi 3 aastat 10 kuud 22 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus oldud 1 aasta 11 päeva ning L. Reimandi kandmisele kuuluvaks vangistuseks jäi 2 aastat 10 kuud 11 päeva. L. Reimand asus vangistusse 6. oktoobril 2016.

Sarnased lahendid

Avaliku rahu vastased süüteod
  • 24.08.20261-26-4873/28Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.08.20261-26-3915/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20261-26-5679/4Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.07.20261-26-1771/50Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 21.07.20261-26-2083/31Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20261-26-4940/22Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
2.
10. märtsil 2020 esitas L. Reimandi kaitsja Alar Salu Viru Maakohtule taotluse algatada tema kaitsealuse suhtes vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetlus KarS § 76 lg 1 p 1 järgi ja teavitada menetluse alustamisest Viru Vanglat.
3.Viru Maakohus jättis 12. märtsi 2020 määrusega kaitsja taotluse läbi vaatamata. Kohus leidis, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 426 lg 1, KarS § 76 lg-te 1 ja 2 ning vangistusseaduse (VangS) § 76 alusel saab kinnipeetava ennetähtaegselt vanglast vabastamise materjalid maakohtule esitada üksnes vangla. Süüdimõistetul ja tema kaitsjal niisugune õigus puudub. Seega on praegu taotluse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks esitanud isik, kellel selleks õigust pole ning seega ei ole kohtul pädevust 1(3)

kõnealuse taotluse sisuliseks lahendamiseks. Kohus selgitas L. Reimandile ja tema kaitsjale, miks tuleb L. Reimandi puhul ennetähtaegse vabastamise kuupäeva arvutamisel lähtuda KarS § 76 lg 2 p-st 1. Kohtumääruse peale L. Reimand ega tema kaitsja määruskaebust ei esitanud. Lahend jõustus 1. aprillil 2020.

4.25. mail 2020 esitas L. Reimand Viru Maakohtule uue samasisulise taotluse, s.o algatada tema suhtes vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlus KarS § 76 lg 1 p 1 järgi ja teavitada menetluse alustamisest vanglat. L. Reimand märgib, et ta kannab liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude eest. Kuna viimase kohtuotsusega tunnistati ta süüdi teise astme kuriteos ning arvulises ülekaalus ongi just teise astme kuriteod, siis tuleks tema vabastamisel lähtuda KarS § 76 lg-s 1 sätestatust.
5.Viru Maakohus jättis 27. mai 2020 määrusega L. Reimandi taotluse läbi vaatamata. Kohus märkis, et VangS § 76 lg 1 kohaselt on tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotluse esitamise õigustatud subjektiks vangla. Seega vaatab kohus vastava taotluse sisuliselt läbi vaid siis, kui selle esitajaks on vangistusasutus. Antud juhul esitas tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotluse kohtule kinnipeetav. Seadusandja ei ole ette näinud võimalust, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust oleks kohtul võimalik arutada kinnipeetava taotluse alusel. Seega puudub kohtul seadusest tulenev menetluslik pädevus kinnipeetava taotluse sisuliseks läbi vaatamiseks ja see toob kaasa kinnipeetava taotluse läbi vaatamata jätmise. Ühtlasi selgitas maakohus L. Reimandile, et kinnipidamisasutus ei ole tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtaja arvestuses eksinud. Harju Maakohus karistas L. Reimandit 3 aasta 10 kuu 22 päeva pikkuse vangistusega, mis mõisteti liitkaristusena. Kuna liitkaristuse üheks liidetavaks on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistus, siis juhindutakse tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel KarS § 76 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatust. Õiguslikult irrelevantne on L. Reimandi arutlus, mille kohaselt on proportsionaalselt suurem osa karistusest mõistetud talle teise astme kuriteo eest. Seadusandja räägib üheselt mõistetavalt kas esimese või teise astme kuriteo toimepanemisest ega anna võimalust proportsionaalsuse argumendil kaalutusõiguse teostamiseks. Nagu toodud, karistas maakohus L. Reimandit 3 aasta 10 kuu 22 päeva pikkuse liitkaristusega. Harju Maakohtu otsuse kohaselt viibis L. Reimand eelvangistuses 1 aasta 11 päeva pikkuse perioodi. See tähendab, et poole ehk KarS § 76 lg 1 p 2 kohase tähtaja saavutmiseks tuli ja tuleb L. Reimandil alatest tema uuest kinnipidamisest ehk
6.oktoobrist 2019 kanda veel 11 kuu pikkune vangistus. See tähtaeg saabub 6. septembril 2020 (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrust 8. oktoobrist 2019 asjas 1-11-3615). Eelmärgitut on L. Reimandile selgitanud ka kinnipidamisasutus.
6.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse L. Reimandi kaitsja A. Salu, taotledes lahendi tühistamist ja paludes rahuldada taotluse kaitsealuse suhtes vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse algatamiseks. Kaitsja märgib, et L. Reimandi arvates on tal vangistusseadusest tulenev subjektiivne õigus taotleda tingimisi enne tähtaega vabastamise avalduse menetlemist. Seega on õigusliku aluseta otsustus jätta tema taotlus läbi vaatamata pelgalt kohtul pädevuse puudumisele viidates. Nõustuda ei saa ka kohtu seisukohaga ennetähtaegse vabanemise kuupäeva arvestamise osas. L. Reimandi liitkaristus muutus esimese astme kuriteoks liitkaristuse tulemina. Kriminaalasjas nr 1-17-5301 piirati tema vabadust teise astme kuriteoga seoses ning seega tuleb L. Reimandi seisukoha järgi sellest lähtuvalt arvestada ka tema vabanemise tähtaegu. Ja isegi juhul, kui peab lähtuma esimese astme kuriteo osas sätestatud tähtaegadest, on need ebaproportsionaalsed, kui arvestada kaebaja poolt eelnevalt ära kandmata karistust ja asjas nr 1-17-5301 mõistetud karistust. Asjakohatu pole ka faktiline asjaolu, et liitkaristusena liideti eelnevast karistusest ainult osa, s.o ära kandmata karistus. Eelneva karistuse kandmata osa on L. Reimandile asjas määratud karistuse suurendamine ära kandmata osa võrra, mis ei saa aga muuta määratava liitkaristuse kuriteo astet raskemas suunas. 2(3)

