Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Pavel Gontšarov
Kohtuistungi sekretär
Elina Huobolainen
Tõlk
Svetlana Talli
Kohtuistungi aeg
10. august 2020, avalik kohtuistung
Kriminaalasi
Sergey Chabanyuki süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 16. aprilli 2020. a otsus üldmenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav Sergey Chabanyuk ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil
Prokurör
Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalia Lebed
Süüdistatav
Sergey Chabanyuk 37203030266, elukoht XXX, XXX, varem karistatud kolmel korral, viimati Harju Maakohtu 27.02.2017 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi 1 aasta 5 kuu 24 päeva vangistusega, kinni peetud 11.09.2019
Jätta muutmata Harju Maakohtu 16. aprilli 2020. a kohtuotsus Sergey Chabanyuki süüdistusasjas KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja apellatsioonid rahuldamata.
2.Määrata Vanalinna Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 388,80 eurot sh käibemaks 64,80 eurot Sergey Chabanyukile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest.
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Sergey Chabanyukilt välja 388,80 eurot Eesti Vabariigi kasuks.
4.Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Sergey Chabanyukile eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 16.04.2020. a otsusega üldmenetluses tunnistati Sergey Chabanyuk süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 27. veebruari 2017. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuu ja 5 päeva võrra ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud 5 päeva vangistust alates tema kinnipidamisest 11. septembrist 2019. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva. Kahes kuriteoepisoodis mõisteti S. Chabanyuk õigeks, kuid selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud ning apellatsioonimenetlust ei toimu.
2.S. Chabanyuk tunnistati süüdi alljärgnevate tegude toimepanemises. S. Chabanyuk, olles varem 27.02.2017 Harju Maakohtu poolt karistatud kehalise väärkohtlemise eest, 11.01.2019 kella 21:35 paiku Tallinnas, XXX asuvas trepikojas lõi XX noaga vasaku küünarvarre piirkonda, põhjustades füüsilist valu ja tervisekahjustuse – lahtise haava vasaku küünarvarre piirkonnas. Samuti tema, 17.09.2019 kella 19.30 ajal, viibides Tallinnas, XXX asuvas korteris, elukaaslase YY-ga tekkinud verbaalse konflikti käigus, lõi teda korduvalt rusikate ja jalaga keha ja pea piirkonda, mille tagajärjel YY kukkus põrandale. Pärast mida S. Chabanyuk lõi YY mitu korda jalaga keha piirkonda, tekitades talle füüsilist valu ja kehavigastused, s.o hematoomid parema ja vasaku jala piirkonnas ning muhu peas. Samuti tema, 18.09.2019 hommikul, kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, viibides Tallinnas, XXX asuvas korteris, elukaaslase YY-ga tekkinud verbaalse konflikti käigus, lükkas YY kätega diivanilt põrandale ja hakkas teda jalaga lööma keha ja pea piirkonda, tekitades YY-le füüsilist valu. Seega pani S. Chabanyuk oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti muu valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2(8)
3.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav S. Chabanyuk ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, kes taotlevad kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. 3.1 Kaitsja peab kohtuotsuse tühistamise aluseks asjaolu, et kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine seisneb selles, et kohus on hinnanud tõendeid ühekülgselt ja pealiskaudselt, teinud neist ebaõiged järeldused, lähtunud oletustest ja tõlgendanud kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kahjuks. Kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine väljendub selles, et kohus on mitmed olulised tõendid, süüdistatava väited ja neist nähtuvad olulised asjaolud jätnud tähelepanuta ega ole oma järeldusi veenvalt motiveerinud. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et S. Chabanyuk süü oma elukaaslase YY suhtes 17.09.2019 ja 18.09.2019 füüsilise vägivalla tarvitamises on tõendamist leidnud. Kohus luges kannatanu YY ütlused põhjendatult ebausaldusväärseks, sest ta on andnud kogu menetluse kestel toimunu kohta erinevaid ütlusi ning tema käitumine on vastuoluline. Ta kutsub välja politsei ja hiljem tühistab kutse või teeb kõik selleks, et kohale saabunud politsei S. Chabanyuki endaga kaasa ei viiks. S. Chabanyuk ise on kogu aeg oma süüd YY suhtes vägivalla tarvitamises eitanud. Kohus jättis hindamata tunnistajana üle kuulatud politseitöötaja BB ütlused, kellele tundus, et YY soovis oma elukaaslase kainenema viimist selleks, et ta saaks ise sõpradega alkoholi edasi tarvitada. YY väitis, et S. Chabanyuk oli teda tõuganud, mistõttu oli ta maha kukkunud. Väliseid vigastusi politsei kannatanul ei tuvastanud. Seega ei vasta kaitsja hinnangul tõele häirekeskusele tehtud kõne, milles YY teatab, et elukaaslane peksis teda rusikatega pähe ja näkku, mistõttu pea on muhke täis ja huul katki löödud. Samuti jättis kohus tähelepanuta, et kannatanu kuulati üle ja teostati isiku läbivaatus viis päeva pärast väidetavat sündmust, sest kannatanu oli alkoholijoobes ja temaga ei olnud võimalik menetlustoiminguid läbi viia. Seega võis saada kannatanu isiku läbivaatuse protokollis fikseeritud vigastused pärast politseile tehtud väljakutset mitu päeva kestnud joomingu käigus. Tunnistaja RR ei olnud võimalik mitme päeva jooksul üle kuulata, sest ka tema oli purjus. Kuna tunnistaja RR oli kohtuistungi toimumise ajaks surnud, siis prokuröri taotlusel avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Kaitsja hinnangul ei oleks kohus tohtinud RR ütlustega arvestada, sest täidetud ei olnud kõik KrMS § 291 lg 3 sätestatud tingimused. Nimelt ei olnud RR ütlused usaldusväärsed. Kuna RR ei olnud võimalik kohtuistungil küsitleda, tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused on ebausaldusväärsed ja muud tõendid puuduvad, siis oleks pidanud maakohus S. Chabanyuk YY-ga seotud episoodides õigeks mõistma. Samuti on tõendamata S. Chabanyuki süü XX-le noaga kehavigastuse tekitamises. Tegemist on nn sõna-sõna vastu olukorraga, sest rohkem tõendeid kriminaalasjas kogutud ei ole. Tõendatud on küll XX küünarliigesel torkehaava esinemine, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et noahaava tekitas S. Chabanyuk. Noa teral olevas veres tuvastati vaid kannatanu DNA. Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata süüdistatava ja kaitsja taotluse täiendava tunnistaja QQ kohtuistungile kutsumise kohta. Sellega on rikutud süüdistatava kaitseõigust. Süüdistatav peeti esimese kuriteoepisoodi toimepanemises kahtlustatavana kinni, kuid järgmisel päeval vabastati. Ülekuulamise juures kaitsja ei viibinud. Edasise kaheksa kuu jooksul temaga menetlustoimingud
3(8)
ei tehtud. Seetõttu heidab maakohus süüdistatavale kaitsja hinnangul alusetult ette seda, et ta esitas taotluse täiendava tunnistaja ülekuulamiseks liiga hilja. 3.2 Süüdistatava S. Chabanyuki apellatsiooni motiivid kattuvad valdavas osas kaitsja apellatsiooni väidetega. Ka süüdistatav leiab, et kohus on hinnanud tõendeid valikuliselt ja on hinnanud kahtlused süüdistatava kahjuks. Maakohus mõistis ta põhjendatult kahes kuriteoepisoodis õigeks, kuid seda oleks ta pidanud tegema kõikide kuriteoepisoodide suhtes. Süüdistatav esitab oma põhjalikud selgitused iga kuriteoepisoodi kohta eraldi ja leiab, et puuduvad tõendid tema süüdiolekus. Vahi all viibides teatasid talle tema vabaduses viibivad sõbrad, et on olemas kaks tunnistajat (OO ja QQ), kes võivad XX episoodis ütlusi anda. Kohus jättis tema taotluse tunnistajate kohtuistungile kutsumiseks põhjendamatult rahuldamata. Kui ringkonnakohus leiab, et tõendid on selles asjas puudulikud, siis tuleks kriminaalasi selles episoodis maakohtule uueks arutamiseks saata ning nimetatud tunnistajad seal kohtuistungil üle kuulata.
4.Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja kaitsja taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, sest puuduvad tõendid S. Chabanyuki suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks. Kohtuliku uurimise täiendamiseks neil taotlusi ei olnud. Prokurör taotles jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
5.Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalidega, süüdistatava ja kaitsja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole praeguses asjas tõendite hindamisel kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Kohtuotsuses on põhistatud kõiki olulisi järeldusi. Kohtuotsuste põhistused on veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Samuti ei ole maakohus eksinud süüdistatava käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmisel, karistuse mõistmisel, tsiviilhagi lahendamisel ega menetluskulude otsustuse tegemisel. Kohtukolleegium on seisukohal, et nii apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks ega õiguslike järelmite muutmiseks. Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonides korratakse samu väiteid, mida nad esitasid maakohtu istungil ja millele maakohus on juba ammendavalt vastanud. Kohtukolleegium, nõustudes apelleeritud kohtuotsuse motiivide ja järeldustega, ei pea KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks neid korrata. Kohtukolleegium tugineb siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemale seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-113-13, 29. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11 ja 19. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-92-11). Apellatsioonidega seonduvalt peab kohtukolleegium vajalikuks märkida üksnes järgmist.
4(8)
Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohtu otsuses järelduste kujunemine jälgitav ja nendes on piisava põhjalikkusega näidatud, miks ning millistele tõenditele tuginevalt on S. Chabanyuk KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi süüdi tunnistatud. Asjaolu, et süüdistatav ja kaitsja maakohtu otsuse põhistustega ei nõustu, ei tähenda kohtuotsuses tõendite pealiskaudset, ühekülgset ja valikulist hindamist ega kogutud tõenditest ebaõigete järelduste tegemist, samuti kõrvaldamata kahtluste esinemist.
6.Apellandid leiavad, et asjas uuritud tõenditega ei ole S. Chabanyukile esitatud süüdistus tõsikindlalt tõendatud ega kaitseversioone ümber lükatud, mistõttu KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks ning S. Chabanyuk esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohtukolleegium süüdistatava ja kaitsja seisukohaga ei nõustu, sest KrMS § 7 lg 3 kohaselt ei tõlgendata kriminaalmenetluses süüdistatava süüdiolekus tema kasuks mitte igasugune kahtlus, vaid ainult kõrvaldamata kahtlus. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senine praktika on olnud jätkuvalt seisukohal, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest, sest süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (nt 08.06. 2011 otsuse nr 3-1-1-38-11 p 18). Praeguses asjas ongi maakohus kahes kuriteoepisoodis süüdistatava S. Chabanyuki õigeks mõistnud, sest ei olnud võimalik kahtlusteta tuvastada, et ta need vägivallateod toime pani. Ülejäänud kolmes kuriteoepisoodis maakohus süüdistatava süüdiolekus kõrvaldamata kahtlusi ei tuvastanud ning neid ei näe ka kohtukolleegium. Asjaolu, et apellandid maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ei nõustu, ei tähenda kõrvaldamata kahtluse esinemist S. Chabanyuki süüdiolekus.
7.Apellandid leiavad, S. Chabanyuk tuleb YY kehalises väärkohtlemises õigeks mõista, sest tõendid selle kohta puuduvad. Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu ja põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Maakohus tunnistas kannatanu YY ja süüdistatava S. Chabanyuki ütlused ebausaldusväärseks, sest need olid vastuolus teiste tõenditega. Kuid kohtueelse uurimise käigus on 23.09.2019 tunnistajana üle kuulatud DD, kes elab süüdistatava ja kannatanuga ühes majas. Tema ütlustest nähtub, et 17.09.2019 hakkas S. Chabanyuk tema korteris toimunud ühise alkoholi tarvitamise käigus süüdistama oma elukaaslast YY suhetes teiste meestega ning hakkas teda rusikate ja jalgadega peksma pähe ja kehasse. Kui YY kukkus põrandale, siis peksis S. Chabanyuk teda jalgadega edasi. Järgmisel päeval, s.o 18.09.19 jätkasid nad RR korteris ühiselt alkoholi tarvitamist ning S. Chabanyuk tarvitas oma elukaaslase YY suhtes taas vägivalda, pekstes teda jalaga pähe ja kehasse (1 kd tl 46-47). Rahvastikuregistri andmetel oli RR kohtuistungi toimumise ajaks surnud (1 kd tl 45). Seetõttu avaldas kohus kohtuistungil prokuröri taotlusel KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel RR kohtueelsel uurimisel antud ütlused. KrMS § 291 lg 1 p 1 kohaselt kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus tunnistaja poolt varem antud ütluse tõendina vastu võtta, kui tunnistaja on surnud. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus erandina vastu võtta isiku varasemad deponeerimata ütlused, kui ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses (p 1), kohtumenetluse pool on taotlenud ütsuste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks (p 2) ja tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid. Maakohtu hinnangul
5(8)
vastas tunnistaja ütluste avaldamine KrMS § 291 lg-s 3 sätestatud nõuetele. Seevastu apellandid leiavad, et tunnistaja RR kohtueelses menetluses antud ütlused ei ole tõendina lubatavad, sest need ei ole usaldusväärsed. Vastuseks apellantide etteheitele peab kohtukolleegium vajalikuks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.03.2020 otsuse nr 1-17-11682 punktidele 22 ja 23, mille kohaselt surmaga kaotab kahtlustatav/süüdistatav menetlusosalise staatuse ja temast saab isik, kes oma eluajal teadis tõendamiseseme asjaolusid, st tunnistaja KrMS § 66 lg 1 mõistes. Sellise isiku varem antud ütluste avaldamine on võimalik KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel juhul, kui on täidetud KrMS § 291 lg 3 p-des 1-3 toodud deponeerimata ütluste avaldamise eeldused. Küll aga on Riigikohtu praktikas korduvalt rõhutatud, et ka olukorras, kus KrMS § 291 lg 1 p 1 ja lg 3 tingimused on täidetud, võib avaldatud ütluste kasutamise otsuse tegemisel välistada KrMS § 15 lg-s 3 sisalduv reegel. Selle kohaselt ei või kohtuotsus tugineda üksnes või valdavas ulatuses selle isiku ütlustele, keda süüdistataval ega kaitsjal ei olnud võimalik küsitleda. Tõend, millele kohtulahend tugineb KrMS § 15 lg 3 tähenduses "valdavas ulatuses", on selline, mis on kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava või otsustava tähendusega. Praeguses asjas leiavad apellandid, et tunnistaja RR ütlused ei ole usaldusväärsed, sest ta oli väidetava kuriteosündmuse ajal alkoholijoobes. Alkoholijoobes oli ta ka järgnevatel päevadel, mistõttu teda oli võimalik tunnistajana üle kuulata alles viis päeva pärast väidetavat kuriteosündmust. Kohtukolleegium ei nõustu apellantide väitega, et kuna RR oli 17.-18.09.2019 alkoholijoobes, siis tuleb tema ütlused juba ainuüksi seetõttu ebausaldusväärseks tunnistada. RR ütlustest ei nähtu, et ta sellest õhtust ja hommikust mingeid asjaolusid ei mäletaks. Puuduvad andmed selle kohta, et RR oleks olnud nii purjus, et nägi viirastusi. Naisterahva peksmine rusikate ja jalgadega on kohtukolleegiumi hinnangul selline asjaolu, mille keelatusest ka joobnud inimene aru saab. Asjaolul, et RR ei olnud viie päeva jooksul võimalik joobeseisundi tõttu üle kuulata, ei muuda tema tunnistajana ülekuulamisel antud ütlusi ebausaldusväärseks, sest ülekuulamise ajal oli ta kaine. Isiku läbivaatuse protokollis on fikseeritud YY-l hematoomid vasaku jala reiel ja parema jala põlvel (1 kd tl 40-44). Kuna hematoomid tekivad inimese kehale teatavasti alles mõne aja möödudes, siis on loomulik, et sündmuskohal käinud politseinik kannatanu kehal vigastusi ei näinud. Lisaks sellele esinesid need hematoomid kannatanu riietega varjatus kohas. Seega on tunnistaja RR ütlused kooskõlas isiku läbivaatuse protokollis fikseeritud vigastustega. Apellantide väited selle kohta, et kannatanu võis saada vigastused hilisemate joomingute käigus, on oletuslikud. Lisaks on kaudseks tõendiks asjaolu, et S. Chabanyuk on ka varem sama isiku suhtes füüsilist vägivalda tarvitanud ja selle eest kohtu poolt süüdi tunnistatud. Seega ei rajane S. Chabanyuki süüditunnistamine YY kehalises väärkohtlemises mitte ainuüksi tunnistaja RR ütlustel.
8.Süüdistatav ja kaitsja leiavad, et S. Chabanyuk tuleb ka 11.01.2019 XX-le noahaava tekitamises tõendamatuse tõttu õigeks mõista. Praeguses asjas puudub vaidlus selles, et 11.01.2019 on XX vasaku käe küünarliigese piirkonnas tuvastatud 4 cm pikkune torkehaav. Selle asjaolu vastu ei vaidle ka süüdistatav ega tema kaitsja. Vaidlus käib vaid selle üle, kas XX tekitas selle endale ise ja peitis noa koridori põrandal oleva tuhahunniku sisse või süüdistatav S. Chabanyuk teda noaga lüües. Kannatanu XX on andnud kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt kutsus teda kohale tunnistaja YY, et oma asjad S. Chabanyuki korterist ära viia. XX sõitis kohale taksoga ja jättis selle ootama, et
6(8)
koos asjadega kohe ära sõita. Maja koridori jõudes leidis ta eest alkoholijoobes YY. Nad vestlesid mõnda aega ja siis jooksis korterist välja agressiivselt meelestatud S. Chabanyuk, kes lõi või tõukas YY. XX püüdis YY kaitsta. Seepeale jooksis S. Chabanyuk tuppa ja tuli koridori tagasi kööginuga käes ning hakkas XX noaga ründama. XX pani löökide tõrjumiseks käe ette ning noalöök tabas tema kätt. XX jooksis välja ja palus taksojuhil kiirabi kutsuda. Kohe saabus ka politseipatrull. Kannatanu XX on andnud jätkuvalt samasisulisi ütlusi, sest kohtumenetluse pooled ei ole taotlenud tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist. Tunnistaja YY on kohtuistungil kinnitanud, et tema kutsus kohale XX endale abiks, et S. Chabanyuki korterist oma asjad ära viia. Täpsemalt YY midagi ei mäleta, sest oli end XX kohale jõudmise ajaks järjekordselt väga purju joonud. Küll on aga tunnistaja YY ütlustega tuvastatav, et XX kutsus XXX trepikoja ette YY. Kannatanu XX ütlused on kooskõlas taksojuhina töötanud tunnistaja NN kohtuistungil antud ütlustega. Ka NN ütluste usaldusväärsust ei ole kohtumenetluse pooled kahtluse alla seadnud ega taotlenud tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist. NN ütluste kohaselt sõidutas ta XX XXX trepikoja ette. XX palus tal oodata, kuni ta neiu koos asjadega taksosse toob, et siis tagasi Lasnamäele sõita. Veidi aja pärast jooksis XX trepikojast välja, hoides oma vasakut kätt ja ütles, et veri jookseb. NN helistas hädaabinumbrile ning varsti saabusid kiirabi ja politsei. Samamoodi kirjeldas juhtunut NN ka hädaabinumbrile tehtud kõnes. Sündmuskohale saabunud politseinik LL kinnitas samuti kohtuistungil, et hoovis ootas neid XX, kellel oli käsi verine. Kannatanu ütles, et ta teab kes teda lõi. Korterist tuli välja S. Chabanyuk, kellele kannatanu osutas kui teda löönud isikule. S. Chabanyuki korteri kontrollimisel leiti laua pealt verine nuga. DNA ekspertiisi käigus tuvastati noa teral XX DNA (1 kd tl 79-80). Asjaolu, et DNA ekspertiisi käigus tuvastati noa teral ainult kannatanu DNA ei välista kohtukolleegiumi hinnangul seda, et S. Chabanyuk kasutas nuga kannatanu löömiseks. Süüdistatava S. Chabanyuki ütlused tunnistas kohus kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatult ebausaldusväärseks, sest ta muutis kohtuistungil oma varem antud ütlusi. Samas ta ütluste muutmise põhjust selgitada ei osanud. Eeltoodut arvesse võttes nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et kannatanu XX ütlustes ei ole alust kahelda, sest need on omavahel kooskõlas, samuti kooskõlas teiste kohtueelsel uurimisel kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega. Kohtukolleegium ei nõustu apellantide etteheitega selle kohta, et maakohus jättis taotluse täiendavate tunnistajate kohtuistungile kutsumiseks põhjendamatult rahuldamata. Kohtukolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et S. Chabanyuk viibis pikka aega vabaduses ja tal oli piisavalt aega menetlejale nende tunnistajate nimed edastada. Süüdistatava käitumine näitab, et talle olid nende isikute nimed vabaduses olles teada. Sellega on ümber lükatud süüdistatava väited selle kohta, et ta sai tunnistajate nimed teada alles vahi all viibides oma vabaduses viibivate sõprade käest. Seega on taotlus esitatud hilinenult alles kohtuistungil enne kohtulikke vaidlusi. Lisaks sellele peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et taotlustest ei nähtu, milliseid tõendamiseseme asjaolusid teavad tunnistajad kohtule avaldada. Kui ei ole teada, mida tunnistajad kohtule rääkida soovivad, ei ole selle taotluse rahuldamine põhjendatud. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium apellantide taotlusega S. Chabanyuk talle esitatud süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi õigeks mõista.
7(8)
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
16.aprilli 2020. a kohtuotsuse S. Chabanyuki süüdistusasjas KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
9.Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. KrMS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. KrMS § 185 lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, s.o maakohtu otsus jäetakse muutmata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuna praeguses asjas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses 388,80 eurot, sealhulgas käibemaks 64,80 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu kohtuotsuse analüüsimises, Tallinna Vanglas süüdistatavaga kohtumises ja apellatsiooni koostamises ja kohtuistungil osalemises 360 minuti ulatuses. Ühe tööühiku (pooltunni) hind on 27 eurot. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toiming riigi õigusabi osutamiseks vajalik ja põhjendatud suuruses. Kohtukoosseis ei vaidlusta kaitsja poolt esitatud ühe tööühiku hinda. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg 3 kohaselt on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid mitte üle 324 euro ühes kohtuastmes. Eeltoodut arvesse võttes määrab kohtukolleegium käesolevas asjas apellatsioonimenetluses advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg 3 alusel riigi õigusabi tasu suuruseks 388,80 eurot, sealhulgas käibemaks 64,80 eurot ja mõistab selle riigi kasuks välja süüdistatavalt S. Chabanyukilt.
/allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.