Liiklussüüteod

KrMS § 180 lg 1 alusel Janar Pressilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 162 (ükssada kuuskümmend kaks) eurot, ekspertiisikulu 95 (üheksakümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu 234 (kakssada kolmkümmend neli) eurot 40 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Janar Pressil on õigus menetluskulud kogusummas 1367 (üks tuhat kolmsada kuuskümmend seitse) eurot 40 senti tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Janar Press on kohustatud maksma alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 113 (ükssada kolmteistkümmend) eurot 95 senti kuni kogu summa tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99920700032870. Selgitusse tuleb märkida „1-20-3143 menetluskulud, Janar Press“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, v.a prokurör esitada apellatsiooni. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I SÜÜDISTUSE SISU

Janar Pressile on esitatud süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi selles, et tema juhtis 22.10.2019. a kella 09:56 paiku Tartus F. Tuglase 7 juures mootorsõidukit Audi A4, registreerimisnumbriga XXX, olles narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega ainete amfetamiin ja tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH) tarvitamisest tingitud joobes. Eeltooduga rikkus Janar Press liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduses kehtestatud korras. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

II KOHTU SEISUKOHT

aega); nahk üldiselt kergelt punetav; higistamist ei esinenud, küll aga kerget külmavärinat; näo nahk punetav, esines silmade sidekestade kerge punetust; pupillid 4 mm laienenud, kuid reaktsioon valgusele oli tavaline; esines horisontaalne nüstagm, seda rohkem vasakule vaates; ehkki tasakaal ning kand-varvas kõnd sirgjoonel olid häireteta ja ka täpsemad liigutused olid täpsed, oli Rombergi asend ebakindel ja sõrme-nina katse häirunud (esimesel korral eksis kergelt); sõrmedes, laugudes ja keeles oli värin, esines kulmude piirkonna fastsikulatsioon. Kontrollitav ise selgitas, et oli 21.10.2019. a umbes kell 20:00 suitsetanud kanepit (tl 6-7). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr XXX kohaselt avastati uuringuks esitatud Janar Pressi uriinis amfetamiini ja tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH) (tl 5). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi arst-kohtutoksikoloogiaekspert leidis, et Janar Pressil esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Arvamuse andmisel tugines ekspert nii indikaatorvahendi kasutamise ja terviseseisundi kirjeldamise protokollidele, samuti joobeseisundi tuvastamise saatekirjale (tl 8). Samale järeldusele on ekspert jõudnud ekspertiisiaktis nr XXX. Selle kohaselt esines Janar Pressil mootorsõiduki juhtimise ajal 22.10.2019. a kell 09:56 narkootilistest või muudest psühhotroopsetest ainetest tekkinud joobeseisund (tl 15-18). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul veenvalt tuvastatud, et Janar Pressi organismis esines narkootilist/psühhotroopst ainet ja tema kehalised ja psüühilised funktsioonid olid häirunud või muutunud. Janar Press kinnitab, et ta oli kanepit suitsetanud, kuid amfetamiini tarvitamist ja ka enda joobes olemist ta ei tunnista. Nii nähtub Janar Pressi ütlustest, et 22.10.2019. a sõitis ta Tuglase tänavale oma kodust XXX, s.o umbes 7 km. Plaanis tööle minna. Mäletab, et politsei sõitis temast Tuglase tänaval mööda ning keeras siis otsa ringi ja andis peatumismärguande. Teda pandi puhuma, kuid ta oli kaine. Ta ei tea, miks politsei arvas, et tal on narkootikumide tarvitamise tunnused, ise ta ei tundnud, et oleks olnud joobes, enesetunne oli hea, ta tundis end adekvaatselt. Janar Press 22.10.2019. a kanepit tarvitanud ei olnud, ta suitsetas seda 21.10.2019. a kella 20:00 ajal Tartu linnas kuskil jõe ääres, üksinda. Janar Pressil on XXX suured probleemid ja kanepi tarvitamine aitab selle vastu. Kanep lõõgastab teda, annab rahulolu ja hea tunde. Janar Press tarvitab kanepit nädalas võibolla korra, korraga ühe jointi. Seda, et Janar Press oleks amfetamiini tarvitanud, ta ei mäleta. Mäletab, et oli nädalavahetusel, s.o 19.-20.10 liigses alkoholijoobes, arvatavasti sellest tulenevalt selle tarvitamist ei mäleta ega oska vastata, miks tema organismis leidus amfetamiini (tl 9-11). Kohus leiab, et Janar Pressi eelkirjeldatud ütlused ei lükka ümber jälgitavalt kujunenud ja objektiivsetele tõenditele tuginenud (mis kirjeldavad Janar Pressi käitumist ja terviseseisundit) eksperdiarvamust. Lisaks peab kohus oluliseks, et eksperdiarvamuse kohaselt pidi Janar Press narkootilist/psühhotroopset ainet tarvitama 4-12 tundi, erandlikult, eelkõige mitme aine koosmõjul, kuni 24 tundi enne 22.10.2019. a kell 10.53 (tl 18). Seega, isegi, kui Janar Press tarvitas kanepit 21.10.2019. a (nagu ta oma ütlustes väidab), siis oli tema joobes olek suure tõenäosusega veel säilinud ajal, kui politsei teda 22.10.2019. a kella 09:56 ajal kinni pidas. Ka eksperdiarvamuse kohaselt võivad teatud asjaoludel olla tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldava kanepitoote tarvitamisel kliinilised tunnused tuvastatavad kuni 12, mõnikord 24 tundi peale manustamist (tl 1518). Janar Pressi puhul on tuvastatud nii amfetamiini, kui ka tetrahüdrokannabinooli metaboliidi tarvitamine (tl 5). Ainete koostarbimisel võivad narkojoobe kliinilised tunnused olla eksperdi hinnangul täheldatavad kuni 24 tundi peale manustamist (tl 15-18).

Janar Pressi ütlusi narkootilise aine tarvitamise ja joobeseisundi tajumise kohta ei saa pidada usaldusväärseteks. Lisaks sellele, et Janar Pressi ütlused ei ole selles osas kooskõlas teiste kogutud tõenditega, on süüdistatava ütlused nimetatud asjaolude kohta olnud erineval ajal erinevad. Kui politseiametnikud Janar Pressil narkojoovet kontrollisid, selgitas ta, et tarvitas kanepit nädalavahetusel (tl 3). Ekspertiisiosakonnas ja kahtlustatavana ülekuulamisel on Janar Press muutnud oma selgitusi ja väitnud, et tarvitas kanepit eelmisel õhtul (s.o 21.10.2019. a), umbes kella 20:00 ajal (tl 5, 9-11). Samuti on Janar Press täielikult eitanud amfetamiini tarvitamist (tl 9-11), kuigi tema uriinis seda ainet tuvastati (tl 5). Janar Pressi ütlused selle kohta ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutavad. Janar Press on pidanud võimalikuks, et ta ei mäleta amfetamiini tarvitamist nädalavahetusel suure alkoholijoobe tõttu. Samas, seda on Janar Press hästi algselt mäletanud (kuid hiljem muutnud oma ütlusi!), et nädalavahetusel tarvitas ta teist narkootilist ainet, s.o kanepit. Isegi, kui Janar Press ei mäleta amfetamiini manustamise täpseid asjaolusid, siis vähemalt amfetamiini omandamise ja narkojoobes olemisega seonduvat peaks ta mäletama. Samuti ei ole eluliselt usutav, et Janar Press oli rohkem kui 24 tundi sedavõrd suures alkoholijoobes, et üldse ei mäletaks toimunut. Kohtu hinnangul on Janar Pressi ütlused kantud ilmselgest soovist enda süüd vähendada ja tegutsemisviisi õigustada.

ebaadekvaatset olekut ilmestavad ka tunnistaja I. P. ütlused, mille kohaselt kaotas Janar Press politseisõidukist väljudes lausa tasakaalu (tl 1-2). Siinkohal on tähelepanuväärne (ja ilmestab Janar Pressi suhtumist), et Janar Press oli enda ütluste kohaselt teel tööle (tl 9-11). KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Viimases sõnas väljendas Janar Press toimepandu üle kahetsust, kuid kohus ei pea seda puhtsüdamlikuks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Oma teo pisendamine ja süü mittetunnistamine näitab, et tegelikult Janar Press ei tunne, et ta käitus valesti. Seega ei saa ta seda puhtsüdamlikult ka kahetseda. Ka karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes kohus ei tuvastanud. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel on oluline, et Janar Pressi ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri väljavõtte (tl 21-22) kohaselt on Janar Pressi karistatud Politsei- ja Piirivalveameti 17.11.2017. a otsusega väärteoasjas nr 261017003079 LS § 224 lg 2 järgi, s.o samalaadse teo eest. Janar Pressile määrati karistuseks rahatrahv 270 trahviühikut, s.o 1080 eurot, mis asendati Tartu Maakohtu 27.03.2019. a määrusega üldkasuliku tööga. Asenduskaristus täideti 29.05.2019. a, mistõttu on vastavad karistusandmed arhiivi kantud (KarRS § 24 lg 1 p 1). Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Janar Pressil 2 kehtivat väärteokaristust ka teiselaadiliste liiklusrikkumiste eest, s.o LS § 227 lg 2 ja § 201 lg 1 järgi (tl 21-22). Kehtivate liiklusrikkumiste olemasolu näitab, et Janar Press kaldub liikluses ka üldiselt käituma reeglitega mittearvestavalt. Kohus peab oluliseks arvestada ka Janar Pressi suhtumist toimepandusse, aga ka tema isikut. Janar Pressi ebausaldusväärseid ja ennast õigustavaid ütlusi arvestades on ilmne, et Janar Press ei ole senini mõistnud oma tegu. Kindlasti ei ole Janar Press teadvustanud ka kuriteo tagajärgi. Janar Press on lisaks regulaarne kanepi tarvitaja. Janar Press tarvitab kanepit iganädalaselt, kuna see aitab XXX ide vastu, lõõgastab teda ning annab rahulolu ja hea tunde (tl 9-11). Sellest tulenevalt püsiv reaalne ja suur tõenäosus, et Janar Press jätkab uute samasuguste kuritegude toimepanemisega. Seega peab mõistetav karistus olema selline, mis mõjutab Janar Pressi oma tegude üle enam järele mõtlema, vajadusel ka spetsialistidelt abi otsima ja muutma oma mitteõiguskuulekaid hoiakuid. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi. Mootorsõiduki juhi kohustuseks on rakendada liikluses kõrgendatud tähelepanelikkust, et minimeerida temast lähtuvat või lähtuda võivat ohtlikkust. Seda eesmärgiga vältida igasuguse kahju tekitamist nii endale, kui ka teistele liiklejatele. Juhtides sõidukit aga seisundis, kus reageerimiskiirus ja -võime, nagu ka tähelepanuvõime on oluliselt vähenenud, on seeläbi seatud ohtu kõigi liiklejate elu ja tervis ning nende vara. Seega tuleb pidada mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis äärmiselt ohtlikuks teguviisiks, seda isegi juhul, kui ei ole lõplikult realiseerunud joobes juhtimisest tulenev oht ja kõrvalised isikud või kaasliiklejad saanud vigastada või teiste isikute vara kahjustada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Janar Pressi puhul on kohaseks karistusliigiks vangistus, kuid seda oluliselt alla keskmise määra, s.o 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb karistust vähendada 1/3, s.o 1 kuu võrra. Lõplikuks karistuseks jääb seega 2 kuud vangistust. Kohus, võttes arvesse ennekõike Janar Pressi isikut, leiab, et tema puhul on karistuse ärakandmine ebaotstarbekas. Varem mitte karistatud Janar Pressi suhtes on võimalik karistuseesmärke saavutada tingimusliku karistusega. Seega leiab kohus, et Janar Pressile mõistetud vangistus tuleb täies ulatuses jätta KarS § 73 lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata 1-aastase katseajaga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.