Ringkonnakohtu seisukoht

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus toimis õigesti, kui jättis L. Reimandi taotluse algatada tema suhtes vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlus läbi vaatamata. Vastavat seisukohta on esimese astme kohus ka selgelt ja arusaadavalt põhjendanud.
8.Veatult leidis esimese astme kohus VangS § 76 lg-le 1 tuginedes, et materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise otsustamiseks peab maakohtule esitama vangistusasutus ning kinnipeetaval endal või tema kaitsjal sellist õigust pole. Taotlus, millel puudub menetlusõiguslik alus, tuleb aga kohtul selle menetlemiseks protsessuaalse pädevuse puudumise tõttu tagasi lükata. Nii esimese astme kohus antud juhul õigesti ka tegi. Olgu veel mainitud, et küll saab kinnipeetav taotleda tingimisi enne tähtaega vabastamise avalduse menetlemist vangla direktori poolt (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 21. novembri 2012 otsus asjas nr 3-3-1-52-12, p 15). Kuigi L. Reimandi 25. mai 2020 taotlusest maakohtule nähtub, et ta on pöördunud Viru Vangla poole taotlusega parandada tema ennetähtaegse vabanemise kuupäevi, ei selgu, kas ta on esitanud taotluse tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemiseks.
9.Ringkonnakohus märgib veel, et maakohtu pädevuses on läbi vaadata nt kinnipeetava avaldus, milles ta soovib teavet enda tingimisi enne tähtaegse vabastamise tähtaegade arvutamise osas. Kuigi L. Reimandi taotlus maakohtule ei seisnenud nõudes üle vaadata tema ennetähtaegse vabastamise kuupäevade arvestamine, nähtub, et taoline sisuline vaidlus antud juhul tekkinud on: seisukohad erinevad selles, kas L. Reimand on karistust kandvaks isikuks KarS § 76 lg 1 või lg 2 tähenduses. Kõnealust küsimust on esimese astme kohus sisuliselt ka analüüsinud ning selgelt põhjendanud, miks tuleb L. Reimandit lugeda tahtlikult toime pandud esimese astme kuriteo eest vangistust kandvaks isikuks ning kohaldada tema suhtes KarS § 76 lg 2 sätteid. Tõsi, kohtumääruse punktides 7 ja 8 on maakohus ekslikult oma järelduses viidanud KarS § 76 lg-le 1. Kohtukolleegiumi hinnangul on see aga ilmne ebatäpsus, kuna määruse põhistustest nähtub selgelt, et kohus pidas silmas KarS § 76 lg-t 2. Olgu mainitud, et vajadust lähtuda L. Reimandi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise tähtaegade osas KarS § 76 lg-st 2 on kinnitanud Viru Maakohus ka varasemas, s.o 12. märtsi 2020 määruses. Maakohtu põhistustele ringkonnakohtul midagi olulist lisada ei ole. Jääb üle vaid märkida, et kolleegium nõustub esimese astme kohtu seisukohaga, mille kohaselt juhul, kui isik kannab liitkaristust, mis on moodustatud nii esimese astme kuriteo tahtliku toimepanemise kui ka teise astme kuriteo eest mõistetud üksikkaristustest, lähtutakse tema ennetähtaegseks vabastamiseks vajaliku karistusaja arvestamisel KarS § 76 lg-st 2. Seejuures ei oma tähtsust, kui suure osa mõistetud karistusest moodustab just esimese astme tahtliku kuriteo eest mõistetud karistus. Oluline on üksnes see, et mingi osa kandmisele kuuluvast karistusest on isikule mõistetud esimese astme tahtliku kuriteo eest (vt nt juba viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-52-12, p-d 23–25 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. novembri 2018 määrus asjas nr 1-16-2295, p-d 21–22).
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 27. mai 2020 määruse muutmata ning L. Reimandi kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

(allkiri) Erkki Hirsnik

(allkiri)

(allkiri) Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.07.20261-26-4612/7Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20261-26-4579/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval